13.09.2011 Töö jaamas- nivelleerimine kahe horisondiga · Kompensaatoriga nivelliir seatakse tööasendisse tõstekruvide pööramisega, kuni ümarvesiloodi mull on keskel. 48 49
v = v x2 + v z2 . (1.24) Kiirusvektori komponendid saame süsteemist (1.21). Kiiruse moodul suvalisel ajahetkel on seega v = v02 + g 2 t 2 . (1.25) Et arvutada kiiruse moodulit maapinnale langemise hetkel, asendame valemisse (1.25) veel lennuaja valemist (1.22): v = v02 + 2 z 0 g . (1.26) 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. Keha visatakse nurga all horisondi suhtes algkiirusega v 0 . Määrata lennuaeg t, lennukaugus x ja maksimaalne lennukõrgus z max . z max v0 x0 = z 0 = 0 z = 0, x Algkiiruse vektor moodustab x-telje sihis nurga , seega omab ta komponente
Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguskiir liiguks nagu kahe peegli vahel, kus ta korduvalt peegeldudes jõuab mõnikord Maa kõveruse taha. ROHELINE KIIR Nähtus, mis toimub vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu horisondi kohal. Jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär. Punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad, sest nende lainepikkus on väiksem ja seetõttu kaarduvad rohkem. TARA Värviline oreool: 15 kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta umber. Tekkimise põhjuseks on difraktsioon. Tara tekib, kui kuu või päikese ees on läbipaistvad pilved või udu. Tara vaatlusi võib kasutada ilma ennustamiseks VIRMALISED Atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus.
lähistroopilised ) huumusesisaldu salvei ja stepi-tuhkur, karjakasvatus, kandumine rohtlad Põhja-Ameerikas s ja tüseda hiirehernes, närilised, maavarade tuule või vee preeriad, huumus samuti koiott, saiga, kaevandamine. mõjul), Venemaa ja horisondiga) pojengid, marmortõhk, muldade ukarina(stepid), krookused, preeriakoer, ülesooldumine, Ungari(pustad) tulbid, suurhüpik liigne stepirohi maavarade
1) keha on horisontaalselt pinnaga N=mg. 2) keha asub kaldpinnal N=mgcos.}. Nr 7. Gravitastiooniseadus. Gravitatsioonikonstant. Raskusjõud. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm1m2/r2. Kravitatsioonikontstant G=6,67*10-11 Nm2/kg2. Raskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisega. F=mg. Nr 8. Liikumine gravitasioonijõu mõjul (veritkaalne, horisontaalne ja horisondiga kaldu visatud keha liikumine). 1) Vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega a=g=9,8 m/s2 2) Vertikaalselt ülesvisatud keha liigub ühtlaselt aeglustuvalt, kiirendusega g kuni peatumiseni ning hakkab siis vabalt langema 3) Horisontaalselt ja horisondiga kaldu visatud keha liigub mööda parabooli, kusjuures horisontaalsihis ühtlaselt sirgjooneliselt ja vertikaalsihis ühtlaselt muutuva kiirendusega g. Nr 9. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega keha kaal. Kaalutus.
Kolme suurima mulla horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus 1. Leetjas muld (KI) - A-El-Bt-C. Huumushorisont, järgneb lessiveerunud horisont ning tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont, lõpuks mulla lähtekivim. 2. Gleistunud leetjas muld (KIg) - A-El(g)-Bmtg-Cg. Huumushorisont, väljauhtehorisont, milles gelistumistunnustega horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ja seejärel mulla lähtekivim gleistunud horisondiga. (pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas) 3. Leostunud gleimuld (Go) - AT-Bwg-CG. Toorhuumuslik horisont, millele järgneb metamorfne sisseuhtehorisont gleistunud horisondiga ning lõpuks mulle lähtekivim gleihorisondiga. Šifrid, lõimisevalemid ja muude tähiste seletused Sifrid, ehk mulla tähise nimetused: 1. KIg – tähistab gleistunud leetjas mulda. 2. KI – tähistab leetjas mulda. 3. Go – tähistab leostunud gleimulda. Lõimise valemid:
9. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral on keha üleslennuaeg võrdne langemisajaga. 10. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral langeb keha maapinnale sama kiirusega, millega ta üles visati. 11. Tuletage kõverjoonelise vaba langemise võrrandid (1.19). 12. Keha visatakse kõrgemalt kohalt horisontaalsihis. Tuletada valemid langemisaja, lennukauguse ja lõppkiiruse arvutamiseks. Tehke vastav joonis selgitustega. 13. Keha visatakse kaldu horisondiga. Tuletada valemid liikumisaja, maksimaalse lennukõrguse ja lennukauguse arvutamiseks. Tehke joonis selgitustega. -p öördenurk , -nurkkiirus , s-läbitud teepikkus , r -kaugus pöörlemisteljest , N-tehtud pöörete arv , - pöörlemissagedus , -nurkkiirendus 14. Pöördenurga ja nurkkiiruse definitsioonvalemid (2.1) ja (2.3) ühtlasel pöördliikumisel, nende ühikud. Vastav joonis koos selgitustega. Joon- ja nurkkiiruse seos (2.4). 15
Selle tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär ehk päike on loojudes pigem kollane kui punane. Rohelise kiire põhjuseks on see, et päikesekiired ei liigu mitte otsejoones, vaid pisut kaardudes, kusjuures kaardumise ulatus sõltub valguse lainepikkusest. Väiksema lainepikkusega sinakasrohelised valgusosised kaarduvad rohkem kui suurema lainepikkusega punased. Seega tekib hetk, kus punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad. Kui atmosfäär ei ole piisavalt läbipaistev, siis nähtus ei teki, sest atmosfäär neelab sinakasrohelise valguse. SLAID 6 Tara ehk pärg on värviline oreool, mis kujutab endast 15 kraadi laiusega värvilisi rõngaid kuu- või päikeseketta umber. Lähima rõnga värvus on valkjas, valge või nõrgalt rohekas, kollakas või sinakas, millele järgnevad
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja
tähti ette meie esivanemad. Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede aasendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelselt ringjoont ja tähed ei tõuse ega looju kunagi. Eestis ei ole horisont ja taevaekvaator paralleelsed, seetõttu esineb meie taevas ka tõusvaid ja loojuvaid tähti. Eestis vaatatuna on vaid Põhjanaela ümbruses tähti, mis ei looju kunagi. selliseid loojumatuid tähti nimetatakse pooluselähetasteks e. tsirkumpolaarseteks tähtedeks. Ülejäänud tähed tõusevad idast (kagust või kirdest, sõltuvalt tähe käändest)
Taevas, tähtkujud, nende kirjeldus ja vaadeldavus Mis on taevas? Horisondiga piiratud määratlemata kaugusega kumerpind, millele vaatleja näeb projitseeruvat taevakehi. Mis on tähed ja tähtkujud? Tähed on püsivalt helenduvad taevakehad, Päikesega võrreldavad gaaskerad. Tähtkujud on taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja-
Kahkja mulla ülemised horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud. Seoses madala huumuse- ja kaltsiumisisaldusega ning sageli esineva kerge lõimise tõttu on kahkjate põllumuldade struktuur vähese vastupidavusega. Vihmaga struktuuriagregaadid purunevad ja moodustavad paakunud kooriku. Kamar-leetmuldade profiili ühiseks tunnuseks on A huumusehorisondi esinemine. Metsades algab see A0-horisondiga, mille moodustamisel on osalenud nii metsavaris kui ka alustaimestik. Looduslikel rohumaadel ja hõredates metsades koosneb A horisont peamiselt rohttaimede mitmesugustes lagunemisjärgus olevast substraadist. See horisont on orgaanilise aine kuhjumise horisont. Orgaaniline aine esineb põhiliselt huumusena. Huumus on põhimiselt seotud mineraalosaga. Selles horisondis toimub mulla lagunemine, uute ühendite moodustumine ning väljauhtumine (leetumine, mõningal määral ka gleistumine)
M = Fd T Akasulik R m = ( )kq = ( )kIt (Faraday I = ( 100% ) Horisondiga kaldu visatud keha võrrand) seadus) Akogu liikumine: 2N + 1 m U = RT (N aatomite m1 M 1 n 2
Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekooslused puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti
14 Johann Kepleri seadused 15 Johann Kepler Sissejuhatus Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede asendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelselt ringjoont ja tähed ei tõuse ega looju kunagi. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, praeguse seisuga 5 kääbusplaneeti ning teadmata arv väiksemaid kehi. 2006. aastal Rahvusvahelise Astronoomiauniooni Peaassamblee poolt vastu võetud otsuse järgi loetakse planeediks taevakehi, mis on piisavalt suured, et oma gravitatsiooni tulemusel omandada kera kuju ja mis tiireldes umber tähe on suutelised puhastama ümbruskonna väiksematest taevakehadest
Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimuld Leetunud mullad Alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld. A-horisondile järgneva väljauhtehorisondi E paksuse järgi ning A- ja E-horisondi suhte
ja m/s. Tehiskaaslase liikumist võib vaadelda kui vaba langemist, mis sarnaneb mürskude või ballistiliste rakettide liikumisega. Erinevus seisneb üksnes selles, et tehiskaaslase kiirus on sedavõrd suur, et tema trajektoori kõverusraadius on ligikaudu võrdne Maa raadiusega (tehiskaaslane kukub nö Maast kogu aeg mööda). 8. Liikumine gravitatsioonijõu mõjul (vertikaalne, horisontaalselt ja horisondiga kaldu visatud keha liikumine) Liikumine raskusjõu mõjul (õhutakistust ei arvestata) a) Vertikaalne liikumine vaba langemine (ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega a = g = 9,8 m/s2) või vertikaalselt üles visatud keha, mis liigub ühtlaselt aeglustuvalt kiirendusega g kuni peatumiseni ja hakkab siis vabalt langema b) Horisontaalselt ja kaldu horisondiga visatud keha liigub mööda parabooli, kusjuures
n Joonis 10 Joonis 11 Koordinaatringid on suur- või väikesed ringid taevasfääril, millistel mingi taevane koordinaat on ühe ja sama väärtusega. Lihtsuse mõttes vaatleme tõelise horisondi ja taevaekvaatoriga seotud koordinaatringe esialgu eraldi. Joonis 10 kujutab horisondiga seotud koordinaatringe. Vertikaalsed suurringid, mis läbivad seniiti, nadiiri ja vajalikku punkti taevasfääril on vertikaalid. Vertikaali, mis läbib seniiti, nadiiri ja Ost, West punkte, nirnetatakse esimeseks vertikaaliks. Vertikaali, mis läbib seniiti, nadiiri ja taevakeha, nimetatakse taevakeha vertikaaliks. Ühel ja sarnal vertikaalil asuvatel punktidel on ühesugune asimuut. Horisontaalsed ringid, rnis tekivad horisonditasandiga paralleelsete tasandite lõikumisel
käiakivile ei oleks mingil juhul takistatud. Polaroidi plastraami asetades tuleb läätse föönist tuleva liigse kuumuse eest kaitsta näiteks prillilapiga. Polaroidläätse asetamisel raami tuleb rangelt kinni pidada valmistajapoolsest tähistusest. Tavaliselt märgitakse mõlemale läätsele horisontaaltelg, millest kinnipidamine tagab läätsedelt oodatava efekti. Juba kunagi välja käiatud läätsed, tuleb kindlasti horisondiga tähistada. Metall- või plastraamidesse asetatud polaroidläätsed ei tohiks mitte mingil juhul pingesse jääda, kas siis läätse suuruse või raami ja läätse erineva kumeruse tõttu. Polaroidläätsede kruviraamidesse asetamine toimub sarnaselt tavapärasele plastic või mineraalläätse asetamisele, puurimisega ei kaasne mingeid erilisi ohutusnõudeid. 5. POLAROIDIDE TOONID Varaseimad polariseerivad päikeseprillid olid tumerohelised, kuid tänapäeval valmistatakse
musta augu mass. Seda punkti nimetatakse singulaarsuseks. Singulaarsust ümbritseb ruumiosa, mille gravitatsioon on nii tugev, et miski sealt välja ei pääse. Sellise ruumiosa piiri nimetatakse sündmuste horisondiks — teiselpool horisonti toimunust ei saa me midagi teada. Vahemaad singulaarsusest sündmuste horisondini kutsutakse aga Schwarzschildi raadiuseks. Mustal augul polegi mingit tahket pinda. Musta augu piir on määratud Schwarzschildi raadiuse ehk sündmuste horisondiga, mis ilmselt ei erine sinna sattunu jaoks kuidagi selle vahetust ümbrusest. Sellest järeldub ka teine ootamatu üllatus — must auk on tühi. Praeguse ettekujutuse kohaselt ei teata seal olevat midagi peale singulaarsuse. Vähemalt on see nii üldrelatiivsusteooria kohaselt. Samas ei nõustu nii lihtsustatud pildiga sugugi kõik teadlased. Selline must auk peaks olema igavene, sest materjali saab sinna lisanduda, kuid
andmetel oli novembris 2006 orbiidil 31 GPSsatelliiti, neist 30 on kasutatavad. Venemaa satelliitsüsteem GLONASS on toiminud juba üle 15 aasta. Selle süsteemi põhimured on satelliitide arv ja kvaliteet. Süsteem areneb aga jõudsalt, satelliitide põlvkonnad vahetuvad tunduvalt moodsamate seadmete vastu. Peame ootama veel mitu aastat, et kättesaadavate satelliitide arv oluliselt kasvaks. See aga tooks satelliitpõhise kohamääramise kasutusvõimalustesse piiratud horisondiga piirkondades suure hüppe (Jürgenson 2006). Gis-mõõtmine GIS-mõõtmiseks vajatakse kohamääramise infot tavaliselt täpsusega 0,5 kuni 1 meeter. Seda täpsust ei saavuta odavate käsi-GPSseadmetega. Kui käsi-GPS-seade kasutab parandusi spetsiaalselt EGNOS-satelliidilt, on täpsus reeglina vähemalt 3 meetri ringis. Eesti suhtes madala orbiidi asetuse tõttu (u 18o) näeb EGNOS-satelliiti praktilises töös meil harva. On aga
Profiil: A-El-Bmt(Bt)-Bc-C [3]. Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad. Nende profiilis esineb nõrgalt väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont (Ew), mis on tekkinud ibe- ja tolmuosakeste mehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on ibe- ja saviosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga (vt leostunud mullad).Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisonton tavaliselt järgnevast BC- või C- horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega. [4] Kog: Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg
on kasutatavad. Venemaa satelliitsüsteem GLONASS on toiminud juba üle 15 aasta. Selle süsteemi põhimured on satelliitide arv ja kvaliteet. Süsteem areneb aga jõudsalt, satelliitide põlvkonnad vahetuvad tunduvalt moodsamate seadmete vastu. Peame ootama veel mitu aastat, et kättesaadavate satelliitide arv oluliselt kasvaks. See aga tooks satelliitpõhise kohamääramise kasutusvõimalustesse piiratud horisondiga piirkondades suure hüppe (Jürgenson 2006). Gis-mõõtmine GIS-mõõtmiseks vajatakse kohamääramise infot tavaliselt täpsusega 0,5 kuni 1 meeter. Seda täpsust ei saavuta odavate käsi-GPSseadmetega. Kui käsi-GPS-seade kasutab parandusi spetsiaalselt EGNOS-satelliidilt, on täpsus reeglina vähemalt 3 meetri ringis. Eesti suhtes madala orbiidi asetuse tõttu (u 18o) näeb EGNOS-satelliiti praktilises töös meil harva. On aga üks võimalus pidevaks
resultandiga. Liikumatut punkti, mille ümber toimub tundliku elemendi pöörlev liikumine, nimetatakse riputuspunktiks. Selles punktis lõikuvad tundliku elemendi teljed x, y, z. Kõige lihtsam moodus jõu tekitamiseks, mis paneb tundliku elemendi järgima tõelise meridiaani pöörlemist, on tundliku elemendi raskuskeskme langetamine riputuspunkti suhtes. Joon 9 Oletame, et algmomendil on tundliku elemendi peatelg paralleelne tõelise horisondiga ja kineetilise momendi vektor H on suunatud ida poole. Punkt O on tundliku elemendi riputuspunkt, mille ümber tundlik element võib pöörelda igas suunas. Punkt G on tundliku elemendi raskuskese. Vahemaad a riputuspunkti ja raskuskeskme vahel nimetatakse metatsentriliseks kõrguseks. Tundlikku elementi selles asendis võib vaadelda kui vaba vurri, sest raskusjõud on suunatud mööda püsttelge ja läbib tundliku elemendi riputuspunkti
3.4 Leetjate muldade füüsikalised omadused Lõimise järgi on leettjad mullad domineerivalt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ning saviliivasid liivsavidel. Ibe- ja füüsikalise savi sisalduselt on leetjate muldade profiil vertikaalselt diferentseerunud. Suurim on ibe- ja füüsikalise savi sisaldus Bt-horisondi ülemises osas. BC- ja C-horisondis on ibe ja füüsikalise savi osatähtsus väiksem kui B- horisondis, võrreldes A- ja EB- horisondiga aga enamasti suurem. Nende huumushorisondi lasuvustihedus on põldude puhul ligikaudu 1,5, metsades aga 1,1-1,2 g cm -3. Haritavate leetjate muldade muldkatte aktiivvee mahutavus on saviliiv-liivsavil liivsabi moreenidel kujunenud muldadel 145-155 mm piires [2 lk 33]. 3.5 Leetjate muldade keemilised omadused Leetjad põllumullad on oma reaktsioonilt (pHKCL 5,8-6,1) taimekasvatuseks sobivad. Looduslike alade leetjate muldade huumushorisondi keskmine pH KCL on 0,5-0,7 ühiku võrra madalam
Peab olema laskuva vee liikumine.lähtekiv või mullamassis peab olame võimalik filtratsioon. A-Ea-Bt-C ; A-Bmt-C leetumine Eeltingimused: 1. Agressivne ja ägeda reaktiivina timiv org. aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida. 2. Vaesed lähtekivimid 3. Filtratsioon 4. Allalaskuva vee liikumine. Ea / Bhf gleistumine Toimub liigniiskes keskkonnas, kus org. aine on hapendamiseks vajalik. Samuti Fe2+ või Fe3+ olemasolu. Algab AT-horisondiga ja tuleb juurde G või g. näivleetumine Eeldused: 1. Ajutine liigniiskus pinna või ülevee tõttu 2. Raske lõimisega või kahekihiline lähtekivim 3. Pinna kogunemiskohas peab olema org. ainet, mida hapendada 4. Lühiajaline veega küllastatus peab mingiks ajaks lakkama. Tekib hele horisont. A-Baf-Bt-C 2. Eesti peamiste mullaliikide omadused ning levikuseaduspärasused: (Eesti muldade tekke iseloom ja moodustumise tingimused, füüsikalised ja keemilised omadused,
Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikesekiirgust Maa ümbermõõt- 40 075 km
(Keha kiiruse muutumise kiirus) v v - v0 a= = t t Nihke leidmine ühtlaselt muutuval liikumisel s= v0t+ at2/2 Liikumise võrrand on võrrand, mis võimaldab määrata keha koordinaati, kiirust ja kiirendust mistahes ajahetkel. x= x0 + v0t + at2/2 Kiiruse võrrand - v= v0 + at Vektor Suunatud sirglõik. Vektorite liitmine/lahutamine Projetsiooni leidmine erinevatel telgedel Koordinaadi,nihke ja kiirenduse graafikud Keha viskamine vertikaalselt üles/alla Keha viskamine horisondiga kaldu Keha viskamine tornist horisontaalselt alla/üles Dünaamika Newtoni I seadus(inertsiseadus) käib kehade liikumise kohta vastastikmõju puudumisel . Sõnastus: Vastastikmõju puudumisel või vastasikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine, s.t. et tekib kiirendus. Sõnastus:Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
4 G I1 kujunenud 2-kihilisel lõimisel (l,sl/ls-sl/ls3,s); 30...70 cm LP - pruunid, Baf horisondiga sügavusel ülaveest gleistumine; Egl kohal võib esineda
KI on leetjas muld, milles toimub lessiveerumine ning mille tõttu võib olla heledam kollakashall või pruunikas hall horisont vahel (Ew), mis on tekkinud ibe- ja tolmuosakestemehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveernud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurnesisseuhtehorisont (Bt), mis on savi- ja ibeosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga. Sellistel muldadel toimub kihisemine tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Tavaliselt on lähtekivimiks kas kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtivaks mullatekkeprotsessideks leetjatel muldadel on lessiveerumine ja savistumine. Leetja mulla tüüpprofiil: A-Ew-Bt-C. Huumushorisondile järgneb lessiveerunud horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ning lähtekivimiks võivad olla nii kollakashallid kui ka punakaspruunid karbonaatsed moreenid
12-13) Kl- Leetjas muld. Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad. Nende profiilis esineb nõrgalt väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont (El), mis on tekkinud ibe- ja tolmuosakeste mehaanilisest ümberpaiknemisest mullaprofiilis laskuvate vetega allapoole. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on ibe- ja saviosakestest rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga (vt leostunud mullad). Kihisemine algab 60(50)-100 cm sügavusel. Mullaprofiil koosneb järgmistest horisontidest: A-El-Bwt(Bt)-BCC. Leetumistunnused puuduvad, Bwt- või Bt- horisont on tavaliselt järgnevast BC- või C-horisondist raskema lõimisega. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel on alumistes horisontides üksikuid roostetäppe ja -pesi ning valkjaid laigukesi. C-horisont on leetjatel muldadel vastavalt moreenile kas kollakashalli kuni kollakaspruuni või punakaspruuni värvusega.
neile kõrguskasvudele, mis saadi pikemate vaatekiirtega. Kõigepealt arvutatakse sidepunktide kõrgused ja seda tehakse kõrguskasvude meetodil. Vahepunktide kõrgused arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Instrumendi horisondi saab leida nii tagumise kui ka eesmise sidepunkti järgi. Instrumendi horisondid (eesmise ja tagumise punkti järgi) erinevad mõne millimeetri võrra tasandamiste ja ümardamiste tõttu, nendest võetakse keskmine. Kahe horisondiga nivelleerides on vahevaated tehtud teise horisondi järgi, seega instrumendi kõrgus arvutatakse ainult teise kõrguse jaoks. Plaani jaoks ümardatakse maapinna absoluutkõrgused sentimeetri täpsuseni. Pinna nivelleerimise plaanid võivad olla eraldiseisvad või kantakse pinna nivelleerimise tulemused horisontaalmõõdistamise plaanile. Plaanide mõõtkavad on 1:500, 1:1000, 1:2000. Horisontaalide lõikevahe on kas 0,25; 0,5; 1,0 või 2,0 m. Plaani
funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis ehk akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha väärtuse määrab turg. Ka Eesti Panga päevakursside fikseerimisel arvestatakse nimelt hinnataset maailma valuutaturgudel. Raha tugevus laiemas plaanis sõltub usaldusest selle raha vastu. Usaldusväärsuse säilitamiseks peab majanduspoliitika olema asjakohane ja pikema horisondiga läbimõeldud. Eesti Pank saab krooni usaldust hoida läbi fikseeritud kursisüsteemi ja olles avatud ning majandusagentide silmis kompetentne Eestis käibelolevast rahast moodustab sularaha umbes 14%, ülejäänud raha on pangaarvetel. Raha turvalisuse koha pealt kehtib reegel, et mida suurem nominaal, seda rohkem turvamärke. Katkised ja rikutud rahatähed kõrvaldatakse käibelt. Käibelt kõrvaldatud rahad hävitatakse range komisjoni juuresolekul
saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liikumissuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule. Eesti asub 56-58 kraadi põhjapikkust Piki ekvaatorit mõõdetud Maa ümbermõõt 40075km PÄIKESESÜSTEEM Päike on gaasikogum Vanus ca 5 miljardit aastat Koosneb vesinikust ja heeliumist Temp südamikus ca 13 000 000 kraadi, pinna 6000 kraadi Kaugus maast ca 150 000 000 km Päikese sees termotuumareaktsioonid, vesinik liitub heeliumiks Päike kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 min
Teine paar lugemeid on kontrolliks. Praktikas teisest lugemipaarist vahel loobutakse, kui muidugi on näha, et kõik on õieti mõõdetud. Seejärel arvutatakse kõrguskasvud: h1=a1-b1 ja h2=a2-b2 , mis ei tohi erineda ükseteisest rohkem kui 5 mm. Ja seejärel kõrguskasvude keskmine hkeskmine= h1+h2 / 2 = ± 1mm Alles peale arvutusi võib nivelleeri jaamast üles võtta ja edasi liikuda. Antud juhul on tegemist kahe horisondiga nivelleerimisega. 3.Juhul kui on tarvis lisaks sidepunktidele nivelleerida ka vahepunkte, siis kõik vahepunktid nivelleerida teise horisondi juures ja peale toodud arvutuste lõpetamist. EX! Eksamil tuleb alati arvestada ka teise horisondiga (h2). Kui nivelleerimisel kasutatakse kahe küljelisi latte siis on tööde järjekord järgmine. 1.Instrument seatakse üles tagumisest ja esimesest latist võrdsele kaugusele ja jalakruvidest seatakse ümmarguse vesiloodi mull keskele
Gravitatsiooniseadus. Gravitatsiooniväli. Gravitatsioonivälja tugevus g. Raskusjõud. Keha kaal. Hõõrdumine: seisuhõõre, liugehõõre, veerehõõre. Hõõrdejõud. Liugehõõrdetegur. Takistusjõud kehade liikumisel gaasides ja vedelikes. Liikumine jõudude mõjul. Jõudude lahutamine komponentideks. Kehade liikumine kaldpinnal. Pidurdusteekond, selle sõltuvus hõõrdetegurist ja kiirusest. Kehade vaba langemine, vaba langemise kiirendus. Vertikaalselt ülesvisatud keha liikumine. Horisondiga kaldu ja horisontaalselt visatud keha liikumine. Kehade liikumine kurvis. Kiirendusega liikuva keha kaal. Ülekoormus, kaalutus. Kosmilised kiirused. 1 Jäiga keha mehaanika. Raskuskese. Keha tasakaal pöörlemistelje puudumisel. Pöörlemisteljega kehade tasakaal. Jõu õlg. Jõumoment. Momentide reegel. Kehade tasakaalu üldtingimus. Tasakaalu liigid. Töö. Energia. Jäävusseadused.
M 1M 2 F 1 =F 2=G R2 G gravitatsioonikonstant G =6,67*10-11 Nm2/kg2 Kehtivus: punktmassid kerakujulised kehad Raskusjõud gravitatsioonijõud, kui üks keha on Maa ja teine keha asub Maa lähedal F=mg g raskuskiirendus g =9,8 N/kg GM g= 2 R M Maa mass (6*1024 kg) R Maa raadius (6400 km) 9. Liikumine gravitatsiooni mõjul (vertikaalne, horisontaalne ja horisondiga kaldu visatud keha liikumine). I kosmiline kiirus. Vertikaalselt kukkudes annab Maa igale kehale raskuskiirenduseks g=9,8 m/s2, kui teisi jõude ei mõju. Kui ülespoole ei mõju ükski jõud, kulub kehal maha langemiseks sama kaua aega vertikaalselt, kui ka horisontaalselt ja kaldu langemiseks. Liikumist gravitatsioonijõu mõjul saab arvutada kasutades ühtlaselt muutuvate liikumiste valemeid, võttes kiirenduseks a=g=9,8 m/s2.
oleks: Histic turvastunud (10...50 cm turvast või kuni 10 cm kõdu) Umbric toitainete- ja huumusvaene Eutric toitainete- ja huumusrikas Gleyic gleistunud Stagnic taandumistingimused ülekaalus Calcic kaltsiumirikas Albic valge või määrdunudvalge Anthric tugev inimmõju Mollic pehmehuumuslik (tume, kõrge huumusesisaldusega, neutraalse reaktsiooniga) Sceletic tugevasti kivine, vähe mullapeenest Salic sooldunudheleda Egl-horisondiga). Kui täiendsõnade kasutamise võimalused on ammendatud, saab mulla nimetust täpsustada muutuste faasi lisamisega. Nii nagu Eesti muldade süstemaatikas (LkII keskmiselt leetunud muld), kasutatakse WRB-s kuni ühe täiendsõnaga mullanimetuste väljendamisel mullasifreid e. koode: Näiteks Stagnic Albeluvisol Abstg, Gleyic Cambisol CMgl FAO-UNESCO muldade süstemaatika erineb WRB-st klassifikatsiooniühikute arvu ja
toitva vee abil. Madalsoomuldi jaotatakse tüseduselt kolmeks: 30-50cm – väga õhukesed (M’); 50-100cm – õhukesed (M’’); üle 100cm – tüsedad (M’’’) (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid T2 – C. Lõimise valem on t2 28/r1 l2 72+. Huumusprofiili valemit turvasmuldadel ei koostata. Lähtekivimiks osutus rähkne liiv. T2 – 0-28/28 : Selgelt välja kujunenud turvastunud horisont. Tegemist oli halvasti lagunenud horisondiga. Struktuursus oli väga õhuline ja plastiline. Muld oli kerge ning ülemisene osa oli hästi juurestatud. Antud horisondis kivisus täielikult puudus. Üleminek järgmisele horisondile oli järsk ning pH oli 5,6. C – 28-100+/72+ : Lähtekivim, kus struktuursus muutus väga järsult tihedamaks. Selles horisondis oli muld vähem plastilisem ning ka vähem poorsem. Vihmausse ei leidunud. Muld oli märksa raskem ja sellest kihist hakkas peale paigutine kihisemine. Kivisuse aste –
Andide kõrgus. Andide mullad on suhteliselt noored ja neid mõjutab suur vee ja tuule 11 erosioon, sest suurem osa maast on järskudel kallakutel. Boliiviast Colombiani on mõõdukatel kalletel ja jõgede kallaste ääres põhiliselt puna-, pruun- ja mustmullad. Halvema äravooluga kohtades on päris viljakad läbilaskva liivase horisondiga mullad. Need mullad on majanduslikult kõige olulisemad Boliiviale, Peruule ja Ecuadorile. Suurematel kõrgustel on mullad õhukesed ja kivised. Mõnel pool on vulkaanilisest tuhast mullad. Colombias on liivased kollased ja pruunid mullad nõlvadel ja kuristikel suurte kohviistanduste aluseks. (Andes Mountains, 2016) 4.2.3. Tootmine Põllumajanduses töötab 32% Boliivia, 25-27% Peruu ja Ecuadori, 17% Colombia ja 13% Tšiili rahvastikust
Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskul 2. Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus lained 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul 4. Mis on külm front? Atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 5. Mis on oklusioonifront
punktis A suurem kui punktis B. Vastavalt aga raskuskiirendus g punktis B suurem kui punktis A Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise vastusuunas ekvaatoril vaadatuna läänest itta. Maa pöörlemine tingib: a)öö ja päeva vaheldumist b)maa pöörlemise tagajärjel iga keha mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskule seda nim. Coriolis'e jõuks c)tõusu ja mõõna teke- kuu külgetõmbe mõjul kuule lähimas ja diametraalselt selle vastus asuvas piirkonnas ookeanide veepind kumerdub(tõus), nende punktide vahemaad poolitava ning maa ja kuu ühendusjoonega ristuva ringi punktides toimub veepinna alanemine(mõõn). Maa pöörlemise tagajärjel moodustutub tõusulaine mis kulgeb ringi ümber maa pöörlemise suunale vastupidiselt
õhutühjas ruumis? • Kivi visatakse maapinnalt otse üles algkiirusega 20 m/s. Kui kõrgel asub kivi ja millist kiirust omab see hetkedel 1 ja 3 sekundit pärast viset? • Kui kaua ja kui kõrgele tõuseb kiirusega 10 m/s otse üles visatud kivi? • Kui kaua kukub ja millise kiiruse saavutab Tallinna teletorni tipust allapillatud ese? Torni kõrgus on 314 m. Kui kõrgel on ese 5 sekundit pärast kukkumise algust? Horisondiga kaldu visatud keha liikumine • Kaldu visatud keha liikumist saab vaadata kui kahte korraga toimuvat sõltumatut liikumist. Üks on suunatud üles-alla ja allub vaba langemise seadustele ning teine horisontaalsuunas ja on kõrvaliste mõjude puudumisel ühtlane sirgjooneline. Kokkuvõte ja Ülesanded • Horisondiga kaldu visatud keha liikumine gravitatsiooniväljas-Kaldu visatud keha liikumist saab vaadata kui vaba langemise seadustele
hulganisti imepäraseid juhtumisi." Hermeneutiline ring on tõestamisel või määratlemisel tekkiv ring, mida käsitletakse hermeneutilisest aspektist positiivsena. Laiemas tähenduses on hermeneutilise ringi tunnistamine tekstide tõlgendamise puhul eelduseks nende käsitlemisele terviklikuna, arvestades nende ajaloolist, tekstiloolist, mõisteloolist jne horisonti, st laiemat konteksti. Tekstide tõlgendamise puhul pole võimalik määratleda teksti seoseid selle horisondiga lõplikult, vaid alati jäävad tõlgendusse sisse teatud iseendastmõistetavused, millele on omane, et need on määratletud ringmääratluste kaudu. Erinevalt traditsioonilise loogika vaatenurgast, mille järgi ringmääratlused on soovimatud või isegi halvad (vitiosus), leiavad hermeneutilise ringi eestkõnelejad, et ring määratluses ei pruugi olla halb, vaid ringi sisenedes ja seda läbi käies ring kontsentreerub ja fokuseerub ning sel viisil saab tõlgendamise tulemuseks olla
ise. 49. Projektkõrguse märkimine. Nivell seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse lugem a. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = HRp + a. Järgnevalt arvutatakse vajalik lugem punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele. Vaia lüüakse maasse seni kuni lati lugem HL = Hi HA. Kontrolliks tehakse nivelleerimine lati punase külje või teise horisondiga. Kõik arvutused näidatakse märkimise skeemil ja lisatakse juurde, kui kõrgele jäi vaia pea maapinnast. HL Lugem latilt punktis A Hi Instrumendi horisont HRP Reeperi kõrgus HA Projektkõrgus 50. Projektkaldega joone märkimine. Väikesi kaldteid märgitakse nivelliiriga ja suuri teodoliidiga, tänapäeval kasut. Sageli lasereid. Lähtepunkti A kõrgus peab tingimata antud olema, samuti peab teada olema
ise. 49. Projektkõrguse märkimine. Nivell seatakse reeperi ja punkti A vahele võimalikult võrdsetele kaugustele. Reeperil olevalt latilt võetakse lugem a. Arvutatakse instrumendi horisont Hi = HRp + a. Järgnevalt arvutatakse vajalik lugem punktis A, mille juures vaia kõrgus vastab projektkõrgusele. Vaia lüüakse maasse seni kuni lati lugem HL = Hi HA. Kontrolliks tehakse nivelleerimine lati punase külje või teise horisondiga. Kõik arvutused näidatakse märkimise skeemil ja lisatakse juurde, kui kõrgele jäi vaia pea maapinnast. HL Lugem latilt punktis A Hi Instrumendi horisont HRP Reeperi kõrgus HA Projektkõrgus 50. Projektkaldega joone märkimine. Väikesi kaldteid märgitakse nivelliiriga ja suuri teodoliidiga, tänapäeval kasut. Sageli lasereid. Lähtepunkti A kõrgus peab tingimata antud olema, samuti peab teada olema
teravus on paigas, asetada kohale filter. Säriaega tuleks määrata ilma filtrita, mõõtes valgust pildi tumedamate osade järgi, kuid filtrite kasutamise saab selgeks ikkagi ise katsetades. Maastike pildistamisel kasutatakse tavaliselt väikest ava, näiteks f16 või f22. Sellega kaasneb oht, et filtri tumendatud osa üleminek heledale jääb pildil selgelt nähtavaks. Seda ohtu saab vähendada, seades ülemineku kohati horisondiga või kasutades lainurkobjektiivi veidi suurema avaga, näiteks f8 või f11.Kõige paremini on filtrite toime näha positiiv filmi puhul, sest negatiivfilmile jäävaid efekte võidakse laboris positiivprotsessiga mahendada või hoopis kaotada Hajutajad ja pastellfiltrid (Diffuser) UV filter UV filtreid kasutatakse peamisel kõrgmägedes ja merel, kus puhta õhu tõttu on UV kiirte osatähtsus suurem. Nende silmale nähtamatute kiirte suhtes on igasugune tavaline fotoemulsioon tundlik. Et
tiheduse ja temperatuuri muutuste tagajärjel. Raadiolokatsioonilise D 2,3 h horisondi kauguse arvutamiseks kasutatakse valemit , kus h on raadiolokaatori antenni kõrgus. Sõltuvalt atmosfääri seisundist võib ülikõrgsageduslike raadiolainete levi mõjutada ülerefraktsioon või alarefraktsioon. Ülerefraktsiooni korral levib raadiolokaatori kiir peaaegu paralleelselt horisondiga ja raadiolokatsioonilise horisondi kaugus suureneb. Nähtus võib esineda keskmistel laiustel kevad - suvisel perioodil, troopikas aga aasta ringi. Ülerefraktsioon Alarefraktsiooni puhul kõverdub raadilokaatori antenni kiir ülemiste atmosfäärikihtide poole ja raadiolokatsioonilise horisondi kaugus väheneb. Alarefraktsioon võib esineda sügisel ja talvel polaarrajoonides, kus meri on soe (nt. Barentsi mere Koola poolsaare rannikul) ja kallas külm
pikemate vaatekiirtega. Kõigepealt arvutatakse sidepunktide kõrgused ja seda tehakse kõrguskasvude meetodil. Vahepunktide kõrgused arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Instrumendi horisondi saab leida nii tagumise kui ka eesmise sidepunkti järgi. Instrumendi horisondid (eesmise ja tagumise punkti järgi) erinevad mõne millimeetri võrra tasandamiste ja ümardamiste tõttu, nendest võetakse keskmine. Kahe horisondiga nivelleerides on vahevaated tehtud teise horisondi järgi, seega instrumendi kõrgus arvutatakse ainult teise kõrguse jaoks. 69. Pinnanivelleerimise plaani koostamine Plaani jaoks ümardatakse maapinna absoluutkõrgused sentimeetri täpsuseni. Pinna nivelleerimise plaanid võivad olla eraldiseisvad või kantakse pinna nivelleerimise tulemused horisontaalmõõdistamise plaanile. Plaanide mõõtkavad on 1:500, 1:1000, 1:2000. Horisontaalide
horizons of forest litter and of well-decomposed peat decay as well as the ground vegetation characteristic of forests on mineral soil. Selle grupi spetsiifilised tunnused on nii hästi kuivendatud turbamullad, metsakõduhorisont ja hästilagunenud kõduturvas nagu ka iseloomulik alustaimestik arumetsas. See on nüüd tõlkija tõlge - Sellele metsatüübile on spetsiifiliseks tunnuseks hästi kuivendatud horisondiga ja metsaprahiga soomuld ja hästi lagunenud turbaga kõdu, samuti nagu alustaimestu on iseloomulik mineraalmuldade metsadele. The areas of full- drained peatland increase steadily at the cost of drained swamps. The stands consist mostly of birch (42%) and pine (40%) forests but there are also spruce (17%) forests. Kuivendatud kõdusoo alad suurenevad järjest kuivendatud soode arvelt. (See on tõlkija tõlge - Kuivendatud turbaalade järjekindel suurenemine mõjutab kuivendatud soid)
annaabi.ee 
