Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas suurt majanduskriisi oleks saanud ära hoida? (0)

1 Hindamata
Punktid
Kas suurt majanduskriisi oleks saanud ära hoida?
1929 aastal tabas kogu Euroopat suur majanduskriis , mis sai alguse USA-st. Majanduskriis algas sellega, et ettevõtted tootsid rohkem kaupu, kui neid osteti. USA võttis ka palju laene , kuid ühel hetkel muutus see liiga paljuks ja raha jäi väheks. Minuarust oli USA-s majanduskriisi põhjustajaks just riigijuht , kes oleks pidanud täpselt arvestama laenude ja kaupade tootmisega, et neid liiga paljuks ei läheks. See oleks minuarust kindlasti majanduskriisi vähemalt mitte nii kaugele viinud. Enne majanduskriisi oli USA veel heas majanduslikus olukorras. Just siis oleks nad võinud oma laene tagasi nõuda ja oma tootmistega mitte liialt kiirustada, sest raha ju oli. Saksamaa sai veel eriti kannatada, sest nende majandus sõltus USA omast. Kuid ka selle oleks võinud ära hoida – Saksamaa poleks pidanud sõjas USA-lt laene võtma, vaid piirduda omade rahadega. Oli ka veel üks võimalus majanduskriisi ära hoida: Kui majanduskriis kogumaailmas aset leidis, siis oleks pidanud kõige nõrgemalt ehk Saksamaalt kõik asjad ära võtma, et enda positsioone taastada. Nii sai kahju ainult Saksamaa. See oleks ka aus olnud, kuna Saksamaad peetigi Maailmasõja põhjustajaks
Kuid kui majanduskriis oli juba käes, siis pidi midagi ette võtma. Üheks ettevõtteks oli see, et võtta endale uus riigijuht, kuid ma arvan, et see polnud hea, sest kui sa jääd lootma ühele inimesele ja temale ei õnnestu head korda saata, siis on riik täiesti hukas. Kuid Roosevelti presidendiks valimine tõi riigile tõesti head, sest ta innustas inimesi uusi töökohti looma. Kuid teine võimalus oli see, et riigijuht otsustas, mida, kui palju ja kellele müüa. Ja see kes ei täitnud neid kohustusi, seda ootas karistus. Ma arvan, et see oli tõesti hea viis majanduskriisist ülesaamiseks, sest nii pandi paika seadused, mis aitasid majanduskriisist ülesaamiseks ja inimesed tegid seda.
Majanduskriis kestis küll palju aastaid, kuid selle oleks saanud mitmel viisil ära hoida, kuid parimaks viisiks oleks olnud see, et USA-l oleks võinud olla õige riigijuht, kes oleks jälginud riigiseisukorda ja teinud seadusi, mis aitaks riigikorda parandada.
Kas suurt majanduskriisi oleks saanud ära hoida #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor qweasdzxc123 Õppematerjali autor
arutlus.

Sarnased õppematerjalid

Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või ei
4
rtf

Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või ei?

Kas Eesti sai viimase masuga hästi hakkama või mitte? -Astra Säälik 2008.-2009. aastal oli ülemaailne majanduskriis, mis puudutas vägagi ka Eestit. Sel ajal toimus Eestis nii mõndagi, sest see oli Eesti jaoks üks raskemaid majanduskriise üldse peale suurt tõusu, kuid seda oli ka ette näha, et suur tõus ei jää ilma suurest langusest. Täpsemalt paljud ettevõtted Eestis lõpetasid oma tegevuse või pankrotistusid, lisaks ettevõtetele, pidid ka paljud füüsilised isikud pakroti välja kuulutama. Mida siis majanduskriis iseenesest kujutab ning miks majanduskriis tekib? Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
Majanduskriis I ja II Maailmasõja vahel
2
docx

Majanduskriis I ja II Maailmasõja vahel

Arutlus Ülemaailmne majanduskriis sai alguse 1929. aasta oktoobris, kui USA majandust tabas võimas tagasilöök. Majanduskriisi peamisteks põhjusteks olid maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine ja vale majandamine. Kriis jõudis ka Euroopa riikidesse, kuna nende majandus sõltus Ameerika omast. Majanduskriis kestis mitu aastat. Selle lõpuks nimetatakse 1933. aastat, kui Ameerika Ühendriigid hakkasid majanduslangusest üle saama. Ma arvan, et kriisi peapõhjuseks oli see, et riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Väike osa inimesi sai suurema osa tuludes ja ülejäänul neist ei olnud piisavalt raha kaupade ostmiseks. Kui riik oleks, aga sekkunud ja kehtestanud rikastele suuremad maksud, oleks saanud saadud raha kasutada vaesemate aitamiseks. Nii ei oleks ka ületootmist tekkinud, kuna

Ajalugu
Pariisi rahuleping-Versailles´ rahuleping
6
rtf

Pariisi rahuleping, Versailles´ rahuleping

Eesti ja Läti vaheline tüli (Ruhnu saare, Eesti ja Läti vaheliste piiride ning Valga linna piiri pärast) ning Leedu ja Poola vaheline kriis (Vilniuse ehk Vilno linna ja seda ümbritseva maakonna pärast.)Mitteedukas oli Rahvasteliit 1930-ndatel, kui Jaapan tungis Hiina ja Rahvasteliit ei olnud sellega nõus, et Jaapan saaks Hiina alad endale. Pärast seda lahkus Jaapan Rahvasteliidust ning siis hakkas liidu allakäik. Rahvasteliit suutis ära lahendada ainult väikeriikide omavahelised tülid, kuid näiteks Itaalia ja Etioopia ning jaapani ja Hiina vahelist tülisid ei suudetud lahendada. 4. Kuidas ja miks mõjutas I maailmasõda Euroopa poliitilist kaarti? Ida -ja Kesk-Euroopas tekkisid uued riigid. Näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. Venemaa kaotas palju oma maid. Austria-Ungari purunes täielikult. Saksamaalt võeti ära suuri maid. Austria-Ungari aladel moodustati kolm

Ajalugu
Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus
12
docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

Natsi-Saksamaa hakkas ka kokkuleppeid sõlmima. 1936. aastal sõlmis Saksamaa Itaaliaga sõjas-poliitilise liidu, mida hakati kutsuma Berliini-Rooma teljeks. Varsti sõlmis Saksamaa kokkuleppe ka Jaapaniga. Selle eesmärk oli võitlus komiterni vastu, sellepärast hakati kutsuma Komiterni-vastaseks-paktiks. 1937.aastal ühines sellega ka Itaalia hiljem Ungari, Hispaania jne. Sõjakolded 1930. aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) 1929. aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis. Kuna see mõjutas paljusid riike, siis vaadati üle otsused, mis olid tehtud Pariisi rahukonverentsil. Saksamaa ei pidanud enam reparatsioone maksma ning võis taastada oma sõjalise jõu. Suurriigid hakkasid üha enam võitlema mõjuvõimu pärast. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan ­ tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Aastate algul tungisid jaapanlased Hiinasse ning vallutatud Hiina osasse (Mandzuuriasse ) lõid nad Mandzukuo riigi. Rahvasteliit läks asja uurima ning ei

Ajalugu
Rahvusvaheline olukord 1918-1939
3
rtf

Rahvusvaheline olukord 1918-1939

Samuti koostöö Jaapani ja Itaaliaga. 4. 1935. aastal toimus Saarimaa rahvahääletus, kus enamik sealsetest elanikest olid Saksamaa taasühinemise poolt. 5. Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kus Prantsusmaa ei hakanud neile vastu. (Saatanlikud kolmekümnendad) * * Sakslasi ajas vihale Versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutse see leping tühistadaning sõjakaotus tasa teha leidis Saksamaal suurt poolehoidu. * Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, kuna nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Seetõttu otsustasid nad seda jõuga haarata. * Pärast I maaimasõda kehtestatud uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võtta. * Rahvasteliit polnud võimaline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Majanduskriis 1929

Ajalugu
Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel
30
docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus.  USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192  Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192  Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2  Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192  Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3  Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192  Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone.  NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192  Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192  Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192  Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8

Ajalugu
Lähiajalugu-konspekt
18
doc

Lähiajalugu, konspekt

TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid

Ajalugu
Maailmne majanduskriis 1929 aastast
4
doc

Maailmne majanduskriis 1929 aastast

Rahukonverentsil(SM peab kõige eest maksma ja nõrgenema), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. DAVID LLOYD GEORGE ­ ING peaminister, kutsuti ,,Walesi võluriks". Esindas ING huve Pariisi Rahukonverentsil(SM tuleb karistada, aga mitte liiga karmilt), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. WOODROW WILSON ­ USA president, ,,koolmeistrist poliitik", I USA president, kes käis EUR-s. Esindas USA huve Pariisi Rahukonverentsil(tahtis ära hoida uut sõda, koostas selle jaoks ,,Wilsoni 14 punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI ­ IT valitseja 1922­1943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik. FRANSCISCO FRANCO ­ HSP noorim kindral. Peale HSP kodusõja lõppu vabariiklaste vastu, kehtestas riigis oma diktatuuri. Valitses 1939-1975.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun