Hubble'i teleskoop Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud teleskoop, mis tiirleb ümber maakera. Edwin Powell Hubble (18891953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktikavälise astronoomia rajaja. 1920 aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad.
Hubble'i Tema kosmoseteleskoop on Euroopa kosmoseagentuuri ja USA kosmoseagentuuri ühisprojekt pikaajalise kosmoses paikneva teleskoobi loomiseks. Esimesed ideed sellisesest kosmoseteleskoobist sündisid 1940ndatel aastatel, kuid teleskoop ehitati valmis aastatel 1970-1980. Orbiidile lennutati 1990. Teleskoobil on 2,4m reflektorteleskoop, mis paigaldati maalähedasele orbiidile.Oma nime sai teleskoop Ameerika astronoomi järgi. Lisaks teleskoobile kuuluvad varustusse 3 kaamerat ja 2 valguselainepikkuse määrajat ning mitmeid muid aparaate. Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali. Sellised pildid võimaldavad määrata kosmose objektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Teleskoop on varustatud arvutitega, mis annab võimaluse 24h jooksul võimaluse jälgida mõnda kosmose objekti. Vaatlusandmed salvestatakse ja saadetakse edasi maale
............................................................. 7 2 Sissejuhatus Teleskoop (< vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava tähe suhtes paigal, kuna Maa teleskoobi all pöörleb. Tähed asuvad niivõrd kaugel, et valgus tuleb neilt paralleelse kiirtekimbuna. Seepärast kogub teleskoobi objektiiv iga
Gustav Adolfi Gümnaasium Karl Reispass, 8.B TELESKOOP Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Selles referaadis kirjeldan ma teile erinevaid teleskoope. Saate teada mis on optiline teleskoop ja milliseid tüüpe teleskoope veel olemas on. Loetlen ette ka kõige heledamad tähed taevas. Üldfaktid teleskoobist Optiline teleskoop on instrument mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobis on vähemalt üks kumer läätse või peegel
Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava tähe suhtes paigal, kuna Maa teleskoobi all pöörleb. Tähed asuvad niivõrd kaugel, et valgus tuleb neilt paralleelse kiirtekimbuna. Seepärast kogub teleskoobi objektiiv iga vaatevälja jääva tähe valgust kogu
varustatud teleskoobi mingile tähele. Maapealsele vaatlejale on loodus jätnud Universumi imetlemiseks väga kitsa pilu, mis on silmaga nähtav valgus. Astronoomia uurimisvaldkonda on laiendanud atmosfääriline astronoomia, mis sai alguse 1960.aastatel, mil algasid vaatlused kosmosest. Teleskoop (teleoskopeo) riistapuu kaugele vaatamiseks. (Atronoomiline pikksilm). Koosneb optikasüsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nii, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. Ilma sellise mehhanismita oleksid vaatlused suurema teleskoobiga põhimõtteliselt võimatud. Teleskoobi võimsust määrav optikasüsteemi põhiosa on objektiiv. See võib koosneda läätsedest(refraktor-teleskoop) või peeglitest(reflektor-teleskoop). Esineb ka segatüüpe. ( Kiirte käik joonis 7.18) Esimesed teleskoobid (Galilei ja Kepleri) olid refraktorid. Hilisemad suuremad teleskoobid on relflektorid.
(M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete objektide uurimiseks, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Need suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Refraktor-objektiiviks kasutatakse koondavat läätse (Galilei, Kepler) Reflektor-objektiiviks nõguspeegel (Newton, Gregorius, Cassegrain, Richie- Chretieni) · Sodiaagi (Loomaringi) moodustavad need kolmteist tähtkuju, mida Päike näivalt oma aastasel liikumisel läbib (ekliptika).
Kosmoseteleskoop Hubble´i kosmoseteleskoop Lainepikkuse määrajad lahutavad kosmoseteleskoopi jõudva valguse laiali erinevateks lainepikkusteks. Niisugused pildid teevad võimalikuks määrata kosmoseobjektide keemilist koostist, temperatuuri, magnetvälju. Arvutite kaudu saab kosmose teleskoobile anda 24 tundi kestvaid vaatlusülesandeid mõne kosmoseobjekti jälgimiseks. Vaatlustulemused salvestatakse ja saadetakse edasi Maale. Tänu neile suudab teleskoop teha teravaid pilte kosmoseobjektidest, mida maapealsed teleskoobid ei suuda. Hubble´i kosmoseteleskoop tiirleb ümber Maa umbes 500 km kõrgusel maapinnast. Astronoomide meeskond töötab temaga kaugjuhtimise abil. Kui võimalik, kasutab kosmoseteleskoop ühe kosmoseobjekti vaatlemiseks mitut erinevat instrumenti. Raadioteleskoop Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagnetlaineid
Anglo-Australian Telescope Anglo-Austraalia Teleskoop asub Anglo-Austraalia Observatooriumis. Kõige sagedamini kasutatavad instrumendid Anglo-Austraalia Teleskoobil on selle spektrograafid. Teised spetsiaalsed instrumendid koguvad valguse energiat spektri infrapunapiirkonnast ja on seega tundlikud väga jahedate objektide temperatuurile, et kiirata nähtavat valgust. Lainepikkus: optiline Fookuskaugus: 12.7m Atlituut Kupli alus: 1134m Kupli tipp: 1184m Peaaken Töötav diameeter: 3.893m Väliserva paksus: 0.63m Kaal: 16.19t
kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Läätsteleskoobi kasutamise oluline piiraja on eri lainepikkustega valguskiirte erisugune murdumine läätses - nn värviaberratsioon. Kvaliteetse kujutise saamiseks tuleb objektiiv ehitada erinevate läätsede liitsüsteemina. Refraktori puudusteks on ka teleskoobitoru suur pikkus ning halb tasakaal: toru ülemises otsas asuva objektiivi kaal võib ulatuda sadade kilogrammideni. Kasvab ju läätse paksus koos läbimõõduga. Lisaks tingib pikk teleskoop vaatlustorni suured mõõtmed. Kõik see viib riista maksumuse mõttetult suureks ning kasutamise ebamugavaks ja seepärast ongi maailma suurim refraktor "ainult" ühemeetrise läbimõõduga (10 korda väiksem suurimast reflektorist!) ning valmistatud rohkem kui 100 aastat tagasi. Väikeste (kuni 20 cm) teleskoopide seas on refraktoreil siiski oma roll: planeetide visuaalsel vaatlemisel eelistab enamik amatöörastronoome neid reflektoreile.
Astronoomia ajalugu: 3. sajandil enne Kristust oletas Kreekast pärit teadlane, et kõik planeedid, kaasaarvatud Maa, tiirlevad ümber Päikese. See teadlane oli Aristarchos. Algul seda muidugi ei usutud. Alles peale teleskoobi leiutamist tõestas seda itaalia teadlane Galileo Galilei. Aastal 1920 avastas teadlane nimega Edwin Hubble, et tähed moodustavad suuri rühmi ehk galaktikaid ja et universum laieneb. Kosmoseteleskoop: Astronoomi põhiline tööriist on teleskoop. Enamik teleskoopidest koondab kaugetelt tähtedelt tulevaid valguskiiri kumerläätsede asemel nõguspeeglite abil. Universumi uuritakse... Universumi kehad moodustavad tähtedevahelise tolmse ja gaasilise aine voogamise. Kõik osakesed peale valguse on nähtamatud, kuid neid annab siiski uurida. Detektorid on asetatud Maa tehiskaaslastele, kes tiirlevad kõrgemal, kui Maa atmosfäär, sest atmosfääris on lainete liikumine häiritud. Kuu: Maa kõige lähem kosmosenaaber on Kuu
Pluuto Pluuto avastati 1930.aastal ning seda kogemata. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowelli observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto. Pärast selle avastamist leiti, et Pluuto on liiga väike, et mõjutada teisi planeete. Seda kääbusplaneeti pole külastanud ükski kosmoselaev ja Hubble'i teleskoop suudab näidata ainult kääbusplaneedi iseloomulikke joone. Pluutol on kuu Charon ning enne selle avastamist arvati, et Pluuto on palju suurem, kuni 1978.aastani, kui James Christy avastas Charon'i. Pluutol on teadaolevalt veel 4 kaaslast Nix, Hydra, P4 ja P5. Pluuto raadiust pole täpselt teada, kuid diameeter on umbes 2390 kilomeetrit ja mass on Maast 10 korda kergem. Pluuto orbiidi periood on täpselt 1.5 korda pikem kui Neptuuni om ja
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Astronoomia uurimismeetodiks on visuaalne, fotomeetriline ja spektraalne vaatlus. 13. Mille poolest erineb refraktor reflektorist ja mis on neis ühist? Refraktor ehk läätseleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, vähemate teleskoopide puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu võtvaid seadmeid. Sarnasused: Nad on mõlemad riistapuud kaugemale vaatamiseks , mis koosnevad optika süsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. 14. Millal tekkis päikesesüsteem?
Kuuautoga läbisid nad 27 km, kiirusega kuni 13 km/h. Koguti kokku 94,7 kg kivimiproove. Apollo 16 jättis Kuu orbiidile väikese tehiskaaslase, mis jäi orbiidile 34 päevaks ja uuris peamiselt magnetvälju ja päikesetuult. Teel tagasi Maale käis Ken Mattingly avakosmoses. Apollo 16 pardal Kuule reisinud kuldplaatidega ultraviolett-teleskoop oli esimene seade, mis tegi astronoomilisi vaatlusi mõnel teisel taevakehal peale Maa. Teleskoop vaatles nii Maa atmosfääri kui kaugemaid udukogusid ning täheparvi. 16 2.8. Apollo 17 Apollo 17 oli kosmoselaev, mis sooritas Apollo programmi kuuenda ja viimase Kuul maandunud lennu 7.-19. detsember 1972. Apollo 17 meeskonda kuulusid komandör Eugene A. Cernan ja juhtimismooduli America piloot Ronald B. Evans ja kuumooduli Challanger piloot Harrison H. Schmitt. Cernan ja Schmitt on siiani viimased inimesed, kes on Kuule astunud
......................................................................... 4 Teleskoope iseloomustavad omadused........................................................................................ 4 Teleskoopide monteeringud.........................................................................................................4 Fookused......................................................................................................................................4 Hubble'i teleskoop................................................................................................................................ 5 HST olulisemad saavutused.........................................................................................................6 Mida toob tulevik?....................................................................................................................... 6 Kokkuvõte..............................................................................
päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Kepleri seadused Austria teadlane Johann Kepler tegi kindlaks planeetide liikumise kolm seadust: 1 . seadus Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Ellipsiks nim. niisugust tasapinnalist kõverat, mille iga punkti kauguste summa kahest fookusteks nimetatavast punktist on kõikide punktide jaoks ühesugune. See kauguste summa võrdub ellipsi suurtelje DA pikkusega. 2 . seadus Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. (Periheelis on suurim kiirus, afeelis väikseim.) 3 . seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte
Taipoh kui kõik maha copyd. Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool Uurimustöö 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Voyager 1 ja Voyager 2 3. Raadiolained ja laserid 4. Kepleri teleskoop 5. Kokkuvõte 6. Viited 7. Täpsustavad märkused Sissejuhatus Aegade algusest on juba usutud, et me ei ole Maa peal üksinda. Inimesed on koguaeg uskunud, et taevas on valitsev tsivilisatsioon, kes võib meie saatust otsustada sõrmenipsuga. Selleks tsivilisatsiooniks peeti jumalateperekondasid, iga ühiskond kummardas ja tunnistas ainult oma väljamõeldut perekonda. On inimesi, kes usuvad siimaani sellesse, et inimesed on hüpiknukud, keda juhib Jumal
Planeedid ja tähistaevas Planeedid on Maa sarnased, samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Palja silmaga nähtavad planeedid: Veenus, Jupiter, Marss, Saturn, Merkuur. Varjutused Saaros- 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi. Päikse ja kuuvarjutuse kordumise ajavahemik. Kuu võib varjutada ka tähti. Astronoomiainstrumendid Teleskoop suurendab esemeid ja koondab valgust. Teleskoop on ka mõõteriist. Saab mõõta, kuna teleskoop on liikumatul alusel ja liikuva teleskoobi asendit liikumatul alusel on lihtne mõõta. Teleskoopi läinud valguse abil saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetväljade tugevuse. Kosmosesse viiakse teleskoobid, et saada kätte maa atmosfääris neelduvaid kiirguseid. Lk 24 küsimused 8.Mida on teada maa ehituse kohta?- Pealt on tahke, tuum on tahke ja vahepeal on vedel/poolvedel. 9
Rahel Kallas 2013 KOSMOSETEHNOLOOGIATE ARENG LÄBI SAJANDITE Ajalugu Klaudios Ptolemaios(87-150 pKr.) astronoomiaraamat(tähekataloog), kosmoses tiirleb kõik maa ümber Brahe(1546-1543)- parallaks Mikolaj Kopernik(1473-1543) päikesesüsteemi keskmes pole maa, vaid päike Hans Lippershey leiutas teleskoobi 1608 Galileo Galilei vaatas I läbi teleskoobi taevast Johannes Kepler(1571-1630) orbiidid on ellipsikujulised Isaac Newton(1642-1727) gravitatsioon W. Ja C. Herschel päike üks täht tohutu suures lamedas Galaktikas, kataloogisid tuhandeid tähti ja udukogusid 17. sajand Teleskoop Teleskoobi leiutas Hans Lippershey 1608. aastal. Newtoni reflekor Isaac Newton 1672, peapeeglilt tulev valgus suunatakse kaldpeegli abil teleskoobi küljel asuvasse okulaari. ·süstikuga "Discover y" 24. aprillil 1990 saadeti taevasse Hubble kosmoseteleskoop 20. sajand Satelliit Orbitaalmehaanika, GPS ESTCube-1 GLONASS satelliitn
seatud märkidega, mis suunavad inimese maapealseid tegemisi. 4. Milline on kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kreeklaste arvates kujutas Universumit kerakujuline Maa ja taevasfäärid selle ümber. Roomlaste arvates oli Universum ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikestesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid. 5. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Kreeklased pidasid Maad kerakujuliseks merepinna ühtlase kõveruse järgi ja taevast peeti sfäärikujuliseks tähtkujude vaheldumise järjepidevusega kõigis suundades, võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mis tahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. 6. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? Tänapäeva kosmoloogia põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel, mitte kujutamisel ja oletamise. 7
Suurimad observatooriumid maailmas Mis on observatoorium? Kecki Observatooorium. (ingl W. M. Keck Observatory) · Asukoht: Hawai saared · Kaks teleskoopi · diameeter 10m · Asimuudi monteering * maailmas suuruselt teine seisuga aasta 2009 Kanaaride Suur Teleskoop (hisp Gran Telescopio Canarias) * Asukoht: Kanaari saared * Diameeter 10,4m * Avatud juuli 2007 · Seisuga aasta 2009 oli maailma suurim teleskoop Effelsberdi Raadioteleskoop (ingl Effelsberg 100-m Radio Telescope) · Asukoht: Saksamaa · Ehitatud: 1972 · Raadioteleskoop · 29 aastat oli suurim omataoliste seas. · Diameeter 100m Green Bank Telescope · Asukoht: USA
peetakse silmas meie kodugalaktikat - Linnutee galaktikat. • Täheparv, milles asub Päike. • Spiraalne hiidgalaktika. • Läbimõõt 100 000 va. • Koosneb 200-400 miljardist tähest • Kõik tähed, mida taevas näeme, asuvad Linnutee galaktikas. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Linnutee paistab kohati veidi haruline - põhjuseks tähtedevahelise ruumi tolm, mis varjab osa tähti. • 1610 - Linnutee koosneb paljudest tähtedest; Galileo Galilei, teleskoop. • 1750 – T. Wright: galaktika võib olla paljudest tähtedest koosnev pöörlev keha, mida hoiab koos gravitatsioon. • 1755. aastal tegi Immanuel Kant Linnutee struktuuri kohta uurimuse, milles täpsustas Wrighti ideed. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Astrofotograaf Stéphane Guisard külastas Tšiilis asuvat Paranali observatooriumit ja jäädvustas kalasilma objektiiviga 360° x 200° vaate Linnutee galaktikast. Guisard pani oma fotodest kokku meeleoluka video
Anders Celsius oli Rootsi astronoom, matemaatik ja füüsik. Teadustöö kõrvalt kirjutas ta ka luuletusi ja populaarteaduslikke tekste. Sünnikuupäevaks on 27. november 1701 ja sünnikohaks Uppsala linn, mis on tuntud Skandinaavia vanima ülikooli poolest. Mõlemad tema vanaisad ja isa oli professorid. Tuntud ütelus „käbi ei kuku kännust kaugele“ peab ka siinkohal paika. Nimelt 29 aastasena alustas temagi astronoomiaprofessoritööd. 24 aastaselt liitus ta nüüdseks Rootsi vanima Kuningliku Teaduste Seltsiga ning töötas selle sekretärina 19 aastat. Selle kaudu avalikustas ta ka enamiku enda töödest. Celsius vaatles Jupiteri kaaslasi ilma observatooriumita – väikeses kuuris koduaias, kasutades selleks enda ülesseatud instrumente. Celsius alustas palju teaduslikke uurimustöid, aga lõpuni jõudis viia vaid vähesed. Ta suri tuberkuloosi 42-aastasena ning maeti enda vanaisa kõrvale. Tema nimi on anud ka kraatrile Kuul. Uppsalas ei juhtunud just tihti, e
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
.................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA................................................................................... 10 3.1 SILM............................................................................................................. 10 3.2. TELESKOOBID............................................................................................. 11 3.2.1 Teleskoop............................................................................................... 11 3.2.2. Läätsteleskoop..................................................................................... 11 3.2.3. Peegelteleskoop................................................................................... 12 3.2.4. Raadioteleskoop................................................................................... 12 3.2.5. Teleskoopide süsteemid......................
Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus. Kiirte kaik koonduv laats optilise peateljega parallelne kiir https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 13 15 labib peale laatses murdumist fookuse, optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Hajuv laats optilise peateljega paralleelne kiir murdub nii, et tema pikendus loikab fookust. Optilist keskpunkti labiv kiir ei muuda suunda, fokaaltasandis koonduvad paralleelsete kiirt pikendused. Kujutise konstrueerimine optilise peateljega paralleelne kiir labib fookuse, optilist keskpunkti
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
Kui kuu satub maa varju pimedasse ossa, toimub täielik kuuvarjutus ja kuu paistab väga nõrgalt. Päikesevarjutus saab toimuda vaid ajal, mil muu on maa ja päikese vahel.Väikesel maa-alal võib kuu siis varjutada päikese kas osaliselt või täielikult.Osalise varjutuse puhul katab kuu osa päikesest ja täisvarjutuse ajal tuleb nähtavale päikesekroon, taevasse ilmuvad tähed. 5.Milliseid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Astronoomide peamine tööriist on teleskoop.Selle peegel tehakse võimalikult suur, et näha nõrku seega kaugeid tähti ja galaktikaid.Optilised teleskoobid koguvad valgust, raadioteleskoobid raadiolaineid.Selgema pildi näiteks tähe röntgenfoto saamiseks saadetakse teleskoop atmosfäärist välja maa tehiskaaslaseks. a)Optilisi teleskoope kasutatakse selleks, et näha võimalikult nõrku, seega kaugeid tähti, planeete ja galaktikaid. b)Raadioteleskoopidega näeme, et raadiolaineid kiirgavad iseäralikud tähed, gaasipilved ja
Valgustatus-E [lx] iseloomustab valgustatud pinda ja on arvuliselt võrdne ühikulisele pinnale langeva valgusvooga E=/S. pinna valgustatust mõõdetakse luksmeetriga.Valgustatuse seadus-punktvalgusallika poolt tekitatud valgustatus E=I*cosa/r².Lääts-läbipaistev keha, mis on piiratud kahe, lihtsamal juhul sfäärilise pinnaga(Kumerlääts,nõguslääts) Kiirte käik- koonduva läätse puhul:optilise peateljega paralleelne kiir läbib peale läätses murdumist fookuse, optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda, paralleelsete kiirte kimp koondubfokaaltasandis Hajuva läätse korral: optilise peateljega paralleelne kiir muundub nii, et tema pikendus läbib hajutava läätse fookuse,optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda, hajutavas läätses koonduvad fokaaltasandis paralleelsete kiirte pikendused. Kujutise konstrueerimine- läätses põhineb järgmistel omadustel: optilise peateljega paralleelne
................... . 3 Tulevikuteleskoopide ehitusest............................................................................ 4-5 Adaptiivoptika...................................................................................................... 6-7 Tulevikuteleskoobid............................................................................................. 8 TELESKOOBIPROJEKTID TULEVIKUS.........................................................9-12 1.1 Magalheasi ja Kolmekümnemeetrine teleskoop............................................. .9 1.2 Euroopa Eriti Suur Teleskoop..........................................................................10 1.3 James Webb'i kosmoseteleskoop.....................................................................11 1.4 Infrapunateleskoop ,,Herschel"........................................................................12 Kokkuvõte.............................................................................................................. 13
Levis portreemaali "surm" ja odavnemine. John f.w. Herschel tõi uuendusi fotograafiasse. Tsüanotüüpia, sinine print. Katsetas värviga, et kliirte erinevad spektri osad annavad erineva värvi. Avastas et plaatina soolad on tundlikud valgusele. Ta tõi fotograafia mõistesse negatiiv ja positiiv pilt. Avastas et soola hüposulfiiti võib kasutada fotograafia kinituseks ja nimetas selle "fix". Dagerrotüübi protsess: 1. Vaskplaat kaeti hõbedakihiga ning poleeriti hoolikalt. Nägi välja kui peegel 2. Plaat asetati kasti, hõbetatud pool allapoole joodikristalle sisaldava anuma kohale 3. Plaadile oksüdeerus üliõhuke valgustundlik hõbejodiidi kiht. 4. Tunni aja jooksul säritati ettevalmistatud plaadile pilt. Tekkis varjatud kujutis. 5. Asetati plaat uude kasti, mida täitsid kuumutamisel tekkinud elavhõbedaaurud. 6. Kujutise valgustatud kohtadelee tekkis hõbeamalgaam. Ülejäänud hõbejodiid lahustus kinnitusprotsessi käigus keedusoolalahuses, millest tekkisid tumedad alad. 2. S
Lääts Läbipaistev keha, mis on piiratud kahe, tavaliselt sfäärilise pinnaga. Kumerlääts on keskelt paksem, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Kiirte käik Koondav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelne kiir läbib pärast läätsest murdumise fookuse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Suvaline paralleelsete kiirte kimp koondub fokaaltasandis. Hajutav lääts: 1) Optilise peateljega paralleelsete kiirte pikendused koonduvad fookusesse. 2) Optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda. 3) Paralleelsete kiirte kimbu pikendused koonduvad fokaaltasandis. Kujutise konstrueerimine Kujutise konstrueerimine; koondav lääts; ese on kaugemal kui fookusekaugus
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
