Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poole püüdlevad tänapäeva noored?
  • Kuid kas nad püüdlevad siiski õigete väärtuste poole?

Mille poole püüdlevad tänapäeva noored?
21. sajand märgib tulevikus küllap tehnika, infotehnoloogia hoogsa arengu ning majanduse, poliitika ja kultuuri üleilmastumise aega. Võrreldes meie kallite esivanematega on tänapäeva noorte huvid ja harrastused muutunud rohkem seotuks tehnikaga ja selle arenguga. Inimesed on muutunud mugavamaks ja sellega kaasnevad ka nende eelistuste muutused. Kuid kas nad püüdlevad siiski õigete väärtuste poole?
Tänapäeva noored on väga avastamishimulised ja neil on soov enda silmaringi laiendada. Vanematel aegadel polnud võrreldes tänapäevaga nii palju võimalusi anda arendamiseks. Tihtipeale jäi asi kas raha või mõne muu olulise asja taha ja noored polnud nii avatud meeltega. Tänapäeval on võimaluste arv suurenenud ja noored kasutavad seda rohkem ära. Nad on huvitatud väljasõitudest osavõtmisest ja ka väljamaa reisidest ning kodumaa erinevate muuseumide külastamine. Kõik see annab noorele midagi edasiseks eluks, muudab ta teadlikumaks ja aitab tal õppida ennast ja maailma tundma, hakkama saada oma eluga. Kohtumine inimestega on hea suhtlusoskusele ja tänapäeva noored on muutunud seiklushimulisemaks ja on julgemad. Nad on alati valmis proovima uusi asju, neid välja mõtlema, et oma elu veelgi põnevamaks muuta ja sellega ka kaaslasi kaasata, et igav poleks. Tänapäeva inimesed on väga tegusad ja õpihimulised.
Tänapäeva noortele on väga vajalik hästi õppida ja omandada hea haridus , sest sellest sõltub nende tulevik ja töökoha valik. Tänapäeval pole võimalik saada head töökohta ilma kõrghariduseta. Noored on muutunud laisemaks õppimise suhtes. Selle põhjuseks võib olla tehnoloogia areng ja liigne pidutsemine noorte seas. Üheks põhjuseks võivad olla ka liiga pikad koolipäevad, kuna tunde on palju ja ei viitsita päeva lõpuni olla, siis lastakse üle enne koolipäeva lõppu. Kuid leidub ka neid noori kes on õppetöös väga tublid. Paljud noored püüavad anda endast kõik, et hinded oleks korras. Noored käivad ka olümpiaadidel ja paljudel muudel võistlustel, et näidata oma teadmisi ja oskusi mingis valdkonnas.
Tänapäeva noored püüdlevad parema tervisliku seisundi ja vastupidavuse poole. Võrreldes paarsada aastat tagasi elanud meie töökate esivanematega on meie keskmine eluiga kahekordistunud. Võib olla polegi meie püüdlused elada 200 aastaseks nii uskumatud nagu need tunduvad. Tänapäeva noored püüdlevad küll parema tervisliku seisnudi poole, kuid lõviosa neist ei järgi tervisliku eluviisi põhitõdesid. Näiteks tarbivad juba noored põhikooliealised lapsed alkoholi ja suitsetavad sigarette. Nüüdisaegsetel noortel on vedanud , sest mõnikümmend aastat tagasi polnud selliseid sportimisvõimalusi nagu praegu. Juurde on tulnud mitmesuguseid treeninguid ja ringe , millest noored aktiivselt osa võtavad. 21. sajandi noored püüdlevad parema tervise poole.
Öeldakse küll tihti, et tänapäeva noorus on hukas ja muid negatiivseid ütlusi, meie arvame teisiti, noored pole hukas. Nad on lihtsalt muutunud võrreldes eelnevate põlvkondadega aktiivsemaks. Kõik peaksid meeles pidama seda, meie elu ja ühiskonda viivad edasi noored inimesed.
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored #1 Mille poole püüdlevad tänapäeva noored #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ottsoo Õppematerjali autor
Kirjand

Sarnased õppematerjalid

NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

- 30. MTÜ Oma Stuudio 30 210 3 780.- 31. SA Õpilasmalev 1 600 16 000 288 000.- 32. MTÜ Loovkeskus 60 420 7 560.- 33. MTÜ Männikumägi 25 175 3 150.- 34. Türi Lastekaitse Ühing ­ töölaager 190 1 380 24 840.- 35. Võimlemisklubi Rütmika 154 1 258 22 644.- 36. MTÜ Noored Toredate Mõtetega 60 440 7 920.- 37. Viljandi Noorte Huvikeskus 215 1 480 26 640.- 38. Tallinna Noorsootöö Keskus 320 1 920 34 560.- 11 Finantsaruanne JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI LASTE LAAGRI- TOETUSE ARV PÄEVAD SUURUS 39

Ühiskond
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

................................................................................50 Kokkuvõte........................................................................................................................................... 51 Kasutatud materjalid............................................................................................................................54 Sissejuhatus Ajaleht on kunst ­ kollektiivne kunst, mis lähtub oma ajast ... Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks ­ me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia. Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised

Eesti keel
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks tarbimisühiskonna lipulaev Norra, siis me peaksime rääkima hoopis teistmoodi tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk? See on õppekava osast, mille nimi on uurimissuundi sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena

Tarbimissotsioloogia
NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
57
docx

NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS

rahuldamist, vaid sellel on ka sügavam sotsiokultuuriline tähendus. Tarbimisest on tänaseks saanud vahend – lisaks toodete ja teenuste valimisele on see teguviis oma elustiili, identiteedi ja sotsiaalmajandusliku staatuse presenteerimiseks ning võimalus suhete loomisteks (Kjeldgaard 2003: 291). Kõigil inimestel võib olla probleeme seoses oma väljanägemisega. Välimuse tähtsust tänases ühiskonnas ei saa alahinnata, seega on mõistetav, et püütakse maksimaalselt hea välimuse poole. Füüsiline ilu teeb inimese enesekindlamaks ja on eeliseks elus hakkama saamisel. Välimus on meie ühiskonnas oluliseks kujunenud, sellest räägitakse ja kirjutatakse ning seetõttu võib ka öelda, et teema on piisavalt aktuaalne, et seda sügavamalt antud uurimistööna käsitleda. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Eesti naiste tarbimisharjumused ja muutused riietumise, jumestamise ja juuksehoolduse osas. Töös on püstitatud järgmised uurimistöö ülesanded:

Kaubandus ökonoomika
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast pikki vaatlusi. Käesolev   materjal   püüab   aidata   tabada   protsessi,   mida   nimetame eluks.   Eelkõige   on   järgnevalt   kirja   pandu   mõeldud   lapsehoolduse ja/või   sotsiaalhoolekande   alal   tööd   tegevatele   või   seda   tegema hakkavatele   inimestele.   Materjali   kokkupanemisel   on   kasutatud mitmete   arengupsühholoogide   koostatud   materjale,   mille   loeteluga saad tutvuda materjali lõpus.  6 Alustuseks otsi vastused järgmistele küsimustele:  Mis kasu on võimalik saada õppides tundma inimese arengut?  Kuidas   just   see   materjal   läheneb arengupsühholoogiale   kui   ainele   võrreldes teistega?  Mis on tähtsaim muutus inimese eluteel?  Millised suhtlemisega seotud ja individuaalsed

Arengupsühholoogia
Mälu-mälutüübid ja õpistrateegiad
21
docx

Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad

Suur osa käesolevast kirjatööst on inspireeritud ka Proffessor Endel Tulvingu raamatust ,,Mälu" (Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) 1. MÄLUST- Kes on Endel Tulving Endel Tulving sündis 26. mail 1927. aastal Petseris, kus ta isa oli parajasti kohtunikuna õigust mõistmas. Oma õpinguid alustas ta Tartus Treffneri gümnaasiumis, mille lõpetamine jäi ootama Saksamaa põgenikelaagrit. 1949. aastal õnnestus tal emigreeruda Kanadasse, kus ta asus õppima Toronto Ülikooli. Emigrandile kindla ja turvalise arsti või inseneri ameti asemel valis ta oma erialaks hoopis hingeteaduse ­ psühholoogia. 1954. aastal lõpetas ta

Psühholoogia
Nimetu
90
doc

Nimetu

See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt.

Arengupsühholoogia
Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

mis oskuste süstemaatilise arengu protsessi tulemusena väljenduvad talen- dis ehk vilumuses mingis valdkonnas. Andekus tähendab tema tõlgendu- ses inimese kõrgel tasemel loomupäraseid võimeid vähemasti ühes – kas intellektuaalses, loomingulises, sotsiaalses või sensomotoorses – valdkon- nas, mis asetavad ta oma eakaaslaste hulgas tipmise kümne protsendi hulka. Talendiks nimetab ta süstemaatiliselt arendatud võimeid, oskusi ja tead- misi, mille tulemusena inimene asetub inimtegevuse mingi valdkonna 10 Mis on andekus tipmise kümnendiku hulka. Talendi arengut mõjutavad katalüsaatorid on 1) isiksuslikud (isiksuseomadused ja eneseregulatsiooni oskused), 2) kesk- konnast tulenevad (seotud miljööga, vanemate, õpetajate või kaaslaste mõ- juga või näiteks spetsiaalsete ande arendamise programmidega või sünd-

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun