Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüdropoonika juhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
link, viidatud, praktikumis, fotot, graafik, loend, ettekandja, kujundit, viitama, hangitud, tutvustatud, bakalaureuse• Ehituse- ja puiduosakond; • IKT-osakond; • Kergetööstuse ja iluteeninduse osakond; • Majutuse ja toitlustuse osakond; 5 • Toiduainete tehnoloogia osakond; • Tehnikaosakond; • Turismiosakond. Lõputööde tiitellehe pöördel on autori kinnitus, et töö on iseseisvalt koostatud ja töös kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 3). 6 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE Sissejuhatuses peavad olema kirjeldatud ja põhjendatud: • teema valik; • teema seos õpitava erialaga; • töö eesmärgid: probleemivalik, uurimise ja analüüsimise aspektid, oodatavad tulemused ja nende kasutamine; • uurimismetoodika;
esmakordsus. Teadustöö peaks sisaldama esmakordselt saadud tulemust, uudset probleemi lahendusteed, originaalset seletust vms. Igal teadusharul on oma mõisted, seaduspärasused ja uurimismeetodid. Teadustöö juurde kuulub ka autoriteetide seisukohtade ja varasemate uurimuste analüüs, kuid kõik see, mis töös pole autori oma, vaid on võetud teistelt autoritelt, Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest peab olema viidatud. Järelikult peab töö koostaja olema uuritava valdkonnaga hästi kursis. Teaduslikku tööd iseloomustab ka objektiivsus, st. autor peab käsitletavasse teemasse või probleemi suhtuma võimalikult erapooletult ja allikakriitiliselt. Töös toodud väited peavad olema küllaldaselt tõestatud (argumenteeritud, põhjendatud) ja kontrollitavad, töö peab olema plaanipärane ja süsteemikindel. Kuna õpilase jaoks on uurimistöö esimeseks kokkupuuteks teadustööga, siis tuleb
SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest uurimismeetodid. Teadustöö juurde kuulub ka autoriteetide seisukohtade ja varasemate uurimuste analüüs, kuid kõik see, mis töös pole autori oma, vaid on võetud teistelt autoritelt, peab olema viidatud. Järelikult peab töö koostaja olema uuritava valdkonnaga hästi kursis. Teaduslikku tööd iseloomustab ka objektiivsus, st. autor peab käsitletavasse teemasse või probleemi suhtuma võimalikult erapooletult ja allikakriitiliselt. Töös toodud väited peavad olema küllaldaselt tõestatud (argumenteeritud, põhjendatud) ja kontrollitavad, töö peab olema plaanipärane ja süsteemikindel. Kuna õpilase jaoks on uurimistöö esimeseks kokkupuuteks teadustööga, siis tuleb esmatäht-
V Kokkuvõte on vastus sissejuhatus püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud): lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. 3 Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1.kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet); 2. suulised allikad (mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid) 3
aasta vahele. Tiitellehel sõnu ei poolitata. Tiitellehel (vt Lisa 1) on tekst kirjastiilis Arial Helvetica või Times New Roman ning paksus kirjas. Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse rea keskele, v.a. juhendaja või õpetaja nimi, mis on joondatud paremale. Sõna Juhendaja või Õpetaja järel koolonit ei panda. Lõputööde tiitellehe pöördele kirjutatakse autori kinnitus, et töö on iseseisvalt koostatud ja töös kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 2) 1.3. Sisukord Sisukord annab ülevaate töö ülesehitusest ja aitab lugejal leida teda huvitavat osa. Sisukorras tuleb esitada kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega, millelt algab vastav alljaotis (näidis Lisa 3). Sisukord asub tiitellehe järel ning on koostatud programmi abil. (Office 2003: LisaV Lisa ViideRegister, iide Register, sisukord ja loendidSisukord loendid Sisukord;
kirjutamise järel. Sissejuhatust peatükina ei nummerdata. 2.5. Kirjanduse ülevaade Selles peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist loetud kirjanduse põhjal. Fikseeritakse uuritava probleemi tegelik olukord ning esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad (erinevate autorite teooriate võrdlus). Lisaks tunnustatud autorite arvamustele, peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase isiklikku seisukohta. Kirjanduse ülevaates toodud faktid ja seisukohad peavad olema viidatud. Tuleks kasutada mitut erinevat kirjanduslikku allikat (minimaalselt 3), neis toodud seisukohti omavahel võrrelda. Kirjanduse ülevaate pealkirjaks võib olla „Kirjanduse ülevaade“ või teemakohane pealkiri. 2.6. Metoodika Metoodika osas käsitletakse võimalikult detailselt ja põhjalikult uurimisobjekte ja valimit (uuritavad isikud, nähtused, materjalid, andmed, allikad jne) – kirjeldatakse uurimisobjekte või uuritavaid (uuritavate hulk ja neid
on piisavalt materjali. Allikmaterjalidena võib kasutada monograafiaid, artiklite 10 kogumikke, teaduslikke ajakirju, internetis olevaid andmebaase jne. Kirjanduse valikul on soovitatav kasutada uuemaid väljaandeid. Uurimistöös kasutatakse vaid autoriteetseid allikaid. Näiteks Vikipeedia, Annaabi ja Miksike ei ole uurimistöö jaoks piisavalt usaldusväärsed allikad. Kasutatud kirjanduses esitatakse ainult töös viidatud allikad. Ühtki uurimust ei ole võimalik kirjutada kui pole kasutatud lisamaterjale, nagu ajalooürikuid, kirju, fotosid, raamatuid, artikleid, vaatlusandmeid, ankeetküsitluse vastuseid, suulisi mälestusi, intervjuusid jms. Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimus omandab. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist ja peab vastama originaalile sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide ja eristuskirjade (nt
tähesuurust 12 punkti. Kaldkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite esitamisel. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti trükkimisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet) ja rööpjoondust, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kasutatud allikmaterjalide loend esitatakse vasakjoondatult. Tekstilõigud eraldatakse enne lõigu algust täiendava lõiguvahega 12 punkti (üks tähekõrgus). Taandridu lõikude tähistamiseks ei kasutata. Ühtki töö osa ei ole soovitatav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. Allikmaterjalide loendi vormistamisel eraldab kahte kirjet lõiguvahe suurusega 12 punkti (üks tähekõrgus). Uurimistöö tööosade järjestus on järgmine: 1) tiitelleht; 2) sisukord; 3) lühendid (vajaduse korral);
Kokkuvõttes võib osutada antud valdkonna lahendamist vajavatele küsimustele. Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töö probleemidest, üldisest arutluskäigust ja tulemustest ilma põhiteksti lugemata. Kokkuvõtte maht ei ületa 1/10 töö mahust. 2.1.6 Kasutatud allikad Töö lõpus asuv kasutatud allikate loetelu (vt Lisa 2) peab sisaldama kõiki töös kasutatud allik- materjale. Loetelus peavad olema viidatud allikate andmed nii, et viitekirja andmete põhjal oleks võimalik allikat tuvastada. Kasutatud teosed loetletakse autorite perekonnanimede tähes- tikulises järjekorras. Autori nime puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Esmalt ladinatähesti- kuline (nii eesti- kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Ühe autori mitu tööd reastatakse ilmumisaastate järgi alustades viimati ilmunust. Mitme autori puhul tuuakse ainult
järgneb kirjanduse sisu põhjalikum uurimine. Kirjanduse esialgne analüüsimine ja järgnev põhjalikum uurimine on aluseks töökava koostamisel ja tööeesmärgi sõnastamisel. 7 Referaat, labortöö ja ainetöö peavad sisaldama 5...10 (vahemik märgitakse töös kolme punktiga, mitte mõttekriipsuga), kursusetöö ja kursuseprojekt 10...15, bakalaureusetöö 15...25 ja magistritöö 25 või rohkem viidatud kirjandusallikat. 1.3. Töökava ja sisukorra koostamine Üheaegselt kirjandusega töötamisega on soovitav koostada töökava, mille tegemisel tuleb kõigepealt arvestada uurimistöö pealkirja valiku põhjendust. Töökava koostatakse teema ja töö pealkirja (jaotis 1.1) kirjandusanalüüsi (jaotis 1.2), tööeesmärgi ja alusoletuse, tööülesannete ja uurimismeetodite alusel. Sisuliselt tähendab see töökava koostamist, mis sisaldab järgmisi seisukohti:
Teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata on lubamatu. 13 Kasutatud allikate loetelu peab vastama kahele tingimusele: see sisaldab kõiki materjale, mida töö käigus kasutati ja millele on töös viidatud; see ei sisalda neid materjale, millele ei ole töö lõplikus variandis viidatud. Kasutatud allikate loetelu ja viitamise vormistamise nõuded on esitatud käesoleva juhendi 3. peatükis. 2.2.7. Lisad Lisad ei ole uurimis- ega praktilise töös kohustuslik struktuuriosa, kuid seal saab välja tuua täiendava materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mille esitamine peatükkides pole otstarbekas (küsitluslehe näidis, plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid,
.............................................................................9 3.1 Viide tekstis.................................................................................................................9 3.1.1 Viite kuju.........................................................................................................9 3.1.2 Viidatav tekstiosa..........................................................................................10 3.2 Allikakirjete loend.....................................................................................................10 3.3 Allikakirjete kuju.......................................................................................................11 LISA Tiitellehe kujundus......................................................................................................16
Igale uurimistööle kehtivad üldtunnustatud nõuded. · Töö peab sisaldama midagi uut ja aktuaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. · Autor peab käsitletavasse teemasse suhtuma objektiivselt, järeldused peavad olema kookõlas uurimistulemustega. · Kõik esitatud väited peavad olema tõestatavad ja toetuma faktidele. · Töö tulemusi peab olema võimalik kontrollida ja algallikatele peab olema täpselt viidatud. · Töö peab olema andmete poolest ja terminoloogiliselt täpne, loogiline ja selge. · Teaduslik töö peab olema vastuoludeta terviklik süsteem. · Töö ülesehituses, sisus, mõistetes, arutlustes, sõnastuses peab valitsema selgus. · Nii olemasolevate kui ka enda seisukohtade suhtes peab olema kriitiline. · Tohutust materjalihulgast tuleb selekteerida antud teema käsitlemiseks kõige olulisem. Uurimistööle esitatavad eetilised nõuded
Edasi tuleb kirjutada töö eesmärk. Teema arenduses lähtutakse püstitatud probleemist ja eesmärgist. Teiste autorite kasutatud materjalile tuleb tekstis viidata. Kokkuvõtvas osas tuuakse esile olulisem. Kokkuvõtvas osas ei tohi tuua mingeid uusi väiteid ega muud uut infot. Kasutatud kirjanduse loetelu. Koostatakse siis, kui essee kirjutamisel on kasutatud kirjandusallikaid. Loetellu kantakse ainult need allikad, milledele on tekstis viidatud. Heale esseele omaseid tunnusjooni: Teemas käsitletud nähtust on oluliselt piiritletud. Kirjutaja tunneb käsitletavat teemat, ega kopeeri teiste mõtteid. Sisu vastab pealkirjale. Essee ülesehitus on loogiline ja teksti osad on omavahel seotud. 12 Tekst on hästi mõistetav, sisaldab väiteid ja seisukohti. Sõnastus on täpne ja tabav.
Uurimistöö tulemusi saab esitada skeemide või tabelitena, kuid nendes sisalduvad andmed tuleb kindlasti tekstis lahti kirjutada. Uurimistulemuste tõlgendamine analüüsi käigus sisaldab arutlust ja selgitust, mida saadud tulemused näitavad. 2.4 Uurimistöö struktuur Uurimistööl on kindel struktuur ja sellega tuleb juba töö planeerimisel sellega arvestada. Uurimistöö osad on järgmised: 1) tiitelleht, 2) sisukord, 3) lühendite loend (vajaduse korral), 8 4) sissejuhatus, 5) sisuline osa (peatükkide ja alapeatükkidena), 6) kokkuvõte, 7) võõrkeelne resümee, 8) kasutatud allikate nimekiri, 9) lisad (vajaduse korral; nummerdatuna). 2.4.1.Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus; 2) töö pealkiri; 3) töö iseloom (uurimistöö või praktiline töö);
x -1 -2 -1 0 1 2 3 5 Joonis 2. Funktsiooni y = f(x) graafik. 14. MÄRKUSED Märkused teksti või tabelite juurde sisaldavad täpsustava või viitava iseloomuga andmeid, mis pole käsitletava küsimusega otseselt seotud. Märkused trükitakse üks järk väiksema intervalliga kui põhitekst. Sageli tuleb märkusi teha tabelite juurde. Seda on soovitav teha tabeli all. Kui märkusi on üks, siis pärast sõna "Märkus" pannakse punkt.
y 2 y = f(x) 1 x -1 -2 -1 0 1 2 3 5 Joonis 2. Funktsiooni y = f(x) graafik. 14. MÄRKUSED Märkused teksti või tabelite juurde sisaldavad täpsustava või viitava iseloomuga andmeid, mis pole käsitletava küsimusega otseselt seotud. Märkused trükitakse üks järk väiksema intervalliga kui põhitekst. Sageli tuleb märkusi teha tabelite juurde. Seda on soovitav teha tabeli all. Kui märkusi on üks, siis pärast sõna "Märkus" pannakse punkt. Näiteks: Märkus
need on hüpoteesile vasturääkivad; isiklikke tundeid uurimistöös ei kajastata); · tõestatavus (kõik töös esitatavad väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele) · tulemuste kontrollitavus (arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada nii, et töö lugejal on võimalus saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid leiab vajaduse korral algallikast); · täpsus (kõik töös kasutatavad terminid, mõisted tuleb korrektselt ja täpselt määratleda; andmed ja arvud tuleb esitada täpselt); · süsteemsus (teaduslik on ainult selline töö, kus erinevad väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks ehk süsteemiks); · selgus (töö peab olema struktureeritud nii, et see oleks üheselt aru saadav; kõik
Uurimisteema valikul tuleks lähtuda teema aktuaalsusest, käimasolevatest projektidest, kirjanduse ja allikmaterjalide kättesaadavusest, isiklikust huvist, ja juhendamise võimalikkusest. Teema leidmisele aitab kaasa teaduskonna õppejõudude poolt esitatud teemade nimekiri, mis pannakse välja üldiseks tutvumiseks teaduskonna infostendile ja teaduskonna koduleheküljele internetis iga aasta 15. septembriks. Õppejõudude pakutavad teemad on soovitav raamistik, mitte lõplik loend. Inspiratsiooni tasub koguda ka loengutest, üliõpilastele ettenähtud seminaridest, aktuaalsetest probleemidest ühiskonnas, internetist. Olles huvipakkuva teema (valdkonna) määratlenud ja saavutanud kokkuleppe õppejõuga juhendamise osas, koostab üliõpilane uurimiskava. Uurimiskava koostatakse vabas vormis, pikkusega vähemalt 2 lehekülge. Uurimiskavas on keskseteks küsimused sellest, mida tahetakse uurida ja kuidas kavatsetakse seda teha
Align Complete Joonda täielikult Bring to Front Too ette Bring Forward Too ühe võrra ette Send to Back Vii taha Send Backward Vii ühe võrra taha To Bottom Layer Alumisele kihile To Middle Layer Keskmisele kihile To Top Layer Ülemisele kihile Insert link to file Sisesta failile link Insert link to website Sisesta veebilehele link More Page Templates Veel lehe taustu Blank Page After Current Tühi leht peale praegust Blank Page Before Current Tühi leht enne praegust Set Background Säti tagataust Add Page to Resource Library Lisa leht ressursside raamatukokku
samad, mis tabelitel vt alapeatükk 2.1.4.1). Igale lisale tuleb töö põhiosas viidata. Lisad on paigaldatud neile viitamise järjekorras. Näide: Nimetatud meetodit kasutades saadud algandmed on esitatud lisas 1. Kui lisad on liialt mahukad (ületades koos töö muude osadega ettenähtud maksimaalmahtu) tuleb need paigutada digitaalsele andmekandjale ja lisada ümbrikuga töö tagumisele sisekaanele. 3. Viitamine, kirjanduse loend Töös peab olema selgesti ära näidatud, millised resultaadid või tekstid kuuluvad töö teostajale ja millised teistele autoritele. Selleks kasutatakse töö tekstis viiteid kirjandusele. Viitamisel ja loendi vormistamisel tuleb juhinduda Eesti Teaduste Akadeemia toimetiste (Proceedings of the Estonian Academy of Sciences; Estonian Journal of Earth Sciences; Estonian Journal of Ecology; autorijuhendid leiab aadressilt http://www.kirj.ee) vastava eriala seerias toodud nõuetest
Kas töö põhiosa on jaotatud peatükkideks? Kas peatükid on loogilises järjestuses ning üksteisega sisuliselt seotud? Kas töö sissejuhatuses esile toodud probleemile/hüpoteesile antakse kokkuvõttes vastus? Töö vormistus Kas töö leheküljed on nummerdatud? (aga lisal?) Kas peatükid on nummerdatud? Ega ükski pealkiri ei ole jäänud lehekülje lõppu? Kas tekst on liigendatud paraja pikkusega lõikudeks? Kas tsitaadid ja refereeringud on korrektselt viidatud? Kas iga tekstisisene viide kajastub ka kirjanduse loetelus? Kas viited on täpsed? Kas kirjanduse loetelus olevad materjalid on kõik ka tekstisiseste viidetena leitavad? Kas teksti paigutus arvestab köitmisvaruga? 3. Uurimistöö juhendaja ülesanded ja tagasiside · Leidke õpilasega kohtumiseks piisavalt aega! · Lugege õpilase tehtud töö alati enne kohtumist läbi! · Kirjutage teksti sisse/kõrvale oma märkmeid, arutlege neid õpilasega!
lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia õpetajaga, eesmärgiga säilitada õpilaste praktilisi töid kooli digitaalses arhiivis). Lisad visandid, pildid, fotod, heli- ja videolõigud jne CD plaadil jms, mis täiendab, kinnitab või kirjeldab tööprotsessi. Kasutatud kirjandus (vt lisa 3) tähestikuline loetelu tekstis viidatud algallikate kasutamise osas (kasutatud kirjandus, ajakirjad ja/või ajalehed, arhiivimaterjalid , interneti materjalid, suulised allikad). PRAKTILISE TÖÖ OSA Praktiliseks tööks gümnaasiumi astmes võib olla: - kunstiteos (joonistus, graafiline teos või tööde seeria, maal, skulptuur, makett, moekollektsioon jne) - ehted - kollaazid (erinevatest materjalidest) - tarbekunst (keraamilised vormid, -plaadid, nahkehistöö, siidimaalid,
LISAD TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud 09.11.2016, Tallinn (1) Tühjad Pihud OÜ, registrikoodiga 10040727 , aadressiga Pilve tee 123B, Roosa pilv, Unistuste Vabariik mida esindab volituse alusel Pilve Printsess (edaspidi: Tellija) ja (2) Anti Müügimees, isikukoodiga 38808185211, elukohaga Kotkapoja 2, Tallinn, Eesti Vabariik (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2 Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2
1Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Üliõpilaste kirjalike uurimus- ja kraaditööde nõuded (Prof. Urve Lippuse juhendi põhjal töödelnud ja praktiliseks kasutamiseks täiendanud Kristel Pappel) EMTA uurimis- ja kraaditööde liigid tulenevad õppekavade nõuetest ja võivad muutuda koos õppekavade muutustega. Jooksvalt täpsustatud nõuded tööde kirjutamiseks kasutatava aja ja tööde mahu kohta leiab õppekavadest ja ainekataloogist. Üldiselt jagunevad üliõpilaste kirjalikud tööd referaatideks, esseedeks ja uurimuslikeks töödeks. Käesolev juhend puudutab uurimuslikke töid. Uurimuslik töö tähendab mingi probleemi püstitamist, seda puudutava kirjanduse ja materjali tundmaõppimist ning probleemile oma lahenduse pakkumist. Uurimuslikku tööd eristab esseest see, et essee jaoks piisab väitest ja arutlusest ning järeldustest, stiil on vabam ja kirjanduslikum. Aga ka esseel peab olema uurimisprobleem, eesmärk jms ning ta peab demonstreerima valitud teema materjali
Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõte ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehaaniline kokkutõstmine. 3.7. Kasutatud allikate loetelu Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada, kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Allikatena kasutatakse väga erinevat liiki materjale: · avaldatud materjalid raamatud, brosüürid, kogumikud, ajakirjad, ajalehed, artiklid, uurimisraportid jne; sh elektroonilised; · käsikirjalised materjalid arhiivisäilikud, käsikirjad, kirjavahetus, päevikud;
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...
SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. 2 1.SISSEJUHATUS EHITUS - tegevus - majandussektor projekteerimine ja ehitamine, kaasaarvatud ehituse tellija tegevus - ehitamine ehitusplatsil
Vältida mittestandardseid ja mitteavalikke formaate. Väga pikk leht ei ole hea. Ei tohi olla horisontaalselt keritav. Alammenüü peaks avanema peamenüü sisse või asendama tervepeamenüü. Välislingid ei tohi avaneda freimi sisse. Igal lehel viit esileheküljele. Leheküljed peaksid olema loetavad erinevate brauseritega, ka mittegraafilistega. Värv: mahukam tekstihulk must, sinine, hall ja valge. Lingid soovitavalt sinised, kasutatud link muudab värvi. Teenindusühiskonna olemus. Teenindusühiskonda iseloomustab teenuste kiire juurdekasv ja nende üha laiem pakkumine ning tarbimine, samas ka inimkonna aina suurenev vajadus informatsiooni kui pakutava teenuse järele. Iseloomulik on mitte niivõrd kasvav informatsiooni hulk ja suurenev vajadus teadmiste järele kuivõrd vajadus selle informatsiooni ja teadmiste kasutamiseks inimestele orienteeritud ja väärtust lisaval viisil.
välja ütlemata) 4) Lõpetuseks ei tohi eksperimendist tuleneda mingisugust kestvat häda. Seetõttu peetakse osade eksperimentide puhul soovitavaks mõne aja pärast peale eksperimendi lõppemist kontrollida, kas katseisikutega on kõik korras. Uuritav peab olema veendunud, et - uuringu tulemusi ei kasutata tema vastu - uuringu tulemused ei kahjusta teda - uuringu tulemuste konfidentsiaalsus on tagatud (Sommer & Sommer, 2002, viidatud Tomsoni konspekt). Petmine teaduses On selge, et psühholoog peab oma uurimistöös olema kristalselt ausad. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 5 ,,American Heritage Dictionary" (1971) määratleb tüssamist kui ,,ettekavatsetud pettust, mida praktiseeritakse eesmärgiga saada teenimatut või ebaseaduslikku kasu". Teaduses on levinud kahte peamist tüüpi tüssamist: 1) plagiaat eesmärgipärane teiste ideede esitamine enda omade pähe.
annaabi.ee 
