Hrustsovi aeg (sept 1953-okt 1964) Stalin suri 5. märtsil 1953. aastal kell 21. 50. Matused toimusid 9. märtsil. Matuste ajal hukkus tuhandeid inimesi rüseluses, nad tallati Moskva kitsastel tänavatel jalge alla. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, matusetseremoonial Punasel väljakul esinesid ametlike kõnedega Molotov ja Beria. Stalini balsameeritud surnukeha paigutati Mausoleumi Lenini kõrvale. Riigi võimalikud arenguteed olid: a) stalinismi jätkumine b) stalinismi liberaliseeritud variant c) radikaalsed reformid Enne Stalini matuseid toimus Kremlis nõupidamine, kus jagati ametikohti. Ministrite Nõukogu esimeheks sai Malenkov, Siseministeeriumi ja Riikliku Julgeolekuameti (MB ja M) juhiks sai Beria. NLKP KK sekretär ja Moskva oblastikomitee I sekretär oli Hrustsov juba alates 1949. aastast
Hruštšov suri 11.september 1971 Moskvas, oma viimased aastad elas ta personaalpensionärina. Nikita Hruštšov oli NSVL juht aastatel 19531964, enne seda oli ta NLKP KK I sekretär. Sisepoliitika Peale Stalini surma sai Nõukogude Liidu uueks juhiks Nikita Hruštšov. Et seda kohta saada, pidi ta olema piisavalt kaval ja kõrvaldama oma peamised vastased Beria ja Malenkovi. Algul juhtis ta NL nendega koos, hiljem suutis ta nad kõrvaldada ja saada endale Nõukogude Liidu juhi positsioon. Hruštšov avas Kremli kõigile külastajatele. Stalini ajal oli Kreml suletud kõigile, välja arvatud partei kõrgemale ladvikule
Majanduselus: o Eelisarendati rasketööstust o Tarbe- ja toidukaupade defitsiit o 1946-1947 oli suur näljahäda, sest Põllumajandust ei arendatud eriti. Võimuvõitlus pärast Stalini surma (suri 5. märtsil 1953) o Valik oli Lavrenti Beria (Siseministri- ning julgeolekuorganite juht), Georgi Malenkovi (Ministrite Nõukogu Esimehe), Vjatšeslav Molotovi (Malenkovi Asetäitja) ja Nikita Hruštšovi vahel. o Võitjaks osutus Hruštšov NSV Liit Htuštšovi ajal (1953-1964) - Sula Sisepoliitikas o Ühiskonnaelu liberaliseeriti o massireparatsioonid lõpetati o hakati GULAG-eid likvideerima o 1956. aastal toimunud NLKP 20. kongressil pidas Hruštšov kõne isikukultusest ja selle tagajärgedest, kritiseerides sellega Stalini võimu
tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsil 1953. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov, Riigi võimalikud arenguteed olid: stalinismi jätkumine, stalinismi liberaliseeritud variant või radikaalsed reformid Malenkov Ministrite Nõukogu esimees Beria siseministeeriumi ja riikliku julgeolekuameti juht. Hrustsov NLKP Keskkomitee Moskva oblastikomitee I sekretär juba alates 1949. aastast. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Igaüks neist tahtis enda kätte saada kõrgeimat võimu. Esimesena hakkas aktiivselt tegutsema Beria. Ta vabastas vanglast väga palju inimesi, kuid eelkõige kriminaalkurjategijaid. See teravdas järsult olukorda riigis. Poliitvange ei vabastatud. 1953. aasta juulis Beria arreteeriti. mõisteti surma ja lasti maha. Sept 1953 valiti Hrustsov NLKP KK I sekretäriks. 1954
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele.
-Stalin aitas likvideerida fašismi--> rahvuskangelane -NL oli võimsuse tipul peale II Maailmasõda -50ndateks aastateks ületas NL põllumajandus ja tööstus II MS eelse taseme. -Peale II MS isikud, kes olid Saksamaal sunnitöölaagrites või teenisid saksa sõjaväes, pöördusid kodumaale ( NL) tagasi. Tagasi pöördunud isikud saadeti GULAG'i laagritesse, Siberisse või Kasahstani. -1949-Massiküüditamine Baltikumis. Suurenes vastupanuliikujate hulk. -1952-1953- Stalin plaanis kommunistliku partei suurpuhastust. -1953 Märts- suri Stalin, peale 25aastat piiramatu võimu nautimist. Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnangut tema tegevusele):
1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa kodusõda ja Esimene maailmasõda olid Venemaa majanduse hävitanud, pidi Nõukogude Venemaa tegema majanduspoliitikas reformi; otsustati minna üle NEP-ile. Uue poliitika eesmärk oli tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. NEP-i lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin. SURM: 1918. aasta 30. augustil tulistas Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige Fanny Kaplan Lenini pihta kolm lasku, haavates teda kahega. Ühe, suhteliselt ohutu haava sai ta kätte, teine lask tabas Leninit kaela ja õla üleminekule. Selle tulemusena sattus veri kopsu ja tema olukord ei olnud kiita. Leninit raviti kodus ja see ei saanud anda häid tulemusi. 1922. mais tabas Leninit halvatushoog. Tema parem külg oli osaliselt
3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit
DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit
relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas.“ RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja-
3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et kindlustada riigi sõjalist võimsust ja olla rünnakuvalmis. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? Vastus: Majanduslik olukord halvenes. Rahva igapäevaelu vajadused jäid tagaplaanile. Tekkis defitsiit
ja Beria arreteerimise (26. juuni 1953) vahel, mis nii poliitiliselt kui kollektiivpsühholoogiliselt (lootuse tekkimine (määratletav). Lõppu peaks dateerimina paariaastase perioodirajaga. See on pikk aeg ning mitmeti määratletav: osalt majandusajaloolised, osalt poliitilised ja kollektiivpsühholoogilised piirid. Aasta 1956 on paika pandud üleliidulisest poliitilisest ajaloost saadud kaalutlustel: 14. veebruar 1956. a algas NLKP XX kongress (kestis 25. veebruarini), mis lõi elu demokratiseerumise ja normaliseerumise illusiooni, tõi kaasa Siberi-hirmu kadumise. 4. nov 1956 viidi aga NSVLi väed Ungarisse sealset ülestõusu maha suruma. See tegi täieliku lõpu „valge laeva“ ootamisele. 1957. loodi rahvamajandusnõukogud, 1958. aastal likvideeriti MTJ (masinatraktorijaamad). Otsene mõju Eesti majandusele - Režiimi stabiliseerumise aeg – 1956/1958 – 1965/1968
1954 → NLKP Keskkomitee teine sekretär 1955 → NLKP Keskkomitee esimene sekretär NLKP XX kongressil valiti ta Keskkomitee liikmeks ja 1956 sekretäriks 1958 → NLKP Keskomitee Vene NFSV Büroo esimehe asetäitja 1960 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1964 → NLKP Keskkomitee peasekretär - algas stagnatsioon ehk seisak Oli võimul kuni surmani 10. novembril 1982 Brežnev riigijuhina Leonid oli neostalinist → ei kiitnud heaks Hruštšovi Stalini isiku kultuse paljastamist ja hakkas rahvast tagasi raamidesse suruma Välismaailmaga suhtlemise valvamine ja piiramine Teisitimõtlejate repressioon Lastele maast madalast kommunistlikku ideoloogia sisendamine (oktoobrilapsed, pioneerid) Suur panustamine sõjatööstusesse, mille tagajärjel tekis tarbekaupade defitsiit Välispoliitikas jätkus külm sõda ja võidurelvastamine ← Juri Vladimirovitš Andropov Lapsepõlv Sündis 15.juunil Mineraljnõje Vodõ
ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin. ● 2 eraldi riiki kujunesid, kuna Lääne-poolesed Suurbritannia, USA ning Prantsusmaa olid pigem demokraatlikut ja Ida-poolne NSVL-u ala see-eest oli sotsialistlik. Seega nad kasvasid lahku ning tekkis demokraatlik Lääne-Saksamaa ja sotsialistlik Ida-Saksamaa. ● Stalin korraldas blokaadi, kuna ○ Jaanuaris 1947, kui USA ja Suurbritannia oma alad ühendasid, siis NSVL mõistis, et nad üritavad üles ehitada võimsamat Saksamaad üles. ○ Märtsis 1948, kui Marshalli plaan toodi Euroopasse, siis NSVL arvas, et see on selleks, et tema mõjuvõimu Lääne-Euroopas vähendada. Kohe pärast seda peatas ja otsis NSVL läbi kõik raud- ja maanteed Berliini. ○ Juunis teatasid Suurbritannia ja USA, et nad tahavad luua uue riigi: Lääne-Saksamaa
Parteitööd alustas Hrustsov 1925. a., asudes tööle Donetski Petrovsko-Marijinski rajooni partei rajoonisekretärikssekretäriks. Eduka rajoonisekretärina jäi ta silma ühele Stalini lähimatest kaastöölistest Lazar Kaganovitsile (sel ajal Ukraina KP KK I sekretär), kes edutas Hrustsovi ning kutsus ta lõpuks endaga Moskvasse. 1931. a. asus ta parteitööle Moskvas, juhtides moskva metroo ehitust. Selle eest sai ta 1935. a. Lenini ordeni. Aastatel 1932 1934 töötas, ÜK(b)P Moskva linnakomitee 2. ja pärast 1. sekretärina, seejärel ÜK(b)P MOskva Linnakomitee 2. sekretärina. ÜK(b)P XVII Kongressil 1934. aastal valiti Hrustsov ÜK(b)P KK liikmeks ja 1935. aastal valiti ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti parteiorganisatsiooni juhiks 1. sekretäriks. 19351938 aastatel oli ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti KK 1. sekretär. 1938. aastal valiti Hrustsov Ukraina K(b)P 1. sekretäriks ning UK(b)P KK Poliitbüroo kandidaadiks, 1939. aastal UK(b)P KK Poliitbüroo liikmeks
Saksamaa peale Teist maailmasõda. 1946-1947 toimus Pariisi rahukonverents, kus kirjutati alla rahulepingud Saksamaa liitlastega (Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome), kuid Saksamaa endaga rahu ei sõlmitud. Seega formaalselt jäi sõjaseisukord Saksamaa ja liitlasvägede vahel püsima. Saksamaa tuleviku üle oli mäletatavasti otsustatud Potsdami konverentsil (17.07-02.08), kus osalesid Suurbritannia poolelt Churchill (alates 29.07 uus peaminister Clement Attlee), Stalin ja ameeriklastest president Truman. Osa Ida-Preisimaast koos Königsbergi linnaga läks NSVL-i koosseisu. Ülejäänud Ida-Preisimaa ja alad Oder-Neisse jõgede joonest ida pool läksid Poolale. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Saksamaal viidi läbi nn 4 D-poliitika: denatsifitseerimine, demilitariseerimine, demokratiseerimine ja demonteerimine. Otsustatakse siiski võtta ka reparatsioonimakseid. Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks oli otsustatud juba
Põllumajandus oli NSV Liidu kõige mahajäänuim majandusharu: · probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest) · põllumajandus oli alafinantseeritud · ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid näljahäda (1946 /1947) · Sisepoliitika: Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne- Ukrainas ja Lääne-Valgevenes. Stalin jätkas sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti: · sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid) · teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks tsetseenid) · sõja ajal NSV Liiduga vägivaldselt liidendatud alade elanikke (näiteks eestlaste massiküüditamine 1949.a.) · inimesi, keda kahtlustati Lääne demokraatia pooldamises · jne.
Marshalli plaan Üheks osaks Trumani doktriinist oli Marshalli plaan (1948-1952), millega USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Samas pakkus USA abi ka Ida-Euroopa riikidele, millest viimased Moskva survel loobusid. Lääne-Euroopa riikidest ei pakutud abi F.Franco diktatuurile Hispaanias ning majandusabist loobus ise NSV Liidu mõju alla langenud Soome. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest. ÜRO 24.10.1945
Nt likvideeriti selline teadusharu nagu geneetika. Ideoloogilise surutise süvenemine tõi kaasa riigi eraldumise maailma teadusest ja kultuurist ning pidurdas ühiskonna edasist arengut. Kirjanduses ja kunstis valitses lakeeritud käsitlemine ja ülistamine, kusjuures mõõdutundetult juurutati juhikultust (Stalin). Sõjajärgseil aastatel jäi NSVL poliitiliselt korralt endiselt autoritaarseks riigiks, kus kogu võimutäius oli Stalini käes. Oma ainuisikulise võimu teostamisel tugines Stalin võimupüramiidi ladvikule ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroole. Stalini lähikondlased polnud aga mitte ainult kuulekad käsutäitajad vaid tegu oli omavahel rivaalitsevate erinevate põlvkondade esindajatega: nn vana kaardivägi (Molotov, Vorosilov, Mikojan) poliitikasse tulnud juba Lenini eluajal ja kelle abil Stalin oli end võimul kindlustanud; keskmine põlvkond (Zdanov, Beria, Malenkov edutati Stalini poolt 1930. aastatel;
metsavendlus Balti riikides, relvastatud rahvaliikumine Lääne-Ukrainas · kõrgemat juhtkonda iseloomustas sõjalt rahule üleminekul teatud ebalevus ning võimetus leida rahuaja elukorralduse sõlmpunkte või eristada olulist ebaolulisest · ametlikel andmetel kandis NSV liidus 1950.aastal erinevatel põhjustel karistust 5,5 miljonit inimest · vangilaagrite võrgustikku ehk GULAG-i vajas Stalin ka majanduse käigushoidmiseks · kogu võimutäius kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring · isikukultus omandas seninägematu ulatuse · hakati võitlema ,,läänestumise", st lääne teaduse ja kultuuri saavutuste vastu. Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · võimupüramiidi ladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. Selle nooremate ja vanemate liikmete vahel ägenes võimuvõitlus
vangilaagritest, edutas rahvuskaadrit liiduvabariikides. Tema enesekindlus teatud ringkonnale ei meeldinud, organiseeriti vandenõu, Beria arreteeriti ja lasti 1953. aasta lõpul maha (osalesid selles ka Malenkov ja Hrustsov). Beria tehti vastutavaks Stalini aja kuritegude eest. Võimuvõitlus kestis kokku umbes kaks aastat, sellest väljus võitjana Nikita Hrustsov. 1953 sai temast NLKP esimene sekretär (=juht), 1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks. NB! 1956 toimus NLKP 20. kongress. Seal mõisteti sõnades hukka Stalini kultus ja tema aja massirepressioonid (Hrustsov pidas kõne kinnises seltskonnas. 1961 visati Stalin mausoleumist välja). 20. kongressiga alanud ühiskonna destaliniseerimine jäi aga pooleli. Siiski nimetatakse Hrustsovi võimu aega NSV Liidus "sulaajaks". Selle alguseks võib lugeda 20. kongressi, sulaaeg kestis kuni Hrustsovi tagandamiseni 1964. Sulaaeg tähendab, et vägivallapoliitika vähenes, pehmenes; ühiskonnaelu ja ka
Selgus ka mitmeid dokumentide võltsimise jutumeid. Sel ajal sunniti ka president Nixonit tagasiastuma. Reagan (81-89)- Korraldas USAs mitmeid konservatiivseid muutusi. Taastas Ameerika inimeste eneseusu ja vähendas nende sõltuvust valitsusest. Pani paika programmi nimega Reagani revolutsioon ning lubanus, mille ta sõnastas, sai ka tema enda silmis täidetud. „Taastada Ameerika suursugune ja enesekindel arengu, kasvu ja optimismi jõud“ 8. Nikita Hruštšov – võimulolek, üldiseloomustus Lihtsast töölisperest pärit riigitegelane, kelle eestvedamisel korraldati L. Beria süüdimõistmine ja hukkamine. Võimule tulles hülgas ta avalikult ja mõistis hukka igasuguse isikukultuse ja repressioonipoliitika. Vabastati sadu tuhandeid vange. Üritati ka normaliseerida NSVL-i suhteid välisriikidega. Samas ei olnud „sula“ ka äärmuslik- igasugune opositsioon ja vastupanu suruti karmilt maha
Eestis. Esimeses lülitati näiteks kirdes paiknev Abrene piirkond Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi koosseisu. Ühtekokku kaoeas Nõukogude Läti 1200 ruutkilomeetrit, millel elas 52 000 inimest. 1953. aastal liideti Vene NFSV-ga veel umbes 800 ruutkilomeetrit. 1944. aasta augustis teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et loovutab “arvesse võttes elanikkonna korduvaid palveid", teatud hulga valdasid Vene NFSV-le, millega NSV Liidu Ülemnõukogu nõustus - Moskva poolt oli ju kogu asi käima lükatudki. Nii viidi kolmveerand Kagu-Eesti Petserimaast ehk Setumaast koos Petseri linnaga üle Vene NFSV Pihkva oblasti koosseisu. Sellel territooriumil elas umbes 47 000 inimest. Teine liitmine 1944. aasta lõpus puudutas Narva jõe idakallast, mis liideti Leningradi oblastiga. Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitas liitmised 1945. aasta alguses. Nende Moskva nõudmisel toimunud kaotuste järel oli Eesti NSV pindala 45 215 ruutkilomeetrit ehk ligikaudu viis protsenti
* Lääneriigid ülehindasid NSV Liitu ja ei võtnud sellest osa, kuigi lubati vastuhakku kommunismile pooldada. * NSV komandör kuulutas välja sõjaolukorra, toodi tänavale tankid ja meeleavaldused aeti jõuga laiali. * Rahulolematus jäi tuha alla ja plahvatas mõne aasta pärast avalikuks vastuseisuks Poola ülestõus 1956 * diktaatorita jäänud NSV Liidul võimutipus olid segased suhted. * 25. veeb 1956 pidas Nikita Hruštšov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis osaliselt hukka stalinismi ja 1955 viidi Austriast Nõukogude väed välja -see tekitas Kesk- ja Ida- Euroopa rahvastes lootust. * 1956 juunis algasid Poolas streigid * Augustis kasvasid need üle rahutusteks, mille mahasurumiseks toodi välja sõjavägi ja meeleavaldajate pihta avati tuli. * Tulemuseks oli meeleavalduste plahvatuslik kasv, mille survel pidid Poola kommunistid järelandmisi tegema. * Poola kompartei etteotsa valiti Gomulka
kolhoosikorra algav toibumine c. inimeste materiaalne olukord paranes 3) Eesti NSV muutus “näidisliiduvabariigiks” II J. Käbin ja tema meeskond 1)Johannes Käbini elu a. oli sündinud 1905.aastal Virumaal Kalvi vallas b. 1910.aastal lahkus pere eestist Peterburi ja seejärel Sussanino asulasse c. 1930.aastal suunati ta parteitööle Siberisse ning seejärel Moskvasse õppima d. töötas õppejõuna ühes Moskva instituudis e. 1941.aastal tuli ta Eestisse tööle parteiaparaati 2) J.Käbini valitsemisaeg a. kasutas kogu oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat b. head kontaktid kujunesid N. Hruštšoviga c. kindlustas ENSV-le teatud majanduslikud eelised d. 1954.aastal käis Hruštšov Käbini kutsel Eesti oludega tutvumas e. kohaliku põllumajandustoodangu sunderaldised olid suhteliselt mõõdukad f
· N. Liidu eraldumine maailmakultuurist pidurdas ühiskonna arengut · paljud teadlased represseeriti või pidid asuma ,,õigetele" seisukohtadele · nt ,,rahvaakadeemik" Lõssenko poolt likvideeriti N. Liidus geneetika · kirjanduses ja kunstis nõukogude ühiskonna ülistamine ja Stalini isikukultus (,,kõigi rahvaste kõige suurem sõber") d) Poliitiline elu: · totalitaarne riik, kus kogu võim koondus Stalini kätte KP juht ja MN esimees · Stalin tugines KP KK Poliitbüroole kuulekatele käsutäitjatele, kus süvenes võimuvõitlus 3 erineva põlvkonnagrupi vahel · enamasti lõppes see vastaste füüsilise hävitamise poliitilistel kohtuprotsessidel nt ,,Leningradi süüasi", kus keskmise põlvkonna liidrid Beria ja Malenkov hävitasid Stalini nõusolekul noorema põlvkonna konkurendid · nõrgenesid vana kaardiväe positsioonid Molotov, Vorosilov e) Stalini surm 5. märtsil 1953:
välismaale. 3-4 miljonit inimest suri nälga. 1952. a. taastati põllumajanduse sõjaeelne kogutoodang. ka peale II ms jätkusid massirepressioonid, isegi hoogustusid. Uuteks represseeritavateks said okupeeritud territooriumitel elanud inimesed, vangi langenud NL sõdurid, suured rahvusgrupid (balti rahvad, Krimmi tatarlased, Volga sakslased, juudid, bakiirid jpt. väikerahvused). Jätkuvalt ka intelligentide taga kiusamine, eriti arstid. Enne oma surma hakkas Stalin ette valmistama uut puhastust ohvitserkonnas. Eriti marssal ukovi suhtes. Ideoloogiline surutis suurenes ka teaduses ja kultuuris. Ajalugu kirjutati ümber (kõik leiutised olid tehtud Venemaal). Paljusid teadusharusid peeti ebasoovitavateks geneetika. Looduse ümberkujundamine vastavalt Nõukogude inimese vajadustele. Kunstis ja kirjanduses sotsialism, läänele ei. 5.03.1953 Stalini surm (1879-1953). sai insuldi. Peale tema surma kerkis III grupeeringut: 1
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine KÜLMA SÕJA ALGUS (1946) NSV Liidu lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSV Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks, kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946
NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas vabadust ja kartis kommunismi. Vastandlike leeride kujunemine: Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: esimene samm NSVL poolt – repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine Ida-Euroopa riikides. Kuidas Stalin sai Ida-Euroopa oma kontrolli alla, nn salaami taktika NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel: kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut, hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist, moodustati Moskva- meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist.
saksa sõjaväes sõdinud inimesed). 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? V:See oli vajalik NL sõjalise võimsuse kindlustamiseks. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? V:Rasketööstuses töötavad inimesed olid eelistatud, üldiselt valitses vaesus ja puudus igapäevastes tarbekaupades. Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Hruštšovi ajal. 1. Kuidas on hakatud Hruštšovi võimuperioodi NSV Liidus nimetama? Miks? V:Sulaaeg, sest riigi vägivallapoliitika pehmenes. 2. Miks võib 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressi pidada murranguliseks? V:Hruštšov pidas Stalinit paljastavat ettekande, kus mõisteti Stalini-aegseid tegevust hukka. Liberaliseerimine. 3. Sõnasta vähemalt kaks näidet poliitiliste olude muutumise kohta Hruštšovi ajal. 1)Eelisarendati kergetööstust. 2)Majanduslik tõus 4
Taotleti Venemaa proletariaadi esindamist, töölistes nähti võimalust sotsialistlikku revolutsiooni teostada. Partei ajaleheks oli "Iskra", mille toimetusse kuulusid 1903. aasta algul Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Julius Martov (1873-1923), Vladimir Lenin (1870-1924), Dmitri Uljanov (1874-1943) ja Aleksandr Potressov (1869- 1934). Nemad olid seega ka partei ideoloogid. 3 Partei II kongress toimus Londonis, kus Lenini vaated lahknesid selgelt teiste parteijuhtide vaadetest ja partei sisuliselt lõhenes kaheks. Lenini pooldajad, keda oli parteis küll selge vähemus, kuid kes sel hetkel juhtusid olema enamuses, hakkasid end kutsuma bolsevikeks. Lenini vastased parteis on ajalukku läinud kui mensevikud. Mensevikud: Liidriks Martov, kelle kõrval olid tuntumad tegelased veel Plehhanov, Zasulich,
terroriga. edendamisest kaotati nad 1958. Sulaaja majandusreformid aastal. Suurema osa masinaist ostsid seostuvad Nikita Hruštšoviga, kes kolhoosid küllaltki soodsatel aga reformis eelkõige tingimustel endale. Samal aastal põllumajandust. Juba 1953. aasta alustati kolhoosides järkjärgulist sügisesel pleenumil, kus Hruštšov üleminekut rahapalgale, mis sti- valiti NLKP KK esimeseks sekretäriks, muleeris kolhoosnikke paremini ja esines ta pikema sõnavõtuga Masina-traktorijaamade dustatud koondis “Eesti likvideerimisest ja rahapalgale Põllumajandustehnika”. Sellegipoolest üleminekust hoolimata jäid tollased andis veel 1965. aastal üle poole ponnistused põllumajanduse kolhoosipere sissetulekust abima-
loometööd avalikult näidata, vabalt oma tööga tegeleda) · Sõjaväestatus oli meeletu - organiseeriaks VLO riigid -> Euroopa riigid v.a Jugoslaavia ja SOTSIALISM + EESTI 2 Albaania. Kohustuslik sõjaväeteenistus u 1,5a. Nõukogude Liit · Lenin 1917-1924 · Stalin 1924-1953 (2pilt) · Beria 1953 märts - juuni · Hrustsov 1953-1964 · Breznev 1964- 1982 · Tsernenko 1982- 1984 · Andropov 1984- 1985 · Gorbatsov 1985-1991 1.Sõjajärgne aeg- Stalini surmani · Sõjaline võimsus (NL väljus sõjast võimsamana kui kunagi varem, 1945 12miljonit inimest armees, rahuajal 3 miljonit, peaeesmärk aatomirelva loomine ja kasutuselevõtt);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
