Raha väärtus võib muutuda Inflatsioon Inflatsioon – raha ostujõu langus, mida iseloomustab hindade üldine tõus Mis seda põhjustab? Nõudlusinflatsioon – ’’Liiga palju raha jahib piiratud hulgal kaupu’’. Nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine. Kuluinflatsioon – Tootmiskulude kasvust põhjustatud hinnatõus Kes saavad inflatsioonist kahju: Kindlate tuludega inimesed Hoiustajad Laenuandjad Ettevõtlus Kes saavad inflatsioonist kasu: Kellel on kerge oma tulusid suurendada Laenuvõtjad
Islamis on see siis kapitali ja ettevõtte vahelise partnerluse alusmüüriks. (Ahmad 1980: 44-45) Eelpool nimetatud kapitali ja ettevõtte vahelise partnerluse põhimõtteid rakendatakse panganduses. Islami ühiskonnas on intressivabas panganduses kolm osapoolt: · kapitali tegelik kasutaja või ettevõtja · pank, mis on kapitalifondide osaline kasutaja ja vahendav lüli · säästude või kapitalifondide andja, s.t hoiustajad pangas Seega on tegelike ettevõtjate, pankade ja hoiustajate vahel kolmepoolne suhe. Ühel tasandil on Mudarabah partnerlus hoiustajate ja panga vahel, teisel tasemel on see panga ja lõpliku või tegeliku fondi kasutaja või ettevõtja vahel. Võib olla näiteks kokkulepe, et ettevõtja (või laenusaaja tänapäeva pangandussüsteemis) ja pank jagavad tulu nii ,et kumbki saab 50%, või et ettevõtja saab 60% ja pank 40%, või mingi muu suhe, milles nad omavahel kokku lepivad.
Inflatsiooni liigid · Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad. · Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus Kes saab kasu, kes kahju inflatsioonist? Kahju: suhteliselt kindlate tuludega inimesed (elukalliduse tõusuga on vaja endise elatustaseme säilimiseks teenida rohkem raha; hoiustajad (kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab raha tagasisaamisel selle eest vähem kui varem); laenuandjad (nagu hoiustajate puhul ei pruugi olla tagasi makstav summa samaväärne laenatuga); ettevõtlus (tekitab ebakindlust, halvendab edaspidiste kulutuste prognoosimist, tootmiskulude kasv) Kasu: need, kellel on kerge oma tulu suurendada; laenuvõtjad (vastupidine laenuandjatele) MÕISTED: likviidsus raha kohese kasutamise võimalus
kommertspankadele kehtestatud reservimäär on 1%? Milline oleks maksimaalne võimalik summa? Rahaloomekordisti arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga, milleks meil on 1% ehk 1. See tähendab, et meie rahakordaja on 100, sest 100/1=100. Seega 500*100= 50 000 ehk maksimaalne võimalik summa. 3. Kes saab inflatsioonist kasu, kes kahju? a. ettevõtlus saab kahju e. laenuandjad saavad kahju ............ b. hoiustajad saavad kahju f. stabiilse sissetulekuga inimesed saavad kahju c. laenajad saavad kasu g. valitsus saab kasu d. need, kel on kerge oma tulusid suurendada saavad pigem kasu 4. Too näiteid, mis võib põhjustada tootmiskulude kasvu ja seega tekitada kuluinflatsiooni: a. teatud tooraine kallinemine b. palgatingimuste muutumine c. hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega 5. Mis on faktooring
(THI) kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1. nõudlusinflatsioon liiga palju raha jahib inflatsiooni piiratud hulka kaupu. 2. kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. Kes saab kahju 1. suhteliselt kindlate tuludega inimesed inflatsioonist 2. hoiustajad 3. laenuandjad 4. ettevõtlus Kes saab kasu 1. need, kellel on kerge oma tulusid suurendada inflatsioonist 2. laenuvõtjad Kust tulevad Eesti Sente ja münte valmistas 1991-96 Eesti Panga rahatähed ja mündid tellimusel Tallinna Juveelitehas, Soome ettevõte Suomen Rahapaja OY aastatel 97 ja 98, ning Lõuna- Aafrika firma South-African Mint Company (Pty)
Igas ühiskonnas on selliseid, kellel on raha puudu ning need hakkasid hoidlast raha küsima, kuna raha ju seis seal niisama. Saadi aru, et see on jälle teenimise võimalus. Kuna need, kes küsivad, on häda olukorras, saab nende käest rohkem küsida väljaandmise eest. Saadi aru, et see on eriti kasulik ja hakati üha enam raha välja laenama. Ning ühel hetkel tekkis olukord, kus hoidlad ei suutnud raha välja maksta ( tsekkide eest). Et oma nahka päästa, hakkavad hoiustajad raha hoidjate teenustasu vähendama, et nad rohkem uut raha sisse tooks. Natuke see aitas, kuid lõpuks pidid hoiustajad rahvale peale maksma, et nad oma vaba raha neile tooks. See on klassikalise panga sünd. Hoiustajatele makstakse intresse, laenajad peavad maksma peale. USALDUSRAHA EMISSIOON- rahal puudub osaliselt või täielikult väärismetalli või konverteeritava valuuta tagatus. Isegi kui väike osa ei ole tagatud, siis see on ikkagi juba usaldusraha
- finantsnõustamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga. Pank on huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest, sest seda suurem on kasum. Klientide usaldusväärsuse ja maksevõime hindamine on siin kõige olulisem. Teine suurem risk on seotud võimalusega jätta rahuldamata hoiustajate nõudmised. Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika ja hoiustajad võtavad raha pangast välja. Panga likviidsus – panga võime rahuldada igal ajal hoiustajate õigustatud nõudeid. Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe. Tulenevalt tagatisfondi seadusest on hoiused kindlustatud ja hüvitatakse 100 protsendi ulatuses. Alates 01.01. 2011 on hüvituse piirmäär 100 000 eurot. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4
kokku umbes 85 miljardit krooni), kus pangad on vahepeal tublisti kroone "paljundanud", andes välja laene. Mis siis saab? Priit helistab Erkkile ja peetakse aru. Mõne tunni pärast helistab Erkki Janile Stockholmi, et nõu küsida. Siis sõltub kõik sellest, kui kõvast terasest on meie pankurite ja pankade Rootsi omanike närvid. 85 miljardit Eesti krooni on päris palju raha, ka Rootsi pankadele. Kas pangad oleksid valmis minema kroonis pikaks olukorras, kus hoiustajad tahavad kroonidest lahti saada? Ma loodan väga, et selleni asi ei jõua. Et suurendada positiivse stsenaariumi tõenäosust, ei tohi istuda käed rüpes. Poliitikute töö ei ole lasta maha sõnumitoojaid. Meil tuleb endalt küsida: mida saame teha, et suurendada usaldust Eesti majanduse vastu? Oleme harjunud olema edukas reformiriik, keda teistele eeskujuks seatakse. Nüüd on "viiemees" paar kolme välja teeninud ja see võib olla päris ehmatav
RESERV LISA- Invest-d ?% KOHUST. RESERV 10% t0 Aeg Joonis. Reservimäär ja raha usaldus Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika – Hoiustajad võtavad raha pangast välja ja pank läheb pankrotti ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpan-
9. Eesti Panga ülesanded. Eesti rahanduse järele valvab valitsusest sõltumatu keskpank - Eesti Pank. Eesti Panga presidendi ja nõukogu liikmete kandidaadid esitab Vabariigi President ja kinnitab ametisse Riigikogu. Eesti Pank hoiab valuutareserve, jälgib pidevalt krooni seisundit, on ka kommertspanganduse järelvalvaja. EP jälgib, et krediiditurule ei ilmuks panku, mille eesmärk on raha panga asutajaile ülisoodsate laenudena laiali jagada ja siis pankrotti minna, jättes hoiustajad tühjade kätega. 10. Kohalik Omavalitsus (KOV) Eestis on hetkel 227 omavalitsust (33 linna, 194 valda). KOV valitakse 4-ks aastaks kohalike elanike poolt, kes ei pea olema riigi kodanikud, küll aga peavad nad vähemalt aasta olema elanud selles kohas, et valida ning vähemalt 5 aastat elanud seal, et kandideerida KOV'i. KOV'i ülesanneteks on: heakorratööd (teede korrastamine; parkide olemasolu, lillede, puude, taimede eest hoolitsemine jne), hariduse osa ( tasuta koolitoit,
pankrotti on ülimadal. Selline tagatisfond annab inimeste hoiustele sisuliselt riigi garantii. Tagatisfond on era ja iseseisev organisatsioon, katab ainult eesti tegevusloa alusel tegustetsevaid krediidiasutuste hoiused, välisriigi krediidiasutuste fillialide hoiused hüvitamisele ei kuulu. Hoiuste tagamise piirmäärasid oli muutunud suuremaks, mis tähendab, et inimestel on nüüd rohkem usaldust raha panna pankasse. See on väga tähtis, kuidas hoiustajad usaldavad oma raha pangale, sest hoiuste suurusest sõltub panga funktsioneerimine, mis mõjutab üldiselt riigi majandusarengu. Tagatisfond ei hüvita kõik hoiused, on olemas ka erandid, mis on sätestatud seaduses. Kokkuvõteks võib öelda, et meie hoiuste tagamisskeem on hästi reguleeritud ja seisab tugevatel jalgadel. 11 VIIDATUD ALLIKAD Riigiteataja Tagatisfondi seadus [WWW] http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp
Igas ühiskonnas on raha kokkuhoidjad ja samas alati ka selliseid, kes soovivad laenu. Hakataksegi pöörduma hoidlate poole laenu saamiseks. Kuid laenaja on ju hädasolija ja talt saab võtta kõrget tasu. Selline laenamine väga tulus äri. Umbes aastal 1500 hakkasid hoidlatel tekkima probleemid. Et mõni hoiustaja tahab raha välja võtta, kuid kõik raha on välja laenatud. Seetõttu hakati alandama hoiuse teenustasu (et meelitada rohkem hoiustajad ja siis saaks rohkem ka välja laenata). Teenustasu alandamisega jõuti nulli. Ei pidanud enam hoiustamise eest tasu maksma. Hoiustajatele hakatakse lausa peale maksma. Nüüd on tegemist sisuliselt pangaga. Paljudes riikides lähevad need hoiustajad 3 pankrotti. Lõppkokkuvõttes väga suure negatiivse mõjuga raha ringlusele. Valitsus hakkab nüüd teostama kontrolli pankade üle
arstiabile. Aga pangad nemad tahtsid loomulikult oma laenatud raha tagasi saada. Ent kust midagi võtta ei ole, sealt, nagu selgus, ei suuda võtta ka pangad. Esimese kümne kuuga pärast musta neljapäeva läks Ameerikas pankrotti seitse ja poolsada panka. Pankade pankrotistumine tekitas inimestes hirmu, et nad jäävad oma säästudest ilma. Meeleheitlikult püüdsid nad raha välja võtta. Paanika paisus üha suuremaks ning pangad muudkui varisesid. 1933. aastaks olid hoiustajad jäänud ühtekokku ilma 140 miljardist dollarist. (Lihtne aritmeetiline tehe näitab, et selle summa eest saanuks tollal täita pea 47 riigieelarvet.) Pangapaanika jättis ameeriklaste hinge kauakestva jälje. Filmiajaloolased on selle kajastust näinud isegi Frank Capra 1946. aasta klassikalises jõulufilmis «It's a Wonderful Life», kus peategelane George Bailey otsustab pärast suurt rahakaotust sillalt alla hüpates end tappa.
Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad soovivad saada nii palju kasumit kui võimalik, laenates raha välja niipalju kui võimalik, peavad nad teiselt poolt olema võimelised nõudmise korral hoiustajatele nende raha välja maksma. Ükski pank ei ole suuteline kogu hoiustatud raha korraga välja maksma ja panga tegevus põhineb arvestusel, et kõik hoiustajad kunagi korraga oma raha välja võtta ei soovi. Pangad hoiavad mingi osa deposiitidest reservis, ülejäänu aga laenavad välja. Väljalaenatud rahast omakorda mingi osa hoiustatakse uuesti pangas, millest osa jätab pank reservi, osa aga laenab omakorda uuesti välja. Nii võib kokku hoiustatud ja välja laenatud raha hulk võrreldes algse rahasummaga võrreldes mitmekordistuda. Seda nimetatakse raha multiplikaatoriks. 52. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele.
keskkonna tingimustest ja tegevusplaani vastavusest tegelikule olukorrale. Ebaõnnestumise põhjusteks võib olla kehv juhtimine, mitteadekvaatne kontroll, segadused varaga ümberkäimisel. Pank on finantsettevõte. Tema maksejõuetuse põhjuseks on tõsised vead finantsjuhtimisel, st kas likviidsuse, intressiriski, krediidiriski, kapitali või kulude juhtimisel. Sellised on olnud pankrottide põhjused ka Eesti panganduses. Lisaks pankrotivara realiseerimisest laekunud vahenditele saavad hoiustajad panga pankroti korral oma hoiuste katteks kompensatsiooni Hoiuste Tagamise Fondi kaudu. Maksimaalne kompensatsiooni summa ühe hoiustaja kohta ühes pangas on 2000.a. 1.jaanuarist 40 tuhat krooni. Edaspidi see astmeliselt suureneb ja on vastavalt praegusele plaanile alates 2004.a. 1.jaanuarist 100 tuhat krooni, alates 2007.a. 1. jaanuarist 200 tuhat krooni ning alates 2010.a. 1.jaanuarist 313 tuhat krooni (e 20 tuhat eurot). Pankrotte ei kuuluta välja kunagi Eesti Pank
42. Riigieelarve on a) eeloleva aasta tulude ja kulude plaan b) aruanne riigi varadest ja võlgadest c) aruanne eelmisel aastal kulutatud raha kohta d) jooksva aasta tuluaruanne 43. Millisel põhjusel võiks riigi valitsus alandada makse? a) et aidata finantseerida riigikaitsealaseid uurimistöid b) et aeglustada inflatsioonitempot c) et alandada intressimäärasid d) elavdada majandust 44. Tavaliselt inflatsiooniperioodil a) saavad kasu laenuandjad ja hoiustajad b) saavad kasu need, kellel on kindlad sissetulekud c) väheneb krooni ostujõud d) langeb tarbijahinnaindeks 45. Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad 46. Riigi majanduses kasutusel olev rahamass ilmselt suureneb, kui kommertspangad a) suurendavad reservi varutegurit b) võtavad klientidelt vastu sularahahoiuseid
· Riik on ajutiselt ebalikviidne, kuna puuduvad vahendid kohustuste kohe täitmiseks · Investorite usalduse kaotuse puhul lõpeb laenude andmine ja riik ei suuda enam oma varasemaid kohustusi refinantseerida (nt Korea 1997) Nn bank-run valuutakriisid: · Keskpank tegutseb viimase instantsi laenajana nende pankade suhtes, mis on ajutiselt maksejõuetud, seevastu püsivalt maksejõuetud pangad jäävad abist ilma · Hoiustajad ei tea pankade tegelikku olukorda ja peavad ohu korral paremaks võtta oma hoiused kohalikest pankadest välja · Tulemuseks valuutast "põgenemine" (nt. Aasia kriisid 1997-98, Argentiina 2001) Nakkavad kriisid ja irratsionaalsed spekulatsioonid: · Investorid selekteerivad riigid majandus- ja finantsnäitajate põhjal ning seejärel valivad investeerimisprioriteedid
kasumi saamiseks. Kasum tekib väljalaenatud raha intressi (panga tulu) ja hoiusele võetud laenu intressi (panga kulu) vahest. Siin tuleb aga arvestada asjaoluga, et kuigi pangad soovivad saada nii palju kasumit kui võimalik, laenates raha välja niipalju kui võimalik, peavad nad teiselt poolt olema võimelised nõudmise korral hoiustajatele nende raha välja maksma. Ükski pank ei ole suuteline kogu hoiustatud raha korraga välja maksma ja panga tegevus põhineb arvestusel, et kõik hoiustajad kunagi korraga oma raha välja võtta ei soovi. Pangad hoiavad mingi osa deposiitidest reservis, ülejäänu aga laenavad välja. Väljalaenatud rahast omakorda mingi osa hoiustatakse uuesti pangas, millest osa jätab pank reservi, osa aga laenab omakorda uuesti välja. Nii võib kokku hoiustatud ja välja laenatud raha hulk võrreldes algse rahasummaga võrreldes mitmekordistuda. Seda nimetatakse raha multiplikaatoriks. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika kolm põhilist vahendit on:
5) Üldiste tehingukulude vähendamine ja säästude ühendamine Riskide hajutamine ja info kogumine finantsvahenduses Riskide eduka hajutamise esimeseks oluliseks tingimuseks on finantsvahendusasutuste suuremastaabiline tegevus Suuremastaabiline tegevus põhineb statistilisele nähtusele, mida nimetatakse suurte arvude seaduseks. Peamiseks riskiks, mida see suuremastaabiline tegevus hajutab, on likviidsusrisk. Nt kui pangal on palju kontosid, on suhteliselt väike tõenäosus, et kõik hoiustajad oma raha korraga välja võtavad. Suuremahulise tegevuse korral saab pank valida laenuvõtjate vahel. Suurestaabiline tegevus annab pankadele teisegi eelise, sest tegevuse mastaapsus aitab vähendada kapitali säilivuse riski ehk see vähendab võimalust, et üksik investor võiks oma raha kaotada. Sellise riski vähendamisel on kaks peamist põhjust: 1) Mida suuremaks kujuneb pank, seda suurem võimalus on varasid mitmekesistadan (hajutada)
Loomulikult arvestati teenuselt ka väike tasu. Algusajal töötasid valuutavahetuspankadena näiteks Hamburgi Pank ja Amsterdami Pank. Kuigi seda tüüpi pangad olid omal ajal väga tähtsad, lõpetas enamik neist tegevuse 19. sajandi teiseks pooleks. Deposiitpangad jätkasid ja arendasid edasi seda, millega tegelesid kullassepad. Selle asemel, et kulla hoiustamise eest tasu küsida, maksid deposiitpangad hoiustajatele intresse. Vastutasuks lubasid hoiustajad pangal oma kulla välja laenata, mille pealt pank suuremat intressi võttis. Selline tegevus tõi majandusse juurde hulgaliselt raha ja aitas kaasa arengule. Sarnaselt valuutavahetuspankadele, tekkis ka deposiitpankade juurde pangaraha. Siinkohal ei olnud selleks aga mündid, vaid tõendid selle kohta, kui palju oli inimesel pangas raha. Algselt toimus arveldamine suusõnaliste kokkulepetena, hiljem kirjalike kviitungitena, millest arenesid välja pangatsekid
muutnud. Keskpankade sõltumatus on tavaliselt fikseeritud kas riikide põhiseaduses, keskpangaseaduses vm õiguslikul tasandil. Euroopa Keskpanga sõltumatus on näiteks fikseeritud Maastrichti lepingus, Eesti Panga oma Eesti Panga seaduses. Kommertspankadega on läbi ajaloo olnud ohtralt probleeme (panganduskriisid, pankotid jne), siis nende usaldus püsib raha vabal vahetatavusel sularaha vastu suvalisel hetkel. Kui hoiustajad arvavad, et nende hoiused ei ole enam vabalt sularahaks vahetatavad, tekib neil ohutunne, mis sunnib neid raha pangast välja võtma. Kui selline ohutunne levib paljudele klientidele, tekivad pangakriisid (bank run), kus arvukad hoiuseid sularahana välja võtvad kliendid põhjustavad konkreetses pangas sularahakriisi ja võivad viia selle pankrotistumiseni. Kui hirm rahast ilma jääda veelgi levib, võib see mõjuda ka teistele finantsinstitutsioonidele ja seega tekkida süsteemse kriisi oht
Reostamine 20% Infrastruktuuride sh teede ehitamine 17% Tulekahjude kustutamine kooslustes kus regulaarsed tulekahjud loomulikud 13% Metsaraied 12% (Stein jt 2000) Millised on enimohustatud elupaigad maailmas? Miks on vihmametsad olulised? Kirjelda nendega seotud probleeme. Kirjelda rohumaade seisundit ja kadumise põhjuseid. Troopilised vihmametsad. 7% maakera pinnast 50% liikidest seal Vihma ja udumetsad: valgalade kaitsepuhvrid ja kliima reguleerijad CO2 hoiustajad ,,planeedi kopsud" Kerge hävitada väga õhukesed ja toitaine vaesed mullad. Oletatakse et varasem pindala oli 16 mln km2 1982 järgi vaid 9 mln km2Aastas kaob ~ 150 000 210 000 km2 ~ 1 % aastas Kadumise põhjused: 60% ebamajandusliku väikepõllunduse tõttu Rändpõllundus Shifting cultivation 20% Lage ja valikraie 10% karjamaade loomine 5 10% infrastruktuur ja teed Tööstusmaade nõudlus odava toorme järgi Rohumaad- preeriad ja stepid
Tavaliselt on hulgihoiustajate riskitaluvus reeglina kõrgem, tänu sellele on nende hoiused stabiilsemad ja nende käitumine ettearvatavam. Need tunnused ongi olulised panga likviidsuse planeerimisel. 1. Panga põhihoiuste sh väiksemate erahoiuste suurendamine - maailma majanduse praktika on näidanud, et stabiilses majanduskeskkonnas ja stabiilse rahasüsteemi tingimustes on eelkõige erakliendid pankade jaoks kõige lojaalsemad hoiustajad, millega garanteeritakse pankadele suhteliselt stabiilne ning ühtlane finantseerimifaas. Selliste klientide kaasamisel peab pank arvestama, et nimetatud kliendirühm on suhteliselt kergesti mõjutatav ning majandus- ja finantsprobleemide tekkimisel võivad nad reageerida mitte kõige adekvaatsemalt ehk mõtlematult. 1. Võimalikult harv laenamine keskpangalt kui viimaselt laenuandjalt -
a. Muutub reeglina üks kord aastas b. On alati suurem kui reaalne vahetuskurss c. Näitab välisvaluuta hinda kodumaises vääringus d. Ei mõjuta reaalmajandust Tarbijahinna indeks on sama mis SKP deflaator. - Vale Valuutakurssi defineeritakse kui a. Siseturu hindade taset välisvaluutas b. SKP deflaatori suurust c. Ühe ühiku kodumaise raha hinda teise maa valuutas d. Sisemaiste ja välismaiste tarbekaupade hindade suhet Kiire inflatsiooni tagajärjel võidavad suhteliselt a. Hoiustajad b. Laene omavad ettevõtjad c. Avaliku sektori ettevõtete töötajad d. Kindlasummaliste tulude saajad Valuutakursi devaliveerimine fikseeritud valuutakursi tingimustes muudab välismaised kaubad kallimaks. Kreeka majanduskriisi üheks põhjuseks on efektiivse valuuta reaalkursi (REER) tugevnemine. Fikseeritud valuutakursreziim tähendab olukorda, mille puhul valuutakurss sõltub riigieelarve tasakaalust. - Vale Inflatsiooni saab pidurdada ainult ringluses oleva rahamassi vähendamisega
akumulatsioon, olenevalt ootustest ja investeerimisfondide võimalustest. Nimetatud tunnusjooni käsitletakse ka kui inflatsiooni moonutuskulusid (distortion costs of inflation). Inflatsiooni sotsiaalsed kulud avalduvad ka inflatsiooniperioodide üldises kindlusetuses. Tüüpilised kaotajad ootamatult ilmnenud inflatsiooni korral on kreeditorid (võlausaldajad), tarbijad, fikseeritud sissetulekutega inimesed, hoiustajad, ja teised, kelle reaalsissetulekuid ja majanduslikku olukorda inflatsioon kahjustab. · raha hoidmise efektiivsuskaod · menüükulud · raha reaalse väärtuse langus 30.Äritsükkel ja tema faasid. Majandustsükli faaside tunnused Äritsükkel on reaalse kogutoodangu mahu perioodiline kõikumine. Äritsüklit iseloomustab toodangu üheaegne langus või tõus mitmes majandussektoris.
· panga riskijuhtimise ja kapitalivajaduse sisemise hindamise tähtsus · turundusdistsipliini ja ulatuslikumad avalikustamise nõuded Jõustus 31.12.2006 Seni kehtis 1998.a valminud Basel I Krediidi- ja operatsiooniriski uusi meetodeid hakati rakendama alates 2007.a Erinevatel gruppidel erinevad huvid ja vajadused Teenuste müüjad pankadele soovivad müüa pangale tooteid ja teenuseid ning saada selle eest väärilist tasu. Soovivad võimalikult kõrgeid müügihindasid. Hoiustajad soovivad kindlustada oma säästud ja intressitulu ja soovivad soodsaid intressimäärasid hoiustele. Panga kliendid finantstoodete ja teenuste atraktiivne pakett, soovivad konkurentsvõimelisi hindasid. Panga töötajad rahulolu toga ja karjäärivõimalused, soovivad konkurentsivõimelist palka ja muid soodustusi. Aktsionärid dividend- ja kapitalitulu, kasumi maksimeerimine, aga mitte investeeringute jelgeoleku arvel
soodsam oma tegevuse korraldamiseks). 90-ndate aastate lõpus sai oluliseks. Basel II: · senisest riskitundlikum kapitalinõuete arvutamise metoodika · panga riskijuhtimise ja kapitalivajaduse sisemise hindamise tähtsus · turudistsipliini ja ulatuslikumad avalikustamise nõuded. Erinevate gruppide huvid ja vajadused · Teenuste müüjad pangale soovivad müüa pangale tooteid ja teenuseid ning saada selle eest väärilist tasu ning soovivad võimalikult kõrgeid müügihindasid. · Hoiustajad soovivad kindlustada oma säästud ja intressitulu, soovivad ka soodsaid intressimäärasid hoiustele. · Panga kliendid soovivad finantstoodete ja -teenuste atraktiivseid pakette, samuti tahavad konkurentsivõimelisi hindu. · Panga töötajad soovivad rahulolu tööga ja kärjäärivõimalusi, head palka ja muid soodustusi. · Aktsionärid soovivad dividendi- ja kapitalitulu, kasumi maksimeerimist, aga mitte investeeringute julgeoleku arvelt.
Föderaalbüroo kaudu põllumajandustoodete hindu mõjutama. Farmerite Föderaalbüroo hakkas ostma põllumajandusprodukte ja neid hävitama, et toiduhindu tõsta. Riigis kannatasid paljud nälga, kuid USA-s hävitati näiteks 1933. aastal üle kuue miljoni sea (heideti jõkke) ja miljoneid veiseid. Sajad miljonid liitrid piima valati solgiaukudesse. 25% puuvilla külvipinnast jäeti sööti. (Krinal 1988:13-14) Probleemid tekkisid ka panganduses. Hoiustajad hakkasid pankadest oma hoiuseid välja võtma ja nõudlus kulla järele suurenes, mis tõttu vähenesid Föderaalpanga kullavarud. 1929-1933. aastail laostus kokku 9096 panka deposiitide üldsummaga 6,8 miljardit dollarit. 6. märtsil oli sunnitud president kõik pangad sulgema ja võtma kulla ringlusest. 30. jaanuaril 1934. aastal vähendati dollari kullasisaldust 41% võrra ehk dollar devalveeriti. Dollari devalveerimine oli
(THI) kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1. nõudlusinflatsioon liiga palju raha jahib inflatsiooni piiratud hulka kaupu. 2. kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. Kes saab kahju 1. suhteliselt kindlate tuludega inimesed inflatsioonist 2. hoiustajad 3. laenuandjad 4. ettevõtlus Kes saab kasu 1. need, kellel on kerge oma tulusid suurendada inflatsioonist 2. laenuvõtjad Kust tulevad Eesti Sente ja münte valmistas 1991-96 Eesti Panga rahatähed ja mündid tellimusel Tallinna Juveelitehas, Soome ettevõte Suomen Rahapaja OY aastatel 97 ja 98, ning Lõuna- Aafrika firma South-African Mint Company (Pty)
kahjusid. Täiendavat kasumit võivad pangad teenida raha juurdevoolu teel, kuid see ei saa kesta lõputult kuna vastasel korral muutuks pank kreeditoride jaoks liialt riskantseks. Ühe panga raskused võivad ahelreaktsioonina üle kanduda kogu pangandussüsteemile, mille tulemusena võivad sattuda raskustesse ka teised hästi tegutsevad pangad. Pankade puhul on oluline tema usaldusväärsus, kuna tema käekäigust on huvitatud aktsionärid, hoiustajad, laenajad samuti kogu majandus (et ei tekkiks panganduskriise, mis põhjustakshäireid arveldustes, pankrotte, välisinvesteeringute ja rahapakkumise vähenemise, mis halvaks majanduskasvu). Kuna läbi pankade toimib ka rahasüsteem siis panganduskriis halvaks kogu majandust. Läbi pankade toimib ka rahaloomisprotsess (baasrahast tehakse arveraha), siis usaldamatus pangandussüsteemi kui terviku suhtes mõjutaks ululiselt raha pakkumist ja seeläbi
kahjusid. Täiendavat kasumit võivad pangad teenida raha juurdevoolu teel, kuid see ei saa kesta lõputult kuna vastasel korral muutuks pank kreeditoride jaoks liialt riskantseks. Ühe panga raskused võivad ahelreaktsioonina üle kanduda kogu pangandussüsteemile, mille tulemusena võivad sattuda raskustesse ka teised hästi tegutsevad pangad. Pankade puhul on oluline tema usaldusväärsus, kuna tema käekäigust on huvitatud aktsionärid, hoiustajad, laenajad samuti kogu majandus (et ei tekkiks panganduskriise, mis põhjustakshäireid arveldustes, pankrotte, välisinvesteeringute ja rahapakkumise vähenemise, mis halvaks majanduskasvu). Kuna läbi pankade toimib ka rahasüsteem siis panganduskriis halvaks kogu majandust. Läbi pankade toimib ka rahaloomisprotsess (baasrahast tehakse arveraha), siis usaldamatus pangandussüsteemi kui terviku suhtes mõjutaks ululiselt raha pakkumist ja seeläbi
President Hoover 1929: ,,Lõplik võit vaesuse üle on käeulatuses, ligemal, kui see kunagi varem ühegi maa ajaloos on olnud!" Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Suur Depressioon. Kriisinähud põllumajanduses. 24. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil väärtpaberite müük. 29. okt. 1929 nn. must teisipäev üleriigiline paanika aktsiate drastiline hinnalangus. 1929-1932 varises kokku üle 11 000 panga USAs, hoiustajad, ettevõtted kaotasid oma säästud/kontod - 14,5 miljonit töötut. Majanduskriis levis USAst teistesse riikidesse. Kriisi põhjused Ületootmine kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. Ülemäärane laenukoormus madala intressiga laene ei suudetud hiljem tagasi maksta. Mäng aktsiatega Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine. Euroopa majandus oli seotud USA majandusega.
maksujõulisus. Ühtegi positiivset näidet moratoorimist ei ole. Seda arendati edasi ja samal ajal võeti vastu selline otsus, et keelati pankadel laenude andmine pangaametnikele. Lubati küll pangatöötajatel endal luua selline oma finantseerimissüsteem vastastikuse abistamise kassa. Selgituseks: hoiuse kindlustuse süsteem on kasutusel üle maailma, sündis USA-s riik loob kindlustussüsteemi selle jaoks, et kui pank või mitu panka makseraskustesse satuvad, siis hoiustajad saaksid oma hoiused riigi poolt tagatud süsteemi kaudu tagasi. Kui pangaga midagi juhtub, siis kogusummat tagasi ei saa 10% on omavastutus. Mingi osa saab ikka tagasi. Süsteem peab olema kas riigi enda poolt loodud või riik peab tunnustama teda. Nt Soomes on hoiustuskindlustus süsteem pankade all. Rahapesu tõkestamine kuni 1995. aastani rahapesust eriti ei rääkinud. Pankadele oli pandud esimesed kohustused. Rahapesu tõkestamine on tänapäeval üks suuremaid kuritegevuse osa
keskseid funktsioone finantsvahenduses, milleks on tähtaaegade teisendamine ehk pangavõime teisendada lühemaajalise hoiusetähtajad pikemaajalisteks laenutähtajadeks. Panga selline tegeuvs saab toimuda ainult tänu sellele, et tal on suur hulk kliente – ta tegutseb vastavalt suurte arvude seadusele. Panga laenuvahendid pärinevad tavaliselt kahest allikast, kas eraisikutelt või ettevõtetelt ning viimaste hulka kuuluvad ka suured profesionaalsed hoiustajad(kindlustusfirmad). Hoiustajate tehingute lühiajalisus tuleneb sellest, et nad ei taha võtta liiga suuri riske ning lisaks arvestatakse sellega, et vaba raha vajatakse omatarbeks. Laenud on pikemaajalised, sest laenu võetakse tavaliselt investeeringuteks, kuid investeeringute vajalik tootlus saavutatakse pikema perioodi jooksul. Finantsvahendusasutuste oluliseks ülesandeks rahasüsteemis ongi tähtaegu teisendada, mis tähendab
annaabi.ee 
