........................ 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus.......................................................................................6 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev...................................................................... 7 3.4. Hoiustajate teavitamine.......................................................................................... 7 3.5. Hüvitise määramise kord........................................................................................8 3.6. Hüvitise väljamaksmine......................................................................................... 8 3.7. Hüvitamise tähtajad................................................................................................ 9 3.8
Islamis on see siis kapitali ja ettevõtte vahelise partnerluse alusmüüriks. (Ahmad 1980: 44-45) Eelpool nimetatud kapitali ja ettevõtte vahelise partnerluse põhimõtteid rakendatakse panganduses. Islami ühiskonnas on intressivabas panganduses kolm osapoolt: · kapitali tegelik kasutaja või ettevõtja · pank, mis on kapitalifondide osaline kasutaja ja vahendav lüli · säästude või kapitalifondide andja, s.t hoiustajad pangas Seega on tegelike ettevõtjate, pankade ja hoiustajate vahel kolmepoolne suhe. Ühel tasandil on Mudarabah partnerlus hoiustajate ja panga vahel, teisel tasemel on see panga ja lõpliku või tegeliku fondi kasutaja või ettevõtja vahel. Võib olla näiteks kokkulepe, et ettevõtja (või laenusaaja tänapäeva pangandussüsteemis) ja pank jagavad tulu nii ,et kumbki saab 50%, või et ettevõtja saab 60% ja pank 40%, või mingi muu suhe, milles nad omavahel kokku lepivad. Tulu võivad valitsus ja keskpank reguleerida
- investeerimisteenused - loob juurde raha kontode näol - valuutavahetus - finantsnõustamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga. Pank on huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest, sest seda suurem on kasum. Klientide usaldusväärsuse ja maksevõime hindamine on siin kõige olulisem. Teine suurem risk on seotud võimalusega jätta rahuldamata hoiustajate nõudmised. Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika ja hoiustajad võtavad raha pangast välja. Panga likviidsus – panga võime rahuldada igal ajal hoiustajate õigustatud nõudeid. Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe. Tulenevalt tagatisfondi seadusest on hoiused kindlustatud ja hüvitatakse 100 protsendi ulatuses. Alates 01.01. 2011 on hüvituse piirmäär 100 000 eurot.
Euroga liitumise varjuküljed - Osade liikmesriikide võimalik vastutustundetu rahapoliitika mõjutab negatiivselt kõiki liikmesmaid Panganduse tekkimine ja areng Esimesed ’’pankurid’’ olid kullassepad keskajal. Inimestel tuli loota kullassepa austusele. Tänapäeval reguleerivad pangandust seadused ja normatiivaktid ning pankade tegevust kontrollivad vastavad järelvalveasutused. Panga likviidsus – panaga võime rahuldada iga hetk hoiustajate õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär ehk varutegur – kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei saa välja laenata ja mida hoitakse keskpangas. Eestis 13% 15% / 2% 0% Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite suhe hoiuste koguhulgast (Eestis algselt 8%) Laenamine ja säästmine Mis on säästud? – Ülejääv raha, vaba raha Intress on tasu raha kasutamise andmise eest / laenu hind
siis hinnad tõusevad. · Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus Kes saab kasu, kes kahju inflatsioonist? Kahju: suhteliselt kindlate tuludega inimesed (elukalliduse tõusuga on vaja endise elatustaseme säilimiseks teenida rohkem raha; hoiustajad (kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab raha tagasisaamisel selle eest vähem kui varem); laenuandjad (nagu hoiustajate puhul ei pruugi olla tagasi makstav summa samaväärne laenatuga); ettevõtlus (tekitab ebakindlust, halvendab edaspidiste kulutuste prognoosimist, tootmiskulude kasv) Kasu: need, kellel on kerge oma tulu suurendada; laenuvõtjad (vastupidine laenuandjatele) MÕISTED: likviidsus raha kohese kasutamise võimalus ostujõud mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk faktooring arvete ost-müük
Statistika tegemisel lähtub Statistikaamet riikliku statistika seadusest. Väärtused, millele amet oma töös tugineb, on usaldusväärsus, avatus ja koostöö. Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ja välismaiste kindlustusandjate filiaale ühendav organisatsioon. EKsLi eesmärk on esindada oma liikmete ühiseid huve kindlustussektori ja kogu riigi sotsiaal- ning majanduskeskkonna edendamisel.. Tagatisfondi eesmärk on tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse. Eesti Kultuurkapital on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. 2001
panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga. Rahamass suureneb või väheneb rahaloomekordisti võrra. Hoiustajate kaitse - Hoiuste tagamise süsteem - Pangajärelvalve Eesti Pank Eesti Pank on keskpank, mida juhib Nõukogu., mille esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, kuid igapäevast tööd keskpangas juhib panga president. Panga presidendi ametiaeg kestab 5 aastat. Eesti Pangas tegutseb 4
1. Ostes ja müües valitsuse võlakirju - saab keskpank raha ringlusse lisada või sealt ära võtta. 2. Kommertspankadele mõeldud laenu intressimäära muutmine 3. Kohustusliku reservimäära muutmine - keskpank mõjutab väljastatavate laenude mahtu ja sedakaudu rahapakkumist. Kommertspangad on kohustatud hoidma teatud osa saadud hoiustest reservina keskpangas (kohustusliku reservi määr), et neil oleks hoiustajate nõudmiste rahuldamiseks piisavalt raha. Mida väiksem on kohustusliku reservi määr, seda rohkem saavad pangad raha välja laenata. Kui reservi määr on 10%, siis tähendab see seda, et pangad saavad kaasatud rahast välja laenata 90%. 3 Hinnastabiilsuse tähtsus • Rahapoliitika üheks eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus. • Hinnastabiilsus tähendab pikaaegsete inflatsiooni ja deflatsiooni perioodide vältimist.
keskpangad), USA föderaalsüsteem kasutab laenuvõtmise piiramiseks moraalse veenmise meetodit, mis seisneb selles, et laenusoovijale püütakse selgeks teha selle mõttetud. Andes kommertspankadele laenud, täidab keskpank rahapakkumise juhtimise kõrval ka nn viimase laenuandja funktsiooni. Selles rollis annab keskpank laenusid e likviidsuskrediiti pankadele, mis on sattunud likviidsusprobleemideta ega suuda täitsa hoiustajate nõudeid. Viimase laenuandja rolli nimetus tuleneb sellest, et likviidsuskriisi sattunud, keegi muu peale keskpanga laenu ei anna. Eesti Pank kasutab diskontomäära eelkõige just viimase laenuandja funktsiooni täitmiseks. Keskpank võib anda kommertspangale võimaluse ka ajutiselt oma kohustusliku reservi vahendite kasutamiseks, tavaliselt on see ajaliselt piiratud ( nt 5 tööpäeva jooksul max 10 järjestikuse tööpäeva vältel).
ühesuunalised ja neid ei saa enam tagasi võtta. See on selle jaoks, et luua stabiilne kauplemiskliima. Kuid Artikkel XXI lubab liikmetel kohustusi tagasi võtta ning siiani on kaks liiget kasutanud seda võimalust (USA ja EL). Boliivia teatas 2008 a. novembris, et ta loobub oma tervishoiuteenuste kohustustest. [1] 4 3. MIS ON GATS? GATS võimaldab liikmesriikidel võtta meetmeid vastu järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kellele finantsteenuste osutaja finantsteenuse võlgneb. Teenustekaubanduse üldleping lubab liikmetel võtta meetmeid, mida on vaja kõlbluse kaitsmiseks ja pettuse vältimiseks, ning ettevaatusmeetmeid, mida on vaja muu hulgas rahandussüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks. Üldise teenustekaubanduse kokkuleppe allakirjutamine on toonud kaasa tungiva vajaduse
· Kilvar Kessler vastutab finantsinspektsiooni turujärelvalve ja õigusosakonna toimimise ning arengu eest · Andres Kurgpõld vastutab finants´inspektsiooni kapitalijärelevalve valdkonna toimimise ja arengu eest · Kaido Tropp vastutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve ja siseteenuste toimimise ning arengu eest Struktuur · Kapitalijärelvalv divisijoni tegevuse eesmärk on hinnata finantsasutuste tegevusega kaasnevaid riske hoiustajate jaoks, anda hinnang nii krediidiriski, tururiski, kindlustustehnilise riski kui ka operatsiooniriski juhtimisel. Samuti sisekontrolli süsteemidele ja juhtkonna tegevusele. Divisijoon korraldab ka tegevuslubade väljaanmist ... · Finantsteenuste järelevalve divisjoni tegevuse eesmärgiks on suurendada Eesti finantsturule pakutavate teenuste läbipaistvust ning tagada nende vastavus kehtivatele õigusaktidele
ülesannete arengut ajaloolises plaanis. Materjali oli hea leida, sest korraliku ja kaasaegse keskpangana on Eesti Pank avalikkusele avatud ja jagab oma riigi valitsusele ja kodanikele informatsiooni oma tegevusest. 1.PANKADE AJALUGU Ajalooürikud jutustavad, et pankade eelkäijad tekkisid juba ammu enne meie ajastut. Pankade tekkimise esmaseks eelduseks on inimeste võimalus koguda sääste, nende säästude kaotamise kõrge risk või siis soov neid paremini kasutada. Pankade eelkäijad hoiustajate, laenude andjate, raha vermijate ja vahetajatena tekkisid arvatavalt muinasaegadel. Kõik arenenud tsivilisatsioonid alates Roomast kuni Egiptuse muinastsivilisatsioonini kasutasid pankadele omaseid teenuseid. Antiikpangad toimisid sarnaselt kaasaegsete pankadega. Pankade põhiliseks teenuseks oli ja on klientide rahavarude turvaline hoiustamine ja laenu andmine. Varasemal ajal ei vajanud enamus inimestest raha, sest töötasid oma omanikule, kes tavaliselt eraldas
Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge varastada. Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures. Kullassepp andis kulla vastu veksleid. Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus- tasu. Kullassepa vekslid said väga populaarseks. Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha. Alguses olid vekslid täielikult tagatud kullaga. Aja jooksul märkasid kullassepad, et inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad hoiule annavad. Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida. Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima. Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad. Kaasaja pank: · raha koondav · raha säilitav · laenu andev · laenu võttev · klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav · raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: · erapangad
varastada. Ohutuse ja mugavuse tagamiseks hakkasid inimesed hoidma oma kulda kullassepa juures. Kullassepp andis kulla vastu veksleid. Kulla hoidmise eest võttis kullassepp teenus- tasu. Kullassepa vekslid said väga populaarseks. Vekslite kasutamise levides tekkis paberraha. Alguses olid vekslid täielikult tagatud kullaga. Aja jooksul märkasid kullassepad, et inimesed võtavad välja vähem kulda, kui nad hoiule annavad. Kullassepad hakkasid hoiustajate kulda välja laenama, et intressi teenida. Kullassepad panid hoiustajate raha endale raha teenima. Samuti tegutsevad ka kaasaegsed pangad. Kaasaja pank: · raha koondav · raha säilitav · laenu andev · laenu võttev · klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav · raha ja väärtpabereid emiteeriv ja nende ringlust korraldav rahaasutus Omandivormi järgi jagunevad pangad: · erapangad · riiklikud pangad
Investorite lahkumine turult Vormid: Riigipoolne reguleerimine Isereguleerimine Järelvalve asutused: Eestis – Eesti Finantsinspektsioon Euroopa Liidus: o Pangandusjärelvalve asutus EBA o Kindlustus- ja tööandjapensionide järelvalve asutus EIOPA o Väärtpaberituru Järelvalve asutus ESMA o Pankade ühtne järelvalve o Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ESRB 7. Hoiustajate ja investorite kaitse Eesti Tagatisfondi poolt. Eesti Tagatisfond alustas tegevust 2002.a. Eesmärk – tagada kaitse Pankade hoiustajatele Investeerimisasutuste klientidele Kohustuslike pensionifondide osakuomanikele Kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjale. 8. Maailma finantsturgude üldised arengutendentsid. Arengutendentsid:
võrreldes muude äriettevõtetega. Kindlasti omab likviidsuse juhtimine pangas oluliselt suuremat tähtsust, sest suure osa panga varadest moodustavad välisallikad, milleks on klientide hoiused, teistelt finantsasutustelt võetud laenud ja muu taoline. Seega võib pangal tekkida igal hetkel likviidsusprobleem, kui ta on kaasatud raha väljalaenanud või paigutanud mingitesse finantsinstrumentidesse. Ning seetõttu ei suuda ta rahuldada hoiustajate ja kreeditoride nõudmisi. See ongi põhjuseks, miks likviidsuse juhtimine on üks olulisemaid finantsjuhtimise valdkondi panga igapäevatöös. Likviidsus on panga võime täita igal ajahetkel oma jooksvaid kohustusi, see tähendab kindlustada hoiustajatele võimalus oma deposiitide väljavõtmiseks ning laenajatele võimalus alati oma vajaduste katteks laene taodelda või lühiajaliselt käibevahendeid laenata. Panga poolt endale lepinguliselt selleks võetud kohustuste ulatuses.
keskseid funktsioone finantsvahenduses, milleks on tähtaaegade teisendamine ehk pangavõime teisendada lühemaajalise hoiusetähtajad pikemaajalisteks laenutähtajadeks. Panga selline tegeuvs saab toimuda ainult tänu sellele, et tal on suur hulk kliente – ta tegutseb vastavalt suurte arvude seadusele. Panga laenuvahendid pärinevad tavaliselt kahest allikast, kas eraisikutelt või ettevõtetelt ning viimaste hulka kuuluvad ka suured profesionaalsed hoiustajad(kindlustusfirmad). Hoiustajate tehingute lühiajalisus tuleneb sellest, et nad ei taha võtta liiga suuri riske ning lisaks arvestatakse sellega, et vaba raha vajatakse omatarbeks. Laenud on pikemaajalised, sest laenu võetakse tavaliselt investeeringuteks, kuid investeeringute vajalik tootlus saavutatakse pikema perioodi jooksul. Finantsvahendusasutuste oluliseks ülesandeks rahasüsteemis ongi tähtaegu teisendada, mis tähendab lühiajaliselt hoiustatud vahendite väljaandmist pikemajalistele laenudele
Keda neist arvestatakse töötute hulka? a) Eneli, Raivo, Helle ja Peeter b) Hellet ja Peetrit c) Peetrit d) Hellet 78. Kui suured on ettevõtte palgakulud?. Ettevõte maksab palkadelt 20 % sotsiaalmaksu, 13% tervisekindlustust ja 0,3 % töötuskindlustusmaksu. Ettevõttes on 50 töötajat. Töötajate keskmine brutopalk on 5340 krooni? a) 267 000 krooni b) 88 911 krooni c) 309 642 krooni d) 355 911 krooni 79. Pangareservi kasutatakse a) panga teenitud kasumi reguleerimiseks b) hoiustajate nõudmiste rahuldamiseks c) panga investeerimissummade tagamiseks d) "halbade" laenude kindlustamiseks 80. Proportsionaalse maksu puhul a) tuleb suuremalt tulult maksta suurema protsendiga maksu kui väiksemalt tulult b) kogutakse maksu ostetavatele kaupadele ja teenustele tehtavate kulutuste protsendina c) võetakse väiksemalt tulult kõrgem protsent kui suuremalt tulult d) võetakse kõikidelt tuludelt võrdne protsent
kasutada nime ,,pank". *Hoiustamisteenused *Krediiditeenused *Väärtpaberiteenused *Arveldusteenused Kindlustusseltsid Kindlustustegevus on kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja või kindlustatu riskide ülevõtmine kindlustusandja poolt. Kindlustusjuhtumi korral maksab kindlustusselts välja hüvitise. *Kahjukindlustus *Elukindlustus Väärtpaberivahendajad Väärtpaberite vahendamine. 36. Tagatisfondi olemus Tagatisfondi eesmärgiks on tagada hoiustajate, investorite, kohustusliku pensionifondi osakuomanike ja kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu sõlminud kindlustusvõtjate poolt paigutatud vahendite kaitse ning hüvitamine seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. Tagatisfond toimib hoiuste ja investeeringute hüvitamise skeemide osas vastavalt Euroopa liidu direktiividest tulenevatele nõuetele. 37. Investeerimishoiuse olemus, riskid
Mõiste puhul võime rääkida kitsamast tähendusest ja laiemast tähendusest. Kitsamal puhul on tegemist sellise õiguse haruga, mis põhimõtteliselt reguleerib suhteid panga ja pangakliendi vahel. Teatud juhtudel ka pankade endivahelise suhteid. Võime liigitada kaubandusõiguse või äriõiguse üheks haruks. Tänapäeval kitsam mõiste kõige rohkem kasutusel möödunud sajandi esimese pooleni. II ms järgselt hakkasid riigid üha enam sekkuma pankade tegevusse, et tagada eelkõige hoiustajate ja investorite huvi kaitse. Peame käsitlema ka avalikke õiguslike piiranguid, kui võtame laiemas tähenduses pangandusõigust. Panga järelvalve, haldusmenetlus. Pankadele tegevusloa väljastamine. Üles ehitatud pangandusõigusele laiemas mõttes. Toome sisse ka avalikõiguslikud piirangud, mis pankadele laienevad. Põhilised allikad: Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused. Printsiibid.
kõigile. 22.Kuidas jaguneb finantssüsteem? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad omakorda finantsasutusteks ja finantsturgudeks. 23.Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsiioni- firmad). 24.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 25.Väärtpaberituru osalised. Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. Börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 26.Aktsiate liigitus ja olemus. Aktsiad jagunevad lihtaktsiad (omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab hääleõiguse
Hoiustades oma raha deposiithoiusele, ei kasuta klient seda raha kokkulepitud aja jooksul ja saab selle eest pangalt intressi näol vastavat tasu. · Säästuhoiuse puhul laekub kliendilt regulaarselt raha kontole juurde ja pank maksab kogunevalt summalt kliendile intresse. On ka kombineeritud hoiuseid, kus klient saab nautida nii nõude- kui ka säästuhoiuse hüvesid. Laenamine tähendab hoiustajate raha suunamist neile, kes soovivad seda hetkel kasutada. Laenuintressid on üks pankade oluline tuluallikas. Keskpank Keskpank on avalik-õiguslik institutsioon, mis teostab mingi riigi või riikide grupi rahapoliitikat. Eestis on keskpangaks Eesti Pank. Eesti Panga olemus ja roll Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Pank on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele
• Väärtpaberivahendajad – Väärtpaberite vahendamine 36. Väärtpaberituru osalised • Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Näiteks börsiettevõtted. • Investorid - isikud, kes on omandanud väärtpaberi(d) • Väärtpaberituru kutselised osalised - investeerimisteenust pakkuvad asutused (muu hulgas investeerimisühing, krediidiasutus, börs). 37. Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. Hoiused on tagatud Tagatisfondi määratud summa ulatuses. Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 38. Investeerimmishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius on investeerimisriskiga tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu sarnase instrumendi või selle alusvara väärtusest
kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad). 53. Väärtpaberituru osalised Väärtpaberituru osalised on emitendid (isik, kes on väärtpaberi välja lasknud nt. börsiettevõtted), investorid (isik, kes on omandanud väärtpaberi), väärtpaberituru kutselised osalised ( investeerimisteenust pakkuvad asutused (börs, krediidiasutus). 54.Tagatisfondi olemus Tagatisfond reguleerib hoiustajate, investorite ja pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud varade kaitset. 55. Investeerimishoiuse olemus, riskid Investeerimishoius tähtajaline investeerimisriskiga hoius. Investeerimishoiuse intress ei ole tagatud ning selle saamine sõltub hoiusega seotud alusvara hinna liikumisest. Riskid: Krediidi risk: Kui paigutada oma raha investeerimishoiusesse, on panga maksevõime halvenemise korral risk kaotada kogu hoiusumma või osa sellest ja ilma jääda võimalikest intressidest
Intressiriski maandamismeetodid: •portfelli immuniseerimine ehk gAp-i või DgAp-i nullini viimine; •riskile avatud positsioonide limiteerimine, üldlimiitide kehtes-tamine teatud protsendina eelarvestatud aastasest netointressi-tulust, •riskikindlustus tuletisinstrumentide abil nagukokkulepe tule-vase forvard intressimäära kohta, intressiswap, valuutaswap, intressioptsioonid, swaption Lk.330-332 35. Panga omakapitali adekvaatsus Krediidiasutuse omakapitali põhifunktsioonideks on: •hoiustajate huvide kaitsmine, •finantsressursside baasi tagamine, •riskantsete tehingute reguleerimine ja riskide maandamine. Kapitali adekvaatsuse näitaja on suhtarv, mis väljendab krediidiasutuse tegevusega seotud riskide kaetust tema omakapitaliga. Selle näitaja leidmiseks arvutatakse kapitalinõuded krediidiriski, välis-valuutariski, kaubariski, samuti kauplemisportfelli 9 positsiooniriski ning ülekande- ja vastaspoole krediidiriski osas. 36
2. iga rahavoo nüüdisväärtus korrutada ajaga, s.t tema esinemise perioodi järjekorranumbriga ja leida nende korrutiste summa 3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega. 21. valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas: • arbitraažitehingud • investorite otsused oma säästude kaitsmiseks kõigepealt hoiustajate ootused intressimäära ja inflatsiooni suhtes) Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 22. Hinnakomponentide osakaal intressis (kliendiriski ja laenu suuruse mõju) Krediidirisk - risk, et laenuvõtja ei täida oma rahalisi kohustusi panga suhtes (krediidi vastaspoole risk, kontsentratsioonirisk ja arveldusrisk) Sisemiste reitingute IRB lähenemised Krediidiriskiparameetrid: a. Maksejõuetuks muutumise tõenäosus PD (probabilty of default) b
leida nende korrutiste summa 3. jagada võlakirja nüüdisväärtusega. 29. Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid Pikas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid 30. Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid ja finantsvarade nõudluse teooria Lühiajalises perspektiivis vahetuskursi mõjutavad suures osas: · arbitraazitehingud · investorite otsused oma säästude kaitsmiseks 13 (kõigepealt hoiustajate ootused intressimäära ja inflatsiooni suhtes) Lühemas perspektiivis valuutakurssi mõjutavad tegurid *Suhteline kasv võrreldes sama näitajaga teises riigis 31. Panga juhtimisarvestus: sisemine raha hind (FTP Funds Transfer Price) ja likviidsusrisk Likviidsusrisk - risk, et pank ei suuda täita oma maksekohustusi tähtaja saabumisel Panga likviidsusrisk võimalus, et pank ei suuda õigeaegselt rahuldada klientide nõudeid ilma kahjumit kandmata
sest reeglina hoius kestab nii kaua nagu lepingus kirjas. · Säästuhoius - sissemakseid saab teha erinevate osade kaupa. Saab koguda pikema aja vältel. Lõpetamine on sarnane tähtajalisele hoiusele. Kliendi jaoks on hea, sest saab koguda maksete kaupa, intress on samas päris hea. Panga jaoks on vahepealne variant. Pank ei tea alati sissemakseid, kui pole stabiilset sissemaksete graafikut. 15. Hoiusekindlustus Hoiusekindlustus - kindlustussüsteem, mis tagab hoiustajate enamikule nende vara säilimise ka panga pankroti korral. Kõik hoiusekindlustussüsteemiga liitunud pangad on kohustatud deponeerima kindla summa kindlustusfondi. Loodud seepärast, et vältida võimalikku paanikat klientide hulgas ja tagada pankade stabiilsust. Baseerub tagatisfondi seadusel. Võimalused: · eelarahastamine pangad tasuvad makseid skeemi korrapäraselt konkreetseks perioodiks kindlaksmääratud summana ehk raha kogutakse pikema aja vältel ette
Silla krediit hindamiste reserv; muud reservid. Panga omavahendid subjektidele. Standartsete tingimustega võla-kirjadest (Bridge Loan)- eluaseme vahetus ühest elupaigast teise. Omanike poolt panka invest. raha. Omakapital kajastab mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse Kinnisvara lenu tähtaeg 10..20..30 aastat, tagatakse pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased pikaajlisi fondi aktsiaid. Vallaspant- selle objektid: hüpoteegiga, eesõigusega kinnisvarale. Int. võib olla omavah.- sisssemaksed; aktsiakapital; eelmiste aastate materjaalne vallasvara, debitoorsed arved, väärtpaberid, fikseeritud või ujuv. Vt. Laenu tagasimaksmine. jaotamata kasum; aruandeperioodi kasum/kahjum; pangahoiused, mitmesugused õigused ja nõuded 1
põhimõtteliselt equity insolvency mõistega ja teine balance sheet insolvency mõistega. Krediidiasutuse pankroti erisused tuleb lähtuda tagatisfondi seaduses (TFS) sätestatud erisustest.Tagatisfondi seaduse § 38 kohalselt on krediidiasutuse pankrotihalduri kohustatud hiljemalt 24 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuste kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; esitama fondile andmed hoiustajate ja nende hoiuste saldo kohta. Krediidiasutuse maksejõuetus vaadatuna läbi regulatiivse maksejõuetuse prisma tähendab krediidiasutuse mittevastavus olulise tähtsusega usaldatavusnormatiividele, millekson eelkõige likviidsuse ja kapitali adekvaatsuse miinimumnõuded. Finantsstabiilsust peeatakse avalikuks huviks. Haldusmenetluse raames krediidiasutuse maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel ei tegelda
panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. Eesti Pank on kehtestanud kohustusliku reservi määraks 10% hoiustest. Varutegur Varutegur on reservi suurus, mida pank peab hoidma. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga. Rahamass suureneb või väheneb rahaloomekordisti võrra. Hoiustajate kaitse - Hoiuste tagamise süsteem - Pangajärelvalve Eesti Pank Eesti Pank on keskpank, mida juhib Nõukogu., mille esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, kuid igapäevast tööd keskpangas juhib panga president. Panga presidendi ametiaeg kestab 5 aastat. Eesti Pangas tegutseb 4
ajahetkel. Tähtajalise ehk deposiithoiuse puhul huvitab klienti teenitav intress. Hoiustades oma raha deposiithoiusele, ei kasuta klient seda raha kokkulepitud aja jooksul ja saab selle eest pangalt intressi näol vastavat tasu. Säästuhoiuse puhul laekub kliendilt regulaarselt raha kontole juurde ja pank maksab kogunevalt summalt kliendile intresse. On ka kombineeritud hoiuseid, kus klient saab nautida nii nõude- kui ka säästuhoiuse hüvesid. Laenamine tähendab hoiustajate raha suunamist neile, kes soovivad seda hetkel kasutada. Laenuintressid on üks pankade oluline tuluallikas. Panga kasum tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi kui ise hoiustajatele maksab. Majandusliku tulususe seisukohast on pank huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest. Kusjuures eesmärgiks pole mitte laenu andmine iseenesest, vaid laenu andmine klientidele, kes on võimelised laenu koos intressidega tagasi maksma. Laene
Kriiside lahendused peavad olema ühiskonnale tervikuna võimalikult odavad, tagama avalikkuse usalduse säilimise finantssüsteemi ja Eesti krooni vastu ning mitte soodustama moraalse riski teket. Süsteemiriski leevendamiseks 1. Makromajandusliku stabiilsuse tagamine (varade väärtuse järskude tõusude-languste vältimine), s.t. keskkond. 2. Pangakorraldajatele ja pangajärelevalvele võib anda volitused, mis võimaldaksid luua piisava kindlustusvõrgu, vältimaks hoiustajate kahjumeid seoses panga varade ebasoodsalt kiire müümisega ja hoiustaja pöördumist sularaha poole s.t. tagajärgede leevendamine. 3. Pangakrahhide põhjuste vältimine riskihaldusmeetmete rakendamisega. Makse- ja arveldussüsteemidega seotud keskpanga funktsioonid makse- ja arveldussüsteemidega seotud funktsioonid on viimastel aastatel kõikide keskpankade tegevuses tähtsustunud. Eesti Panga eestvedamisel on selles valdkonnas käivitunud reaalaja-suurarveldussüsteemi (RTGS) projekt
rahalisi hoiuseid ja annavad laene ning tema majanduslikuks eesmärgiks on kasum. Panga kasum tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat protsenti kui hoiustajale maksab. Täites oma kaht põhilist funktsiooni RAHA HOIUSTAMINE JA LAENU ANDMINE peab pank leidma optimaalse tasakaalu väljalaenatava ressursi ja pangas hoitava reservi vahel. Üleliigset laenamist takistataksegi kohustusliku reservinõudega, mida hoitakse sularahana reservis ja sellega suurendatakse hoiustajate usaldust pangasüsteemi suhtes. Lisaks neile kahele funktsioonile teostab kommertspank ka MAKSETE SOORITAMIST. 33 10. TÖÖTURG 10.1 TÖÖTURU MÕISTE JA PALK Majandusteadlased kasutavad mõistet TÖÖÜHIK, mille mõõtmiseks kasutatakse AEGA. Nii saamegi tööaja mõiste, mis on töö suuruse mõõt. Selline käsitlus aga võib jätta väära mulje, sest nagu polekski vahet arsti ja saapapuhastaja töös
pankade pangaks. Tema põhiülesanded on: rahapoliitika elluviimine, kommertspankade juhtimine ja nende deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele. Keskpank määrab kommertspankadele kohustusliku reservimäära ehk reservisuhte. See tähendab, et pangad peavad osa oma hoiustest hoidma sularahana või deposiitidena keskpangas. Kohustusliuku reservimäära suurus määratakse protsentides deposiitidest. Eestis peab 11% deposiitidest säilitatama reservina. Sellega suurendatakse hoiustajate usaldust pangasüsteemi suhtes. Rahaloomine kommertspankade poolt seisneb selles, et kui näiteks pannakse kommertspanka deposiitarvele 1000 krooni, peab pank osa raha jätma kohustuslikku reservi, oletame et kohustusliku reservi määr on 10%, siis on kohustusliku reservi suurus 0,1 x 1000 = 100 . Ülejäänud raha 1000 - 100 = 900 võib pank uuesti välja laenata. Kui 31
hajuvusdiagrammi, on näha, et korrelat- sioonikordaja muudab suureks Tallinn. Jättes 10 Tallinna andmed kõrvale ja leides korrelat- sioonikordaja ülejäänud regioonide kohta, 0 0 500 1000 1500 saadakse tulemuseks 0,656. Seos hoiustajate Hoiuste arv, tuh tk arvu ja hoiuse suuruse vahel on oluliselt nõrgem. Lineaarse korrelatsioonikordaja väärtus võib olla eksitav ka teises suunas: tunnuste vahel võib olla väga tugev seos, kuid lineaarne korrelatsioonikordaja ei viita selle olemasolule. Näide 11-3 Lineaarse korrelatsiooni puudused Ettevõttes on analüüsitud toote hinna ja saadud kasumi vahelist seost
annaabi.ee 
