veevaesemaks. Infiltratsioon. Osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee infiltratsioon. Kohad, kus maapinna ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem, peamised toitealad. Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes. Põhjavesi jõgede, järvede allikas, kuid võib ka otse merre globaalses veeringes tühise osatähtsusega. Veebilanss. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumist saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Veebilanss on avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. Globaalset veebilanssi iseloomustatakse sademete, auramise ja äravoolu vahelise seoseid kajastava veebilansiga ookeanidelt
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1
Kehra Gümnaasium 11.A klass Triin Kviljus HÜDROSFÄÄR Kehra 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Hüdroloogia kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka ja on kõige tihedamini seotud hüdrosfääri uurimisega. Inimasustuste levik sõltus joogiveekohtade paiknemisest. Vee sügavuse, voolukiiruse, lainetuse mõõtmiseks hakati keskajal konstruee- rima mõõteriistu. Vee uurimisel on suur roll ka laevaliikluses. Nimelt 19. sajandil hakati rajama suuri vesiehitisi nagu paisud, veejõujaamu, kanaleid ja lüüse. Selle tulemusena arenes hüdroloogia väga kiiresti. 20. sajandil hakati uurima veekvaliteeti, sest paljudes piirkondades on reostuse tõttu puudus just kvaliteetsest veest. Hüdroloogia jaguneb kahte rühma: merehüdroloogia ja sisevete hüdroloogia
HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa-
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.)
HÜDROSFÄÄR Kontrolltöö 10. A klass VEE JAOTUS MAAL - Maa koguveevarust (1 386 miljonit kuupkilomeetrit) on üle 97 protsendi soolane. Magedast veest moodustab pinnavesi 78%, põhjavesi 22%. Pinnaveest paikneb enamus mandrijääs ja liustikes 99%, ülejäänud osasast pinnaveest kuulub järvedesse 0,61%, atmosfääri 0,03% ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%
Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 . 6.3. Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on tuule tekitatud lainetus. Mõnikord tekivad lained ka maavärinate ja vulkanismi ning inimtegevuse tagajärjel. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub paljudest teguritest, eelkõige aga veealuse rannanõlva reljeefist. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad
Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu. 6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest
biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee mineraalses koostises on suurima kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üle osatähtsusega kloriidid, sulfaadid, karbonaadid. Kõige rohkem on merevees ujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 0/00, kuid maailmamere Jõgede äravool- sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Väikese erinevates osades kõigub see näitaja üsnagi palju. Lähistroopiliste alade kõrgeim sademete hulga korral jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda soolsus on tingitud suurest auramisest
Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. filtratsioon- millegi eraldamine või liikumine mingis keskkonnas.Vedeliku või gaasi liikumine looduslikus poorses keskkonnas, nt pinnases. mineraalvesi- vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. arteesia vesi surneline põhjavesi (Nõiakaev) soolsus Maailmamere kesk. soolsus on 35 promilli ( ! sademed, aurumine, ühendus ookeaniga, sissevoolavad jõed!! ) termokliin - õhuke, kuid järsult muutuva temperatuuriga (1...3 °C ja rohkem 1 m kohta)[1] hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.Termokliini eripäraks on, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini, kui sellest üleval ja allpool asuvail veekihtidel. Termokliini sügavusvahemik
Kuivadel aga võib vesi kulutada murenevat või kuiva pinnast äkki. b. tasastel aladel või mägistes piirkondades? Kindlasti mägedes, kus jõevool on tugevam ning jõesäng ja kaldad on järsud. Seal suudab vee kulutus suuremat kahju teha. 10. Millest jõed toituvad? Lisa toitumisviisist tulenev mõju jõe vooluhulgale. a. sademed - vooluhulk suureneb b. liustikud - vooluhulk suureneb c. põhjavesi - …………………….. d. sulavesi- vooluhulk suureneb Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane.
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast
HÜDROSFÄÄR · looduses eriline roll · teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris veeaur litosfääris ja mullas põhjavesi organismide koostises vesi · veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal
reljeefi osadel erinevalt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalelementidega varustada toiteelementide vähenemine- taimkatte hõrenemine, mullaviljakuse langus. Avaldub seda kiiremini, mida avatumaks muutub taimede ja mullavaheline aineringe- mullast viiakse toiteelemente rohkem ära, kui neid asemele tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida
antud punktid A ja B, peab teadma, kus magedam/soolasem, seostama seda aurumise ja sademetega). Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustikesulavate mõjul. 7. Too näiteid soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest
Tänu maailmamerele tekivad maismaale sademed. 6.Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades. Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust. Pinnakiht u paari meetri sügavune on soojem kui sügavamal kihtidel. Tervikuna on maailmameri jahe. Kõige soojem, tervmiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjapoolkera on soojem kui lõunapoolkera nt sellepärast et Antarktika manner on u 15 kraadi külmem kui Arktika. Soolsus- keskmine soolsus on 35 promilli, Lähistroopilistel alade kõrgeim soolsus on tänu kõrgele aurumisele, mis ületab sademeid mitmekordselt. Madalam soolsus on ekvaatorivöödis, kus on palju sademeid ning sellest tingituna õhuniiskus suur ja aurumine tunduvalt väiksem. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavate mõjul. 7
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel.
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-
- sõltub mere pinna langeva päikesekiirguse hulgast; sademete ja auramise vahekord; hoovustega veotud vee ümberpaigutamine - Pinnatemperatuur (sõltub kaugusest ekvaatorist) ja põhjatemperatuur (4 kraadi) - Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal - Põhjapoolkeral veetemperatuur oluliselt soojem kui lõunapoolkeral Soolsus - Keskmine soolsus 35 promilli - NaCl (78%), sulfaate ja karbonaate - Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem - Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril - Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul - Läänemeri riimveeline (soolane ja mage vesi kihiti)
Nendes kohtades, kus õhumasside liikumist merelt maismaale takistavad kõrged mäed, sajab suurem osa niiskusest maha mägistel rannikualadel. Maismaalt aurunud niiskusest langeb osa sademetena maha maismaa kohal, vähesel hulgal jõuab ka ookeanide kohale. *Auramine. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotuvad kaheks: 1) perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõegede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandritesisestel aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nende alade vesi on maailmamerega ühenduses atmosfääri kaudu. *Infiltratsioon
Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest.
piirkondades; a) Peaaegu 97% veest asub soolases maailmameres. Mage vesi asub peamiselt liustikes. Inimesele kasutamiseks sobiv magevesi asub jõgedes, järvedes ning maapinnas, moodustades hüdrosfäärist alla 1%. b) Õhuvoolud viivad merelt aurustunud vee maismaa kohale, kus see alla sajab. Maapinnalt valgub osa veest vooluveekogudesse ja voolab tagasi maailmamerre. Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab põhjavesi, mis läbi allikate ja vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab. 2) analüüsi kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres; a) Maailmamere temperatuur sõltub geograafilisest laiustest ja varieerub -2ºC kuni 26ºC. Ookeani aasta keskmine veetemperatuur on peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal. b) Ka soolsus on piirkonniti erinev ulatudes 32 promillist 45 promillini, kuid keskmine on
moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär Vee hulga % jaotus hüdroloogilise tsükli osades Reservuaar Maht (%) Ookeanid 97.21 Liustikud 2.15 Põhjavesi 0.62 Soolaseveelised järved 0.008 Magedaveelised järved 0.009 Pinnase(mulla) niiskus (poorivesi) 0.005 Atmosfäär 0.001 Jõed 0.0001
Randla arengu etapid:imikuida( veealune kari), noorus(kaljurand,-saar), Hääbuva ranna puhul toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid perioodiliselt küpsus(kulutus-kuhjespsteemi akt areng), hääbumine( rnna areng vaid kõrgvee kôrge veeseisu ajal) , häbunud( ranna kamardunud), leinetus ei mõjuta) ja tugevate tormide ajal. Rannajoon- maismaa ja vee vaheline piir. Rannajoon pole püsiv vaid nihkub Raugastunud ranna piires ei toimu tänapäeval enam lainetuse môjul olulisi veetaseme tôustes maismaa ja vastupidisel juhul mere poole. Selle pôhjuseks muutusi. Selline vôivad olla tôus ja môôn, rand on ka tugevasti kamardunud. aju ja paguvesi jne. Osad neist nähtustest on perioodilised osad aperioodilised. Rand- a vahemaa mille piires rannajoon võib nihkuda, st ala ajuvee kõrgema
Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub: • ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), • geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), • kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), • ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) • veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus- mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad: • lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jmt), • hoovused, • merejää, • taimed, • inimtegevus. Lained mõjutavad rannikuid Lained tekivad: • tuule, • maavärina või vulkaanipurske, • tõusu-mõõna, • laevade liikumise tagajärjel • Murdlained tekivad kohas, kus sügavus järsult muutub. Lainete tegevus järsk- ja laugrannikul Veekogu muutub kiiresti sügavaks, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees Vee (100%) jaotus 1. Maailmameri (97%) - Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri) - Mered - Lahed 2. Muu vesi (3%) - Põhjavesi (24%) - Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus
KORDAMISKÜSIMUSED- HÜDROSFÄÄR 1. Selgita mõisted: Järskrannik järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Pankrand järsk vastupidavates kivimites moodustunud kulutusrand. Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil.
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1. Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik
HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult
Jõgede äravoolualad e. valglad: 1) perifeersed äravoolalad, mille pindalal on kokku 117 mln km2 ja jõgede veest jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Põhjavesi maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. Merevee omadused: 1) temp. veekogude paari meetri paksune pinnakiht on palju soojem kui sügavamate kihtide vesi 2) soolsus merede ja ookeanide sarnasus on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus on 35%. Väike veeringe vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe
ning kliimatingimustest. Maailmameri - katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri. Rannaprotsessid Rannavall rannajoonega paralleelsed ja selles kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. Järskrannik - järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik - lauge reljeefiga rannik. Jõgede äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui üks sekund. Valgla maaala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 22. . teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 23. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; 24
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantu