Mis huvitab tänapäeva noort? Mis huvitab tänapäeva noort? Seda ei tea kunagi kindlalt, sest noored, eriti teismelised, on väga isepäised ja iga päev erinevate tujudega. Huvid, hobid, arvamused ja tuleviku plaanid muutuvad tihtipeale sageli. Võime ainult arvata ja oletada, mis noortele meeldib. Enamasti meeldib neile ekstreemsus. Arvatavasti sobib tänapäeva teismelise iseloomustamiseks kõige paremini sõna hulljulgus. Isegi rumalus sobiks, sest uudiseid vaadates näeme, kuidas noored kihutavad mootorsõidukitega ilma juhilubadeta ning alaealised tarbivad alkoholi. Noored on enamasti peamised kurjategijad. On ka tasaseid ja korralikke noorukeid, kes pühendavad oma nooruse enda harimiseks. Tavaliselt sellised noored väärtustavad oma perekonda ning nendega koos ajaveetmist. Taolistel teismelistel on hobid ja kindlad huvid juba välja kujunenud, nad teavad varakult, mida nad elult tahavad
üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) Õige vastus! b. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele c. üleminek mitteolemiselt olemisele. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? arukus dianoeetiline loomutäius tasakaalukus eetiline loomutäius hulljulgus see polegi loomutäius vaprus (mehisus) eetiline loomutäius Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Kas inimesel ja taimel on Aristotelese arvates midagi ühist? Vali üks: a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. b. Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. Õige vastus! c
Olles tegevusega alustanud ja olles end kokku võtnud, oled eesmärgile juba poole lähemal. Tuleb sihid kõrgele seada ning tulemus on iga pingutust väärt. Aristoteles täiustas vapruse määratlust. Tema sõnul pole vapper või mehine see, kes kogemustest teab, et midagi karta ei ole, kes kogenematusest ei oskagi midagi karta, kes toimib afekti mõjul ja kes toimib hirmu pärast häbisse jääda. Nendel sõnadel on iva. Vaprus ei ole hulljulgus, kartmatus ükskõik mida teha, see on eelkõige mõistlikkus. Ei vaprus ega mehelikkus esine põhimõtte pärast ning ohu iseloomust ei saada tihtipeale õigesti aru. Olukorda tuleb analüüsida ning leida õige väljapääs või lahendus probleemile. Mehine mees võib karta, see ei tähenda, et ta julge ei oleks. Pigem näitab see inimese arukust ning haritust. Vapper mees on see, kes ei karda häbi, ta tegutseb kartmatult, kuid teeb samas kaalutletud ja mõistlikke otsuseid.
Futurism seotud 20. sajandi sündmustega Venemaal (taheti kukutada tsaar, töölisklass tuli võimule). Futuristid püüdsid leida väljendusvahendeid kaasaegse, kiiretempolise ja tehnoloogilises keskkonnas elava inimese probleemide kujutamiseks. Tähtis on kiirus, millega kujundatakse maailm ümber. Luuleteemadeks hädaoht, hulljulgus, vastuhakk, jultumus. Ülistati autosid, möirgavaid mootoreid, lennukeid, elektrit, rahva hulki, keda erutavad töö, lärm ja suurlinn. Meistriteos peab olema agressiivne. Ei kasutatud omadus- ja määrsõnu. Kasutati ma- ja ta- tegevusnime. Igale sõnale peab järgnema ilma sidesõnata teine nimisõna, mis täiendab esimest ja on selle sarnane. Vägivalla ja sõjalembus. Võideldi väikekodanluse vastu. Loomingusse suhtuti hoolimatult (loe läbi ja rebi puruks).
Eesti keeles kasutatakse sõna loomutäius. ,,Nicomachose eetika" Aristotelese üks eetikaalasemaid teoseid. ,,Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone vahel." Äärmuslikud iseloomujooned ongi pahed. Äärmused: liiga palju või liiga vähe. Hirm või kirg on inimese loomulikud tunded. Hirmu kontrollivaks vooruseks on vaprus, kuid kui seda liialt maha surutakse, on äärmuseks hulljulgus, vastupidiselt on argus. Vaprus on keskmine. Tuleb leida kuldne kesktee. Ütleb, et inimesed käsitlevad tihti vapruse teise poolena argust. Enamik voorusi asetsevad kahe äärmuse vahel. Kuidas määrata, mis on vooruslik? See sõltub olukorrast, inimestest ja asjaoludest. Ütleb, et keskmine on see, mida peab õigeks tark ja loomult täiuslik inimene. Ütleb, et kuigi voorus on mingis mõttes keskmine, ei tähenda see, et tunded peavad alati olema tasakaalustatud
USA valikuks oli kasutada kahele linnale aatomipommi heitmist. Kas oleks saanud ilma sellise drastilise sündmuseta lõpetada sõda ning jaapanlasi sundida kapituleeruma. Kas aatomirelvastuse kasutamine oli möödapääsmatu? USA oli saanud tunda Jaapani rünnakut nende territooriumil ning värskelt oli meeles neil Pearl Harbori ründamine aastal 1941. See katastroofiline jaapanlaste rünnak oli väga ootamatu ning šokeeriv. Jaapanlaste hulljulgus ning kamikazelik rünnak oli hirmutav ning samas ka kainelt mõtlevapanev. Pearl Harbor sai toimuda teatud põhjustel – ning peamine põhjus oli raudselt Jaapani alahindamine Jaapani suhtes. Enne rünnakut oli USA võtnud seisukoha, et toimub Kaug-Ida suunal vaid kaitsvale positsioonile seadmine. Põhi kriisikoldeks võeti Euroopa – lahendada ja olla aktiivne liitlastega Euroopat kaitstes ja seal rünnates. Kindral G. Marshall kirjutas president Rooseveltile hinnangu, et Pearl Harbour on
Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida
Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu
Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Matkamine tagab hea tuju Millised on sagedaseimad vigastused ja ohud matkates? · Mägimatkal võib haigestuda, sageli võib matkajal esineda kopsupõletik, mistõttu soovitatakse mägedesse kaasa võtta mõni meedikust mägimatkaja. · Mägimatkadel ei tohiks osaleda inimesed, kes põevad südamehaigusi või mõnda muud kroonilist haigust. · Mägimatkadel on kõige ohtlikum asjatu riskimine ning hulljulgus, mis võib kaasa tuua suuri ja väikseid vigastusi - alates jala väänamisest kuni kaelaluu murruni. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. · Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega. KASUTATUD KIRJANDUS: www.inimene.ee
millega ühinesid kõik Euroopa riigid peale Suurbritannia ja Türgi (see oli suunatud revolutsiooniliste ideede väljauurimisele ja vana monarhistliku korra püsimisele) · Napoleon III 19saj, Teise Vabariigi president, hiljem keiser Napoleon III, Napoleon Bonaparte vennapoeg · Camillo Benso Cavour 19saj, Sardiinia kuningriigi peaminister krahv Cavour; ühinemisprotsessi keskne poliitik · Giuseppe Garibaldi 19saj, rahvuskangelane; tema ''punasärklaste'' hulljulgus tagasi, et sündivasse riiki hõlmati ka Napoli ja Sitsiilia · Vittorio Emmanuele II 19saj, esimene Itaalia kuningas · Karl Marx 19saj, kommunismi teooria autor, koostas rahvusvahelise Kommunistliku Liidu tarvis ''Kommunistliku partei manifesti'' · Friedrich Engels - 19saj, kommunismi teooria autor, koostas rahvusvahelise Kommunistliku Liidu tarvis ''Kommunistliku partei manifesti''
Inimese hea elu seisneb, selles kui ta saab oma elu mõistuse päraselt elada, siis puhkeb ta õitsele ja realiseerib oma loomuse erilisuse ja lõppeesmärgi. 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? Loomutäius inimese loomupärane kalduvus üht või teist moodi käituda ja elada, tänu millele inimene elab hästi. Kuldne kesktee kahe äärmuse vahel (vaprus, mõõdukus). Pahed loomupärased kalduvused tänu millele inimene elab halvasti. Äärmuslikkus: argus, hulljulgus; kasisus, liiasus. 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. · Keskaja religioosne seisukoht seitse surma pattu ja seitse voorust. · Religioosse ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt... a) Jumala/ saatuse tahtele b) Sotsiaalsele hüvele · Sentimentalism kriteeriumiks on sisetunne/ südametunnistuse hääl.
paar aastat lõpetamiseni; läbimõtlemata tööülesanne; lumivalge näoga noormees; vana peokleit; 200-meheline meeskond; tee äärest üles korjatud vankriratas; vana pargi puud; vanad pargipuud; kadakane karjamaa; meesterahva äraütlev vastus; lahtise peaga tüdruk; liiga karvased jalad; imekaunis loodus; imekaunike; kasvas maast madalast meie keskel; tinakarva vattpilvede liikumine; puruväsinud teekäija; poisikese moodi hulljulgus; pooltoores lihalõik; puhtisiklik asjaolu; kurikaval ja hulljulge ettevõtmine; puruväsinud spordipoiss; võhivõõras küüdimees; ebakindel laps ja lapsevanem; linnadevaheline kiirliin; eeldustekohane seaduseelnõu; kole palav õhtupoolik; põhjatu sügav metsajärv; selle päeva uudised; need päevauudised; dokumendile alla kirjutamine; kino poole ruttav mehehakatis; takistati päralejõudmist; toormaterjalina kasutati kunstsiidi; valjusti rääkimine ei aita; rõõskkoor ja
Kapitalism. * Inimene peamiselt tahtev ja tegutsev olend. * Iseenesest vahend, millega jõuda soovitud tulemuseni. * Tõde on see, mida saab tõestada teadusliku meetodi abil. * Iseloom. * Voortuste eetikateooriad. * Ei pruugi olla teadlikult käitutud moraaliseaduste järgi, aga teab, mis on õige ja väär. * Rajajaks Aristoteles. * Antiikajal vooruslikkus ja pahed. * Voorus kahe äärmusliku iseloomujoone vahel. * Liiga vähe voorus liiga palju. * Argus voorus (vaprus) hulljulgus. * Kitsidus voorus (hellus, lahkus) priiskamine. * Voorust hakati kutsuma kuldseks keskteeks. * Vooruste eetika = areetiline eetika. * Sõltub konkreetsest olukorrast. * Tahte ajel, ei ole loomupärane (distsiplineeritud). * Inimene on potensiaalselt ambivalentne nii vooruslik kui paheline. Ei ole sündinud ei heaks ega kurjaks. * Tahte rakendamiseks vaja harjumust, selleks on vaja õppimist. * Peab kasutama enese mõistust. * Vooruslik olemine on protsess, mis kestab kogu eluaja
kontrolli alt väljunud koduse olukorraga. Enamik mehi leiavad ennast abordijärgselt täiesti ootamatult olukorrast, mis võib tekitada probleeme nende olemasolevate ja või tuleviku partnerite ja lastega. Viha, lootusetus ja ennasthävitav eluviis See, et meedikud ja ühiskond üldiselt ei tunnista meestel aborditraumat, süvendab veelgi meeste tuntavat isolatsiooni ja lootusetust. 60 päeva jooksul langesin ma olekusse mida ma nüüd kutsun 3D-ks - Drugs, Daring and Death (Narkootikumid, Hulljulgus ja Surm) ma jäin sinna kolmeks aastaks. Ma tarbisisin narkootikume pidevalt 24 tundi ööpäevas. Ma ei saanud kunagi kaineks. Ma läksin kirikusse ,,pilves". ma läksin tööle ,,pilves". Ma rikkusin sellega oma karjääri. Ma elasin hulljulguse piiril. Ma olin see kutt keda sa näed suusarajal kihutamas 90 miili tunnis ja tegemas trikke. Ma kihutasin autoga olles joobes sest ma olin kaotanud oma vajalikkuse tunde. Kõik minus oli kinni pitseeritud. Ma ootasin, et mult võetaks mu elu
Nt Ma olen kaval ja tark. EGA ühendab võrdseid lauseliikmeid eitavas lauses. Nt Ma pole kaval ega tark. VÕI ühendab vastastikku välistavaid sõnu. Nt Sünnipäevakingiks tahtsin hobust või kaelkirjakut. AGA, ENT, KUID pannakse vastandavate lauseliikmete vahele. Nt Ta oli ilus, aga rumal. VAID vastandab lauseliikmeid eitavas lauses. Nt See ei olnud julgus, vaid hulljulgus. Komaga Komata 1) siduv sõna puudub: Rasmus muutub rahutuks, ta ootab suve. 2) sidesõnad aga, kuid, ent, vaid, et, kui, kuna, sest, Sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või: Mikk kuni, kuigi, ehkki, nagu, justkui: Kõik aastaajad on jääb meelsamini koju ning eelistab vahvad, aga suvi on kõige mõnusam. magada 3) siduvad sõnad kes, mis, missugune, milline, kus, millal, kuidas jt: Juba kevadel unistan kohtadest,
Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja mma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt
nagu headuse-idee ideedemaailmas. H-I on müstika, ei ole teaduslikult seletatav. Tavakodanik peab jälgima H-I'd, et olla kõlblik. Armastab filosoofe ja tahab, et filosoofid valitseksid riiki. Aristoteles: Omakorda Platoni õpilane. Vooruste-eetika Voorus vs pahe Voorus on loomutäius. Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomu joone (pahede) vahel. Äärmused- liiga palju, liiga vähe Nt. hirmu tekitatud äärmused on hulljulgus ja argus, parim seal vahel on vaprus. Tuleb leida kuldne kekstee. Iga inimese keskmine ei ole voorus, vaid arenenud, täiusliku, intelligentse inimese keskmine on. See ei tähenda, et tugevad tunded tuleb kõrvale heita, nt tavaliselt on vooruseks viha tagasihoidmine, kurjuse juuresolekul on vooruseks viha väljaelamine. Voorused on omandatud mitte sünnipärased. Inimene muutub vooruslikuks kui ta harjub tegema vooruslikke tegusid. Selleks, et voorused välja
· eesmärgiline põhjus (causa finalis) nt õpilane soovib targaks ja õnnelikuks inimeseks saada 14.Mis on entellehia? V: sisemine eesmärk, nähtuse loomus (nt kanamunast tuleb kanapoeg) Eetika 15.Mis on inimese tegevuse siht ja mõte Aristotelese arvates? V: õnn 16.Nimeta vooruste (loomutäiuse) kaks liiki. V: mõistuslikud (nt arukus ja tarkus) ja kombelised (nt mõõdukus, eneseväärikus) 17.Mis on Aristotelese eetika keskne idee? V: vältida äärmusi 18.Kui argus ja hulljulgus ning veiderdamine ja mühaklikkus on pahed (äärmused), siis mis on nende näidete puhul voorusteks (loomutäiusteks)? V: vaprus ja seltskondlikkus Riigiteooria 20.Milline oli Aristotelese arvates parim riigikord? V: demokraatia ja aristokraatia segu
Mõistuslikud loomutäiused Tarkus Arukus Eetilised loomutäiused Eetiline loomutäius on Aristotelese sõnul "... seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleneb liigsest, teine puudulikkusest" Eetiliste loomutäiuste näited TABEL teha Pahe Millega seotud Loomutäius Liialdus Puudus Hirm Vaprus Argus Hulljulgus Naudingud Tasakaalukus Taltsutamatus Tuimus Raha kasutamine Lahkemeelsus Raiskamine Ihnsus Häbitunne Häbi tundmine Häbelikkus Häbitus Aristotelese täiendused vapruse määratlusele: · Vapper/mehine pole see, kes kogemusest teab, et midagi karta ei ole · Vapper ei ole see, kes kogenematusest ei oskagi midagi karta · Vapper ei ole see, kes toimib afekti mõjul · Vapper ei ole see, kes toimib hirmu pärast häbisse jääda Descartes
Naturalismi põhilisi viljelejaid oli Zola (,,Maa"). Naturalismis ei süüdistata ühtegi ühiskonnaklassi. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil. FUTURISM Varaseim vool 20. sajandi modernistlike voolude hulgas. Sai alguse Itaaliast. Võideldakse vana ja traditsioonilise vastu. Püüti leida väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu kujutamises. Tunnused: *kiirus, mille mõjul kujundatakse ümber maailma *hädaoht, hulljulgus, armastus, jultumus, vastuhakk *ülistati autosid, rasketehnikat, rahvahulka, tööd, lärmi suurlinna *hävitada tuleb raamatud, raamatukogud, muuseumid *võitlus! *esinemised pidid lõppema skandaaliga *ülistati vabadust, võideldi väikekodanluse vastu *keele muutmine tuleb hävitada omadussõnad, määrsõnad; -da tegevusnimi kannab . energiat
voorus otsustamisest, enesevalitsemisest ja ihade tasakaalust- kõik see tuleb tema meeltmööda kogemusega. Kõige olulisem ja teema õnne olemuse ja eetilise õpetuse tuum on nn. kesktee- teooria. Eksimisest ja elu keerdkäikudes ekslemisest hoiab meid, juhul kui kasutame mõtlemisvõimet, oskus äärmustesse laskumisest hoiduda ja valida kesktee. Äärmus Kesktee Äärmus argus vaprus hulljulgus ihnus heldus pillamine tuimus püüdlus kirg salatsemine ausus lobisemine häbelikkus häbi tundmine häbitus A. pole ise kunagi kasutanud mõistet kuldne kesktee- see on hiljem ta teooriale külge kleebitud. Tema eetikat kokkuvõttes: me ei toimi õigesti seepärast, et oleme vooruslikud, vaid oleme
Keskaja arutlused vabast tahtest inimene saab valida hea ja kurja vahel. Saab vaielda sellel teemal. Hippokrates läks ajalukku oma arstieetika tõotusega. Tähendab seda, et teatud elukutsete sooritamine nõuab ettevalmistust, aktsepteerimist, vastutuse võtmist tegutsemise eest. Kutseeetika alus. Aristoteles tema raamat ,,Nicomachose eetika". Leiutas vooruseeetika. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Argus ja hulljulgus äärmused, vaprus vahepealne. Sel viisil töötas välja vooruste eetika. Seotud see ka ,,kuldse keskteega" vooruslikkus. Peamine hüve, mille suunas inimene liigub, on õnn. Inimene tahab olla õnnelik ja omada õnnelikku elu. Inimene jõuab selleni: algab kasvatusest saab kasvatada halvaks või heaks. Kui inimest kasvatada nii nagu ta tahab, siis on pahasti. Lapse tahtele allumine absurd. Kui inimest vooruslikult kasvatada, siis sellest kujunevad välja
Kas J. S. Mill'i arvates tuleks väärad arvamused ühiskonnas keelustada? A. ? Ei, sest väärad arvamused kaovad ning tõde võidab lõpuks ikkagi. B. Ei ole õige Jah, sest väärad arvamused eksitavad inimesi. C. Õige! Ei, sest isegi kui mingi arvamus oleks väär, oleks tema olemasolu vajalik tõe mõistmiseks. Milline järgmistest isikuomadustest on Aristotelese arvates eetiline loomutäius? A. ? vaprus B. Ei ole õige hulljulgus C. Ei ole õige arukus Utilitarismi seisukohalt on õige selline käitumine, A. Ei ole õige mis lähtub soovist teha head. B. ? mille tulemusel suureneb ühiskonna heaolu rohkem kui alternatiivse käitumise puhul C. Ei ole õige mis on kooskõlas ühiskonnas tunnustatud käitumispõhimõtega Millised naudingud on Benthami arusaama kohaselt puhtad? A. ? Puhtad on kõlbeliselt laitmatud naudingud. B
Inimese teod on vabatahtlikud ja nende eest tuleb ka vastutada. Sunnitud tegude eest ei pea. Teadmatuses tehtud tegude eest aga vahel küll. Voorused jagab ta kahte rühma: ratsionaalsed ehk mõistlikud voorused eetiline loomutäius ehk kuldse kesktee otsimine Voorus: loomutäius: pahed (kuldne kesktee) liialdus: puudus: hirm vaprus argus hulljulgus raha andmine mõõdukas raiskamine koonerdamine KLASSIKA JÄRGNE PERIOOD Küünikud (jõhkralt avameelne, kõigi üle irvitav). Nende ellusuhtumise aluseks oli väljapääasmatuse tunne, oma sokeeriva käitumisega välejndasid nad põlgust kaasaegse ühiskonna suhtes. Väitsid, et ametliku moraali varjus tehakse alatusi. Maailma muuta ei saa, muuta saab aga oma suhtumist. Tuleb luua oma väärtused ja siis saab sisemise vabaduse
hariduse ja kasvatuse (paideia) kaudu loodud õigele arvamusele selle kohta, mida tuleb karta ja mida mitte. (Politeia 429c; 430b) Täpsustavalt tuleb aga juurde lisada, et osutatud haridust saab anda üksnes see, kes omab ranges tähenduses teadmist vapruse kohta. Kes niisugust teadmist omab, sellel puudub mõistagi vajadus toetuda tegutsedes pelgalt õigele arvamusele sellest, mis on vaprus. Söakas käitumine ilma teadmise või õige arvamuseta on aga mitte vaprus, vaid hulljulgus. (Laches 197b) Milles seisneb ihaleva hingejao arete? Mõistusliku hingejao arete seisnes, nagu nägime, selles, et temasse kätketud eeldused ja püüdlused saaksid täielikult välja arendatud. Söaka hingejao arete selles, et tema loomulaad saaks mõistusliku hingejao juhtimisel täielikult välja arendatud. Seda loogikat jätkates peaks ihaleva hingejao arete seisnema selles, et ihad saaksid mõistusliku hingejao juhatusel täielikult välja arendatud. Kuid siin antud loogika enam ei kehti
arutlustest vaba tahte kohta võib järeldada, et see on vale, kuna inimene valib ise, mis on talle hea võib halb. Ettevalmistus, vastutusvõime, ühiskonna aktsepteerimine on kutse-eetika alused (Hippokratese arstieetika). Vooruste eetika Vooruste eetika pärineb Aristoteleselt, eriti oma teosega ,,Nicomachose eetika", mis tegeleb vooruste eetikaga. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Äärmus on näiteks hulljulgus ja teine äärmus on argus nende kuldne kesktee ja voorus on vaprus, mis on hea ja õige. Vooruste eetika kohaselt on peamine hüve, mille suunas inimene peaks liikuma, õnn ja õnnelikuks saamine. Inimesed tahavad elada õnnelikku elu. Kõik algab kasvatusest, sest laps võib olla nii hea kui halb ja kasvatusest oleneb, kas ta on tulevikus hea või halb. Kui last kasvatada maast madalast vooruslikult, kujunevad tal välja harjumused ehk mõistuspärane
See, kes peab õnnelikuks olemise nimel tööd tegema, ei ole õnnelik, kuna ta teeb tööd, mitte ei naudi neid ihaobjekte. 1. Platon, Aristoteles: loomutäiuste(vooruste) eetika inimese loomupärane ja hea kalduvus üht või teist moodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on hea elu. Pahe inimese loomupärane ja halb kalduvus üht või teistmoodi elada/käituda nii, et selle tagajärjeks on halb elu. N: liigne ägesus, hulljulgus Arguse ja hulljulguse vahe vaprus Liigse kitsikuse ja headuse vahe mõõdukus Nende ideaaliks ongi kuldsed keskteed, mitte liigne headus/pahedus. Loomutäiusi saab endas arendada ja kujundada. Ma saan harjutada end eetilistes situatsioonides oma reaktsiooni ja saavutada kuldse kesktee. Selle kaudu peaks see õnn tulema. Väga praktiline õpetus!! 2. religioosne eetika ei tule mitte treenida, vaid uskuda. (Augustinus)
a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele b. üleminek mitteolemiselt olemisele. >> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) 08th of March 0:15 matis Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? Matching pairs: vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäius tasakaalukus -- eetiline loomutäius arukus -- dianoeetiline loomutäius hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius 08th of March 0:15 matis Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on a. asja väliskuju >> b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on. c. asja välispinna all peituv materiaalne komponent. 08th of March 9:59 Reimz Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Millise põhjuse kaudu seletatakse nähtusi alljärgnevates näidetes?
a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele b. üleminek mitteolemiselt olemisele. >> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) 08th of March 0:15 matis Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? Matching pairs: vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäius tasakaalukus -- eetiline loomutäius arukus -- dianoeetiline loomutäius hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius 08th of March 0:15 matis Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on a. asja väliskuju >> b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on. c. asja välispinna all peituv materiaalne komponent. 08th of March 9:59 Reimz Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Millise põhjuse kaudu seletatakse nähtusi alljärgnevates näidetes?
a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele b. üleminek mitteolemiselt olemisele. >> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) 08th of March 0:15 matis Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? Matching pairs: vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäius tasakaalukus -- eetiline loomutäius arukus -- dianoeetiline loomutäius hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius 08th of March 0:15 matis Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on a. asja väliskuju >> b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on. c. asja välispinna all peituv materiaalne komponent. 08th of March 9:59 Reimz Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Millise põhjuse kaudu seletatakse nähtusi alljärgnevates näidetes?
kuid siiski, ometi tegema; karistama atting, tig, tctum, ere puudutama, animus, m vaim, hing; meel, meelelaad; puutuma julgus, meelekindlus; kavatsus auctor, ris m looja, koostaja, autor annus, m aasta auctrits, tis f tähtsus, mõjuvõim, ante praep. c. acc. ees, ette; enne, eest; adv. autoriteet ees(pool), enne, varem audcia, ae f julgus; hulljulgus; jultumus ante adv. varem, enne audx, cis adi. julge; hulljulge; jultunud antequam conct. enne kui aude, ausus sum, re soovima, tahtma; antquus, a, um vana, muistne julgema, söandama aperi, peru, pertum, re nähtavale tooma, audi, v, tum, re kuulma, kuulama paljastama; avama aufer, abstul, abltum, auferre ära viima,
· üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele · üleminek mitteolemiselt olemisele. · üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks)loomutäiusteks, milliseid mitte? · vaprus (mehisus) eetiline loomutäius · tasakaalukus eetiline loomutäius · arukus dianoeetiline loomutäius · hulljulgus polegi loomutäius Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on · asja väliskuju · see, mis teeb asja selleks, mis ta on. · asja välispinna all peituv materiaalne komponent. Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Millise põhjuse kaudu seletatakse nähtusi alljärgnevates näidetes? · Miks see inimene irvitab? Ta on irvhammas, sellepärast. formaalpõhjus
vähemalt... 40 m kauguselt. 60 m kauguselt. 80 m kauguselt. Milline võib olla laste käitumine ülekäigurajal? Nad võivad joosta ülekäigurajale sõidukeid arvestamata. Nad võivad ülekäigurajal ringi pöörata ja tagasi joosta. Nad hindavad lähenevate sõidukite kiirust ja kaugust alati õigesti ning ootavad sõidutee serval. Noorte juhtide öistel sõitudel (näiteks peolt koju) juhtuvad sageli liiklusõnnetused. Mis võib seda põhjustada? Ülemeelikus, hulljulgus ja kergemeelsus. Liiga kiire ja ohtlik sõitmine, et teiste poolehoidu võita. Kõhklev sõitmine, arvestamata teisi liiklejaid. Millest sõltub juhi käitumine? Liikluskasvatusest Sõidukogemusest Konkreetsest ärritajast Mis tähega noole suunas tohib sõita asulateel? A B C ja D Mida näitavad need märgid? Ees on tõkkepuuta raudteeülesõidukoht. Ees on tõkkepuuga raudteeülesõidukoht. Rööpapaare on raudteeülesõidukohal kolm.
Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust.Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas
Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt
Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu
Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata. Talu aga vajab ka peremeest... Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eevi aga unistab Villust. Villul on plaan Anna jaanipidu nurja ajada ja ta kutsub lõõtspillimängija Kusti hoopis enda poole napsi võtma. Lõpuks lähevad mõlemad siiski peole. Anna tervitab Villut ja palub sellel ilutulestiku rakette lasta. Sõidavad lootsikuga järvele, uurivad üksteise plaanide kohta. Anna küsib Villult, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu kirjeldab, mida kõike ta teeks, kuid jutt
Vooruslikke tegusid tehakse nende endi pärast, mitte tagajärgede pärast. Utilitaarset, omakasust lähtuvat moraalikäsitlust Aristotelesel ei ole. ,,Loomutäius on seega seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleb liigsest, teine puudulikkusest" (NE 39). Eetilisi loomutäiusi (millega seotud loomutäius liialdus puudus) Hirm - vaprus argus hulljulgus Au - eneseväärikus - uhkus - enesealandamine Viha - leebus - liigägedus - mitteägedus Vaprus/mehisus. NE 3.6-9 vapper valib harjumuslikult arguse ja hulljulguse vahepealse, järgib selliselt mehiseid/vapraid tegusid (nt lahingus ei torma sinna, kus surma saab), selle enda pärast, mitte oma kaaskodanike arvamuse pärast häbitundest või kuulsusihast. Suurejooneline (megalophysia) on see, kes targalt, aga ka heldelt kulutab (NE 4.2-3).
annaabi.ee 
