energiavajaduse katmiseks on lihtne kasutada taastuvaid energiaallikaid. 3 1. AJALUGU Passiivmajastandard pärineb 1988. aasta mais toimunud vestlusest Rootsi Lundi ülikooli professori Bo Adamsoni ja Saksamaal töötanud Wolfgang Feisti vahel. Nende eesmärgiks oli mõelda välja hoone kontseptsioon, mis oleks samal ajal energiatõhus, mugav ja majanduslikult mõistlik. Nüüd tuntud kontseptsioon tugines ideel, et piisavalt hästi ehitatud hoonekarbi korral on võimalik jätta küttesüsteem välja ehitamata ning hädavajalik soojus tuua ruumidesse ventilatsiooni sissepuhkeõhu eelsoojendamisega. Sel juhul tekib oluline raha kokkuhoid küttesüsteemi arvelt, mida on võimalik investeerida hoonekarpi ning hoone kogumaksumus ei tule oluliselt suurem tavahoonest. Kontseptsioon arenes välja tänu mitmele
ERISOOJUSKADUDE LEIDMISEGA. Antud osas leitakse hoone erinevate ruumide külmasillad nende pikkused ja erisoojuskao suurused ruumis ning kõik need väärtused on antud ruumide kaupa tabelites. (vt. Tabelid 4-13) Tabelites on kasutatud ruumide täispikkade nimede asemel lühendeid mis on välja toodud ka hoone põhiplaanil. (vt. Graafiline osa joonis 1) Antud arvutuste tegemiseks on kasutatud kursuse projektis väljatoodud valemeid (vt. Valem 1). Tabelite kujundus on võetud energiatõhus ja tehnoseadmete tunnikonspektist. Kasutatavad valemid: [6] [valem 1] Tabel 4 Tehnikaruumi külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6] Joonkülmasilla Külmasilla Külmasild Külmasilla
Soojustagastiga ventilatsiooni alg- investeering on suurem, kuid arvestades lisaks ka pikaajalisi kulusid hoone kütmiseks ja ventilatsiooniõhu soojendamiseks, on soojustagastita lahendused kallimad. Soojustagastuse mõju tuleb rohkem esile, kui hoonepiirded on õhupidavad ja enamus õhku vahetub soojus- tagasti kaudu. Ventilatsioon võib olla nii loomulik kui ka mehaaniline. Tähtis on, et ventilatsioon tagaks piisava õhuvahetuse. Hea ventilatsioon tagab piisava õhuvahetuse, on energiatõhus, vaikne, ei tekita tõmbust ning on kergelt reguleeritav. Joonis 9.15 ja Joonis 9.16-l on toodud sissepuhke-väljatõmbeventilatsiooni põhimõttelised skeemid hoonele, millele tehti ka energiaarvutused. Esimesel variandil paikneb sissepuhkeõhu torustik hoone keskel, teisel variandil hoone servas. Torustikku on võimalik paigaldada 107
annaabi.ee 
