Tõste-transpordiseadmed Liigitus · Veoste ümberpaigutamise suuna järgi: horisontaalsuunas või väikese nurga all kaldu kärud, transportöörid, rullteed vertikaalsuunas virnastajad, talid, tõstukid, liftid, elevaatorid segasuunas akutõstukid, autotõstukid, autokraanad · Kasutatava energialiigi järgi : inimjõul töötavad kärud, talid, tõstukid, virnastajad mootoriga töötavad akukärud, transportöörid, tõstukid, kraanad raskusjõul töötavad rullteed, kaldpinnad Kärud
Rihma analüüs: 1. frpm=1939 Hz frpr=1810Hz Tegelik ülekandesuhe= frpm/frpr=1,07 2. Rihmasagedus Rihmasagedus arvutatuna suuremal rattal:9,8Hz Rihmasagedus arvutatuna väiksemal rattal:9,5Hz Rootor Mootor H 0,33 H 10,6 V 0,02 V 0,02 A 0,58 A 0,93 3. Mootori horisontaalsuunas mõjuvad rihmasageduse harmooniad 20Hz ja 40Hz. Rihmasagedus spektris tugevalt ei avaldu. 4. Mootori horisontaalsuunas on rihmasageduse mõju harmooniliste võnkumiste kujul kõige suurem. 5. Ajatasandi pilt viitab perioodide ebaseaduspärasusele. Ilmselt põhjustab seda rihma lõtk. Järeldus: Vastavalt mootori horisontaalsuuna spektrile , kus esinesid rihmsageduse kordsed harmooniad (kõige tugevam 19hz juures 10,6mm/s) võib järeldada, vibratsiooni iseloom
1Erinevad kirjastiilid............................................................................................. 4 1.2Tekst veergudes 1............................................................................................... 4 1.3Tekst veergudes 2............................................................................................... 5 1.4Tekst loendina..................................................................................................... 6 1.5Tekst horisontaalsuunas paigutatuna.................................................................6 2Tabel......................................................................................................................... 8 3Graafik.................................................................................................................... 10 4Pildid....................................................................................................................... 10 5Valemite kirjutamine............
kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas; Vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja ja liivakivid, mis lasevad vett halvasti läbi ja takistavad selle imbumist sügavamale maa sisse. Mida teha, et saada vett kätte ? Allikate teel. Ehitades salv- või puurkaev. Ministeeriumi mõiste Põhjaveest Põhjavesi on loodusvara, mille kasutamiseks on enamikel juhtudel vaja taotleda maakonna keskkonnateenistusest vee erikasutusluba.
mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjavee reostusallikad:Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse,
Hõõrdetegurit tähistatakse . Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on F=*m*g, kus F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus. Hõõrdejõu klassifikatsioon Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. *Seisuhõõrdumine (inglise static friction) on hõõrdumine vastaspindade vahel nende liikuma hakkamisel. Liugehõõrdejõud. Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab
Hiina maavärin Sichuani provintsis 2008 (87 000 hukkunut, üle 370,000 vigastatu) Haiti maavärin 2010 ( 212000 hukkunut) Jaapani maavärin ja tsunami 2011 Maavärinate tekitatud purustused Mõisted Seismilised lained- Levivad Maa sfäärides ja piki maapinda. Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Pinnalained- Esineb kahte tüüpi pinnalaineid, esimesel juhul liigub maapind üles ja alla, teisel juhul horisontaalsuunas küljelt- küljele. Maavärina fookus- murrangu tekkimisel tekib kahe maakooreploki libisemine üksteise suhtes mingist kindlast punktist. Epitsenter- maavärina kese Maavärina alad üle maailma Tsunami Tsunami on maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kui laine tekib,vastab tema kõrgus ookeanipõhja murrangus toimunud liikumise kõrgusele. Tsunami kõrgus võib ulatuda üle 20 meetri.
2: ( ) x t 2 = 490.332 m Keha kõrguse 5s langemise järel leiame: ( ) x t 1 = 122.583 m ( ) ( ) x5s := x t 2 − x t 1 = 367.749 m Vastus: peale 5s langemist oli keha 367.7 m kõrgusel. Ülesanne 2 Kahe meetri kõrguselt horisontaalsuunas visatud kivi kukkus 7m kaugusele. Leida kivi alg- ja lõppkiirus. m xh := 7m xv := 2m av := g = 9.807 2 s Paneme kirja liikumisvõrrandi: 2 a⋅ t
korpusest, teoniidiga varustatud tiguvõllist, teovõlli tugedest, reduktorist ja sidurist, elektrimootorist, täiteavadest, lossimisavadest, mis suletakse vastavalt vajadusele siibrite või sulguritega. Tigukonveierid: a) kahe täisseinalise teoniidiga b) kahe latt-teoniidiga vastassuunalise keermega U-kujulise renniga c) täisseinalise teoniidiga ja torurenniga. 9. Võnkeliikumisega konveierite kasutusala ja liigitus. Võnkeliikumisega konveieritega saab materjale transportide horisontaalsuunas ja kaldsuunas nii kaldest üles kui alla. Võnkeliikumisega konveierid jaotatakse tööpinna võnkesageduse järgi kahte gruppi: a) võnkekonveierid sagedusega kuni 500 võnget minutis ja amplituudiga 10…300mm b) vibrokonveierid sagedusega kuni 3000 võnget minutis ja võnkeamplituudiga 0,5…15mm. Liigitatakse ka 1. Konveieri paigutuse järgi: a) riputatud b) põrandal asetsevad 2.Tööorganite arvu järgi: a) ühetorulised b) kahetorulised 3.
Suvel M. Sest ookean jahtub aeglaselt. 30' tulevad alla, 60' üles, 90' alla. 0-M, 30'-K, 60'-M, 90'-K K t' muutub palju, sademed vähe M t' muutub vähe, sademeid palju El nino vaiksel ookeanil, mis muudab ilmastiku kõrvalekaldumist kogu maakeral. Esineb ebareg. Püsivate tuulte suunamuutus. Õhumassid on suuremõõtmelised ja sarnaste omadustega alumise õhukihi osad, mis on kujunenud välja ühesuguse aluspinna kohal. Nende t' ja niiskusolud on ühesugused igas horisontaalsuunas samal kõrgusel. mE-niiske ja kuum mT-niiske ja kuum cT-kuiv ja kuum cP-kuiv, suvel soe, talvel väga külm mP-niiske, talvel soe, suvel jahe cA-arktiline külm ja kuiv cAA-antarktiline- külm ja kuiv, atm front kitsas eraldusvöönd 2 erinevate omadustega õhumassi vahel. Statsionaarne front mitu päeva seisnud paigal Soe front soe õhk, mis liigub külmale õhule peale Külm front külm õhk, mis liigub soojale peale Delusioonifront ühenenud soe ja külm front.
N: Rooma Peetri kirik, Rooma Basilica Porcia Kapiteel - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. N: Korintose kapiteel General Post Office`il New Yorkis. Kartuss - Vana-Egiptuses on horisontaalsuunas piklikuks venitatud ovaalne raam, mille ühes otsas on vertikaaljoon. Vahel kujutati kartussi ka vertikaalselt nii, et otsajoon jäi alumisse külge.Kartusi kasutamine näitas, et selle sisse graveeritud/kirjutatud tekst tähistab kuninglikku nime. Kartusid tulid egiptuses kasutusele 4. dünastia alguses. Keraamika - on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Nimetus keraamika on tulnud Vana-Kreekast. Keraamika liigid: Primitiivkeraamika,
põhjustada aurumisudu (sea smoke) teket. Aurumisudu omakorda aga võib põhjustada novembris ja detsembris eriti halba nähtavust. (2) Joonis 5 Jääudu. Udu, mis koosneb jääkristallidest; tekib väga tugeva külmaga, kui õhu niiskusesisaldus on suur. Eestis täheldatakse harva.(4) Läbipaistva taevaga udu. Udu mille puhul taevas või pilved on nähtavad, kuid horisontaalsuunas on nähtavus alla 1km.(4) Maapinnaudu. Udu mis laiub madala kihina peamiselt madalate kohtade ja vee ( mere, järve, jõe, soo, jne.) kohal. Madaludu kõrgus maa kohal ei ole üle 2 m, vee kohal kuni 10 m. Madaludu esineb tavaliselt selge ilma korral öötundidel ja hajub pärast Päikesetõusu.(4) Frondiudu. Tekib juhul kui sooja frondi piirkonnas sajab ja samal ajal õhutemperatuur langeb. Selle
Juushügromeetri töötamine põhineb juuksekarva pikkuse sõltuvusel õhuniiskusest. Õhuniiskuse suurenedes karv pikeneb. Psühromeeter: osadeks on kuiv ja märg termomeeter, mille näitude erinevus sõltub õhuniiskusest: kuivas õhus toimub märjalt termomeetrilt intensiivne aurustumine, mille tõttu temperatuur langeb seda rohkem mida kuivem on õhk. Selle juurde kuulub tabel, mille vertikaalsuunas (vasakus) on kuiva termomeetri näidu, ülemises horisontaalsuunas on kuiva ja märja termomeetri näitude vahe. Õhuniiskuse protsent asub nende näitude ristumiskohas. 25) Kirjelda, kus ja kuidas tekib pindpinevus (lk 28)? –Vaatleme vedeliku molekule kahes olukorras. 1) vedeliku sees: molekul on tasakaalus, sest naabermolekulid mõjutavad seda ühtlaselt. 2) pinnal: molekuli tõmmatakse pinnalt vedeliku sisse, aga see ei saa sinna, kuna teised molekulid on ees. 26) Mida näitab pindpinevustegur (lk 29)
Plaan maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ja väiksem ning kogu plaani ulatuses konstantne. Kaart maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. Profiili mõõtkava on horisontaalsuunas on erinev kui vertikaalsuunas. Näiteks horisontaalsuunas M 1:500, vertikaalsuunas M 1:50. 10. Mõõtkava mõiste ning milliseid erivadi mõõtkavade tüüpe kasutatakse kaartidel/plaanidel. Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse. 3 Arvmõõtkava mõõtkava numbriline tähistus. Seda näidatakse kaardi ja tegelike
piirides, kasutatakse logaritmilist skaalat. P- e. Pikilained levivad kõige kiiremini. Osakesi kõigepealt lükatakse, siis tõmmatakse laine leviku suunaliselt, läbib nii tahket, vedelat kui ka gaasilist keskkonda. S- e. ristilaineid iseloomustab osakeste liikumine risti laine liikumise suunaga, levivad vaid tahkes. Pinnalained levivad mööda maapinda, veidi aeglasemad kui s-lained. Kaks liiki pinnalaineid: maapind liigub üles- alla, horisontaalsuunas küljelt- küljele. Põhjustavad enamuse purustustest. P- ja S- lained tekivad fookuses üheaegselt. Maavärinaid sügavusega vähem kui 100km nim. Madalateks maavärinateks. Need leiavad aset ookeani keskahelikes ja transformmurrangutes. Vulkaan- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe/ lõhedesüsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Liigitatakse seisundi järgi:
sisejõude ka kõikides teistes elementides. Vahelae töö jäiga skeemiga hoones. Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. Tuulekoormuse kandmine hoone vundamendile jäiga skeemiga hoones. Tuulekoormuse mõjudes seinale mõjub jäigas hoones koormus edasi vahelagedele ja põikseinte servadele. Vahelagedelt liigub koormus mõõda elemente (nt. seinu) edasi alla poole kuni vundamendini ja vundamendist juba maapinda. Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks.
Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Liikumised puurimisel on järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine b. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas Küsimus 12 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke joonisel toodud freesi ettenihke F (mm/min) suurust, kui on teada et ettenihe freesi hambale f on 1,5 (mm) ja freesi pöörlemiskiirus N on 4482 (p/min). F=n·f·N, kus n - on freesi hammaste arv. Vastus ümardage kuni üks koht peale koma. Vastus: Küsimus 13 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel 2 ÜLESANNE 2 Kahe meetri kõrguselt horisontaalsuunas visatud kivi kukkus 7m kaugusele. Leida kivi alg- ja lõppkiirus? m xl xh v 0 =0 x 0=0 =7m =2m g = 9,807 s 2 2 gt x l=v l ∙ t Liikumisvõrrand: x ( t )=x 0 +v 0 ∙ t+
liikumine b. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas Küsimus 12 Leidke joonisel toodud freesi ettenihke F (mm/min) suurust, kui on teada et ettenihe freesi Valmis hambale f on 1,3 (mm) ja freesi pöörlemiskiirus N on 1976 (p/min). Hinne 7 / 7 F=n∙f∙N, kus n - on freesi hammaste arv. Märgista küsimus Vastus ümardage kuni üks koht peale koma. Vastus: 56513,6
langemisnurgast 3)päeva pikkusest Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse.(lumi-15%,liiv-70%,vesi- 95%,rohumaa-75%). Aluspinna albeedo sõltub värvusest,niiskusest, tasasusest. Polaaröö ja polaarpäev: Tekivad põhjapolaarjoonest põhjapooluseni ja lõunapolaaralalt lõunapooluseni. Maatelg on kaldu,kui päike on seniidis põhja poll ,siis põhja poolus on koguaeg valgustatud ja lõunas päikest ei paista. Tuul on liikumine maapinnal horisontaalsuunas alati kõrgrõhualat madalrõhualale.Päeval puhub meretuul ja öösel maatuul,sest kui öösel on külmem,siis meri jahtub aeglasemalt,kui maismaal.Ehk meri on soojem ja seetõttu tekib seal M ning maismaale K,õhk tõuseb merel üles(M) ning K-lt õhk liigub sinna.Ehk puhub maaõhk. Õhuringlust mõjutavad tegurid ja jõud: 1)Gradiantjõud-õhk liigub kõrgemrõhuga aladelt madalama rõhuga aladele. 2)Coriolisi jõud-maa
teenuste omandamise teel. Nõudlusseadus määrab kindlaks seose kauba hinna ja nõutava koguse vahel antud ajaperioodil. Kasulikkuse mõistet kasutatakse tähistamaks kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. MU-piirkasulikkus TU-kogukasulikkus Kasu, mida tarbija saab igast täiendavast hüve ühikust nimetatakse piirkasulikkuseks (MU). Piirkasulikkuste summa annab üldise e. kogukasulikkuse. Piirkasulikkus langeb "vertikaalsuunas" ja "horisontaalsuunas" Kahaneva piirkasulikkuse seadus - piirkasulikkus väheneb koos tarbija käsutuses oleva hüvekoguse suurenemisega. Piirkasulikkus võib olla ka negatiivse arvväärtusega. Kogukasulikkuse maksimeerimine- tähendab jõuda oma piiratud eelarve puhul võimalikult suure rahuloluni. Nõudlusseadus: kauba hinna tõustes nõutav kaubakogus väheneb. MUA-kauba A füüsilise ühiku piirkasulikkust, PA-kauba A füüsilise ühiku hinda,
Tavaliselt 50-90 Hz. Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 85-90 Hz, 1600x1200 puhul 75-80 Hz). Reasagedus-Sagedus millega toimub ridade laotamineTavalises televiisoris on see ca 15,6 Hz, siis arvutimonitoris 24-115 Hz. LahutusvõimeResolutsioon- (resolution) nimetatakse ekraanikuva eristatuse astet, mida mõõdetakse pikslite vertikaal- ja horisontaalsuunas. Tänapäeva monitori eraldusvõime miinimum peaks olema 600x800 punkti. Suurem eraldusvõime lubab ekraanil näidata rohkem ja detailsemat informatsiooni. Värvide arv-Monokroomsed (Monochrome),Halltoonesitlus (Gray- scale),Värviline( Color). Värvisügavus (Color depth) mõõdetakse bittides. Punktisamm-Kahe samavärvilise punkti vaheline kaugus.Tüüpiline vahemik 0,21- 0,28mm.Mida väiksemad väärtused,seda paremad.
ainetes ~13km/h S-Lained e. Ristilained (kehalaine) Osakesed liiguvad lainete liikumissuunaga risti, muutub kivimi kuju ~6- 7km/h, tihedamates ainetes ~3.6km/h ; ainult tahketes ainetes Raylight lained (pinnalaine) Maapind liigub üles-alla vertikaalselt, lainetab Love lained (pinnalaine) Maapind liigub horisontaalsuunas küljelt-küljele e. risti laine leviku suunaga Pinnalained liiguvad mööda maapinda ning tekitavad oluliselt purustusi 10. Kuidas jagunevad nõlvaprotsessid? Selgita nende tekkepõhjuseid ja tagajärgi. Varisemine (osakesed veerevad vabalt) on kivimite langemine, hüplemine või veeremine vabalt nõlva jalami suunda. – võivad tekkida maanihete ja maalihete tõttu, maapind vajub järsult, purustused
kergbetoonkivid) puhul Em = 1000 fk. Ristlõigete projeteerimisel soovitatakse elastsusmooduli E m väärtust korrutada teguriga 0,6 (arvutusjoon joonisel). Nihkemooduliks võib võtta (täpsemate andmete puudumisel) 40% elastsusmoodulist. 5. MÜÜRITISE TUGEVDAMINE ARMEERIMISEGA. 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine. Eelmises peatükis vaatlesime müüritise purunemise põhjusi survel. Üheks põhjuseks oli müüritise horisontaalsuunas laienemine (kutsutud esile vertikaalse surve poolt elemendile), mis põhjustas kivide pinnakihtides tõmbepingeid. Selliseid tõmbepingeid saame vähendada kui suudame takistada müüritise laienemist. Müüritise laienemist takistab selle armeerimine. Armeerimiseks on kaks erinevat võimalust. 1. Kestadega tugevdamine. Seda kasutatakse olemasoleva müüri (posti, seinaosa) tugevdamiseks. Kasutatakse tugevdamist kas teraskestaga, rb kestaga või krohvikestaga
Tavaliselt 5090 Hz. Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz. Mida kõrgem on lahutusvõime väärtus, seda väiksem on maksimaalselt lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 8590 Hz, 1600x1200 puhul 7580 Hz). Sagedus millega toimub ridade laotamine Tavalises televiisoris on see ca 15,6 Hz, siis arvutimonitoris 24115 Hz. Resolutsioon (resolution) nimetatakse ekraanikuva eristatuse astet, mida mõõdetakse pikslite vertikaal ja horisontaalsuunas. Tänapäeva monitori eraldusvõime miinimum peaks olema 600x800 punkti. Suurem eraldusvõime lubab ekraanil näidata rohkem ja detailsemat informatsiooni. Monokroomsed (Monochrome) Halltoonesitlus (Grayscale) Värviline( Color) Värvisügavus (Color depth) mõõdetakse bittides. Monitori elektromagnetilise kiirguse piiramiseks ja hindamiseks on kehtestatud terve rida riiklike standardeid,(DIN, SSI, MPR I, MPR II, SWEDAC, TCO) Levinuim Rootsist MRP II standard
töölehele. Saab lisada veel pealkirju ja oma suva järgi muuta sättedi. Diagrammide omadused Värvid Diagrammi elementide vormindamine Diagrammis saab redigeerida hüpikmenüü abil, mis avaneb parema nupu klõpsutamisel diagrammi sees mõnel elemendil. Erivahendid nimed, kolmemõõtmelised viited - Suured tabelid akna tükeldamine, külmutamine, suurendamine, vaated Akent võib jagada asadeks vertikaal- või horisontaalsuunas, nii et void kontrollida tabeli eri osi samaaegselt. Menüü Window-Split(seal asub ka külmutamine) Window- FreerPanes. Kohandatud vaated, macro Menüü Tools-Macro. Andmete otsimine, asendamine, sorteerimine ja filtreerimine Märgistage ära table. Vali menüü Edit/Find(otsimine) või redigeeri otsi Edit/Replace(redigeeri asenda) Date Sort. Liigendus. Kokkuvõtte tegemine Kokkuvõtete tegemiseks tuleb read vajalikul viisil järjestada, näiteks müüja minu järgi,
See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõude on kolme liiki seisuhõõrdejõud, liugehõõrdejõud ja veerehõõrdejõud. Seisuhõõrdejõud Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga. Järelikult mõjub
Lisaks abieluvara, pärimine, avaliku võimu tegevus. Kinnisomandi üleandmisel, koormamisel, kinnisasjaõiguse sisu muutmisel ja kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse üleandmisel ja koormamisel on nõutav asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus. Kinnisasja ulatus: kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Ulatus horisontaalsuunas – piir naabritega. Kinnisomandi kitsendused – seaduse, tehingu või kohtuotsuse alusel tekkinud, piiravad kas omandi kasutust või käsutust, seonduvad maapinna, õhuruumi või maapõuega. Eraõiguslikud kitsendused – piiravad omandiõigust teise eraõigusliku isiku huvides(naabrusõigused, kallasrada jne). Avalik-õiguslikud kitsendused – piiravad omanikku ühiskonna kui terviku huvides (veeseaduse piirangud jne). Seaduslikud
pilved või kollakas pilvekiht. Kui madalduda maapinnani selle kõrgus maapinnast on ja sel juhul moodustub 0-2 km vähemalt mõnisada meetrit, udu, kui nähtavus langeb siis on selle alumine pind horisontaalsuunas alla ebaühtlane või lainjas, kui ühe kilomeetri. Võib asuvad väga madalal, siis sadada uduvihma või võib näida täiesti ühtlane. nõrka lund. Väga õhukese kihi puhul
Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *On suunatud vastupidiselt liikumisele, takistab liikumist *elektromagnetiline vastasmõju Kui keha seisab horisontaalsel pinnal, siis on hõõrdejõud võrdne raskusjõuga Fh=µmg Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Impulss Keha impulss on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne keha massi ja kiiruse korrutisega P=mv p=p-p p=m(v-v0) Jõu impulss=impulsi muuduga F*t= p Suletud süsteemis on sinna kuuluvate kehade koguimpulss jääv Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 p1.1+p2
momendi teket seinas. Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: *keldrilaest ülekantav koormus; *seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; *eraldiseisalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus. Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui ekstsentriliselt surutud seina, kus NSdNRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Sillustala tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest
Kõik need iseärasused on näha ristlõikes. 5.4. Säsikiired. Säsikiired on puidu radiaallõikepinnal nähtavad jooned, mis ümbritsevast puidust erinevad oma värvuselt ja läikelt. Säsikiired esinevad nii okas- kui lehtpuudel. Eriti hästi on säsikiired nähtavad tammel ja pöögil. Säsikiired on puidus olevad radiaalsuunalised moodustised, mis koosnevad elavatest rakkudest ja nende funktsioon on toitainete transport horisontaalsuunas koore all asuva niine ja puidu vahel. Säsikiired on puidu tekstuuri määramise põhilisteks elementideks. 5.5. Vaigukäigud. Vaigukäigud on torutaolised käigud puidus, mis kulgevad nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Nende ülesandeks on toota, säilitada ja juhtida puidus puiduvaiku. Vaigul on puidus vigastuste eest kaitsev ja konserveeriv ülesanne. Vaigukäigud on ainult okaspuude ehituse elementideks. Nad on nähtavad aastarõngaste
Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Liikumised puurimisel on järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas b. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine Küsimus 10 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. tempermalm b. kiirlõiketeras c. roostevaba teras d. süsinikteras
Kõverjoonelist lihkepinda kasutavate arvutusmeetodite puhul määratakse varutegur kui lihkekeha kinnihoidvate ja liikumapanevate momentide suhet F = M k/Ml. Näiteks on ideaalse liiva puhul (c = 0) varutegur F = / ja ideaalse savipinnase ( = 0) puhul FH= 4c/H. 9.6 Lõpmatult pika etteantud lihkepinnaga nõlva püsivus Joonisel 9.5 toodud lõpmatult pika nõlva varuteguri või kihi kriitilise paksuse saab leida samuti tugevustingimuse = c + tan kaudu. Horisontaalsuunas pikkusega L lõigu kaal on P = HL Lihkepinnale mõjuvate normaali ja puutujasuunaliste komponentide suurused nagu 4 teistegi lahenduste puhul N = Pcos = HLcos T = Psin = HLsin Kuna lõigu pikkus, millele jõud mõjuvad on L/cos, siis pinged lihkepinnal on N
tuule koormusele Lagede töötamine omas pinnas Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. 20. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma mõiste Põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma Kui tuulekoormus kandub vahelae servale, siis vahelagi kannab selle koormuse edasi põikseintele, põikseinad on vahelagedele tugedeks horisontaalsuunas. Kuna põiksein on arvutuslikult konsool, siis tema koormamisel ta ka paindub. Seega on meil tegemist elastse toega (vedruga). Nagu skeemil 8
Peegeldamine - Flip Flip Horizontal või Flip Vertical ööramispide (ringike). ta kujundi vajalikku asendisse. mine bjektimenüüst dialoogiboks Size and mat valida Rotate... ndla pöördenurga kraadides (Rotation). pöörde 90o paremale või vasakule ontaalne ja vertikaalne peegeldus. : ip Vertical Täiendavad tegevused kujunditega Valitud (märgitud) kujundeid saab joondada vertikaal ja horisontaalsuunas (servad või keskkohad). Joondamine - Alignment Menüüst Format/Align valida Align Top, Align Left jne Võimaldab jaotada kujundid võrdsete vahed Jaotamine (hajutamine) - Distribute kujundi vahel. Format / Alignmenüüst valida Distribute Horizontally või Distribute Ve joondada vertikaal ja kkohad).
keskosas võib tekkida seenkahjustuse tõttu tumedaks värvunud tsoon, mida loetakse puidurikkeks – väärlülipuiduks. Väärlülipuidu piirjoon on ebamäärane ja ei ole piiritletud ühe konkreetse aastarõngaga. 13. Mis on vaigukäik?, peensoon?, jämesoon?, tüll?, astmeline perforatsioon?, soonelüli? Vaigukäik – torukujulised käigud, mis kulgevad tüves vertikaalselt või horisontaalsuunas (säsikiirega ühenduses) ning ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Peensoon – paiknevad kogu aastarõnga ulatuses ja pole palja silmaga kuigivõrd nähtavad. Jämesoon - paiknevad mitmete liikide (näiteks tamm, saar, jalakas, kastan jt), aastarõnga kevadpuidu tsoonis ja on palja silmaga nähtavad Tüll – kotitaoline kasvaja , moodustub soontele lähedal olevatest parenhüüm
Maailma teadlaste andmeil on vihmaussidel mullas tohutu käigusüsteem. Rohumaa ühel hektaril võib olla kuni 9000 km käike. Igal liigil on oma eelistused. Muld on nagu kolmekorruseline maja. Ülemisel korrusel , kõdunevate kõrte ja lehtede kihis elavad väikesed, hästi liikuvad ja tumedat värvi liigid: kaheksakant kõduuss, peen kõduuss, tume vihmauss. Veidi allpool, rohujuurte vahel tegutseb neist suurem punane vihmauss. Kõik neli liiguvad horisontaalsuunas, kuid sügavamale, tiheda mulla sisse ei tiku. Seepärast on neil õhuke kehasein, katsudes tunduvad nad vedelad. Nad söövad vähelagunenud taimejäänuseid. Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest. Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel sõmeras mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust, mis on
koormusele. joonis. Pinged arvutustes võib vahelae plaadina, mis on kontuuril laes hor.koormusest. Lae lugeda absoluutselt jäigaks. toetatud. Skeem 8.5 Kuna töötamine põikjõule. Skeem Summaarne tuulekoormus põikseinte vahe on tavaliselt 8.9 Lagi peab olema W=w*l jaotub kõigi suurem kui korruse kõrgus, konstrueeritud põikseinte vahel võrdeliselt vaadeldakse välisseina horisontaalsuunas talana, nende jäikusele. töötavana paindele lühema skeem 8.10 ning lagi tuleb Jäikustsenter on punkt, mille külje suunas. Sellisel juhul armeerida, skeem 8.11 Samuti läbimisel ei pane koormus vaadeldakse seinast ainult tuleb lagi armeerida süsteemi pöörlema. ühiku laiust riba üle vertikaalkoormusele, skeem Põikseinte konstrueerimisel vahelagede.Skeem 8.6 8.12
Effects) saad tekstile määrata täiendavaid omadusi; selleks tuleb sul valida vastav kastike (pannes sinna „linnuke“). Vahekaardil Märgisamm (ingl. Character Spacing) saab määrata märkide vahekaugusi. Tingimuse Mastaap (ingl. Scale) abil saab teksti horisontaalsuunas tihendada või hõrendada. Tingimusega Samm (ingl. Spacing) saab valida kolme vahekauguse liigi vahel ning kõrvaloleva tingimuse Mõõt (ingl. By) abil saab määrata kas laiendamise (hõrendamise) või tihendamise ulatuse punktides. Tingimusega Paigutus (ingl. Position) määratakse märkide asukoht teksti baasjoone suhtes. Vahekaardil Tekstiefektid (ingl. Text Effects) saab märgitud tekstiosale rakendada mitme- suguseid animatsiooniefekte
naeltega. Sobiv naelte pikkus on vähemalt 75 mm (vt naelutuspõhi- mõtet). Kinnituspunktide (roovlattide) samm on tavaliselt 600 mm. Laud naelutatakse igasse kinnituskohta kahe naelaga, mille kaugus laua servast on u 2025 mm. Horisontaalvoodri kinnitamiseks paigal- datakse vertikaalsuunalised kinnituslauad (paksus 2225 mm) läbi tuuletõkkeplaadi tugevasti välisseina karkassipostide külge. Vertikaal- voodri puhul paigaldatakse roovlatid horisontaalsuunas ja need kinni- tatakse läbi tuulutusvahe täiteliistude või -laudade ning läbi tuuletõkke tugevasti karkassipostide külge. Näidete joonistel 312 on toodud ka roovlatid ja voodritagune tuulu- tus. Joonisel 23 on laudade naelutusjuhend. Kui kasutate suruõhknaelutust, pidage silmas, et nael ei upuks liiga sügavale ega rikuks puidu pinda. Naela pea ei tohi jääda süvendisse, kuna see aitab kaasa vee imendumisele puitu. Kasutage välisvoodrile
d. lubatud puhastöötlemisel, välditav koorival töötlemisel Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Liikumised puurimisel on järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine b. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine c. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas d. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Elekrtrokeemiline töötlemismeetod põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Vali üks: a. töödeldava pinna mehaanilisel purustamisel, dielektrikute töötlemiseks b. töödeldava pinna elektrokemilisel lahustamisel, kasutatakse elektrit juhtivate materjalide töötlemiseks c
Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja parem on, kui üks hoiab istikut püsti samal ajal kui teine auku täidab. Üldiselt pannakse kirsipuud kasvama kevadel. Kirsipuude istutamisel tuleb arvestada, et kirsipuud vajavad enda ümber palju ruumi. Täiskasvanud kirsipuude juurestik paikneb suhteliselt maapinna lähedal ning on horisontaalsuunas võrdlemisi lai, ületades tavaliselt 2-3 korda ladva pikkuse. Maapealse osa järgi jagunevad kirsipuud tüvikirsipuudeks ja põõsaskirsipuudeks. Esimesed on 3-5 meetrit kõrged ning üldjuhul ühe tüvega, kirsid kasvavad kõrgemal võras ning teised 1-3 meetrit – oksad on pikad ja längus ning võra on madal ja ümara kujuga. Kirsipuude viljastamine sõltub ilmastikust ning temperatuur peaks jääma üle 13-15 kraadi. Vastasel
konstruktsioonielementidele? • Põlengu põhjused: − Jäätmete isesüttimine orgaaniliste jäätmete bioloogilise lagunemise käigus tekkinud soojuse arvel. − Jäätmete isesüttimine keemiliste reaktsioonide tõttu. − Jäätmete süttimine kuuma või hõõguva tuha ladestamisel. − Kuritahtlik süütamine. • Põlengu tulemus: − Tuli levib peamiselt vaid horisontaalsuunas neis prügilates, kus prügi on ladestatud kihtidena − Tuli levib igas suunas neis prügilates, kus prügi ei tihendata tõhusalt 6 Prügi- ja prügilapõlengud Kuidas kustutada?
Ülevalguvad. Lähevad Trondheimi juurest üle mäestiku madalama osa. Ilmamuutused on suuremad, tuuled on tugevamad. Kaks fronti läheb üle. Läänetsüklonid tulevad üle Taani väinade ja Eestist lõuna poolt. Tsüklonite liikumine reljeefi järgi. Eesti jääb külma ossa. Lund võib palju sadada. Frontidest. Suvel on sooje fronte harva, lõunatsüklonitega. Idast tulevaid fronte eriti vähe, ka lõunatsüklonitega. Halb rääkida, et tsüklon laskub või kerkib liikumine horisontaalsuunas. Lennuki näide. NAO indeksi suurim miinimum möödunud talvel. Külmad ja soojad talved võivad järjestikku esineda. Nao indeksi seos temperatuuriga on pea rekordiliselt tugev (korrelatsioon). Kõige enam on temperatuur Läänemerel ära määratud. Läänevoolu mõju suurim talvel, kevadel sügisel pole, suvel väike. Meridionaalne on suurema osa aastast, väike või pole talvel. Standardiseeritud suhtväärtus võrreldes standardhälbega ehk leitakse hälbed ja jagatakse
noorte meister Austraalias 16 aastaselt ja on liblikujumise originaalne autor . Enamasti Kutsutakse seda stiili liblikaks, kuid ka delfiiniks, kui vaadatakse just jalgadega tehtavat delfiini lööki. Ujumisstiilide põhinõuded 1) Keha asend 2) Jäsemete liikumine 3) Hingamine Parim tulemus saavutamine sõltub põhielementide maksimaalsest kasutamisest. Põhinõuded igale stiilile 1) Mida sirgem on tee lähtest lõpuni , seda puhtam on stiil. Kõikumised vertikaal- ja horisontaalsuunas pikendavad maad ja suurendavad hõõrumist. 2) Kere ja jäsemete hõõrumiste pind veega olgu minimaalne. 3) Võimalikult vähe tarvitada jõudu keha vee peal hoidmiseks, aga maksimaalselt edasiliikumiseks. 4) Vee vastumõju kasvab tehtud liigutuse kiirusele ruudus. Seepärast tuleb edasiliikumist taksitavaid liihutusi teha aeglaselt, kiirsti aga neid, mis annavad edasikandvat jõudu. 5) Mida suurem on liikuva keha jäesemete ristlõige, seda suurem on veetakistus.
nimetatakse konsolidatsiooniks. ületihenenud savipinnase deformeeritavuse määramiseks. Puuduseks on ega ka nihutamise kiirus. Kuiva liiva korral c=0 ja tugevus on tingitud Terzaghi teooria lähtub järgmistest lihtsustavatest oletustest:1. Kehtib Darcy asjaolu, et deformeeritavus määratakse horisontaalsuunas samal ajal kui ainult hõõrdest. Liiva heast veejuhtivusest tingituna hajub rõhk poorivees seadus.2. Vesi ja pinnase skelett on kokkusurumatud, see tähendab mahu enamikel juhtudel on vajumi arvutamiseks vaja teada deformeeritavust kiiresti ja väga lühikese aja jooksul saab efektiivpinge võrdseks vähenemine toimub ainult poorsuse arvel.3. Vee ja pinnaseosakeste liikumine vertikaalsuunas
kliimaga aladel 46 (harva kuni 9) aastat. Männi juurestik on väga plastiline. Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas peajuur ja rohkesti vertikaalseid külgjuuri. Juured võivad liivmullas ulatuda kuni 2,7 m sügavusele. Horisontaalsed juured on enamasti kuni 25 cm paksuses ülemises mullahorisondis. Väga väheviljakatel liivmuldadel moodustub männil lühike peajuur ja üsna pikad maapinnalähedased külgjuured. Rasketel savimuldadel ei ulatu horisontaalsuunas arenevad külgjuured tavaliselt puu võrast kaugemale. Veega küllastunud muldade tõttu on soodes ja rabades puudel kesiselt arenenud maapinnalähedased juured. Hästi arenenud juurestiku tõttu esineb tormiheidet vaid õhukestel ja veega küllastunud muldadel. Soodsates kasvukohtades esineb üldjuhul ainult tormimurdu. Hariliku männi puit on heade mehaaniliste omaduste tõttu väärtuslik tarbepuit. Maltspuit
Sobiv naelte pikkus on vähemalt 75 mm (vt naelutuspõhimõtet). Kinnituspunktide (roovlattide) samm on tavaliselt 600 mm. Laud naelutatakse igasse kinnituskohta kahe naelaga, mille kaugus laua servast on u 2025 mm. Horisontaalvoodri kinnitamiseks paigaldatakse vertikaalsuunalised kinnituslauad (paksus 2225 mm) läbi tuuletõkkeplaadi tugevasti välisseina karkassipostide külge. Vertikaalvoodri puhul paigaldatakse roovlatid horisontaalsuunas ja need kinnitatakse läbi tuulutusvahe täiteliistude või -laudade ning läbi tuuletõkke tugevasti karkassipostide külge. Kui kasutate suruõhknaelutust, pidage silmas, et nael ei upuks liiga sügavale ega rikuks puidu pinda. Naela pea ei tohi jääda süvendisse, kuna see aitab kaasa vee imendumisele puitu. Kasutage välisvoodrile mõeldud naelu või täispeaga rihvelnaelu, et saaksite töö ajal naelutussügavust reguleerida. Kui nael on laua otsale lähemal kui 70 mm, puurige enne
ühtlaselt muutuva liikumise valemite järgi järgmiselt (kehal algkiirus puudus) gt2 h= , 2 maapinnale langemisel on keha kiirus 10 v = gt . (vaata sellekohast näidisülesannet 13 eelmisest peatükist kinemaatika) Horisontaalselt visatud keha liikumine. Visates keha horisontaalselt algkiirusega v0 , jääb keha vertikaalsihiline liikumine samasuguseks, nagu me eelnevas vaatasime. Horisontaalsuunas aga jätkab keha ühtlast liikumist talle antud kiirusega v0 , sest horisontaalsihis kehale ühtegi jõudu ei mõju (jõud oli suunatud vertikaalselt alla) ja Newtoni II seadusest järeldub, et horisontaalsuunaline kiirendus on võrdne nulliga. Kui aga kiirendus on võrdne nulliga, liigub keha ühtlaselt. Vaadates nüüd keha mingil ajahetkel t, saame öelda, et horisontaalsuunas on keha läbinud teepikkuse s h = v0 t ja sama aja jooksul langenud allapoole teepikkuse gt2 h= 2
annaabi.ee 
