pikaks ajaks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Lisaks on veel oht, et need elekrtijaamad võivad plahvatada, mis põhjustaks suure hulga radioaktiivsuse lahti pääsemistja see võib omakorda põhjustada väärarengut nii ümbitsevas, kui looduses. Sellised juhtumid on näiteks Tšornobõli katastroof ja uuem on Fukushima tuumaõnnetus, mille tagajärgi on siiamaani tunda. 3.1.2.2.1. Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse
Sellele on loogiline selgitus. Nimelt vesi pidurdab neutronite kasutu neeldumise, minnes seeläbi keema. Vesi läheb keema, kuna aatomist eraldunud soojus kandub veesse, seeläbi aga aatom jahtub. Seega mõjub vesi aatomile kui jahutusvedelik.[4] Jahutamine aga mõjub neutronitele aeglustavalt, kuna pidurdab neutronite eraldumist lõhustumisreaktsioonide käigus.[3] Seega on antud reaktoritüübis neutronite aeglustajaks täpselt see sama asi, mis jahutusvedelikki, teisisõnu vesi. Fukushima tuumakatastroofis toimus järgmine sündmustik: maavärin peatas reaktori jahutusvedelikupumpade käigushoidmiseks vajaliku välise vooluallika töö ning tsunami hävitas jahutussüsteemile voolu andnud varu-diiselgeneraatorid[1]. Seega on ilmselge, et tuumakatastroofi poleks õnnestunud peatada, kuna jahutussüsteem jäi vooluallikata. Isegi varu-diiselgeneraatorid hävinesid, mis olid paigaldatud selleks, et anda voolu jahutussüsteemile juhul kui jahutussüsteem jääb vooluta
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Eesti ökoloogiline jalajälg Inimeste ökoloogiline jalajälg Keemiline energia Tuumaelektrijaam Tšornobõli katastroof Fukushima tuumaõnnetus Tuumapommid ja - relvad Hiroshima Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et
vähendaks energiatootmise süsihappegaasi emissiooni umbes veerandi võrra. 13 KOKKUVÕTE Tuumaenergeetika pooldajate ja vastaste vaidlused taanduvad sageli küsimusele, kas moodne tuumajaam on ohutum kui näiteks kivisöe põletamine. Tõsi on, et kui vigase konstruktsiooni ja suurte organisatsiooniliste probleemidega Tšernobõli jaam ning Jaapani Fukushima I AEJ tuumaõnnetus välja arvata, siis ei ole maailmas aatomijaamadega juhtunud ühtegi suurt avariid. Vaatamata tuumaenergiaga kaasnevatele ohtudele, on tuumaenergia tootmisel palju eeliseid. Kõige tähtsamaks aspektiks tuumaenergia tootmise juures on, et normaalsetes tingimustes töötavad tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega, lendtuha ega aerosoolidega. See tähendab, et tuumajaamad vähendavad kasvuhoonegaaside sattumist atmosfääri ja hoiavad ära kasvuhooneefekti
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
Kõik kommentaarid