Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Homoseksuaalsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
homoseksuaalsus, kooseluseadus, karistatav, väiteid, kalduvus, propaganda, valid, orientatsiooni, maailmapilt, harjunud, okei, pedofiilia, teoks, käsitletud, maailmavaadet, aspektist, kaasajaSisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..............................................................................................................5 1.1.3 Biseksuaalsus.....................................................................................................................6 1.1.4 Aseksuaalsus.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND Maarika Tungal NT 31 ÜHISKONNAS VALITSEVAD STEREOTÜÜBID MÕJUTAMAS NOORTEVAHELISI SEKSUAALSUHTEID Kursusetöö Konsultant: Luule Press TALLINN 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12
Divorce emotionally- vähem aega ja energiat kulutatakse abielu peale, välditakse partnerit, väljaspool kodu veedetakse rohkem aega (partnerist lahus), samas välismaailmale näidatakse et kõik on korras, vahel hakatakse väljaspool sellises juhtumis süüdistama last, kellel on käitumishäire või midagi muud viga ja temast saab pere patuoinas. See, kui suur on kriis kodus, kui üks vanem kolib välja, näitab kui palju on pere liikmed harjunud mõttega, et vanemate abielu on läbi. Tavaliselt (90%) lahutavatest vanematest teevad nii, et isa kolib välja ja ema jääb lastega koju elama. Piiride ebaselgus (boundary ambiguity)- segadus sellest, et kes kuulub perre ja kes mitte. Lahutuse kulg: 1. Tunnevad et midagi valesti 2. Lahus elamine 3. Legaalne lahutus 4. Pere ümberorganiseerumine Lapse hooldusõiguse liigid: 1. Ainuhooldamisõigus- ühel vanemal on täielik kohustus
1. Eesti Põhiseaduses on öeldud: § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Allikas: http://www.president.ee/et/vabariik/p6hiseadus.php?gid=10628 (väitluses pole põhiseaduse allikat otseselt vaja tsiteerida) 2. Seksuaalne orientatsioon ei ole inimese valik. Psühholoogid ei pea seksuaalset orientatsiooni teadlikuks valikuks, mida saaks vabatahtlikult muuta. Allikas: Ameerika Psühholoogide assotsiatsioon, mis on maailma juhtiv psühholoogiateadlasi ühendav organ. http://www.apa.org/ppo/issues/lgbfamilybrf604a.html Järeldus Nii et kuna riigil ei ole mingit põhjust teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga inimeste diskrimineerimiseks, on ainus võimalus anda neile kõik samasugused õigused ning seega legaliseerida homoabielud. (Soovi korral võib veel lisada, et demokraatlikus riigis meeldib
seaduse eelnõu, mille esimene lugemine on ka juba olnud. Siiri Oviir ütleb oma ettekande sissejuhatuses, et soolisest ebavõrdsusest on saamas tõsine sotsiaalne probleem, mis takistab Eesti jõudmist teiste tsiviliseeritud riikide hulka. Kas siis sellepärast, et teistel on selline sedus peame ka meie selle vastu võtma?! See peaks siiski tulema konkreetselt meie riigi/ühiskonna enda soovist-vajadusest mitte Euroopa Liidu nõudmistest. Sellepärast nagu ka S.Oviir ütles: "Eesti ühiskond on harjunud paljude duskrimineerimise ilmingutega, neid peetakse normaalseteks ja paratamatuteks". Meile ollakse harjunud praeguse olukorraga, see on meie mõttemudel mida ühe seadusega üle öö ei muuda. Põhilised soolise ebavõrdsuse ilmingud: Paratamatult on nii, et naistel on rohkem soolise ebavõrdsuse ilminguid. Kõige tõsisem on see, et praegu on naiste palk ¼ võrra madalam kui meestel. Isegi sama töö eest ei saada võrdselt palka, ning naistel on ka raskem tööd saada, sest kui ta on noor
jäika seisukohta võtta. Noorte seas, kes ise kanepit ei ole proovinud ega tarbi, on levinud arvamus, et kanepisuitsetamine on iga inimese isiklik valik ja domineerib reeglina tolerantne suhtumine. Tihti liituvad mittetarbijad kanepitarbijate seltskonnaga ega tee sõprade või tuttavate illegaalsest tegevusest probleemi. Mõistev ja aktsepteeriv suhtumine noorte seas kanepisuitsetamisse annab märku, et sellega ollakse harjunud ning see ei tekita imestust ega sensatsiooni (Võõbus 2008, 75-77). Meedias levivad vastuolulised sõnavõtud, mis suuresti väljendavad liialdatult hirmutava preventsiooni seisukohti. Tihti on teave ebaprofessionaalne ning noored ei suhtu ametlikku infosse tõsiselt. Hoiatamine stiilis, et suitsetades kanepit, lõpetad süstiva narkomaanina, ei mõju (Allaste jt. 2005, 83; 86). Noorte teadlikkust kanepist ja selle mõjust ei tohi alahinnata. Paljudel neist on isiklik reaalne
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
• Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole – Hinnatakse “elegantseid” teooriaid ja analüüse – Keskendutakse olulisele, mitte ei kuhjata kogu infot kokku • Tegeleb pigem empiiriliste väidetega: – Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii” – Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.) – Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik) • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida: – Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav: – Sinu uurimistööd peaks saama kontrollida, uurimust korrates saama sarnase tulemuse • Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega – Uuritavad probleemid peavad olema tähenduslikud laiemalt – Tulemusi peaks saama mingil tasandil üldistada
.................................................................................................................................. 80 Lisa 2 Küsitlus .......................................................................................................................... 85 3 Sissejuhatus Inimesed on arvanud juba aegade algusest, et osa indiviididest meie kõrval on sündinud kuritegelikeks, neil on kas kaasasündinud kalduvus või nad lihtsalt ongi nii loodud – niisiis süüdistatakse geneetikat. Teised aga usuvad, et inimesed muutuvad kriminaalseks tänu neid mõjutavale keskkonnale: kasvatus, neid ümbritsevad inimesed, erinev kultuur, religioossed vaated kui ka meedia, mida süüdistatakse veelgi kõige enam just 21. sajandil. Aga mis see siis on, mis sunnib inimest nii käituma, kasutama jõudu ning intelligentsust millegi ebaseadusliku,
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid. ,,Me ei saa valikuid tehes valida ainult häid asju" teatud head asjad võivad kaasa tuua ka negatiivseid tulemusi. Kuritegevuse vastu võitlemine on rahva heaolu mõttes küll oluline, aga see pole prioriteet. ´92-96 aastaid mõjutasid suurte radikaalsete muutuste lõppemine, kuid teisalt ühiskonna terviku tasemel seostati kuritegevuse taset sellega kuidas indiviidid, eesmärgid nin
Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua strukturaal- funktsionalistliku paradigma kohta? Põhihuvi on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Üsnagi optimistlik positsioon. Ühe mudeliga selgitus ei võimalda saada informatsiooni konkreetsest sotsiaalsest probleemist, sest ideed on liiga üldised ja tegelik elu ei mahu ühe teooria raamidesse. See teooria on liiga abstraktne ja kaugel individuaalse kogemuse tasandist. Sellel teoorial on kalduvus koondada tähelepanu süsteemis valitsevale harmooniale, stabiilsusele ja sotsiaalsele korrale, välistatakse võimalus, et süsteem on vigane. See ei jälgi muutusi läbi aegade ja jätab kahe silma vahele iga konkreetse sotsiaalse mustri spetsiifilise ajaloolise konteksti. 1.16. Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua konfliktiteooria paradigma kohta? Keskendub otseselt korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks
nõuab mõtete väljendamise oskust. Arutlus on seda tüüpi ülesanne, mille puhul saad kasutada kõikides ainetes õpitut. Ühiskonnaõpetuse alane arutlus pole lihtsalt millegi kirjeldus või lihtsa ülevaate andmine. See on analüüsi sarnane kirjutis, mis eeldab, et sa kirjutades otsid vastust küsimustele miks?, kuidas?, mille pärast?, seoses millega?, kelle jaoks? jne. Arutlust saab kirjutada teemal, mida sa tunned, mille kohta sul on enda arvates piisavalt teadmisi. Näiteks kui sa valid teema Kuidas saada miljonäriks?, on vaja mõista, et kirjutada ei tule täpselt sellest, kuidas omandada miljon krooni, vaid laiemalt, sellest, kuidas saada väga rikkaks. "Miljonär" on väga rikka inimese sünonüüm, olenemata sellest, kui palju tal täpselt vara on. Teemakohane kirjutis peaks näitama, et kirjutaja tunneb ühiskonna majandussüsteemi ja selles olevaid võimalusi: teab raha teenimise, säästmise,
2. Kontseptualist. Indigo-kontseptualist tegeleb rohkem projektide kui inimestega. Neist saavad homsed insenerid, arhitektid, disainerid, lendurid ja ohvitserid. Tihtipeale on nad laste kohta vägagi atleetlikud. Neil on suur kontrollimisvajadus ja isik, keda nad üle kõige kontrollida püüavad, on nende endi ema. Seda juhul, kui nad on poisid. Tüdrukud üritavad kontrollida oma isa. Kui see neil õnnestub, olete hädas. Sellel indigotüübil on kalduvus sattuda sõltuvusse, eriti teismeeas narkootikumidest. Vanemad peaksid olema väga tähelepanelikud nende laste käitumisharjumuste suhtes. Kui nad hakkavad midagi peitma või ütlema selliseid asju nagu: ,,Ära üle minu toa läve astu", tuleb emal tuba kindlasti läbi otsida. 3. Kunstnik. Indigo-kunstnik on tunduvalt sensitiivsem, kasvult väiksem, ehkki mitte küll alati. Neid tõmbab kõige enam kaunite kunstide poole. Nad on väga loomingulised ning
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad
Aga nagu ei siis ega ka praegu polnud seda teooriat. Praegu kasutatakse palju reaalteaduste teooriat ja matemaatilis-statistilis meetodit. Empiirika aitab täiendada teooriat ja teooria rikastab empiirikat. Positiivne teaduse käsitlus kui me tahame millestki rääkida, mille kohta me ütleme, et see on teadus, siis meil peab olema võimalus seda uurida empiiriliselt. Empiiriline uurimine on oluline kuna iga teadus püstitab hüpoteese ehk tõsikindlaid teaduslikke väiteid, mida me saame ja tahame empiiriliste uuringute käigus kinnitada või ümber lükates. Valdkond või probleem mida ei ole võimalik empiiriliselt uurida ei ole teadus. Sotsiaalset on võimalik empiiriliselt uurida. Tuleb teha empiirilisi uuringuid, kuid olulisem on, et peab olema teooria, mille alusel neid uuringuid teha. Teooria ja praktika on omavahel väga tugevalt seotud. Ühtegi universaalset teooriat aga ei ole olemas tänapäevani. Ühiskonna areng näitab meile neid
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
Hegel ütleb, et filosoofiat tuleb arendada substantsist subjektini; Gadamer pöörab selle tagurpidi: subjekti tunnetust (eneseteadvus) tuleb süvendada subtantsini. Gadamer toob sisse horisondi. Lk 198. Tegemist on kujundiga. Horisont piirab vaatepiiri. See kantakse üle mõtlevale teadvusele. Horisont piiritleb seda, mis on meie jaoks tähenduslik. See saab olla kitsam ja avaram; suletud ja avatud jne. Mõjutusajalugu on teadvus; taotlus oma horisondi avardada ja seda enam maailmapilt on tähenduslikum. Selleks, et seda avarada peab teadma, mille vastu huvi tunda ja mida küsida. Avardamist peaks tegema ka teadus ja teebki. Toetudes eeldustele, mis Gadameri arvates kitsendavad horisonti. Need eeldused on Descartesi poolt rajatud. Võrdlevalt kirjeldab inimajalooliuse mõistmine, kuidas toimub ajaloo teaduses ning kuidas see peaks toimima mõistmis ajaloolises teadvuses. Ajalooteadvuses peab asetama ennast minevikku; ajaloolisesse horisonti
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika polnud enam see, millega nemad olid harjunud ideaalid vs pragmaatiline tegevus seadusloome näol. Taasiseseisvumise järel avati palju panku, kõrgkoole, ajalehti uued olud lubasid inimestel oma aktiivsust mitmekesisemalt väljendada. Kultuur jääb selle foonil veidi tagaplaanile, on üks valdkond teiste valdkondade kõrval. 90ndate kirjandus pole enam poliitika. Poeedid asendatakse poliitikutega. 2. Kaks arusaama kirjandusest: etnosümbolism ja etnofuturism.
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Kognitiivne Informeeritusel Konkurentide kampaaniad, mis jagavad põhinev lojaalsus teise sisuga infot. Uued isiklikud kogemused. Konkurentide sobivam hind. Margi allakäik. Vahelduse otsimise kalduvus, vabatahtlik alternatiivide proovimine. Afektiivne Emotsionaalsel Kognitiivselt tajutud rahulolematus. meeldivusel põhinev Konkureerivate markide meeldivuse tõus lojaalsus (võib-olla kujuteldav). Vahelduse otsimine, vabatahtlik alternatiivide proovimine.
-soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience) •Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus •Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse Iseloomujoonte teooria - Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas moodustavad dispositsioonilise eelduse käitumiseks sotsiaalsetes olukordades - Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983). - Kusjuures lisaks teistele omadustele eristab inimesi ka see, kuivõrd nad on valmis muutma oma käitumist lähtuvalt situatsioonist (high self-monitors – kohandavad oma käitumist ümbritsevate inimeste, koha ja aja „nõudmistele” vastavalt; low self-monitors – jääb endale truuks hoolimata olukorrast). Neurootilisus - seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks; soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis
mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid. Teadmise süsteemsus tavamõtlemise puhul: · Tihti ei lase end vastuoludes häirida : ,,Tänapäeva noored on kõik alla käinud" ; ,,Minu lapselaps on korralik". Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust. Teadmise süsteemsus teaduse puhul: · Vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimiste lähtekohaks: olelusvõitluses jäävad ellu vaid kasulike tunnustega isendid. Isasel paabulinnul on
Ei oska erinevaid stiimuileid eristada. Reageerib kõigele. Tuleb eraldi õpetada nt, et see mis paksus kirjas õpikus, on tähtis. Tema jaoks on vb tähtis hoopis värviline joonis. Jätab sageli pooleli ülesanded, mida alustas. Ei kuula. Kergesti kõrvale juhitav. Raskused kontsentreerumisel õppetöös. Raskused mängulisse(õppetegevusse lülitumisel. 2. Impulsiivsus Kalduvus ilma mõtlemata reageerida. Enne teen ja siis reageerin. Lülitub ruttu ühe tegevuse juurest teise juurde. Raskused töö organiseerimisel. Vajab palju järelvalvet. Nt õpilane istub kohale, õpikut lahti ei võta. Ütlen talle kõvasti, sina ütle mulle järele, mida me nüüd tegema hakkame. Siis sina seda ka teed. ,,Enne istun, siis võtan raamatu ette." Kui saab hakkama tegemisega, siis lähed järgmise etapi juurde
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks. Teadmise kontrollitavus: tavamõtlemine, et tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada. Teaduses on selge, mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele, sisaldades siiski ka kontrollimatuid väiteid.
millal ja kuidas inimesed teevad nähtuste põhjuste kohta järeldusi ehk kuidas nad kasutavad ja kombineerivad nende käsutuses olevat teavet selleks, et toimuva põhjustest aru saada. Atributsiooniteooria peamised vaatepunktid on järgmised: 1) põhjused eelnevad tagajärjele ehk ajalise järgnevuse põhimõte. See seaduspärasus ilmneb juba varases eas -- kolmeaastased inimesed rakendavad seda printsiipi, kui nad sündmusi tõlgendavad. Inimestel on kalduvus nähtused omavahelistesse suhetesse asetada nii, et need näiksid loogilises järjekorras olevatena. Ebaõnnestumise korral tuuakse esile palju tegureid kui tagajärje loomulikke eeldusi. Näiteks, ruumis oli müra ja ta ei saanud eksamiks valmistuda. 2) ruumilis-ajaline naabrus ja kokkupuutuvus, mis seisneb selles, et põhjuseid arvatakse asuvat tagajärgede füüsilises või ajalises läheduses. Kui mõni asi kukub laul maha, siis arvatakse valdavalt, et
Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism (mõistu ainus tõese teadmise allikas), võimukus, jõulisus. Kui mehed saavad enamasti aru, mis see anima koondkujuna võib tähendada, siis naistel on väga keeruline sellest animusest aru saada, sest ta ei ole kindlapiiriline. Ei moodusta ühte tervikut. Jungil on selline tähelepanek lääne kultuurist, et igapäevases elus meestel on kalduvus mitut naist omada, aga naised tahavad ühte meest. Alateadvuse tasandil on vastupidi. Mehel on üks ideaal, naisel kujuneb see mitmetest isiksuse tükkidest. Kui animus naise üle valitseb, siis on ta valitsemishimuline, paindumatu, jäik, · Arhetüüp self Eesti keeles on raske täpset tõlget anda. See on "ise arhetüüp" või "isesuse arhetüüp". Self on isiksusekeskne arhetüüp. See on selline süsteemi kese, mille ümber kõik ülejäänud süsteemi osad
näiteks kooli võimlas, mille see firma sponsorluse korras oma raha eest ehitanud. · Maksumaksja raha ei tohi kasutada maksumaksja eksiteele viimiseks. Teisisõnu maksumaksja raha eest ei tohi teha varjatud propagandat. 8 Maailmas on riike, kus suhtutakse maksumaksja raha eest propaganda tegemisse teisiti, kuid Eestiga sarnase kultuuriga riikides, näiteks Põhjamaades, on see keelatud. See põhimõte on ka arusaadav, sest kui maksumaksja soovib oma raha eest näha häid valitsemistulemusi, pole ta kindlasti nõus sellega, et riik hakkab neid tulemusi reklaami või propaganda abil ilustama. Maksumaksjal on õigus näha tegelikkust. Tegemist on sedavõrd tundliku teemaga, et isegi "riiklik suhtekorraldaja" on skandinaavia maksumaksja jaoks kahtlust äratav väljend
annaabi.ee 
