Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka. Ka Emajõe, mis on suhteliselt laia ja sügava voolusängiga ning kogu pikkuses laevatatav, võiks paigutada keskmise suurusega jõgede hulka. Kõik ülejäänud jõed kuuluvad väikejõgede klassi. 20 PIKIMAT JÕGE Vooluveestik (m Lang Vooluhulk suudmes Jõgi Pikkus (km) Valgala (km2) Langus (m) ) (m/km) (m3/s)
Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine Sissejuhatus Jõed on väga oluline osa keskkonnast. Nad on elupaigaks loomadele, taimedele, kaladele ja paljudele putukatele. Kuid kahjuks varitsevad ka jõgesid ja nende elustikku väga palju probleeme, üheks suurimaks on reostatus. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade Eesti jõgedest ning neid ohustavatest probleemidest. Eesti jõgede ajalugu ja kasutusalad Sademeterikka kliima ja üldiselt soodsate äravoolutingimuste tõttu on Eesti jõgedevõrk tihe: loendatud on üle 7000 vooluveekogu üldpikkusega 31 000 km. Jõgedel on oluline vee-, kala-, ja puhkemajanduslik tähtsus, samuti esteetiline väärtus kui maastiku ilmestajana. Eesti sisemaa asustusloos, eriti varasematel etappidel, on vooluvetevõrgul olnud väga oluline osa. Eesti jõgede veejõudu on aastasadu rakendatud jahu- ja saeveskite ning
IDAMAADE MUISTSED TSIVILISATSIOONID Sihtrühm: 6. klass Koostaja: Lende Saluvee 2010 Mis on tsivilisatsioon? See on ühiskond, 1) kus on hästi arenenud: Ø põlluharimine Ø käsitöö 2) kus on tekkinud: Ø riik Ø kiri Kus tekkisid esimesed tsivilisatsioonid? Idamaade muistsed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid u 3000 a eKr suurte jõgede äärde: Ø Egiptus- Aafrika kirdenurk, Niiluse jõe org Ø Mesopotaamia- Ees- Aasias, Eufrati ja Tigrise jõgede ümbrus Ø India- Hindustani poolsaar, Induse ja Gangese jõgede kaldad Ø Hiina- Aasia idaosa, Huanghe ja Jangtse jõgede orgud Miks tekkisid tsivilisatsioonid jõgede äärde? Ø suurte jõgede orgudes on väga viljakas maa Ø üleujutused tõid põldudele rammusat jõemuda Ø tegeleti niisutuspõllundusega- kaevati kanaleid ja
- Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus 4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m) 5. Valgla taimestikust Valgla maailmas jaotub kaheks: 1. Perifeersed äravoolualad - Jõgede vesi jõuab maailmamerre (enamus maailma jõgedest, kõik Eesti jõed) 2. Sise-äravoolualad - Jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub, näiteks: - Volga (Euroopa pikim jõgi)
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast.
alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2. ·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi lõhed. MIKS ON SAARTEL VÄHEM VOOLUVEEKOGUSID? Sest kliima on teine, sademeid on vähe. Eesti jõgede pikkusjaotus 8000 100 7000 90 80 6000 70 5000 60 Arv Arv
VESI: 1) Soolane 97% 2) Mage HÜDROSFÄÄR 1) Sisemeri – 1. Liustikud 2. Põhjavesi 3. Järved 4. Jõed 5.Mullavesi 6. Veeaur armosfääris 2) Maailmameri - 1.ookeanid 2.mered ja lahed Jõgede äravool Vett, mis piki voolusängi kõrgemalt madalamale liigub nim. jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1) Sademete hulk ja reziim 2) Aurumine –t 3) Valgala suurus 4) Jõgede langusest 5) Valgala taimestikust VALGALA ehl jõgede äravooluala jaotub kaheks: 1. PERIFEERSED äravoolualad – jõgedevesi jõuab maailmamere nt. kõik Eesti jõed, enamus maailma suurimad jõed. 2. Sise-äravoolualad – vesi voolab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbedesse. Nt VOLGA jõgi. Esinevad ajutise vooluga jõed -vadid. VEEREŽIIM Nimetatakse vooluhulga muutumist aasta jooksul
- mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast mida rohkem sajab, seda suurem on äravooluala jõgede äravoolualad ehk valglad jagatakse: - perifeersed äravoolualad jõgede vesi jõuab maailmamereni - sise-äravoolualad jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, suurtesse kõrbetesse ühendus maailmamerega puudub ookeanilised äravooluta alad: - omapärase veeringega
Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine.
Vaikse vooluga kohtades kogunevad setted, mis soodustavad taimede kasvu. Elutingimused jões muutuvad järvedega võrreldes sagedamini. Veetase jões on väga muutlik, koos selle tõusuga muutub ka voolu kiirus. Hõljumit on jões vähe, sest vool viib selle kaasa. Kõige mitmekesisem on vee-elustik seal, kus jõed on järvedega ühenduses. Taimestik Jõgede kallastel kasvav taimestik on üsna sarnane järvede kaldataimestikuga. Suurvett taluvaid taimeliike on seal aga enam. Mai algul, kui luhad on üle ujutatud, õitseb varsakabi. Tavalised puud jõgede ääres on pajud ja lepad. Nende juured kindlustavad jõe kallast. Sageli õõnestab jõgi puujuurte alla pikki käike, kus leiavad peidupaiga paljud veeloomad
HÜDROSFÄÄR 1.millistest lülidest koosneb veeringe maal? Sademed, jõgede vooluvesi, auramine maapinnalt, põhjavesi, transpiratsioon. 2.Millest sõltub aurumine? Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. 3.Kuidas jaotuvad jõgede äravoolualad? Perifeersed äravoolualad (vesi jõuab maailmamerre), sise-äravoolualad (ühendus maailmamerega puudub) 4.Kuidas jaotub vesi maal? 97% soolane, 3% magevett ja sellest mageveest on 78%pinnavesi ja 22% põhjavesi 5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool 6.millistes maapiirkondades on kõige suurem aurumine? Soojade hoovuste mõjualad (sahara kõrb, kaspia mere vesikond, kesk austraalia kõrbealad) 7.iseloomusta veetemperatuuri erinevatel laiustel
See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na+, Cl-). Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb ekvaatorist pooluse suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) ja jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (12 promilli lahe idaosas). Maailmamere toodetav orgaaniline aine plankton-Merevee soolade sisaldus mõjutab liikide arvu, isendite rohkust ja nende tekke ehk bioproduktsiooni. Alglüliks fütoplankton,
Geograafia KT 3 Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Vesi 100% Mage vesi 2,8% Suur ja väike veeringe: Veeringe lülid Sademed Auramine Jõgede äravool Infiltratsioon Maailmameri Merede jaotus avatuse järgi: Sisemeri kitsaste väinade kaudu. Läänemeri, Vahemeri Ääremeri osaliselt maismaaga piiratud, ookeanist eraldavad saared ja poolsaared. Kariibimeri. Saarte vaheline meri eraldavad ookeanit saarterühmadega. Jaava meri, Sulawesi meri. Mereranniku tüübid
kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale. JÕGEDE ÄRAVOOL sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Väikese sademetehulga korral jääb auramisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel on jõgede äravool suurem kui veevaeste tingimustes. Jõgede äravoolualad e valglad saame jaotada kaheks: * perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre. *sise- äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, ühendus maailmamerega puudub. Kuiva kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. Üha rohkem vett suunatakse põldude ja istanduste niisutamiseks, mille tagajärjel jõed jäävad veevaesemaks. Selle
Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Voolava vee energia: N = Qhg, kus N voolava vee energia,Q jõe vooluhulk [1 m3/s], h vee paisutuskõrgus [1 m], g raskuskiirendus Haudmik on jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Soot on jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks Jõelang on piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga [m/km] Delta on jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud Infiltratsioon on vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse Aeratsioonivöönd on maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku
ja tootmisettevõtetele. . Vee kaitset ja kasutamist reguleerib Veeseadus, samuti Ranna ja kalda kaitse seadus. Vastavalt Veeseaduse § 8 peavad kõik veetarbijad, kes kasutavad põhjavett üle 5 m3/ööpäevas, taotlema selleks vee erikasutusluba. 2000.a. oli Võrumaal arvel 60 veekasutusluba omavat veetarbijat, kellele kuulub 131 puurkaevu, neist 32 asub Võru linnas. mistõttu on suurselgrootute liigilise koosseisu järgi võimalik otsustada veekogu kvaliteedi üle. Jõgede ja ojade kvaliteedi bioloogiline hindamine on odavam kui kasutada vee keemilisi analüüse. Suurselgrootute taksonoomilise koosseisu määramine on hõlbus ja efektiivne, mis võimaldab kiiresti ja suhteliselt väheste kulutustega uurida läbi palju veekogusid. Reovee kahjulik mõju 2000. aastal juhiti loodusesse tagasi 1495 miljonit kuupmeetrit inimtegevuses kasutatud vett. Sellega viidi loodusesse 230 tonni fosforit, 2810 tonni lämmastikku, 83032 tonni
Jõed Rauno Joost 7.a Paikuse Põhikool Jõgedest Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi, merre, järve või teise jõkke. Mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Jõgede tekimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad : Aurustuda tagasi admosifääri Imenduda põhjavette Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi Jõed kujunevad siis kui sedemete hulk ületab aurumise. Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest
Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean Veebilanss Veekogudesse või teatud maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord. Tulupool sademed Kulupool - auramine
Põhjapoolkeral on magedam vesi kui lõunapoolkeral. 3. Suur veeringe ja selle tähtsus . Veeringlusest võtab osa maailmameri, atmosfäär, litosfäär. See on oluline, kuna suure veeringe tõttu jõuab vesi ka maismaale. 4. Millest oleneb auramise kiirus? Temperatuurist, õhu niiskusest, oleneb aluspinnast veeväli v maismaa, aluspinna omadustest. 5. Mille poolest erineb perifeerne äravooluala sise-äravoolualast? Perifeerne äravooluala- jõgede vesi jõuab maailmamerre, siseäravoolualad- jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub, tekivad suudmeta veed. 6. Mis on suudmeta jõed? Miks ja kus need esinevad? Jõed, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. Seal on kuiv kliima. Suure auramiste tõttu väljavool puudub. Suurteks sisevoolualadeks on Sahara kõrb ja Kesk-Austraalia kõrbealad. Üha rohkem vett
kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üle osatähtsusega kloriidid, sulfaadid, karbonaadid. Kõige rohkem on merevees ujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 0/00, kuid maailmamere Jõgede äravool- sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Väikese erinevates osades kõigub see näitaja üsnagi palju. Lähistroopiliste alade kõrgeim sademete hulga korral jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda soolsus on tingitud suurest auramisest. Keskmisest madalam on soolsus suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolu e valglad jagunevad: ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid. Suurematel laiustel on soolade
1015 kraadi külmem kui Arktikas) SOOLSUS Merevee mineraalses koostises on enam kloriiderohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul SOOLSUS Vertikaalselt avalduvad soolsuse erinevused selgelt 200 m paksuses pinnakihis Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,635 promilli Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on keskmisest suuremsoolsus põhjas väheneb ja laiustel kus soolsus on keskmisest väiksem soolsus suureneb! SOOLSUS · Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu
Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest Click to edit Master text styles ( mussoonvihmadest) Second level Suvel ja sügisel on kõrge Third level Fourth level veeseis Fifth level Talvel on madal veeseis Nimeta kaks jõge, mille veeseisu mõjutavad mussoonid. MISSISSIPPI, INDUS, DOONAU, AMAZONAS, GANGES, KONGO Parasvöötmes jõgede veereziim sõltub kliimatüübist. Üldiselt seda iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Parasvöötme mussoonikliimaga aladel on jõgede veereziim lähistroopilise mussoonkliima alade omaga sarnane. Suurveeaeg on prognoositav Suurvesi võib mõnel aastal
ja neis toimuvaid protsesse. Hüdrosfäär põimub teiste sfääridega: litosfääris ja mullas leidub põhjavett, atmosfääris on veeauru ning organismide koostises on samuti palju vett. Vee liikumise kiirus on erinevates paikades erinev. Atmosfääris vaheldub vesi umbes kahe nädala jooksul, sügavamate põhjaveekihtide vesi sadade aastatega ja mandriliustikes tuhandete aastate jooksul. VEERINGE MAAL Veeringe koosneb erinevatest lülidest: sademed, auramine, jõgede äravool, infiltratsioon ja veebilanss. Sademed. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sinna tagasi, kuid osa kandub maismaale. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda suuremal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Maailmamere pindala on maismaa omast 2,4 korda suurem, seega maailmamerelt aurub rohkem vett ja veekogu pind on alati küllastunud. Auramine. Auramine toimub kogu aeg nii maa- kui ka veekogude pinnalt. Auramine sõltub
*maagaas-New foundland, Põhjameri, Mehhiko laht,Pärsia laht !!4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. *ekvaaroti ümbrus, sest seal on palju päikesekiirgust,tõusvad õhuvoolud. *Bengali lahe põhja-ja idarannik- sest passaat- ja mussoontuuled toovad vihma. 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. *pöörijoonte piirkond, sest laskvad õhuvoolud, kuiv õhk. *mandrite sisealad, sest enne mäestikke sajab kõik alla. 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. *perifeersed äravoolualad-Amazonase äravool atlanti ookeani. *sise-äravoolualad-araali ja kaspia mere piirkond. !!6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. Sisse tulevad Sõrdaja ja Amudarja jõgi, kuid nende vesi kasutatakse ära poolel teel. Puuvilla kasvatuspiirkonnad võtab kõik ära. Osa on ka niisutuspõldudel. !!7. Iseloomustage järgmiste jõgede veereziimi ja toitumist:
Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Lähistroopiliste alade kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt. Keskmisest madalam soolsus on ekvatoriaalvööndis,seal on palju sademeid ja õhuniiskus suur. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul. 25.Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada 100 m sügavuseni.
2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu. 6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolualad jaotatakse kaheks: · Perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre. · Sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub.
jäävad järsaku jalamile. Laugrannik-lained kuhjuvad ning lainetel on setteid liigutav jõud. Eestile iseloomulikud. Kujundab rannajoone paralleelsed settevallid-rannavallid. Vastupidi rannabarriks. Jõgede äravool- jõe kaudu äravool vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sek. Moodul k- näitab mitu meetrit põhjavesi liigub ööpäevas. Hoovused- Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk. Soojad ja külmad. Liikumise seaduspärasus: põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed. Õhutemperatuur (auram). Lume ja liustike sulamine. Juurdevool lisajõgedest. Läbivool järvest. Paisu ehitamine. Vee tarbimine tööstustes, põllumajandus. Põhjavesi-maa sees olev vesi,mis võib sõlt kivimite läbilaskvusest mood kihte. Reostus: Töösjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse. Põllumajandus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus
tõusu-mõõna mõjul. Ookeanideja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nimetatakse hoovusteks! Püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused,mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis ,kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme eristuste tõttu tekkiv hoovus. Lainetus. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele: Suurvesi-on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Madalvesi- on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Ajaperioodi, mil mingis veekogus on madalvesi, nimetatakse madalveeajaks.Parasvöötmes on madalvesi kaks korda aastas. Talvel on sademete
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus
1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. -Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju - Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. -pöörijoonte piirkond, sest päikesekiirgust on palju, tekib kõrgrõhuala, kus on laskuvad õhuvoolud - polaaralad, sest külm, auramine on väike, selle kohal kõrgrõhuala, laskuvad õhuvoolud. 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. -perifeersed äravoolualad, mille pindala on kokku 117 ml km² ja kust jõgede vesi jõuab maailmamerre - siseäravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. 1) inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks 2) auramine on suurem kui sademete hulk 7
järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: SOOJAD- hoovuses KÜLMAD- hoovuses
MAAKERA VEESTIK ehk hüdrosfäär · Mis moodustab maailma veestiku ehk hüdrosfääri? Teha skeem. · Veeringe JÕED Erineva veereziimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. 1. Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee hulk on eri kohtades ajaliselt muutuv. Seda tingib eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajaline kõikumine. Sademetest
Meriforell on truu koduümbrusele. Ta ei rända sünnijõe suudmest väga kaugele, ning 30% meriforellidest suundub kudema samasse jõkke, kus ise ilmale tuli. Esimest korda võtab ta reisi jõkke ette peale kahesuvist mere-elu. Erinevalt paljudest teistest siirdekaladest, ei mõju kudemine talle eriti kurnavalt ning kudemine toimub mitmel aastal. Meriforelli maitsev liha on kõrgelt hinnatud, kuid ta on ohus just kudemispaikade hävimise tõttu. Neid ohustavad jõgede tõkestamine tammidega ja metsatööd jõgede kallastel, seetõttu inkubeeritakse marja ja kasvatatakse maime kunstlikult kalakasvandustes. Looduskaitse alla ei kuulu.
Veeringe maal Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo, hüdro, lito ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt
õhuniiskust palju Bengali lahe Põhja- ja Idarannik - mussoontuuled; pool aastat sajab; paduvihm 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. Alla 100 mm/aastas: pöörijoonte piirkond – laskuvad õhuvoolud; kõrgrõhuala; palju päikesekiirgust Mandrite sisealad – sademed ei jõua keskosani, langevad ennem maha 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. On vähenenud, sest inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks. Auramine on suurem kui sademete hulk. 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist ( Volga, Rein, Kongo, Niilus, Tigris, Jenissei, Huang He, Ganges) iga 3p. Volga Kõrgvesi mais, madalvesi novembrist-veebruarini Toitub sademetest (lumesulamisveest)
Vee-energia Hüdroelektrijaamad annavad ca 1/5 maailma eletrienergiast Plussid: 1. Vee-energia omahind on madal 2. Kergelt reguleeritav 3. Veehoidlad reguleerivad jõgede veetaset 4. Veehoidlaid saab kasutada ka niistutamiseks 5. Saab kasutada veega varustamiseks Miinused: 1. Energiarikkaid jõgesid ei ole igal pool 2. Toob kaasa muutsed jõgede veereziimis ja ökosüsteemis 3. Häirib veetransporti 4. Veehoidlate alla jääb palju maad 5. Häririb kalade liikumist Tuumaenergia Kuus tähtsamat tootjariiki: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Venemaa, Lõuna-Korea Plussid: · Ei teki õhu- ja veesaastet, va vee soojusreostus · Energia ise on odav · Kütuse kulu on väike · Jäätmetekogused on väiksed · Saab kasutada seal, kus puuduvad muud enegiavarad Miinused:
Tahked kütused-kivisüsi · Suured varud · Kõrge kütteväärtus · Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud · Saaste CO2 kasvuhoonegaasid, happevihmad · Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik · Karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas Hüdroenergia · Odav elekter-jooksvad kulud väikesed · Saasteaineid ei teki · Taastuv energia · Veehoidlad aitavad ühtlustada jõgede veetaset · Vett veehoidlas saab kasutada ka mujal · Ehitamine kallis · Veerikastele jõgede paiknemine ebaühtlane · Veehoidlad muudavad ökosüsteemi · Hõivavad suured maa-alad, asulad, metsad, põllud
.............9 6.Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta.................................................9 Hüdrosfäär................................................................................................................. 10 1.Anna üldhinnang selle riigi veevarudele........................................................................10 2.Millised suuremad jõed voolavad selles riigis?..............................................................10 3.Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks?..................................................................... 10 4.Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast?................................10 5.Millistel selle riigi jõgedel võib esineda üleujutusi?......................................................10 6.Nimeta selle riigi suurimaid järvi................................................................................... 10
Nendes kohtades, kus õhumasside liikumist merelt maismaale takistavad kõrged mäed, sajab suurem osa niiskusest maha mägistel rannikualadel. Maismaalt aurunud niiskusest langeb osa sademetena maha maismaa kohal, vähesel hulgal jõuab ka ookeanide kohale. *Auramine. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotuvad kaheks: 1) perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõegede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandritesisestel aladel esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nende alade vesi on maailmamerega ühenduses atmosfääri kaudu. *Infiltratsioon
Toiteainete sisaldus Suureneb allavoolu Suureneb vanusega Toiteainete säilimine Lühiajaline Pikaajaline Erinevaid mikroelupaiku Palju Vähe Jõgede tsoneerimise üldskeem Voolukiiruse ja põhjaainese vaheline seos > 1 m/s kivine 0,5-1 " kivine kruusane 0,25-0,5 " kruusane liivane 0,1-0,25 " peenliivane <0,1 " mudane või savine Eesti jõgede fütoplanktoni võib jaotada 4 rühma: 1. Seisuveekogudest kuni 1 km allpool asuvad jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi ja arvukuse tase ning taksonite arv on keskmine või kõrge. Biomassi dominandid on enamasti järve fütoplanktonile iseloomulikud liigid. (4%). 2. Tugevasti reostunud jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on väga kõrge, arvukuse tase kõrge ja taksonite arv väike. Biomassi dominantliik silmviburvetikas Euglena viridis. (<1%)
Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu alasid. Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese
riisipõldudest. Pikkuselt teine jõgi on Tone (322 km), mis algab minakami mäelt ja suubub Vaiksesse ookeani. Tänapäeval on see jõgi piiratud tammidega, et varustada rohkem kui 30 miljonit Tokyo elanikku veega. Pikkuselt kolmas Jaapanis voolav jõgi on Ishikari (268 km), mis algab Ishikari mäelt ja voolab läbi Asahikawa ja Sapporo ning suubub Vaiksesse ookeani. Jõgede peamised toiteallikad on mägedel sulav jää. Veetaseme kõikumine jõgedes sõltub kliimast (aastaaeg) kevadel ja sügisel on jõgede veetase suurem kui suvel ja talvel, sest sügisel sajab palju vihma ning kevadel sulab jää. Talvel aga jõed külmuvad ning nende veetase on madal. Suvel kliima on soe ning jõgede vesi aurub (veetase madal). Jaapani suurimaks järveks on Biwa järv nii ruumalalt (27 500 m³) kui ka pindalalt (670.3 km²).
Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Tulvavesi-Ajutine kiire veetõus. Veebilanss-Vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas Vesikond-Maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede ja teiste vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse. Veelahe-Piir vesi,- jõgikondade vahel.
peamine lüli suures veeringes oluline ressurss inimese majanduselus (kalandus, maavarad, transport, turism) 4. Selgita kaardi ja jooniste abil maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi. 5. Nimeta hoovuste tekkepõhjused. Milline on hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel. Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled – TRIIVHOOVUSED Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) - ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre -Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) – TIHEDUSHOOVUS Hoovuste tähtsus: Soojusvahetus erinevate laiuste vahel Setete transportijad- savi või muda Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Mõju kliimale 6
suure energiaga, seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus ja kujunevad kulutusrannad. Kui järsak on kujunenud tugevatesse aluspõhja kivimitesse siis nim seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus ja kujunevad kuhjerannad. Peamised rannamoodustised on rannavallid ja rannabarrid. Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk- Amazonas, Kongo... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid (Indus ja Ganges...) 3)troopika vööde 4)lähistroopiline 5)parasvööde Jõega seonduvad mõisted Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Lang- veetaseme langus 1km pikkusel lõigul. Jõestik. Jõgikond e valgla- ala kust jõgi kogub oma veed. Veelahe- piir kahe erineva jõgikonna vahel. Harujõgi- enne suubumist. Delta moodustub aeglase vooluga ja paljudest setetest koosnevate
jõesängi kuju ja looklemist, setete kannet ja kuhjumist). - Peajõgi on jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. Jõe pikkus on peajõe pikkus lähtest suudmeni. Lisajõed viivad vee peajõkke, harujõed toovad vee peajõest välja. Harujõed on kõige sagedamini jõe suudmes. Seistes näoga voolu suunas, jäävas peajõest paremale parempoolsed ning vasakule vasakpoolsed lisa- ja harujõed. Jõestiku moodustavad pea-, lisa- ja harujõed. 13. Mille poolest ja miks jõgede orud erinevad? - Jõgede orud on peamiselt kolme tüüpi: sälkorg, kanjonorg, lammorg. Sälkorg on V-tähe kujuga, vesi uuristab oru põhja ja võib edasi kanda ka suuri kive. Kanjonorg tekib sinna, kus jõgi saab uuristada pehmeid kivimeid, on seal voolanud kiiresti ja väga kaua aega, nt Colorado jõgi. 14. Kuidas jõgede veereziim eri kliimavöötmetes erineb? - Ekvatoriaalses kliimavöötmes on jõgede veereziim üsna ühtlane ja vee hulk aasta
Miks meri on soolane? HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige soolasemaks mereks, kus ühe liitri vee kohta tuleb 38-42 grammi soola (kuid tuleb meelde Surnumeri, et see ei ole mitte meri, vaid järv). Pilt Click to edit Master text styles Second level Third level
Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; ka hall, härmatis, kaste, udu Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana Sademete hulk sõltub: kaugus ookeanidest ja meredest, pinnamood (mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist – rohkesti sajab mägistel rannikualadel), auramine (maailmamere pinnalt aurab rohkem kui maismaalt) Jõgede äravool Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Mida rohkem sajab, seda suurem on äravool Jõgede äravoolualad ehk valglad (valgala, jõgikond) - maa-ala, millest veekogu või selle osa saab oma vee Tegurid: Sademed, õhutemperatuur, lume sulamine (liustikud), juurdevool lisajõgedest, läbivool järvest, paisu ehitamine, vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)
Jõgede äravool • Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Jõgede äravoolualad e. valglad (valgalad) • Perifeersed äravoolualad, kust vesi jõuab otse maailmamerre. • Sise-äravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad. • Püsivad ja ajutised jõed. Nende alade vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu. • Iseloomulikud on suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. • Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valgla...
..6 kuud, vastsed hoiduvad kivide varju ja toituvad kividel kasvavatest taimedest. Suguküpseks saab 2...3 aasta vanuselt. Elueaks arvestatakse kuni 15 aastat. Koht Jõeforell on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu. Teda on varem ökosüsteemis kasvatatud ka tiikides. Püüdmise alammõõt on 32 cm. Ohustatus ja Jõeforelli ohustab kudemispaikade hävimine - jõgede tõkestamine kaitse tammidega, metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõgede kallastel. Püüdmisel on alammõõt 32 cm. Püük on täielikult keelatud 15. septembrist 31. detsembrini. Ei kuulu looduskaitse alla. Jõeforell Jõeforelli võib leida vaid Eesti idapoolsematest jõgedest. Ta on umbes 25...45 cm pikkune suhteliselt jässakas kala, kelle küljed ja selg on punase-pruuni- mustatähnilised.