ATMOSFÄÄR (0)

Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon (0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)-väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks( pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid -tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks.
Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel:
1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine , selle kohal on tropopaus (õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused.
2)Stratosfäär-moodustab 20%atmosfääri massist,seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma(selle põhjustajaks on osoonikiht , osoon neelab peaaegu täielikult uv kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Selle olemas olu taga elu püsimise maal)
3)Mesosfäär-osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti,õhk on hõre.
4)Termosfäär-õhumolekule vähe ja nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevheliseks ruumiks.
Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Maa soojuskiirgus -mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur,seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Atmosfääri vastukiirgus-esineb,kui on ilm pilves ,õhk soe ja sisaldab palju veeauru.Efektiivne kiirgus-maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet.Positiivne kiirgusbilanss-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui ise soojuskiirgusena ära annab.Negatiivne kiirgusbilanss- maapind annab rohkem soojuskiirgust ära,kui ta juurde saab (jahtub).
Osooniaugud -osoonikihi oluline hõrenemine stratosfääris.
Happesademed -happelise reaksiooniga sademed,mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel.
Happesademed:
PÕHJUSED-kütuste põletamine tehastes, transpordist pärinev saaste.
TAGAJÄRJED-kahjustavad metsi(okaspuid),veekogude elustikku, mullad hapestuvad, ehitised hävivad( lubjakivi )
KUIDAS VÄLTIDA-filtrid korstendele,kasutaa alternatiivkütuseid
Sudu :
PÕHJUSED-katlamajade suits,autode heitgaasid , põlemisjäägid õhus,udu linna kohal,linn on mägedevahelises ous,kus õhk ei liigu ja on tihe autoliiklus
TAGAJÄRJED-hingamisteede haigused,nähtavus/läbipaistvus väiksem
KUIDAS VÄLTIDA-kvaliteetsemad kütused
Osoonikihi hõrenemine(hoiab kinni uv-kiirgust):
PÕHJUSED-atmosfääri paisatud saasteained ,vanad külmutusseadmed,aerosoolid,õhukonditsioneerid, reaktiivlennukite heitgaasid
TAGAJÄRJED-taimede kasvu pidurdumine,fotosünteesi aeglustumine,nahavähk, silmahaigused ,suureneb ülepäevituse oht,mutatsioonide teke
KUIDAS VÄLTIDA-vähendada freoonide tootmist,ohtlikud jäätmed viia kogumispunktidesse
Kliima soojenemine(globaalne soojenemine, kasvuhooneefekt ):
PÕHJUSED-CO2 hulga kasv,metaani eraldub prügimägedelt ja biopuhastitest ja märgaladelt,reaktiivlennukite heitgaasist tekkinud N2O,põlemisjäägid õhus, udu linna kohal
TAGAJÄRJED-temperatuuritõus,polaaralade liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind,rohkem torme ja looduskatastroofe,ettearvamtud probleemid põllumajanduses(parasvöötme sisealade kliima kuiveneb),kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega,vähenevad tundra pindalad
KUIDAS VÄLTIDA-tuled kustu,puhtamad kütused
Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub: 1)oleneb mis ilm on,kas pilves või selge 2)päikesekiirte langemisnurgast 3)päeva pikkusest
Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse.(lumi-15%,liiv-70%,vesi-95%, rohumaa -75%). Aluspinna albeedo sõltub värvusest,niiskusest, tasasusest.
Polaaröö ja polaarpäev:
Tekivad põhjapolaarjoonest põhjapooluseni ja lõunapolaaralalt lõunapooluseni. Maatelg on kaldu,kui päike on seniidis põhja poll ,siis põhja poolus on koguaeg valgustatud ja lõunas päikest ei paista.
Tuul on liikumine maapinnal horisontaalsuunas alati kõrgrõhualat madalrõhualale.Päeval puhub meretuul ja öösel maatuul ,sest kui öösel on külmem,siis meri jahtub aeglasemalt,kui maismaal.Ehk meri on soojem ja seetõttu tekib seal M ning maismaale K,õhk tõuseb merel üles(M) ning K-lt õhk liigub sinna.Ehk puhub maaõhk.
Õhuringlust mõjutavad tegurid ja jõud:
1)Gradiantjõud-õhk liigub kõrgemrõhuga aladelt madalama rõhuga aladele . 2)Coriolisi jõud-maa pöörlemisel õhuringlust mõjutav jõud 3)Hõõrdejõud-tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub( mussoonid )
Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala.( Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski.)
Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala.( Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust.
Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva.)
Eesti ilma kujundavad õhumassid:1)arktiline-toob kaasa külma ja kuiva ilma,eestis põhjustab tugevat pakast 2)parasvöötme mereline -toob kaasa niiske,talvel sooja, suvel jaheda õhu(eestis sageli, talvel sulailmad,suvel vihmased,tuulised) 3)parasvöötme mandriline -toob kaasa kuiva,suvel sooja talvel väga külma õhu(eestis sageli, suvel palav,talvel pakaseline) 4) troopiline mereline- toob kaasa sooja ja niiske õhu (eestis ainult suvi)
Näitaja Külmafrondi üleminek Sooja frondi üleminek
T-muutused langeb(kiiresti) tõuseb(aegalselt)
Tuul enne-lääne,edela enne-lõuna,kagu
peale-loode peale-lääne,edela
Sademed sajab peale fronti,rahe, sajab enne fronti,sajab
lühiajaline,hoovihmad pikalt
Õhurõhu muutus tõuseb(sest läheb külm.) langeb