Ohutus ja kord hobuse talutamisel. (0)

Ohutus ja kord.
Ülesanne 1.
Kirjelda, milliseid ohuallikaid võib ette tulla, kui tood hobust koplist, paned boksi ja saduldad.

• Ohuallikad hobuse koplisttoomisel:
  

• Kui hobune jääb üksi koplisse, ta ärritub.
  
• Hobuse talutamine ilma nöörita, hoides päitseid käes. Kui hobune ehmub millegi peale, siis võib inimene viga saada.
  
• Kindaid pole käes. Kui hobune tormab, võib jalutusnöör vigastada paljaid käsi.
  
• Kaskat pole peas. Noorema või äkilisema hobusega peab pea olema kaitstud.
  
• Tuua hobust koplist üksinda, kui ta pole sellega harjunud või ta pole selleks treenitud. Hobune muutub närviliseks.
  
• Talutamisel ümber käe või keha keeratud jalutusnöör. Tagajärg võib olla inimese tõsised vigastused või surm.
  
• Jõuga hoida hobust, kui ta satub paanikasse. Kui hoida kogu aeg surve peal, läheb ta sellest ainult rohkem paanikasse ja lõpuks hakkab hobune inimest järel lohistama.
  
• Elektrikarjusele vastuminemine. Kui hobune läheb ise kogemata sellele pihta, siis ta ehmub ja hakkab seda kohta kartma . Kui inimene ise on kogemata lüliks elektrikarjuse ja hobuse vahel, hakkab hobune seda inimest pelgama.
  
• Kui koplis on mitu hobust ja sealt mõni välja võtta, võivad teised hobused hakata trügima.
  
• Talutada hobust enda taga, hoides jalutusnööri lõdvalt või ainult ühe käega. Kui inimene hoiab nööri pikalt ja lõdvalt ja hobune hakkab imelikult käituma, siis inimene seda ei märka, kuna pole kontakti hobusega. Ehmunud hobune võib tormata inimesele otsa, eriti olukorras, kui miski ehmatab teda selja tagant.
  
• Kiiresti jäätunud teel liikumine. Sellisel juhul võib hobune suurema tõenäosusega libiseda või kukkuda.
  
• Maantee võib olla ohuallikas, sest hobust võib mõni sõiduk ehmatada. Mistahes põhjusel ehmunud hobune võib paanikas joosta maanteele.
  
• Ümbruskonna muutumine. Hobune võib muutuda närviliseks, kui midagi tema ümber on muutunud.
  
• Hobust võib ehmatada järsku väljakaranud loom (koer, kass , jänes jne.)
  
• Pimeduses helkurvesti ja helkurteki puudumine, kui koppel või tall asub tee ääres. Talutades hobust üle tee, peab inimene ja hobune olema nähtavad autojuhile.
  
• Pärast hobuse koplist väljatoomist halvasti suletud värav. Ülejäänud hobused võivad sealt välja tormata.
  

• Ohuallikad hobuse boksi panemisel:
  

• Hobust boksi talutades on uks pooleldi lahti. Niimoodi võib hobune omale viga teha ja edaspidi selles kohas rapsima hakata.
  
• Kui inimene proovib boksi koos hobusega siseneda, võib ta jääda hobuse ja ukse vahele.
  
• Boksi tormav hobune võib olla ohtlik inimese jaoks. Ta võib trügida inimesest mööda või astuda talle jalale .
  
• Boksi on jäänud tööriistad(hang, käru jne). Hobune võib ennast vigastada.
  
• Panen hobuse valesse boksi, kuhu on suurtes kogustes jõusööta ette pandud. Sellest võivad tulla seedeprobleemid (nt kui hobusel on väga tundlik seedetrakt ).
  
• Inimene jääb hobuse ja seina vahele.
  
• Kui hobused teineteist nuusivad ja inimene on ühega neist boksis. Hobune võib erutuda ja teda kogemata jalaga lüüa.
  

• Ohuallikad hobuse saduldamisel:
  

• Uus sadul või isegi valtrap võib olla põhjuseks, miks hobune ehmub ja muutub närviliseks. Seda eriti siis, kui ta on boksis kinni seotud ja tal pole kuhugi pääseda.
  
• Hobune pole seotud ja inimene siseneb koos sadulaga boksi. Kui mingil põhjusel on hobusele saduldamine ebameeldiv, võib ta hakata boksis tiirutama või pöörata tagumiku ukse poole, et inimene ei saaks siseneda.
  

• Sadula vöö. Kui see kukub järsult maha ja teeb lärmi, võib hobune ehmuda.
  
• Valelt poolt sadula selgapanemine. Hobune muutub närviliseks, kuna see on tema jaoks täiesti uus ahel.
  
• Sadula selgapanemine, kui jalused pole kinnitatud. siis võib hobune jalusega vastu säärt saada, ehmatada ning niimoodi inimese otsa hüpata (eriti ohtlik olukord, kui see kõik juhtub boksis, sest inimene jääb hobuse ja boksi seina vahele).
  

Ülesanne 2.
Vali kahest olukorrast üks ja kirjelda, kuidas seda lahendad.
a. Lähed hobust koplisse viima ja ta on väga närviline. Üritab käekõrval joosta ja on valmis iga hetk käest lahti tõmbama.
Panen kätele ja pähe kaitsevahendid . Kui tall või koppel asuvad tee ligidal, panen selga ka helkurvesti. Hobust talutades olen tema õla juures ja vasakul pool. Ise pean olema rahulik ja tähelepanelikult jälgima hobuse liigutusi. Võtan jalutusnööri ketiga ja paigaldan selle üle hobuse nina. Nööri hoian kahe käega nii, et oleks pidev kontakt hobusega, aga ei tekitaks hobusele survet , muidu ta ärritub veelgi enam. Kui ta hakkab jooksma, lasen tal teha tiiru minu ümber. Mõnikord proovin hobust peatada ja kiidan teda, kui ta sõna kuulab. Suhtlen hobusega ja proovin teda pidevalt rahustada. Jõudes koplisse, panen väravad kinni, pööran hobust enda poole ja võtan rahulikult päitsed peast .