6.10.2008 Kaido Voitra ÕHKPIDURID Kaido Voitra Tartu khk Pneumosüsteemide esitamine skeemidena Suurtel autodel kasutatakse hulga suruõhuga töötavaid seadmeid mida kasutus ja remondijuhistes esitatakse skeemidena, kus on ära toodud sinna kuuluvad seadmed ja nende ühendusviisid. Seadmed esitatakse rahvusvahelisele standardile vastavate tingmärkidena. Euroopas kasutatakse saksa standardit, mille lühend on DIN. Kaido Voitra Tartu khk Skeemide lugemine Pneumoskeemide lugemise Esimeste numbrite tähendused on: lihtsustamiseks ja 0 Sisseimetav õhk erinevate firmade 1 Sisenev suruõhk poolt toodetud 2 Väljuv suruõhk (mitte välisõhku) seadmete 3 Välisõhku väljuv suruõhk vahetatavuse 4 Juhtrõhk tagamiseks 5 Vaba kasutatakse 6 Vaba ühenduskohtade ...
lükkab suurem pidurivedeliku rõhk kolbi H ülespoole, kuul vabaneb ja lisaõhk pääseb kanalisse F. Rõhupiiraja sõltuvalt auto koormusest Paljudel autoudelitsel on tagaratastele antav pidruivedeliku rõhk apandud sõltuma auto koormatusest tagaratastele langeva suurema koormuse korral ei tuleks vähendada väga palju tagatatatele antavat pidurivedeliku rõhku,sest pidurdamisel auto tagaosa enam väga palju üles ei kerki. Kaasaegsetel automudelitel on selline rõhuregulaator elektrooniline: tagarataste juures on elektrooniline andur, mis annab kere asendi juhtarvutile ingot auto kere kõrgusest tagarataste suhtes. Vastavalt sellele infole reguleerib juhtarvuti tagaratastele antava pidurivedeliku rõhu suurust. Pidurivõimendi Kaasaegsed sõiduautod on praktiliselt kõik varustatatud pidurivõimendiga. See suurendab liiklusohutust, kergendab autojuhi tööd ja parandab auto sõiduomadusi. Reeglina on tänapäeva autodel vaakumvõimendi, kuid on ka hüdrovõimendi
kontroll, siduri pedaali õhu abistamnine jne ). Varustus Süsteem Kompressor töötab mootori pealt kas siis nukkvõlli võllilt, kas siis rihmaga või siis otse mootori ajastus käikudest. See süsteem on jahutatud ja õlitatud mootori enda jahutus süsteemi ja õlitus süsteemiga. Suruõhk on esmalt juhitud läbi jahutus keermetest ja seejärel suunatud õhukuivatisse. Kuivati võtab ära õhuniiskuse ja õli mustuse ja kuivatil võib olla rõhuregulaator ja rõhuklapp. Alternatiivselt kuivatile saab varustaja süsteemi varustada anti-freeze seadmega ja õli eraldajaga. Suruõhk on siis salvestatud hoiustamis mahutisse ( kutsutud ka põhi paagiks ), kust jagatakse õhk läbi kaitse klappide esi ja tagu piduri õhu paakidesse, Käsipiduri õhu paak on abistamise seadeldis. Süsteem sisaldab ka erinevaid kontroll- , rõhuregulaator- , väljalaske- , ja ohutusklappe. Juht Süsteem
c) hüdraulilise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergia vajadusest tingitud väiksemat kasutegurit 2. Automaatkäigukasti hüdraulika ( 2.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduvas kanalis (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Joonis 1. Rõhk OK Joonis 2. Rõhk liiga suur
*Kiirendusrikastuse tagab õhukulu mõõtja. *1980-ndal aastal lisati lambda andur. LH-Jetronic (1982) *Kuumtraat tüüp õhukulumõõtur väiksem regeerimisaeg, väiksem takistus sisenevale õhule. *Tühikäiguregulaator *Digitaalne juhtmoodul *Adaptiivne juhtimine Kütuseliikumine 1. Kahetoru süsteem bensiinipump võtab paagist kütuse ja pumpab selle edasi kütusetrassi.Trassis asub kütuse peenfilter (pappelement) , edasi liigub kütus pihustilatti , pihustilati otsas asub rõhuregulaator , mis hoiab kütuserõhu ettantud väärtusega . Üleliigne küte juhitakse rõhuregulaatorist tagasi paaki. 2.Ühetorusüsteem Ühetorusüsteemi korral on rõhuregulaator kütusepaagis või selle läheduses; sarnasse jääb seega ka lühike tagasivoolutoru. Kütuserõhk hoitakse võrdelisena välisõhurõhuga. Erinevus sisselasketorustikus valitsevast rõhust võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil. Kütusepump
märgistatakse need kahe esimese numbriga mis on teineteisest eraldatud sidekriipsuga . Piduriharud Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku ja jaotada seda erinevate harude vahel . Üldtoiteharu algab kompressoriga ja lõpeb nelikkaitseklapiga.Kompressori ülesanne on pumbata välisõhk kõrgema rõhu alt edasi torustikku. Rõhureguleerimine toimub rõhuregulaatori abil. Kui rõhk saavutab lubatud maksimum väärtuse, laseb rõhuregulaator õhu kompressori tühikäigu seadmesse. Õhukuivati võib asuda rõhuregulaatoriga ühes seadmes ,kompressori töötamisel koguneb kondents vesi õhukuivatisse , üleminekul tühikäigule paisatakse kondentsvesi välisõhku. Esipiduriharu Esipidurharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd .Suruõhu juhtimisel pidurikambrisse rattad pidurdavad ja õhu väljalaskmisel pidurid vabanevad .Pidurite rakendumist juhitakse jalgpiduri kraaniga . Tagapiduriharu
homo- või heterogeenne segu – olenevalt mootori ehitusest ja töörežimist. Otsepritsel jäävad ära häirivad mõjud, nagu kütuse ebaühtlane jaotumine ja seintele kondenseerumine. Elektrooniline pritseseadis Elektronpritseseadis koosneb vähemalt kolmest osaseadisest: Õhusööteseadis: õhufilter, sisselasketorustik, seguklapp, sisselaske-harutoru Kütusesööteseadis: kütusepaak,kütusepump, kütusefilter, rõhuregulaator, klapp-pihusti Juht- ja reguleerseadis: Andurid (nt temperatuuriandur) Juhtplokk ja täiturid (nt kütusepumbarelee) Elektrooniline pritseseadis Sisend: Andurid võtavad teabe vastu ja edastavad selle elektrilise signaaline juhtplokki Töötlus: Juhtplokk töötleb saadud teavet ja võrdleb selgunud tegelikke väärtusi enamiku tunnusväljades salvestatud sätteväärtustega. Selle alusel arvutab juhtplokk välja täiturite vajaliku rakendamise.
Automaatkäigukasti hüdraulika Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). Erinevusrõhuõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n. 1 bar). Ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnaneb ta rõhuregulaatoriga. Põhierinevus on klapi juhtimises. Klapi ühele poolele mõjub regulaatorisse sisenev rõhk ja teisele poolele väljuv rõhk koos vedruga. Erinevusrõhu regulaatoreid võidakse kasutada ka näiteks kahesuunalise juhtimisega regulaatorites. Töörõhu reguleerimine Käigukasti sidureid ja pidureid kokku suruvat rõhku nimetatakse töörõhuks ja tähistatakse lühendiga PL. Klappi...
esile töösegu vaesustumise ja puuduliku põlemise, seega võimsuse languse ning kütuse ülekulu. Bensiinipump tagab sissepritsimiseks vajaliku rõhu ja surub kütuse düüsidesse. Kõik põhjused, mis takistavad pumba normaalset tööd või rõhu edasiandmist mööda süsteemi, mõjutavad töösegu valmistamist. Bensiini liikumise kanali põhimõtteskeem koosneb järjestikku reastatud osadest: bensiinipaak, filter, pump, peenfilter ning seejärel düüsid Rõhuregulaator alandab rõhku kuni ettenähtud vajaliku rõhuni, saates liigse bensiini paaki tagasi. Sissepritsesüsteemid jagunevad: a) mehhaanilised (MPS), b) elektroonilised (EPS). Sissepritsesüsteemide kasutuselevõtuga kaasneb: a) väheneb kütusekulu (kuni 15%) ja heitgaaside toksilisus (kuni 30%); b) toimub tööreziimide täpsem jälgimine ja silindrite parem täitmine; c) paranevad mootoritöö näitarvud; d) EPS-iga varustatud ottomootorid arendavad keskmiselt 12% rohkem võimsust kui sama klassi
Balanssiirid võimaldavad tänu oma liikumisele üles-alla vedavatel ratastel tagada pideva ühenduse maapinnaga. Nad koosnevad korpusest, milles paiknevad küldreduktorid ja kinnituvad rattarummud. Balanssiiri korpus on varustatud õli kontrollkorgi ja õli väljalaskeavaga ja ka sissevalamisavaga. 30. Rataskäiguosaga täispöördelise hüdroekskavaatori rooli ehitus, töötamine. Roolimehhanism, rooliliigend, roolihoob, jaotur, hüdropump, õlipaak, rõhuregulaator, kaksiksilinder, juhtklapid, keskkollektor, rataste pööramise hüdrosilinder. Rooliratast pöörates antakse rooliratta juhtimisvõllilt signaal edasi hüdrosüsteemile. Kaksiksilinder võtab vastu tagasiside signaali rataste pööramise hüdrosilindrilt ja annab selle edasi jaoturikorpusele. Jaotur jagab surve all olevat õli vastavalt rooliratta pööramisele, see aga juhib pööramise hüdrosilindrilt ja esirattad pöörduvad vastavalt sellele. 31
Põltsamaa Ametikool Automaatkäigukastid A3 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 1. Automaatkäigukastide liigid...........................................................3 2. Mehaanika...............................................................................5 3. Hüdraulika...............................................................................9 Sissejuhatus Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektro...
· Trummel- ja ketaspidurite võrdlus: soojusõlekanne, ehituse lihtsus, vee eemaldumise hõlpsus, klotsi automaatreguleerimise tarviduse puudumine, , klotsi materjali suurem vastupanu erisurvele ja temperatuurile, suurem pidurdusjõud ja tarvidus võimendi järele. · Pidurdusjõuregulaator nn. rõhkude erinevusel toimiv proportsionaalsusklapp nn. P- klapp · Kahekontuuriline P-klapp X-kontuurilisel süsteemil · P ja BV klapp rõhuregulaator ja sellest möödavooluklapp, ühe kontuuri lekke korral; · LSPV klapp kui koormustundlik rõhuregulaatorklapp · Seisupiduri rakendused: trummel ja ketaspiduril. Lisada skeemid tagaketaspiduri seisupidurina töötamisest. 2 · Õhutamisprotseduurist: kaks mehaanikut, alustada peasilindrist, pumbata aeglaselt, seejärel liikuda kõige kaugemast töösilindrist kõige lähemal ileva tääsilindri suunas..
Kütuse rõhk-2bar. Igal silindril eraldi pihusti,mida juhitakse paarikaupa. L Jetronic (1974 ) Põhineb õhukulu mõõtmisel Kütuse rõhk 2,75 bar Kiirendusrikastuse tagab õhukulu mõõtja 1980 ndal aastal lisati lambda andur Kütuse liikumine 1. Kahetoru süsteem Bensiinipump võtab paagist kütuse ja pumpab selle edasi kütusetrassi.Trassis asub kütuse peenfilter.Edasi liigub kütus pihustilatti.Pihusti lati otsas asub rõhuregulaator,mis hoiab kütuse rõhu etteantud rõhul.Üleliigne küte juhitakse rõhuregulaatorist tagasi paaki. 2. Ühetorusüsteem-Ühetorusüsteemi korral on rõhuregulaator kütusepaagis või selle läheduses;samasse jääb seega ka lühike tagasivoolutoru.Kütuserõhk hoitakse võrdelisena välisrõhuga.Erinevus sisselasketorustikus valitsevast rõhust võetakse arvesse sinna paigutatud rõhuanduri abil. 3. Pumbakamber-Kütusepump on bensiinipaagis
ÕHKPIDURID Pneumosüsteemide esitamine skeemidena Suurtel autodel kasutatakse hulga suruõhuga töötavaid seadmeid mida kasutus ja remondijuhistes esitatakse skeemidena, kus on ära toodud sinna kuuluvad seadmed ja nende ühendusviisid. Seadmed esitatakse rahvusvahelisele standardile vastavate tingmärkidena. Euroopas kasutatakse saksa standardit, mille lühend on DIN. Skeemide lugemine Pneumoskeemide lugemise lihtsustamiseks ja erinevate firmade poolt toodetud seadmete vahetatavuse tagamiseks kasutatakse ühenduskohtade tähistamiseks ühendusnumbreid. · Esimeste numbrite tähendused on: 0. Sisseimetav õhk 1. Sisenev suruõhk 2. Väljuv suruõhk (mitte välisõhku) 3. Välisõhku väljuv suruõhk 4. Juhtrõhk 5. Vaba 6. Vaba 7. Külmumisvastase vedeliku anumasse 8. Keskmäärimssüsteemi 9. Jahutusvedeliku ühendus · Teine number võetakse kasutusele siis , kui seadmel on mitu samanimelist ühendust, ning näitab vastava ühe...
Sele 31 - Õhufilter 4.2.2 Automaatne vee eemaldaja. Anumasse kogunenud vesi valgub kanali (6) kaudu tihendusrõngaste (1) ja (2) vahelisse ruumi. Vee kogunedes tõuseb ujuk (3) üles. Teatud tasemel avaneb klapp (7), mille tagajärjel lükkab suruõhk siibri (5) paremale, avades veele väljavoolu. Klapi (7) sulgedes toimub düüsi (4) kaudu õhu aeglane väljavool võimaldades siibril (5) liikuda sujuvalt algasendisse (sele 32). Sele 32 - Automaatne vee eemaldaja 4.2.3 Rõhuregulaator 4.2.3.1 Õhu väljalaskega rõhuregulaator Rõhuregulaatori ülesandeks on hoida töörõhk konstantne sõltumatult tarbitavast õhu vooluhulgast ja rõhust pneumotorustikus. Rõhu reguleerimine toimub membraani (1) abil, millele ühelt poolt mõjub töörõhk ja teiselt poolt kruviga (3) reguleeritav vedru. Töörõhu tõustes liigub membraan alla ja klapi (4) läbivool kas väheneb või sulgub klapp täielikult. Töörõhu vähenedes klapp jällegi avaneb. Rõhu tõustes
Sele 31 - Õhufilter 4.2.2 Automaatne vee eemaldaja. Anumasse kogunenud vesi valgub kanali (6) kaudu tihendusrõngaste (1) ja (2) vahelisse ruumi. Vee kogunedes tõuseb ujuk (3) üles. Teatud tasemel avaneb klapp (7), mille tagajärjel lükkab suruõhk siibri (5) paremale, avades veele väljavoolu. Klapi (7) sulgedes toimub düüsi (4) kaudu õhu aeglane väljavool võimaldades siibril (5) liikuda sujuvalt algasendisse (sele 32). Sele 32 - Automaatne vee eemaldaja 4.2.3 Rõhuregulaator 4.2.3.1 Õhu väljalaskega rõhuregulaator Rõhuregulaatori ülesandeks on hoida töörõhk konstantne sõltumatult tarbitavast õhu vooluhulgast ja rõhust pneumotorustikus. Rõhu reguleerimine toimub membraani (1) abil, millele ühelt poolt mõjub töörõhk ja teiselt poolt kruviga (3) reguleeritav vedru. Töörõhu tõustes liigub membraan alla ja klapi (4) läbivool kas väheneb või sulgub klapp täielikult. Töörõhu vähenedes klapp jällegi avaneb. Rõhu tõustes
Küsimused refereeritud osast 1. Torude tugevusarvutus – F= p*l*d ( p- rõhk, l-torupikkus, d-toru sisemine diameeter) 2. Voolupidevus – Muutuva ristlõikepindalaga vedeliku voolus, kus vedeliku kogus ei muutu, on vooluhulk igas ristlõikes konstantne. 𝑞1 = 𝑞2 𝑣1𝐴1 = 𝑣2𝐴2 𝑣1/𝑣2 = 𝐴2/𝐴1 Skeem 1 vihikus. 3. Kirchoffi seadus - Vedeliku voolude ristumiskohta tulevate vooluhulkade summa võrdub sealt lähtuvate vooluhulkade summaga. Skeem 2. 𝑛 𝑘 ∑ 𝑞𝑠 𝑖 − ∑ 𝑞𝑣 𝑗 = 0 𝑖 =1 𝑗=0 4. Viskoossus – vedeliku osakeste omavahelise hõõrdumise e. sisehõõrde mõõt. Vedeliku viskoossus sõltub temperatuurist ja rõhust • Temp. suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. V...
või hõrenduse andurit (MAP-mass air flow) Koostage süütesüsteemi skeem: 15 Joonis 2. Süütesüsteem Süütejärjekord Antud mootoril määrab süütejärjekorra jagaja. Milleks on siis 1-3-4-2. 16 Toitesüsteem Joonis 3. Toitesüsteem A- Bensiini paak B- Kütuse filter C- Kütuse rõhuregulaator D- Bensiiniaurude kogumise paak E- Kütuse latt 1210- Kütuse pump Kuidas sõltub kütuse rõhk hõrendusest sisselaskekollektoris? Miks on see vajalik? Kütuse rõhuregulaator asetseb kütuselati küljes, mis reguleerib kütuse tagasi voolu bensiini paaki. Rõhku reguleeritakse rõhuregulaatoriga ning seda juhitakse sisselaskekollektori hõrendusega. Kui hõrendus sisselaskekollektoris suureneb tähendab see, et pihustatava kütuse
asendis kahe rullikuga pneumojaoti kaudu. Kolmas, ühepoolne silinder (3A) hoiab sõelu kahe kaabliga kinni. Kivisorteeria lülitatakse sisse ja välja fikseeritud asendiga lüliti abil. 4 Riistvara 1) 2 kahepoolse toimega silindrit 1A ja 2A 2) 1 ühepoolse toimega silinder 3A 3) 2 mõlemalt poolt pneumaatiliselt juhitavat 5/2 pneumojaotit 1V1 ja 2V1 4) 1 pneumaatiliselt juhitav 3/2 pneumojaoti 3V1 5) 1 manomeetriga rõhuregulaator P 6) 2 normaalselt suletud rullikuga 3/2 pneumojaotit 1S1 ja 2S1 7) 1 fikseeritud asendiga nupuga 5/2 pneumojaoti SS 5 Signaalide kirjeldus Algasendis kolvid 1A ja 3A on sissetõmbunud asendis ja 2A välja tõugatud asendis ja lüliti 1S1 on vajutatud. Kui keerata Start/Stopp lüliti Start asendisse, siis pneuomojaotid 1V1, 2V1 ja 3V1 lülituvad ümber. Kolvid 1A ja 3A lähevad väljatõugatud asendisse. Kolb 2A liigub sisse ja vajutab
Pneumaatika alused Arno Lill 2015 - 2018 Sissejuhatus Pneumaatika on õpetus suruõhu kasutamisest mehhaanilise töö tegemiseks. Suruõhku saadakse atmosfääriõhu kokkusurumisel ehk komprimeerimisel. Suruõhku saab kasutada mitmel viisil: seadmete (veoki piduriseade, pneumomootor, tööriist, orel) käitamiseks torutranspordis (jahu, raha poe kassast, värv maalritöödel jms) erinevate protsesside teostamiseks (näit kuivatus) Tavapärased suruõhuseadmed töötavad enamasti ülerõhul 6 bar st seitsmekordsel atmosfäärirõhul. Madalrõhuseadmete töörõhk on 2 2,5 bar. Kõrgrõhuseadmetes, kus on tarvis saada suuremaid jõudusid, kasutatakse rõhku kuni 18 bar (erandina ka 40 bar). Sissejuhatus Kõik suruõhusüsteemid koosnevad järgmistest osadest: suruõhu tootmine suruõhu ettevalmistamine suruõhu jaotamine suruõhu kasutamine täiturseadmete abil Suruõhuseadmed on suhteliselt lihtsa ehituseg...
Kuna kolvi tihenditele mõjuv rõhk on väiksem, siis on ka nende põhjustatud hõõrdejõud väiksem. Kuid rõhupiiraja 3 paiknemise tõttu enne Sele 9.18 - Kahe liiteavaga vooluhulka vooluhulka reguleerivat ventiili tuleb reguleeriva ventiili tingmärk rõhuregulaator reguleerida vastavalt (rõhukompensaator peale mõõtetakistit) maksimaalsele vajalikule rõhule, mistõttu isegi silindri minimaalse Rõhukompensaatori paiknemine ventiilis koormatuse korral peab pump arendama sõltub ventiili konstruktsioonist, ventiili maksimaalset rõhku ning lisaks sellele kasutamisel see mõju ei avalda. juhitakse vooluhulga reguleerimisel
Surveklapp Tihendav seib Hõrendusklapp 7.Kütuselisandi pihusti: Paikneb kütusepaagis ja oma tööpõhimõttelt sarnaneb bensiinimootorite kütusepihustitele: arvutilt saabuva signaali peale pihusti avaneb mingiks kindlaks ajaks, millega määratakse ka pihustatava kütuselisandi kogus. Pihustiga on kokku ehitatud ka rõhuregulaator, mis hoiab pumba poolt antavat rõhku ühtlaselt 3 bar´i. Kütuselisand pumbast Tagasivool Rõhuregulaator Pistikupesa Pihusti
rataste ja mootori vahel. Auto liikumahakkamise vältimiseks on neil parkimislukusti, mis käiguvalitsa "P" asendis lükkab lukustushoova veetaval võllil oleva lukustusratta hammaste vahele. Lukustushoob on ühendatud käigukasti kerega ja selle liigutatamine toimub mehaaniliselt. Parkimislukusti korrasoleku kontrollimiseks tuleb peatada auto järsul kallakul, lülitada käiguvalits "P" asendisse ja vabastada pidur. Auto võib liikuda ainult mõne sentimeetri võrra. 3. Hüdraulika 3.1 Rõhuregulaator Rõhuregulaator koosneb klapist, reguleeritavast vedrust ja ühenduskanalitest. Klapi liigutamisega muudetakse õli pealevoolukanali läbilaskevõimet, millest omakorda sõltub rõhk väljuvas kanalis. Rõhku saab muuta vedru all oleva reguleerkruviga. Rõhuregulaatoreid kasutatakse näiteks pumbast hüdrotrafosse suunduva rõhu (u. 6 bar) ja juhtrõhu reguleerimiseks (u. 3 bar). 3.2 Erinevusrõhuregulaator Erinevusrõhu regulaatorid hoiavad siseneva ja väljuva rõhu vahe muutumatuna (n
Kaasaegnepneumopiduriga sõidupidurisüsteem a) energiavarustusseadmed; b) suruõhupaagid; c) pidurikraanid; d) haagisesuruõhugavarustamisejahaagisepidurite juhtimisseadmed; e) pidurdusjõureguleerimisseadmed; f) rattapidurid; 26 pidurdusjõuregulaator; 27 - abisüsteemid (näit. mootorpidur) Pneumopiduriteseadmed Energiavarustusseadmed · energiaseade · rõhuregulaator · õhukäitlemisseadmed 91. Traktori hüdrosüsteemi agregaadid Traktori hüdrosüsteem Koostis: - Paak - Pump - Jaotur - Hüdrosilinder - Hüdromootor - Torustik - Juhtimishoovastik Agregaadid: ripp- ja haakeagregaadid 92. Hüdropumpade tüübid ja liigid Hüdropumbad jagunevad: 1. Tüübi järgi:
Lülitushetkel surutakse lukustusketas hüdrauliliselt vastu trafo keret ja kogu trafo hakkab pöörlema ühtse tervikuna. Lukustusketta lukustamiseks ja vabastamiseks muudetakse hüdrotrafo korpuses liikuva õli suunda. 5 6 3. Hüdraulika 15. Mille poolest erineb erinevusrõhu regulaator rõhuregulaatorist? Põhierinevus on klapi juhtimises. Rõhuregulaator reguleerib rõhku välisrõhu suhtes. Erinevusrõhu regulaator hoiab muutumatuna siseneva ja väljuva rõhu vahe. 16. Tutvu arvutiprogrammi abil töörõhu reguleerimisega. Joonista juuresoelvale joonisele õli ringluse teekond kui töörõhu juhtklappi juhitakse 50% impulsisuhtega (PWM). Siniste nooltega on tähistatud juhtrõhu ja punaste nooltega töörõhu liikumisteekond. 6
Eelmine kuupäev 1999-09-24 Lehekülg 15(33) Kaitseklapp Kus komponent paikneb ja kuidas see töötab? Määratlege komponendi number. See klapp võib asetseda mitmes kohas, näiteks enne pidurikambreid, enne paisupaake, peale rõhuregulaatorit. See koosneb kuulist ja vedrust, juhul kui rõhuregulaator ei tööta korralikult ja rõhk läheb liiga suureks, siis rõhk ületab selle vedru jõu, ja kuul liigub eest ära, seega lastakse üleliigne rõhk atmosfäri. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? See on juhuks kui süsteemi peaks tekkima liigne rõhk, mis ohustaks nt paisupaake,õhkvedrusi jms. Need seadmed on liigse rõhu suhtes tundlikud, kuna need võivad lõhkeda.
Sele 5. Piduriseadmete paiknemine veokil (allikas: Knorr) EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. ...
Mutriga 5 saab reguleerida vedru 4 pinget ja sellega pannakse paika ette antud temperatuuri suurus. Kohalik klappide asendi näitaja 6. Kui temp suureneb siis rõhk termoballoonis suureneb ja sellega klapid suletakse. Soojuse kandja vooluhulk väheneb ja temp objektis väheneb. See on P regulaator, ta omab staatilist viga. Võib kasutada sooja vee temp. reguleerimiseks ja nende piirkond on 55-65, 60-70, 70-80. Täpsus +-3-5. Otsetoimega rõhuregulaator P- regulaator hoiab konstantset rõhku peale klapi. Kui rõhk objektis suureneb selle mõjul membraan läheb alla ja klapid suletakse, suruõhu sissetulek väheneb ja samuti rõhk väheneb. I- regulaator hoiab konstantset rõhku enne klappe. Staatiline viga puudub Otsetoimega nivoo regulaator Kui nivoo väheneb siis nukiga 2 paigutatakse kang 3 ülespoole ja varda 4 kaudu kang 5
Mutriga 5 saab reguleerida vedru 4 pinget ja sellega pannakse paika ette antud temperatuuri suurus. Kohalik klappide asendi näitaja 6. Kui temp suureneb siis rõhk termoballoonis suureneb ja sellega klapid suletakse. Soojuse kandja vooluhulk väheneb ja temp objektis väheneb. See on P regulaator, ta omab staatilist viga. Võib kasutada sooja vee temp. reguleerimiseks ja nende piirkond on 55-65, 60-70, 70-80. Täpsus +-3-5. Otsetoimega rõhuregulaator P- regulaator hoiab konstantset rõhku peale klapi. Kui rõhk objektis suureneb selle mõjul membraan läheb alla ja klapid suletakse, suruõhu sissetulek väheneb ja samuti rõhk väheneb. I- regulaator hoiab konstantset rõhku enne klappe. Staatiline viga puudub Otsetoimega nivoo regulaator Kui nivoo väheneb siis nukiga 2 paigutatakse kang 3 ülespoole ja varda 4 kaudu kang 5
reguleerimine Nivomati abil toimub just KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA tagasillal. Selline amortisaator sisaldab kõiki vajalikke elemente (tugielement, pump, akumulaator, reservuaar, rõhuregulaator jne,) ühes kestas. Mõnedesse autodesse paigaldab tootja Nivomati tavalise vedrustussüsteemi asemele (amortisaator või jalgamortisaator ja vedru) ja seadistab automaatselt ka optimaalse
Kirjandus: K. Alasi, M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon L. Paal, H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon A. Maastik Veekaitse põllumajanduses Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne) ! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist. Veevärgi üldskeem: 1 veehaare, 2 I astme pumpla, 3 veepuhastusjaam, 4 mahuti, 5 II astme pumpla, 6 veetorn ?, 7 veevarustuse välisvõrk, 8 tarbijad Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla veetorn (hüdrofoor) tarbijad Veehaare ra...
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasi...
[9] Foto 7. K24A3 mootori sisselaske kollektor 13 1.6. Kütusesüsteem Kütusesüsteem koosneb neljast kütusepihustid mille tootlikkus on 330 cm3/min. Pihustid asetsevad sisselaske kollektoril jaotusanumas. Kütusesüsteem on tagasivooluta. Sellise süsteemi juures hoiab kütuserõhku paagis asetseva kütusepumba juures olev rõhuregulaator. Liigne kütus voolab tagasi otse paaki, mistõttu jaotusanumast tagasivoolu pole. Süsteemi töörõhk jääb vahemikku 3,3-3,8 bar. 1.7. Mootori juhtimine Mootori juhtimise korraldamiseks on üheks kõige tähtsamaks osaks mootori juhtplokk, see saab mootori anduritelt signaali, töötleb need ja annab vajalikke korraldusi täiturmehhanismidele. Juhtplokk paikneb antud juhul mootoriruumis. Mootori tööks vajalikud anduriteks on nukkvõlli
3) külmumistõrjuk ei tohi lekkida ega pihkuda. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 420. Kaitseklapp Nõuded: 1) kaitseklapp peab jagama suruõhuallikast tuleva suruõhu süsteemi kontuuride vahel ning säilitama ühe haru vigastuse korral teises, terves harus, rõhu 0,5...0,55 MPa; 2) kaitseklapp peab olema valmistaja juhendi kohane ega tohi pihkuda. Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja manomeetriga. Kood 421. Rõhuregulaator Nõuded: 1) rõhuregulaator peab hoidma nimirõhku; 2) rõhuregulaator peab toimima kaitseklapina, kui rõhk tõuseb kaks korda üle nimirõhu. Kontrollimine: manomeetriga. Kood 422. Jalgpidurikraan Nõuded: 1) jalgpidurikraan peab olema otsetoimega, vähemalt kahe eraldi töölerakenduva sektsiooniga. Ühe ajamiharu rikke korral peab jalgpidurikraan säilitama korrasoleva haru töövõime; 2) jalgpidurikraan peab olema valmistaja juhendi kohane, peab toimima ega tohi pihkuda.
vähendada. Süsteemi eelisteks on konstantse temperatuuri taseme hoidmine ning energiasääst. Lülitite abiga on võimalik ühendada soojusvaheti ka otse võrku. 59 Lüliti Sagedusmuundur Toide Õhuvoolu regulaator Rõhuregulaator Õhk Külma / sooja allikas Õhk Soojusvaheti Etteandeõhk Joonis 6.13. Kliimaseadme ventilaator [9] 6.9.2. Tõstemehhanism Tõstemehhanismide puhul on kiiruse reguleerimine väga oluline. Kiiruse reguleerimine
· väiksem pahtlikulu; · madala müratasemega; · kerge käsitseda. Pahtlipritsiga HEMO 10 pihustatakse pahtlit, viskoosseid värve, liimi ja teisi täitematerjale, mille terasuurus ei ole üle 0,7 mm. Värvi või liimi saab samaaegselt pihustada kuni kolme püstoliga. Püstolist väljub selgepiiriline materjalijuga, mida saab täpselt suunata. Pahtlipritsi HEMO 10 on kergesti hooldatav kolbpumba tüüpi pump, võimsusega 10 - 12 l/min. Pahtlipritsi rõhuregulaator hoiab automaatselt pritsimiseks vajalikku materjali rõhku. Prits on varustatud kotitühjendajaga, mis võimaldab tühjendada valmis segatud pahtliga kotte. TEHNILISED ANDMED Mootori võimsus 3 kW Mootor 380 V 3 faasi 1 5 A (võidakse kasutada ka 220 V 1 faas) Pump: 3 karastatud terasest kolbi Pikkus 1300 mm Kõrgus 900 mm ilma kotitühjendajata (1030 mm kotitühjendajaga) Laius 550 mm Kaal 130 kg Anuma mahutavus 75 liitrit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
