Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Historitsism ja juugend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sangaste, berg, pius, arhitekt, ehit, hippius, friedrich, bergi, gooti, tori, saal, kirik, gootika, krahv, krahvi, tellis, majand, historitsism, kindral, kolhoos, 1879, tall, pargi, historitsismieid, keeni, peahoone, neogootika, marssal, mõisahoone, kaunid, katusega, veetorn, pioneerilaager, talud, parima, kihelkond, 1874, magnus, paiku, juugentKeila Kool SANGASTE MÕIS Referaat Koostaja: Priit Aarne, 12.B Juhendaja: Tiina Veisalu Keila, 2011 Sisukord Sissejuhatus 1. Sangaste mõisa ajaloost 4 2. Sangaste loss 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Lisad 9 2 Sissejuhatus See referaat räägib Sangaste mõisa ajaloost ning lähemalt ka Sangaste lossist. Valisin selle teema, kuna Sangaste mõis huvitas mind ning ma soovisin ka selle kohta rohkem teada saada. Peamised allikad on Internet ning raamatud.
Referaat Sangaste loss Juhendaja: Koostas: 12. klass Sangaste mõisa ajalugu Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks
alles poole peal, aga viimastel kordadel on juba enamus ruumid möbleeritud jne. Huvitav oli sedagi kuulata, kuidas piltide järgi otsitakse võimalikult originaalilähedasi tapeete, lühtreid, diivaneid jms., kuidas nuputatakse, et mis värvi miski asi täpselt olla võis ja mis otstarve toal oli. Lisaks sellele, et Alatskivi loss on kaunis, kuulub selle juurde ka imeline park. Sangaste ega Saue mõisa kohta mul väga palju infot küll pole, aga ma tean, et Sangaste lossigi kohta on liikvel palju legende ja Sangaste loss on ilus. Saue lossi valisin ma aga sellepärast, et ma elan ise Sauel ja oleks ju huvitav teada ka oma kodukoha mõisa kohta. Saue mõisa ma ise kahjuks külastada pole veel jõudnud Seda referaati kirjutades üritan ma keskenduda mitte ainult mõisade ehituslikule küljele, vaid hankida üldse igasuguseid huvitavaid fakte ja muud infot nii palju kui vähegi võimalik. Alatskivi mõis
Pärnu Raeküla Gümnaasium Laura Tael Sangaste mõisakompleks Pärnu 2009 Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Sangaste valda Valga maakonnas. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks.1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Christopher Raskyle. 1723. aastal läks mõis Peeter I kingitusena Ivan Golovini kätte, kelle pärijad valdasid seda 18. sajandi lõpuni, siis oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808
.......... 18 Valga Jaani kirik................................................................................................ 18 Raekoda............................................................................................................ 20 Historitsism.......................................................................................................... 23 Tallinna Kaarli kirik............................................................................................ 23 Sangaste mõis.................................................................................................. 25 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 28 Pildid.................................................................................................................... 29 Sissejuhatus Arhitektuur on kunsti üks liikidest. Lihtsamalt öeldes tähendab see hoonete ja selle ümbruse kujundamist
Tartu Kõrgem Kunstikool Sangaste lossi interjöör Essee Tartu 2010 Sissejuhatus Sangaste loss asub Lossiküla külas, Sangaste vallas, Valgamaal. Praeguse mõisahoone ehitamist alustati aastal 1879, mil nn rukkikrahv Friedrich von Berg ja arhitekt Otto Pius Hippius Peterburist olid valmis saanud ühise projekti, mis oli inspireeritud Windsori ja Balmorali losside külastustest. Hoone on nn tudoristlikku tüüpi (gooti stiili taassünni periood, nimetatud Tudorite dünastia järgi Inglismaal). Ametlikult sai hoone valmis 2. märtsil 1881, mil kinnitati lossi torni tuulelipp. Sisetööd ja lõppviimistlus said valmis aga 1883. aasta sügisel. Algselt oli lossis 99 ruumi, kuna 100 võis neid olla vaid tsaaril. Ümberehituste käigus
.............................................................................16 Tartu tähetorn ........................................................................................................................18 Historitsism ...............................................................................................................................20 Nõo Püha Kolmainu kirik .....................................................................................................20 Sangaste mõis ........................................................................................................................21 Kokkuvõte .................................................................................................................................24 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................25 Piltide ja jooniste register...............................................................
SANGASTE MÕIS Sangaste mõis asub Lõuna-Eestis poolel teel Otepäält Valka, Läti piirist napilt kümmekond kilomeetrit, keskaegse Liivimaa südames. Sangaste XIX sajandi mõisahoone on kauneimaid Eestis (autori foto 4.08.2019) Esmakordselt mainitakse mõisat 1272. aastal. Poola ajal XVI-XVII sajandil muudeti Sangaste kuningamõisaks. Rootsi võimu all liideti XVII sajandil Sangastega veel 8 mõisat. Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Alates 1808. aastast sai mõisa omanikuks Bergide perekond. Praegune lossihoone valmis 1881. aastal. Inspiratsiooni saadi Windsori lossist. Lossis oli 99 tuba, sest 100 ja rohkem võis vaid tsaaril olla. Uue mõisahoone rajamiseks tehti mitmeid kavandeid, valituks osutus arhitekt Otto Pius Hippiuse kavand. Stiililiselt on hoones gootikat ja
Benckendorff. Mõis asub looduskaunis kohas, jõe ja joa vahetus läheduses. Romantilisust lisab asjaolu, et Benckendorffid said oma valdusse mõisavaremed, mida ei hakanud aga renoveerima, vaid jätsid need keset metsaparki ja ehitasid oma uue neogooti stiilis häärberi Keila jõe kallastele. Taoline looduslembesus ja inglise stiilis metsik park tõusidki moodi just romantismi tekkega. Ajastu vaimu kannavad endas ka historitsistlikud gooti teravkaaraknad ja sakmelise rinnatisega torn. Uste kohal on pitsilised varikatused. 2. Mõisaarhitektuuri areng 1860.-1890. aastail 1860.-1890. aastatel ehitati rohkelt härrastemaju, veelgi enam aga kõrval- ja abihooneid, mida võib ilmselt seletada majandusliku tõusuga. Kuigi Aleksander III jättis 1881. aastal Balti aadli privileegid ratifitseerimata, vähendades nende poliitilist võimu, jäi aadlikele alles nende majanduslik potentsiaal: mõisad püsisid kindlalt nende käes
Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism . Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki,renessanssi ja barokki Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektikaga. Historitsismi alaliigid : 1 Elektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Sangaste mõis
kartmatu polaaruurija Eduard von Tolli ekspeditsioonidest. Esimesel korrusel asuvad ballisaal, isemängiva klaveriga kontserdisaal ja ürikute tuba. Seal saab ka arvutiprogrammi abil tutvuda mõisnike elulugudega, vaadata pilte, leida seoseid erinevate sugupuude ja inimeste vahel, samuti tutvuda nende olulisemate saavutustega rahvusvahelisel tasandil. 72. Seikluslik Tuhamägi 73. Kalevipoja teemapark 74. Sangaste mõis ja Rukkiküla- Mõlemad asuvad Lõuna-Eestis Valgamaal. Rukkiküla asub küngaste ja viljapõldude vahel ning sinna jõudes hõljus õhus omaküpsetatud sooja leiva lõhn. Sangaste lossile lähenedes tabas mind vaimustus, kuna tegu on Inglise stiilis mõisaga, mis on väga suursugune ja kaunis. Mõisa territooriumil sain vaadata lossi, ringtalli, meiereid, aita ja veetorni. Sisse pääsesin kahjuks vaid lossi
1788. aasta märtsis sõlmisid krahv Ernst Münnichi pärijad lepingu, millega loovutasid 75000 rubla eest Mooste ja Luunja ning Saksamaal Oldenburgis asunud Neuenhuntorfi ja Münchenau perekonnamõisate omandiõiguse krahvi pojale-riiginõunik krahv Johann Gottlieb Münnichile. 2 Perekonnad 2.1 Esimesed Nolckenid 1815. aastal päris krahv Münnichi tütar Maria Ernestina von Nolcken Mooste, Luunja, Kaagvere ja Vana- Kastre mõisad. Abielust maanõunik vabahärra parun Axel Gustav Friedrich von Nolckeniga oli parunessil neli last. Rootsi õuetallmeistri poeg Axel von Nolcken pärines nimekast Rootsis elutsevast Nolckenite suguvõsast, millele oli 1747. aastal omistatud vabahärra seisus. Abielludes krahvinna Münnichiga sai Nolckenist 1788. aastal Venemaa alam ning 1797. aastal kanti ta Liivimaa aadlimatriklisse. Nolckenite vanimast pojast, kreisisaadik parun Georg Johann Friedrich von Nolckenist kujunes Liivimaa Rüütelkonnas konservatiivide mõjuvõimas liider, kes astus 1842
Laitse mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Laitse mõisahoone rajati 19.sajandi lõpukümnendite historitsismilaine ajal. Praegu on Laitse mõisahoone imposantse neogooti stiilis. Mõisa toad on aga kujundatud inglise stiilis. Vasalemma paekivist (marmorist) ehitatud liigendatud krohvimata hoone on palju elemente laenanud tuudorstiililt, mõjudes üldmuljelt aga keskaegse linnusena. Asukoht: Laitse mõis asub Tallinnast mõnikümmend kilomeetrit edelas, Laitse külas. Laitse Loss asub nii Laitse rallipargist kui ka Ruila tallidest 3 km kaugusel. Lähim bussipeatus jääb 700 m kaugusele. Tallinna lennujaam asub lossist 36 km kaugusel. Tänapäeval jääb mõisaansambel Harju maakonna Kernu valla Laitse küla maadele. Mõisakompleks: 1883. aastal omandas mõisa Woldemar von Uexküll. Üsna varsti peale omandamist lasi ta sinna püstitada väljapaistva kahekorruselise neogooti stiilis hoone. Uus peahoone valmis 1
paiknevad uusehitused või on hoonest alles vundament või madal rusuhunnik. Kohe kindlasti oli Keila-Joa mõis üks kaunemaid ning uhkemaid mõisasid kogu Eestis. Ajalugu Keila-Joa mõis rajati 17. sajandi alguses ning kuulus esmalt Wrangellidele. 1763. aastal ostis mõisa Berend Heinrich von Tiesenhausen. Kuni 19. sajandi alguseni vahetusid mõisaomanikud tihti. 1809. aastal ostis von Pohlmannidelt mõisa Jakob Georg von Berg, kes selle 1827. aastal Venemaa sõjaväelasele ja riigitegelasele krahv Alexander von Benckendorffile müüs. Benckendorff lasi mõisakeskuse esinduslikult välja ehitada. 1833. aastal valmis uus härrastemaja mille sisseõnnistamisel viibis ka keiser Nikolai I. 1856. aastal läks mõis Alexander von Benckendorffi tütre Maria ja tema abikaasa vürst Grigori Petrovits Volkonski (18081882) valdusse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni.
Iisaku koguduse alla kuuluvaks loeti järgmised mõisad ja vallad: Iisaku, Pootsiku, Terevere, üks jagu Ahakvere, Kurtna ja Pagari vallast, Imatu Dubniku karjamõisaga; ka Tudulinna abikogudus, mis kuulus varem Jakobi koguduse alla, ühendati nüüdsest peale Iisaku kogudusega. 1866. a. hakati ehitama kirikumõisa, ja juba järgmisel aastal õnnistati uuesti rajatud Iisaku koguduse õpetajaks Rudolph von Hippius. Õnnistamist toimetas kindralsuperintendent Schultz Tallinnast, Praost Meyer Jõhvist ja õpetaja Vogt Lüganuselt. 6. veebruaril 1893. a. põles Iisaku uus kirik maha. Päästeti ainult altaripilt ja mõningad altaririistad. Ka 222 aasta vanune kirikukell hävis, kuna ta suure kuumuse tagajärjel sulas. Kohe alustati uue kiriku ehitamisega ning 24. aprillil 1894. aastal pühitseti juba uus kirik sisse, mis on pseudogooti stiilis
Anatoli Orlov-Davõdov (18371905) Chr. Rotermanni pärijatelt krundi Maarjamäel koos seal asuvate hoonetega. A. Orlov-Davõdov pani kohale nimeks Marienberg nähtavasti oma abikaasa Maria Jegorovna Tolstoi või Maria nimelise tütre auks. Nime eestipärane variant -- Maarjamäe -- läks käibele 1930. aastate lõpul. Krahv lasi Marienbergil asunud vanade hoonete kõrvale ehitada suvemõisa peahoone ja mereni ulatuva trepistikterrassi. Projekti tegi Peterburi Kunstiakadeemia professor arhitekt Robert Gödicke, ehitustöid juhatas Peterburi Kunstiakadeemia kasvandik ja alates 1872. aastast Tallinnas arhitektina tegutsenud Nikolai Thamm vanem. Hoone valmis arvatavasti 1874. aastal. Historitsistliku peahoone dominant on pseudogooti vormis alt nelinurkne, ülalt kaheksatahuline neljakorruseline paekivist torn. Torni fassaadi ilmestava uhke portaali kohale oli kinnitatud Orlov-Davõdovite vapp deviisiga Fortitudine et constantia. Vapist on originaalina säilinud ümbritsev kartuss.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES Referaat Õppeaines ,,Eesti ajaloolised interjöörid" NTS1270 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2012 SISUKORD PALMSE MÕIS Palmse mõis asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Kunagi kuulusid need territooriumid Kadrina kihelkonnale. Mõis
pidades või ka nõukogude ja vabariigiaegsest perioodist pärit hoonete kohta, kuna puudub varasem arhiiviline ja arhitektuuriline ülevaade. Samas on huvitav otsida kontakte ja materjali erakogudest või linnavalitsuse arhiividest, mille juures üllatab eriala inimeste siiras vastutulelikkus. 3 1 GOOTIKA Gootika on Euroopas 12.- 16. saj. levinud arhitektuuri ja kunstistiil, mis sai alguse Prantsusmaalt. Arhitektuuris on gooti stiil esindatud eelkõige sakraalehitistes. Kasutati tellist ja kohalikku kivi. [12] Iseloomulikeks joonteks on: teravkaarsed aknad ja uksed, mis võtavad enda alla suure osa seinapinnast; pürgimine kõrgustesse; võimsad võlvid, mida toetavad roided ja kannavad piilarid ning tugipiilarid; rikkalikult kaunistatud läänefassaadid; roosaken portaali kohal ja 1-2 torni. [6] 1.1 Türi kirik 1238. aastal loovutas Taani Järvamaa väikemaakonna Alempoisi Saksa ordule. Nähtavasti
Ta mõisastas selleks Lahhema (lahmuse) küla, kus elas 2 talupoega. 1594. aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bockile. W. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusesse, kui Christine Gerttude Bock abiellus 1758.a. Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja valmis Berend Johan v Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837-1838. Uhkete kaaristutega maakivist ait ja tall-tõllakuur on ehitatud aastatel 1846-1847. 1851 a. Ostis mõisa 40 000 hõberubla eest Ludvig Ratlef. Ludvig Ratlefi tütar Theophane (Fanny) abiellus 1858. a Heinrich Ludvig Valentin v Bockiga. Nii jõudis mõis jälle sama suguvõsa kätte, kes mitme põlvkonna vältel oli siin elanud.
Peagi panditi mõis Valentin Schillingile, kes oli omanik 1640. aastal. Pandilepingu lõppedes siirdus mõis De la Gardie´dele tagasi. Krahv Pontus Fredrik De la Gardie (1630–1692) pantis selle lõplikult ära: 1668. aastal sai pandihärraks Johann von Schlippenbach. Pärast Johann von Schlippenbachi surma siirdus mõis endiselt pandivaldusena edasi tema pärijatele. 1734. aastal oli Olustvere mõisnikuks vabahärra Berend Friedrich von Schlippenbach. Viimane pärandas mõisa oma tütrele Anna Friederika von Schlippenbachile, kes abiellus 1742. aastal Karl Gustav von Ferseniga. Pärast Anna Friederika surma (1779) siirdus mõis 1791. aastal tema pojale tulevasele Vene keisririigi krahvile kindralporutšik Hans Heinrich von Fersenile (1743– 1800). Pärast Hans Heinrichi surma pärandati Olustvere mõisa edasi kolm põlvkonda. Kõigepealt sai mõisnikuks
1627. ja 1638.a maarevisjonid. 1680.a arvatavasti mõisad taas riigistati. 1717.a kinkis tsaar Peeter I mõisad krahv Jaguschinskyle ja siitpeale kuulus Kauksi lõplikult Moostele. Järgnes ostu-müügi jada. Jaguschinsky müüs mõisa krahv Löwenwoldele, see omakorda parun Strömfeldile, kellele kuulus ka Luunja mõis. 1741.a ostis tsaaririigi ülemõuemeister ja salanõunik Ernst von Münnich Mooste ja Luunja mõisad 27 000 riigitaalri eest. Maria von Münnichi abiellumisel Gustav Friedrich von Nolckeniga läksid Mooste, Kaagvere ja Vanatorni mõisad 1810.a Nolckenite valdusse, kes muutsid Mooste mõisa pärimisõiguse alla kuuluvaks. Nolckenitele kuulus ka Kuramaal 3 mõisat Gross-Essern, Ringen ja Pampeln. Viimane baltisaksa soost Mooste mõisaomanik oli Axel Gustav von Nolcken, kes ise elas Kuramaal. Moostes oli tema arendaatoriks (rentnikuks) poeg Gustav Eduard von Nolcken. Mooste mõis riigistati 1920.a. Pärast seda alustas häärberis tööd kool, mis asub seal tänaseni
Uus mosaiigitehnika trencadis Jooniste asemel maketid Keeruliste vormidega katsetamine Julgus, loomingulisus Käsitöömahukad ja kallid ehitised Disainis limiitideni, rahast sõltumata. Rippfassaad jätab liikuva mulje, ebatavaliste materjalide kasutamine, sisehoov pidi olema midagi enamat kui liht koht Euroopas esimene maa-alune parkla -> Barcelona katedraal Katuse all kaared, universaalne katus *Casa Vicens 1878 Mauri stiil (ajaloo ja uue kombineerimine, värvide rohke) + gooti konstruktsioon *Palau Güell 1888 *Park Güell (1900 - 1914) Montana Pedalada *Casa Battlo (1905-07)- erilised looklevad rõdud, värviline, lopsakas, mustrid, mitte nii sirged laed PRANTSUSMAA Hector Guimard - Metroo sissepääsud (1899 - 1904) - Kohaliku stiili loomine 1)vaba + rustikaalne + eri materjale kombineeriv 2)filigraanne tellismüür + skulpturaalsed kividetailid 3)ämblikuvõrdulaadne klaas + *Castel Orgeval 1905 - krohv, metall, klaas
(Eesti Loodus. 2010. 66-69) Kokkuvõte Antud töös tõin ülevaate Sillapää lossipargist ja üleüldiselt ka kogu mõisa ajaloost. Räpina mõis asutati 1582. a. ja seal on läbi aastasadade teostatud juurde ehitusi, mille käigus on lisandunud palju ehitisi nagu näiteks häärberid ja härrastemajasid aga mõisa krooniks on siiski Sillapää loss ja selle park. Praegusel hetkel asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum. Pargi kavandas 19. sajandi algul arhitekt Walter Moritz Aleksander von Engelhardt. Kujundamisel on kasutatud kolme stiili: inglise park, prantsuse park ja metsapark. Peahoonest põhja pool asuv paisjärve kallas kujundati suureks kauniks pargiks. Selle lõpetab põhjatipus väheldase künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlik pargitempel, mida kaasajal kutsutakse Musitempliks. Mõisa park on kenasti hooldatud ning seal asub väga palju
nn. rippuvad rätikud, hammaslõige ja vertikaalsed vaokesed.Varaklassitsistlikel ustel on enamasti baroksed sepised, nii ka praegune rekonstrueeritud käepide ja lukukilp. 1961-1974. aastatel sai Kuressaare raekojale osaks kõikehõlmav kapitaalremont (restaureerimine), mille käigus uuendati kogu sisemus. Aet Maasiku projekti on hinnatud asjatundlikuks ning pieteedikaks, mille ehedaks näiteks on fuajee uus kujundus ning barokne sisetrepp. Arhitekt Aet Maasik on rõhutanud, et restaureerimise käigus püüti Kuressaare raekoja hoonele anda võimalikult algne plaanilahendus. Aegade jooksul oli raekojas tehtud mitmeid ümberehitusi, ustest ehitati aknaid ja vastupidi. Sondaazide ning uuringute abil tehti kindlaks endisaegsete uste ja akende asukohad ning taastati kindlaksmääratud ajaloolises kujus (17.-18. saj. klaasitahvlite mõõdud ). Uuringute käigus avastati hoone tagafassaadil raidkiviportaal (raekoja tagauks)
seinad ja talalaed.8 Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis. Palmse mõis Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus, mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus Metzatckenitele, seejärel 1919. Aastani Pahlenitele. Praeguse härrastemaja ehitamist alustas Gustav Christina von der Pahlen 1697.aastal, kuid veel enne valmimist läks see põlema. Hoone taastas 1730.aastaks Arend Dietrich von der Pahlen, nüüdse kuju omandas see arhitekt J.C. Mohri juhitud ümberehituse käigus aastail 1782-1785. Üks väheseid enamvähem terviklikult säilinud mõisa ansambleid Eestis.9 Üks mõisa suuremaid kõrvalhooneid oli viinavabrik. Mõisahoones on täna avatud muuseum.10 7 http://www.mois.ee/stiil/ 8 http://www.mois.ee/stiil/stiil5.shtml 9 Ants Hein ,,Eesti Mõisad" 10 http://www.phpalmse.ee/ 4 Klassitsism
mängufilm ,,Verekivi" loojad. Kõnealused sündmused on teada ajalooürikute, mitte suulise pärimuse kaudu. Uue- Riisipere omanikena on 1598. aastast saadik nimetatud Christopher Treydenit ja 1641. aastast Otto Wilhem von Taubet. Alates 1663. aastast kuulus mõis Rootsi kindralmajorile maanõunik Georg ( Jürgen) von Bistramile (1624- 1687), kes ühendas Vana- ja Uue- Riisipere. Mõisa päris tema poeg Bengt Heinrich, seejärel pojapoeg Bengt Friedrich (1711- 1773), kes oli samuti maanõunik. Viimase viiest lapsest jäid ellu kolm tütart. Mõisa päris Anna Wilhelmine (1737- 1800), kes abiellus Saaremaa Tumala mõisa Stackelbergide soost vabahärra ja Prantsuse armee brigaadikindrali Karl Georgiga (1725- 1804). Nende poeg, major vabahärra Peter Gustav von Stackelberg (1762- 1826) sai mõisa endale perekonna omandi jaotamisel 1791. aastal. Tema kui Stackelbergide Riisipere haru esiisa viis
Ohtu Mõis OHTU PÄRIS ALGUS Millal, kuis on kerkinud siia selline arhitektuuriansambel, mõisasüda, mis võinuks vabalt paikneda kuskil hoopis kaugel, Taanis või Schleswigis või Pommeris? 1973. aastal ilmunud ENE 5.köide ütleb Ohtu kohta nii: Ohtu asunduse kohal oli varem suur küla (Taani Hindamisraamat 1241: Heukael) mis Poola Rootsi sõdade ajal tühjenes; samasse 17. saj. algul rajatud mõis sai nime Ohtu vabatalu järgi (1534: Ochter). Taani Hindamisraamatu järgi oli too 20 adramaa suurune küla läänistatud kellelegi Marwarile, kelle omanduses oli ka lähedaipaiknev Nahkjala küla. 1314 aastal ostis küla Hinricus de Lode käest Tallinna raehärra Johannes Masche, kes selle ka kohe edasi müüs. Ordu ajal kuulus Ohtu ala Keila mõisa kulna vakusesse. Rootsi võimuaja algul oli kroonuomand kuni Johan III selle Nils Jönsson Krämerile (+1623) läänistas. 23.6.1624. müüs Gustav II Adolfmõisa N.J.Krämeri lesele Magdalenale päriseks. Järgmiseks valdaj
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau VANA-ANTSLA MÕISAKOMPLEKS Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU lk 3 2. MÕISAKOMPLEKS lk 4 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST lk 5 4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, kes 1650 aadeldati Löwenster
Huvipakkuv on fakt, et Edise selleaegne omanik kindral Maydell juhatas Põhjasõjas rootslaste vasakut tiiba ja lõi oma Edise mõisa lähedal Pühajõe ääres lahingus venelaste Sheremetievi ratsaväge. 18. sajandi teisel poolel omandas Edise mõisa (koos Revino ja Vasavere külaga) Tollide suguvõsa, kellele kuulus Kukruse mõis. Ühtlasi omandasid Tollid Edise mõisa arhiivi, millega painid aluse hilisemale kuulsale Kukruse ürikute kogule. Tollidelt omandas mõisa karl Friedrich von Schwebs, kes 1777. aastal ehitas uue härrastemaja kohale, kus see ümberehitatud kujul veel tänagi paikneb. Vasall.linnust kasutati sellest ajast alates odava kivimurruna ja mõne põlvkonna vältel linnus lakkas eksisteerimast ja viimasena jäi alles vaid väravatorn. 19. sajandil läks Edise mõis Rosenite suguvõsa valdusse, kellele kuulusid Ida-Virumaal veel näiteks Mäetaguse ja Illuka mõisad. Suguvõsa on tuntud oma haridus- ja kultuurilembuse
KEHRA GÜMNAASIUM JOOSEP HEIN VIII B klass ANIJA MÕIS Referaat Juhendaja: õp. Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8 KOKKUVÕTE 9 2 SISSEJUHATUS Harju-Jaani kihelkond kujunes 13.saj. Taani hindamisraamatus mainiti esmakordselt 1241. aastal Anija valla neljateistkümmet küla. Valla maa-alal oli mitu
Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna ilmus 1739 Tallinnas trükiarvuga 6000. 1773 ilmus Piibli teine trükk, kolmandat kolda anti Piibel välja 1822. aastal. Kirjasõna 18. sajandil: Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üsna palju. Talurahvale mõeldud lugemisvara koosnes enamasti lisaks piiblile palve- ja lauluraamatutest. Tollased kalendrid tõid rohkelt erinevaid näpunäiteid ning ilmaennustusi. Iseloomulikuks jutukirjanduse esindajaks on Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse Ramat" (1782). Suuremat populaarsust saavutas Karja kirikuõpetaja Friedrich Wilhelm Willmann. Haridusolud: Haridustingimused olid peale Põhjasõda halvenenud, koole oli napilt, õpetajaks enamasti kiriku köster, kool asus tavaliselt mõisahoones. Otsustavaks tõukeks rahvahariduse parandamisele sai pietismi levik. 1736. aastal kindralsuperintendendiks saanud Jakob
saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid voluudid. Baroki esindajad: Gian Lorenzo Bernini (1598-1680) Itaalia kõrgbaroki arhitekt ja skulptor. Tema peamised tööd Roomas on Peetri kiriku esist väljakut ümbritsevad poolringikujulised kolonnaadid ning Sant' Andrea al Quirinale kirik. Tema ideaaliks oli arhitektuuri ja skulptuuri täielik sulandumine dünaamiliseks tervikuks. Püha Peetruse väljak - Üks Bernini suuremaid meistriteoseid on Peetri kiriku kolonnaad Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. Väljak on ümbritsetud Dooria sammastest kolonnaadiga, mis Püha Peetruse
Leiti, et mõistuspärasus on ummikusse jõudnud. Romantik hindas kunstniku originaalset eneseväljendust. Kunstnik pidi olema ühiskonnas erilises seisundis, reeglid ja kohustused olid ahistavad. Tekkis soov kuhugi ära minna. Romantismiga algas boheemlus. Isikupära rõhutav ja normaalset elu trotsiv käitumine. Romantismi peetakse üheks esimeseks kunstivooluks. Romentikutel oli üks ellusuhtumine ja mõtteviis. Romantism sai alguse inglismaalt. Tärkas huvi gooti stiili ja keskaja ning seega rahvaluule vastu. Uus pargistiil-inglise park. Arhitektuuri nimetatakse historitsistlikuks arhitektuuriks. Sellepärast, et arhitektuur jäljendas mineviku arhitektuure. Neo stiilid levisid alates 1820ndatest aastatest, neogootika algas samal ajal klassitsismi uue tõusuga(1850). Neogootika levis peamiselt inglismaal ja saksamaal. Neogooti hoonete peamised tellijad olid valitsejad, aristokraadid ja kirik. 19.saj alguses levis inglismaal neogootika koos klassitsismiga
annaabi.ee 
