Mustad augud Mis on mustad augud? Mustad augud koosnevad ainest, mis on ülitihedalt kokku surutud. Seepärast on mustad augud on niisugused kosmilised kehad, mis omavad väga suurt külgetõmbejõudu. Põhimõtteliselt võiks igast kosmilisest kehast teha musta augu, kui õnnestuks nende külgetõmbejõudu suurendada. Kui viskad palli Maa pinnalt õhku, võid kindel olla, et, kui pall jõuab teatud kõrguseni, kukub ta tagasi maapinnale. Mida kõrgemale palli visata, seda kõrgemale ta lendab, sest pall saab visates suurema kiiruse. Kui pall saaks kiiruse 40 000 km/h, siis ületaks jõud, millega me palli üles tõukame, Maa külgetõmbejõu ja pall lendaks kosmosesse. Kui aga Maa suruda kokku pisikeseks 1 sentimeetrise läbimõõduga keraks, ilma, et
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 12M MUSTAD AUGUD Referaat Koostas: Gerttel Laiksoo Õpetaja: Tõnu Tiit Haapsalu 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................3 Mustad augud...............................................................................4 Mustade aukude uurimine................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................6
Must auk Ajalugu: 1783 John Michelle idee nii massiivsest kehast, kust isegi valgus ei pääse kiri Henry Cavendish'ile 1796 PierreSimon Laplace mustade aukude võimalikkus ,,mustad tähed", ideid ignoreeriti 1915 Albert Einstein Üldrelatiivsusteooria (seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil) gravitatsioon mõjutab valgust Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilise mittepöörleva massi gravitatsioonivälja. 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius (G gravitatsioonikonstant; m objekti mass, c valguse kiirus) = sündmuse horisondi raadius 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X1 (röntgen kaksiktäht 1. objekt, mida
Lähte Ühisgümnaasium MUST AUK Füüsika referaat Elen Mihkelson 12. humanitaar 1.detsember 2009 1 Sisukord Tiitelleht ................................................................................................ 1 Sisukord ................................................................................................ 2 Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Mustade aukude sünnilugu ............................................................... 4 - 5 Musta augu ümber ............................................................................ 5 - 6 Mustade aukude mehaanika .............................................................. 6- 7 Mustade aukude seos valgusega ........................................................... 7
Must auk Must auk on on ruumipiirkond või objekt, mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumisosas. Näiteks Päikse massiga taevakeha oleks must auk, kui kogu Päike oleks kokku surutud umbes 1 km raadiusega objektiks. Musta auku ise pole võimalik näha, ainult tema ümber pöörlevaid objekte. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks mõni piisavalt suur täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taeva paokiirus (mis on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda) hakkab lähenema valguse kiirusele. Ehk siis must auk on iseenda
Must auk Musta augu olemus ülisuuregravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast lõkspinnast ükski osake välja ei pääse Ajalugu 1783 John Michelle musta augu idee 1796 Pierre-Simon Laplace mustade aukude võimalikkus 1915 Albert Einstein Üldrelatiivsusteooria Karl S. Schwarzschildi keeris 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius 1963 Roy Kerr lahendus pöörlevale mustale augule 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X-1 1974 Stephen William Hawking Hawkingi kiirgus Omadused Allubkõigile füüsikaseadustele Pinnagravitatsioon on kogu sündmustehorisondis konstantne Mass ja suurus on võrdelised (Valgetel kääbustähtedel või neutrontähtedel
Must auk Margit Mölder 2010 Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus sündmute horisont Singulaarsus - punkt, kus aine tihedus on lõpmata suur. Sündmuste horisont - musta augu näiv piir, mõnikord nimetatud ka lõkspinnaks või Schwarzschildi raadiuseks Singulaarsus ja sündmuste horisont Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Paokiirus - on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused
MUST AUK Diana Simmer Paide Gümnaasium 12.klas MIS ON MUST AUK? Must auk on meeletult suure gravitatsioonijõuga objekt, aegruumi osa. Must auk koosneb kahest osast: singulaarsus ja sündmuste horisont KUIDAS MUST AUK TEKIB? Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede - punaste hiidude (mis on Päikesest vähemalt 4 korda suuremad) kokkuvarisemisel. Täpsemalt seletades: mustad augud tekivad siis, kui piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul enda sisemuses nii suure rõhu, et tema kiirus, mis võimaldab tähtede- või planeetidesüsteemist lahkuda, hakkab lähenema valguse kiirusele. Seejärel vajub täht kokku singulaarsuseks, kohaks, kus aegruumi kõverus on lõpmatu ja aine tihedus lõpmatu suur.
Kõik kommentaarid