Kodune ülesanne nr.4 Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0 O 120 Detaili välisläbimõõt d2=120mm d1=100mm Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1....
Kodune ülesanne NR 2. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7
ÜLESANNE NR.3 Variant 1. Teha detailide painutamiseks vajalikud konstruktiivsed arvutused: a) arvutada toorikute pikkused; b) leida painutusjõud või kalibreerimisjõud; c) arvutada templite ja matriitside mõõdud. Teha templite ja matriitside eskiisid. 1) Lähteandmed: R = 3mm l = 50mm s= 3mm - Painutada koos kalibreerimisega Sele 7. Materjal: teras 40, ГОСТ 1050-88 σ b =Rm= 580 MPa Painutatud osa pikkus neutraalkihis: r 3 Tegur x on määratud sõltuvalt suhtest s = 3 =1 x = 0,42 Võtan tabelist 9 [1:38] π∗φ π∗90 ln = 180 (r + x*s ) = 180 (3 + 0,42 * 3) = 6,69 mm φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm),...
Surveplaadi survejõud: d 1 t−( d 2 t +2∗r m2 ¿ 2 ]∗q Q2= π ¿ =0,785*[187,62-(140+2*10)2]*2,5= 4 =18827N/mm2 =1,9 T q= 0,25…0,30 kg/mm2 ≈ 2,5…3 N/mm2 [2:129] Pressi tõmbejõud: Ppr2=P2+Q2= 13,9+1,9= 15,8 T Eskiis: Sele 4.2 Viidatud allikad: 1. Särak, J. Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid 2. Koost. Elvak, U., Kaasik, P. jt. (1962). Instrumendikonstruktori käsiraamat. Külmstantsimine. Tln: Valgus. 3. Loengukonspekt
ÜLESANNE NR. 5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega: 100 30 ´ P1 P4´ 50 P1 130 ...
Kodune ülesanne nr. 2 Määrata detailide stantsimiseks lõikestantsil maatritsi ja templi mõõdud, pilude suurused maatritsi ja templi vahel ning teha maatritsi ja templi eskiisid. Variant 1 1)Sisekontuuri stantsimine Sisemise ava stantsimiseks kasutan kiiret stantsi seega l= (0,8...0,86)Rm, seega l= 0,86x500 = 430N/mm2 Materjal- teras 30 1050-74 järgi, standard EN 10250-2:2000 Katketugevus Rm- 500 MPa Lõiketakistus l-430N/mm2 = 43kgf/mm2 Materjali paksus s-4,0 mm Ava läbimõõt d- 90H14(+0,87) mm Detaili läbimõõt D1-160h14(-1) mm Arvutused: Sisemise ava d=90H14(+0,87) stantsimine Kahepoolse pilu suurus matriitsi ja templi vahel: Z = CxSx l = 0,035x4x43 = 0,92 mm Kus, c-tegur mis arvestab stantsitava detaili täpsust ja lõikepinna pinnakaredust, c=0,035 sest ava täpsusaste on H14 l-lõiketakistus S-materjali paksus z-pilu suurus Templi läbimõõt dt = (Ddet+det)- t = (90+0,87)h11(-0,22) =90,87h11(-0,22) Matriitsi ava läbimõõt...
Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel Arvutuslik lõikejõud: P= x d x s x l = 3,14x120x5x284 = 535056N53,5, kus P-arvutuslik lõikejõud -pii(3,14) d-lõigatava ava läbimõõt S-materjali paksus l-lõiketakistus Pressi vajalik survejõud: Ppr= 1,3xP = 1,3x53,5=69,55T Valin pressi vajalikuks jõu vastavalt olemasolevatele seadmetele kuid mitte väiksema kui arvutuslik jõud seega Ppr= 70T. Kasutatud allikad: 1.J.Särak- ,,Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid." 2. http://www.steelnumber.com/
𝑌= = 𝑃1 + 𝑃2 + 𝑃3 + 𝑃4 62,8 + 90 + 80 + 80 ≈ 40,1 Graafiline meetod: Tallinn 2017 23 Ivo Hein Tallinn 2017 24 Ivo Hein VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [1] Särak, J. „Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid“. Õppematerjal. 2016. Tln [2] Purde.M „Täpsustehnika“ Tallinn 2002 Tallinn 2017 25
on võimalik metalli säästa. Väntpresside tootlikkus ja töötingimused on paremad kui vasaratel. Valisin väntpressi, kuna vasaral saadavad stantsised pole piisavalt täpsed ning töötlusvarud on suured. Lahtisel stantsil on kraadisoon lõppvao ümber stantsi lahutuspinnas. See võimaldab kompenseerida lähtetooriku massi ebatäpsuse, väldib seadme ülekoormamist ning tagab stantsisüvendi hea täitumise. Lahtised stantsid on kõige universaalsemad ja sobivad praktiliselt igat tüüpi stantsiste valmistamiseks. 3. 4.
Kodune ülesanne NR 1. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm;
Rm-i leian materjalist [1: 15] Rm=330 (MPa) Kasutan kiiremat stantsimist ϭl=(0,8...0,86)*Rm (MPa) ϭl=0,86*330=283,8 N/mm2 P=πd*s* ϭl=π*80*283,8=285306,8 N d – silindrilise ava diameeter, mm Arvutan kui suurt pressi survejõudu on selle jaoks vaja 285306,8/10=28,5 T Valin pressi survejõuga 29 T 3 Viidatud allikad: 1. Särak, J. Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid 4
Täpsete lähtetoorikute kasutamise tõttu on saadavad stantsised kallimad lahtise stantsimise teel valmistatuist. Samuti deformeerimisjõudu ei saa reguleerida mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Kinnise stantsi kasutamisel saadud stantsised on suurema täpsusega nii mõõtmete kui ka kuju osas võrreldes lahtises stantsises valmistatud stantsidega. Kinnised stantsid on põhiliselt kasutatavad vaid telgsümmeetriliste toorikute valmistamiseks nende teljesuunalisel deformeerimisel. 2. Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus: Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt, energia kantakse üle kiilrihmülekande,
sujuv vähenemine ja töövedelik Sisehambumisega hammasrataspumpade surutakse väljavooluavasse. Kirjeldatud (sele 4.15) tähtsaim omadus on nende hammas-rataspumbad ei tekita väga madal müratase, mistõttu on nad hüdraulilisi lööke ja ning töötavad kasutusel tööstuses kasutatavates sellepärast eriti madala müratasemega. hüdraulikaseadmetes (pressid, stantsid, jne) ja mobiilsetes hüdraulikaseadmetes, Põhiparameetrid mis on kasutusel sisetingimustes. Rootorhammasratas on seotud pumba Töömaht 3 250 cm3 ajamiga. Nende hammasrataste Töörõhk < 300 bar pöörlemisel suureneb hammastevaheline (sõltub pumba mõõtmetest) ruumala (toimub imemine). Selline Pöörlemiskiirus 500 3000 min-1
99 + 4.8 = 19.79 t Templi ja matriitsi eskiis O 127,8 R9 ,5 R7 O 130 Joonis 3. Templi ja matriitsi mõõdud 7 VIIDATUD ALLIKAD [1] J. Särak, Lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015, p. 89 8
65˚ Pilud templi ja matriitsi vahel smax = 6 ± 0.18 = 6.18 mm n = 0.09 Zmin= smax= 6.18mm Zmax= Smax + s · n = 6.18 + 6 · 0.09 = 6.72 mm Matriitsi mõõt lm=Lv-ΔH8=50 H 8+0,039 0 Templi mõõt 0 lt=lm- 2 · zmin=50-(2 · 6.18) = 50 – 12.36 = 37.64 h 8−0,039 Joonis 6. Templi ja matriitsi eskiis (autori eskiis) VIIDATUD ALLIKAD [1] J. Särak, lehtmaterjali külmstantsimine, stantsid ja pressvormid, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015, p. 14-31.
Slaidid). Paak-filter-kaitseklapp-jaoti-vastuklapp-drossel-hüdrosilinder-hüdromootor 2. Millised hüdrosüsteemi põhierinevused pneumosüsteemiga? Suurem rõhk, ÕLI, Odavamad lisaseadmed. 3. Nimetage hüdraulikas kasutatavad pumbad ning nende tootlikkuse muutmise võimalused. Hammasrataspumbad (Välishambumisega • Madal hind • Mobiilseadmetes • Suur pööretevahemik • Lai temp. ja visk. Vahemik I Sisehambumisega • Madal müratase • Tööstuses – pressid, stantsid) • Kruvipumbad ( Labapumbad (Efektiivne • Ühtlane vool • Suhteliselt odav • Tundlik saastele • Labade kiilumine) Kolbpumbad (Fikseeritud kaldenurgaga • Reguleeritava kaldenurgaga) 4. Vastuklapid – tüübid, omadused Jagunemine: • Tavalised vastuklapid(Möödavoolu klapp drosseldamisel • Voolusuuna sulgemine • Filtri möödavool • Rõhuklapp) • Hüdrauliliselt juhitavad vastuklapid (Süsteemiosade lukustamiseks •
Karbiididena kasutatakse WC volframkarbiid (kõvadus), TaC tantaalkarbiid, TiC titaankarbiid, NbC nioobiumkarbiid. Nende kombineerimisel saadakse soovitud materjali omadused. b. Sidematerjalina kasutatakse koobaltit. c. WC-Co kõvasulamid –kasutatakse murduvat laastu andvate materjalide (malm, pronks) treimisel, kuuluvad ISO järgi rühma K. Suure tugevuse tõttu kasutatakse laialt tööriistade valmistamisel (stantsid, press-vormid). d. WC-TiC-Co kõvasulamid –kasutatakse voolaat laastu andvate materjalide töötlemiseks, ISO rühm P, võrreldes eelmistega väiksema tugevusega kuid kõvemad ja kulumiskindlamad. e. WC-TiC-TaC-Co kõvasulamid –kasutatakse rasketes tingimustes suure ettenihke ja lõikesügavuse töötlemisel, ISO rühm M. TaC lisamine tõstab veelgi tugevust,
järele. Kinniste stantside puudusteks, võrreldes avatud stantsidega, on kõrge hind, väiksem püsivus ja vajadus täpse mahuga, järelikult omahinnalt kallimate toorikute järele. Kraadiga või kraadita vormstantsimine võib toimuda ühe- või mitmevaolistes stantsides. Ühevaolisi kasutatakse suhteliselt lihtsa kujuga stantsiste tootmisel, kusjuures stantsi vao kuju ja mõõtmed vastavad valmistoote kujule ja mõõtmetele. Mitmevaolised stantsid on keeruka kujuga stantsiste tootmiseks. Selliste stantside vagusid saab liigitada stantsimisvagudeks ja ettevalmistusvagudeks. Stantsimisvagudeks on eel- e. mustvagu ja lõpp- e. puhasvagu. Stantsimisvagudes toimub tootele lõpliku vormi ja mõõtmete andmine. Ettevalmistusvaod on ette nähtud tooriku ettevalmistamiseks järgnevaks stantsimiseks stantsimisvagudes. Ettevalmistusvaod on: - venitusvagu ülesandeks on tooriku pikkuse suurendamine ristlõike vähendamise
Byroni lüroeepilisest värsist sai vorm, mis võimaldas väljendada arvamust kaasaegse inimese kohta. Aastatel 1811- 1816 oli ta Inglismaal. See ol tema kuulsuse ja menukuse tippaeg kodumaal. Ta loob lüüriliste poeemide sarja, sinna kuuluvad:"Giave", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Zara", ,,Parisina" ja ,,Korintose piiramine"Londoni periood algab Byronil luuletsükliga ,,Thyrzale". Luuletuses Tyrzale on esimest korda märgata, hukutava, lootusetu romntilise armastuse kujundit. Luuletus ,,Stantsid muusikast". Romanssidest koosnev lüüriline tsükkel ,,Heebrea meloodiad". Lõpetamata jäänud poeem ,,Don Juan". Byroni Londoni perioodi lüüriliseks kokkuvõtteks on luuletused, mis on pühendatud poolõele. Sveitsis ilmus kogumik ,,Chilloni vang". Hiljem lisandus selle algusesse ,,Sonett Chillonile". Värssdraamades ,,Manfred" ja ,,Kain" jõuab Byron veelgi suurema tinglikkuse ning filosoofilise üldistuseni. Piibliaineline müsteerium ,,Kain", samal ajal kirjutayud väiksed
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ...................................
ekstaasi kantuna üks kiidujõgi, ta rõõmustlema vallutas ka mind ja mulle suve alles suveks tegi. Ning hajusid kõik hallid mõtiskelud, mull' avardusid uued, julged elud. (Marie Under.) spondeus värsimõõt skeemiga /++/. Silbilisrõhulises värsisüsteemis kahest rõhulisest silbist koosnev värsijalg. Näiteks: Tuul läks, ++ lind jäi, lind läks, õis jäi mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (1474 1533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.)
sualmistemperatuurilt kuni 1 % toatemperatuuril. Seega kiirel jahutamisel W ja C sisaldus koobaldi tardlahuses kasvab. Praktikas siiski WC-Co karastamist ei kasutata, kuigi on täheldatud, et karastamisel kermiste paindetugevus ja kõvadus veidi kasvavad ning purunemisitkus ei muutu. Küll aga kasutatakse termilist töötlemist TiC- Fe kermiste puhul. 2.9.5. Isostaatiline kuumpressimine Vastutusrikaste detailide (stantsid, mäepuurid jt) valmistamisel on väga oluline kasutada defektideta sulameid, mis on suurema tugevusega. Kermiste tugevuse tõstmiseks kasutatakse isostaatilist kuumpressimist. Selleks paagutatud detailid pressitakse inertne (tavaliselt Ar) gaasi survel 200-300 MPa. Gaasi survel suured poorid difundeeruvad materjalist välja ja tulemusena saadakse praktiliselt mittepoorne materjal. Kuna purustav pragu saab tavaliselt alguse suurtest pooridest, siis nende
1822 ,,Vjazemskile" ,,Laul Olegist" ,,Laulud Stenka Razinist" ,,J. N. Tolstoile" ,,Pihtimus" ,,Läkitus tsensorile" ,,Prohvet" ,,Vang" ,,Hoidjale" ,,Mind valdab õnn, kui selja taha jätta" 1823 ,,Stantsid" ,,Kes, lained, peatas teie hoo" ,,Talvine tee" ,,Kui lootusrikkalt siis jääks maha maine ,,Ööhämarus on juudionnis" ring" ,,Deemon" 1827 ,,Nõuks võtsin külvitööle minna" ,,All kaevandeis, kus lasub öö" 25 ,,Maailma laias, kurvas stepis toovad" ,,Kui viibin pühakoja pingis"
saadakse valgest malmist- on energiamahukas, kulukas/kallis. kasutatakse kerede moodustamiseks. 4)kõrgtugev malm-(suur tugevus, plastsus)saadakse hallmalmist. Sekka pannakse Al või Mg-i. 91. Terased: liigitus, omadused 1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras; 2) tööriistateras(lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); 3) eriomadustega teras(rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: • Süsinikterased - suure ja väikese C sisaldusega •Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4. Kvaliteedijärgi: • Kõrge kvaliteediga terased; vähe väävlit ja fosforit • Tavalise kvaliteediga. Rohkem väävlit ja fosforit.
Kasutatakse autode mootorites. 3).tempermalm-suurem löögitugevus, head valamisomadused. saadakse valgest malmist- on energiamahukas, kulukas/kallis. kasutatakse kerede moodustamiseks. 4)kõrgtugev malm- (suur tugevus, plastsus) saadakse hallmalmist. Sekka pannakse Al või Mg-i. 87. Terased: liigitus, omadused 1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras; 2) tööriistateras(lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); 3) eriomadustega teras(rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: • Süsinikterased - suure ja väikese C sisaldusega •Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4. Kvaliteedijärgi: • Kõrge kvaliteediga terased; vähe väävlit ja fosforit • Tavalise kvaliteediga. Rohkem väävlit ja fosforit. Terase kvaliteet saavutatakse sulami ümbersulatamisel süsiniku taandamisprotsessi režiimi valikuga. 5. Struktuuri järgi:
energeetikas (õhuliinide ja antennide mastid) ja tööriistade valmistamisel. Teraseid liigitatakse: 1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras: tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased; 2) tööriistateras (lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); 3) eriomadustega teras (rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: • Süsinikterased suure ja väikese C sisaldusega • Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4. Kvaliteedi järgi: • Kõrge kvaliteediga terased; mitte üle 0,015 % S ja 0,025
Teraseid kasutatakse masina- ja aparaadiehituses, ehituskonstruktsioonides, energeetikas (õhuliinide ja antennide mastid) ja tööriistade valmistamisel. Teraseid liigitatakse: 1. Tootmisviisi järgi: - martäänteras - bessemer ehk toomasteras - elektriteras. 2.Kasutusala järgi - konstruktsiooniteras - tööriistateras (lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); - eriomadustega teras (rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: - Süsinikterased suure ja väikese C sisaldusega - Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4. Kvaliteedi järgi: Terase kvaliteet saavutatakse sulami ümbersulatamisel süsiniku taandamisprotsessi režiimi valikuga - Kõrge kvaliteediga terased; mitte üle 0,015 % S ja 0,025 % P; - Tavalise kvaliteediga 0,06 % S ja 0,07 % P.
Peata sonetis jäeti luuletuse algusest üks katrään ära (4+3+3), poolsonett rajaneb vaid ühele katräänile ja ühele tertsetile (4+3). Pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4), kahekordne poolsonett (4+3+4+3) on haruldane. Itaalia soneti kõrval on eluõiguse võitnud ka nn inglise ehk Shakespeare'i sonett, milles kolmele katräänile järgneb üks distihhon. Riimiskeem on märksa vabam. Teiseks soneti tunnuseks (sonare it k kõlama) on kõlav riim. o Stantsid: stantsidena käsitatakse eri maade värsiõpetuses sootus erinevaid stroofivorme. o Tertsiin: itaalia luuletusvorm, mis koosneb tertsettidest, millele luuletuse lõpus järgneb üks eraldi seisev värss. Tertsettides riimuvad omavahel 1. ja 3. värss. o Triolett: vanaprantsuse luuletusvorm, terviklik luuletus 8 värsist, milles esineb ainult 2 riimi skeemiga abaaabab. Trioleti omapära seisneb tervete värsside kordamises.
häälitsused) esinevad vaheldumisi ning loovad ühtse terviku, sümboliseerides ürgset luulet. Eesti kirjanduses on sound poetry't harrastanud Ilmar Laaban (1921). spondeus värsimõõt skeemiga /++/. Silbilisrõhulises värsisüsteemis kahest rõhulisest silbist koosnev värsijalg. Näiteks: Tuul läks, ++ lind jäi, lind läks, õis jäi mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (14741533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.)
annaabi.ee 
