Periood on piisavalt pikk, et olemasolevad müüjad jõuaks võtta vastu otsuseid kapitaalsete ressursside (tootmisvarad, tehased, sisseseaded) ümber paigutamiseks. Pikaajaline kohanemine väljendub pakkumise kõvera nihkes. b. Aeg, mille jooksul tarbijad reageerivad tasakaaluhinna muutustele vahetades oma tarbimiseelistusi ja ostuharjumusi. Ostjate pikaajaline kohandumine väljendub nõudluse kõvera nihkes. Pikaajalises perspektiivis on hinnal turgu (ressursse ) juhtiv funktsioon. 3. Hinnakujunduse roll turunduses (strateegilise ja taktikalise lähenemise dilemma) · Hind on ainuke turunduskompleksi element, mis toob tulu. · Turunduse põhikontseptsioon on vahetus see ei leia aset, kui müüja ja ostja ei lepi kokku tehingu väärtuses. · Hinnakujunduse vahendusel taotletakse turunduse põhieesmärkide saavutamist (turuosa ja kasum,vahendajate motiveerimine, uute turusegmentide vallutamine jne).
iskiliku müügi protsessi veenmisfaasis toimub tulevase kliendi: a) otsimine b) veenmine c) vabanemine 37. 4D mudelit kasutatakse turunduses a) Hinnakujunduses b) Brändi positsioneerimisel c) Nõudluse analüüsimisel d) Sellist mudelit ei ole olemas 38. Müügitoetuse hindamise kvalitatiivseks hindamiseks on a) Müügimaht b) Uute klientide arv c) Klientidega suhtlemine d) Hoitud klientide arv 39. Kasumiläve punkt (toodanguühikus) leitakse a) Püsikulud / (ühiku müügihind muutuvkulud) b) Muutuvkulud / (ühiku müügihind ühiku püsikulud ) 40. Andrese nägemuses on BMW rullnokkade auto, seega on see andresel a) Brändi tajutud kvaliteet b) Brändi assotsiatsioon c) Brändi kasu d) Brändi emotsioon 41. Turu-uurimise esmaseks meetodiks on a) Internet b) Raamatud c) Küsitlus d) Statistika 42. Arvuti on hea näide a) Eritootest b) Esmatarbetootest c) Valiktootest d) Võõrtootest 43
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad
aasta sissetulek on võrdne kogukuludega ehk ettevõtte teenib nullkasumit. p ü sivkulud Tasuvuspunkt ühikutes = kogu kasum ü hikukohta Kogu kasum ühiku kohta = ühiku müügihind – ühiku muutuvkulu Teatud kasumi saamiseks vajalik müügitase ühikutes = püsivkulud + soovitud kasum kogukasumühiku kohta ühiku müügihind −ühiku muutuvkulud Kogukasumi % = ühiku müügihind Kasum = (kogukasumi % * müügisumma) - püsivkulud Tasuvuspunkti ülesanne Pagar Malle kohta teame järgnevat: Aasta käive 10 000 SEK Püsivkulud 2000 SEK Muutuvkulud 5000 SEK Müüdud toodang 2000 saiakest Kui suur on saiakeste tasuvuspunkt, et Malle teeniks pagarina aasta lõpuks nullkasumi? Lahendus: Hind = 10 000 / 2000 = 5 SEK Muutuvkulud ühikule = 5000/2000 = 2,5 SEK
paremale), siis turuhind alaneb ning firmade kogutulud TR ja seega ka kasumid vähenevad; 14.c; majanduskasumit teenib firma siis, kui hind P on suurem kui keskmine kogukulu ATC (kasumiläveks on hinnatase P=ATC); 15. 1. ei, sest MC>P, peaks aga olema MC=MR=P; 2. vähem, sest MC>p; 16. 1.d; kuna hinnatase 12 krooni on madalam kui sulgemishind (sulgemishind P=AVCmin=MC), siis toodangukogus on 0 ühikut ja firma kahjumi moodustavad lühiperioodil püsikulud TFC; kui keskmine püsikulu AFC ühe toote valmistamisel on 100 ühikut (vt tabeli arvandmed), siis järelikult püsikulud TFC ise on samuti 100 ühikut;! 2.a; optimaalne toodangukogus tuleb valida kuldreegli MR=MC järgi, järelikult toodangukogus peaks olema 8 või 9; suurem on aga ühiku- (ja ka kogukasum) koguse 8 juures (võrdleme keskmist kogukulu ATC erinevate toodangukoguste juures ning hinda P=32); 3
9 3 HINNAKUJUNDUSSTRATEEGIAD.................................................................................. 10 3.1 Hinnakujundusstrateegiad...............................................................................................10 3.2 Omahinna vähendamise võimalused...............................................................................10 3.3 Müügikasumi kujunemine...............................................................................................10 4 HINNAKUJUNDUS TURUKOMPLEKSIS.........................................................................12 5 PSÜHHOLOOGILINE HINNAKUJUNDUS....................................................................... 13 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 15 SISSEJUHATUS
tootmisotsustele ehk teiste sõnadega, lähtudes nn. tootmishorisondist ehk otsustamishorisondist. Sellest tulenevalt jaotatakse eetevõtte juhtkonna otsused: Lühiajalised, pikaajalised ja ülipikaajalised Oletame, et siis, kui firma toodab 10 ühikut, tema AVC = 32, AFC =10 ja MC = 50. Seega: Firma kogukulud TC =420 (TC = 10x22 + 10x5 = 420) ATC = 42 Muutuvkuludeks nimetatakse ettevõtte kulusid Mis muutuvad sõltuvalt toodangumahust nii lühi- kui pikal perioodil Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis: Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et: ühest momendist alates hakkavad ettevõtte tulud kahanema Kui firma toodab null ühikut, siis On firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga Pikal perioodil: pole firmal mingeid püsikulusid Lähtudes majandusteoreetilisest bilansist vasta küsimisele, milline alljärgnevatest seostest on õige?
Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist Seega kui AS müüb täpselt 500 tooteühikut, siis on tema tulud võrdsed kuludega. 16. Võimendus Võimendus tuleneb püsikuludega seotud varadest või kapitalist, eesmärgiga
põhitööliste tööaeg, masintundide arv jne (Alver & Reinberg, 2002, lk 53). Tänapäeva organisatsioonides on järjest vähem tõenäoline, et tegevusmahud (toodangu maht, osutatud teenuse maht) ei muutu. Muutused tegevusmahus (kuluobjektide arvus– toodete, teenuste arvus) muudavad organisatsiooni tulusid ja kulusid. Organisatsiooni kogukulud käituvad erinevatel tegevusmahtudel erinevalt: muutuvkulud muutuvad koos tegevusmahu muutusega, püsikulud mitte. Seetõttu ei rahulda ettevõtteid kulude juhtimisel kulude liigitus ainult otse- ja kaudkuludeks, vaid üha rohkem on tarvis pöörata tähelepanu kulude käitumisele ning liigitada kulud muutuv- ja püsikuludeks. (Karu, 2008, lk 112-113) Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad funktsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvkuludeks võivad olla tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis kütusekulu jne
võrra. Esineb ainult muutuvkulude juures (iseloomustab muutuvkulusid). Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku valmistamisel tekkiv kulu; Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC Piirtulu näitab kui palju kasvab kogutulu ühe tooteühiku müügi korral. piirtulu on ühe täiendava tooteühiku müügist saadav tulu; Kui piirtoodang on negatiivne, on kogutoodangu kõver negatiivse tõusuga. Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga. Milline on omavahel seotud keskmine kogukulu (ATC), keskmine püsikulu (AFC) ja keskmine muutuvkulu (AVC) vahel? ATC = AVC + AFC 14. Toodangu kogus/töötajate arv 15. töötaja piirtoodang = Toodangu kogus toodangu kogus ühe töötaja võrra vähem puhul. 16.Keskmine toodang on maksimaalne, kui on palgatud : 3 töötajat. Piirkulukõver lõikub keskmise kogukulu kõveraga viimase miinimumpunktis. 22. TC = FC + VC * .. ühikut 23
ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Need on minevikukulud. Asenduskulu - väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise, temaga identsevaraobjektiga. Võib nimetada olevikukuludeks. Kavandatud kulu ehk plaaniline kulu ehk eelarvestatud kulu - Plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud. Võib nimetada tulevikukuludeks. 5 Millised on muutuvkulud ja millised püsivkulud? Muutuvkulud ehk muutkulud - kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Püsivkulud ehk püsikulud – kulud, mille kogusummale kulutäituri muutumine mõju ei avalda 6 Kuidas käituvad muutuv- ja püsivkulud tegevusmahu muutudes? Muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu:
Tegevusmahtu iseloomustavat suurust, mida käsitletakse kulude muutumise põhjusena, nimetatakse kulukäituriks. Kulukäituri muutudes mingid kulud muutuvad, mingid jäävad aga kogusummas samaks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul kulutatud põhimaterjali kogus sõltub sellest, kui palju tooteühikuid valmistati. Eristatakse konstruktsioonilisi muutuvkulusid ja muutuvaid suvakulusid. Konstruktsioonilised muutuvkulud esinevad tootmisettevõtetes ning tulenevad mõõdetavatest põhjuslikest seostest sisendite ja väljundite vahel (nt kahest kilogrammist tomatitest saab valmistada 1 kg ketšupit). Muutuvad suvakulud muutuvad koos tootmis- või müügimahuga põhjusel, et juhtkond on otsustanud kulutada kindlaksmääratud osa müügitulust või kindla rahasumma iga müüdud ühiku kohta. Püsivkulud ehk püsikulud on kulud, mille kogusummale kulukäituri muutumine mõju ei
1) Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. Kui pered otsustavad saada rohkem lapsi viitab see muutustele eelistustes. Soovitakse suuremaid autosid lastega ringi liikumiseks ning tulemusena suureneb mahtuniversaalide nõudlus. Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena suureneb nii hind kui kaubeldav kogus. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. Kui streigi tulemusena tõuseb terase hind, mõjutab see ka mahtuniversaalide tootmiskulu, sest sisendi hind tõuseb. Tulemusena väheneb mahtuniversaalide pakkumine. Nõudlust see ei mõjuta. Tulemusena tõuseb mahtuniversaalide hind ja väheneb kaubeldav kogus.
c) teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne; d) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 33. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus: a) MUx = MUy; b) c) MRS = Py/Px. d) d) kõik tingimused on kehtivad 34. Tarbija hinnavaru tähendab, et a) teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu; b) teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad; c) kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad; d) kui nõudlus on mitteelastne, siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit. 35. Vali kas õige või vale a) Ükskõiksuskõver (ÜKK) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; vale b) Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga; õige c) Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta väljendab; õige
/ ceteris paribus / Kõik, kes turult midagi ostavad, on nõudjad ja nende ostusoovid kokku moodustavad turunõudluse. Nõudmise kauba või teenuse järele kujundavad: · kauba hind · tarbija individuaalne maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekute tase · tulevikuootused · teiste kaupade hinnad Mikroökonoomikas käsitletakse hinda kui peamist nõudmist mõjutavat tegurit. Olulised on ka teised tegurid. Näiteks eeldatakse, et sissetulekute suurenedes suureneb ka nõudlus hüviste järele. Hind on rahasumma, mille eest antud kaupa saab osta. Hinda võib majanduslikult vaadelda ka, kui rahasummat, millest tarbija peab loobuma mingi kauba või teenuse ostmiseks. Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis. Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma. Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks
AVC-kõvera kuju: AVC = VC / TP = w * L / TP = w / APL Enne nägime, et AP-kõver oli tagurpidi U-kujuline, siit järeldub, et AVC-kõver peab olema U- kujuline. Kus AVC = min., seal AP = max. MC- ja keskmisi kõveraid saab graafiliselt tuletada kogukulu kõverast. (joonis 7.3 õp. lk. 155) 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad lk 155 Pikal perioodil on võimalik valida erinevate sisendite kombinatsioonide vahel. Kui on otsus tehtud ja ressursid olemas, on firmal uued püsikulud ja lühiperiood. Ümbrik lühiperioodi kõveraid (SAC short run) piirav kõver, puudutab lühiperioodi kõveraid punktis, kus antud koguse ATC on minimaalne, see on pika perioodi keskmise kulu kõver (LAC long run). (joonis 7.4 õp. lk. 156) Isokost näitab graafiliselt kõiki kahe sisendi kombinatsioone, mida firma võib mingi kindla rahasumma eest muretseda (osta). Need on sirgjooned ja isokvandid on kumerad 0-punkti suhtes. (joonis 7.5 õp. lk. 157)
Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist Seega kui AS müüb täpselt 500 tooteühikut, siis on tema tulud võrdsed kuludega. 16) Võimendus Tuleneb püsikuludega seotud varadest või kapitalist, eesmärgiga suurendada ettevõtte
HINNAKUJUNDUSE VÕIMALUSED TURUNDUSES JA SELLEGA SEONDUDA VÕIVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Hind on kergesti muudetav ja oluline turustusvahend. Hinnakujundus on aga paljudele ettevõtetele probleemiks. Sellega tegeldakse küll pidevalt, kuid efektiivset hinda kujundada alati ei suudeta. Hind on vaieldamatult peamisi turundusotsuseid igas äris! Samal ajal on nn suures turunduses täheldatud teatud vastuolu: kui teadmised ülejäänud turunduskompleksi elementidest (toode, turunduskommunikatsioon ja müügikoht) on aegade jooksul süvenenud, siis hinnakujundust on kaua aega ignoreeritud.
............................................... õppegrupp............. T E S T 3 Hind ja hinnakujundus Lugege küsimused korralikult läbi ja tehke õigele vastusele ring ümber ( õigeid vastuseid võib olla rohkem kui üks). Mõisted, definitsioonid ja analüüsid sõnastage lühidalt ja selgelt, tuues välja põhilise. Lüngad täitke õigete sõnadega. Väite korral kirjutage väitega nõustumise korral - õige (Õ) ja mittenõustumisel- vale (V). 1. Hind on.................................................................................................................. .....................
vähendada, tekib kahjum. Võib väljendada naturaalnäitajates (toodangu kriitilise mahu piir) ja rahalises väljenduses. Kasumi-kahjumi piiri rahalises väljenduses ehk müügikäibe kriitilise mahu valemi tuletamisel lähtutakse samuti kasumiaruande põhiskeemist, mis näeb välja järgmine: Müügikäibe kriitiline piir rahalises väljenduses: Müügikäive-(muutuvkulud+püsikulud)=0 S-(VC+F)=0 kus S-müügikäive, VC-summaarsed muutuvkulud, F-summaarsed püsikulud Rakendamise võimalused: täiendava kriteeriumina investeerimisprojektide analüüsimisel; kulude struktuuri planeerimisel; toote tootmistehnoloogia valikul. Piirangud ja puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri; eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 13. Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks 14. Toodangu kriitiline maht naturaalnäitajates ja rahalises väljenduses Toodangu kriitilise mahu (naturaalnäitajates valemi tuletamine: (P*Q)-(V*C)-F=0 Q(P-V)-F=0
eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. Kontraturundus (reaktiivne turundus) – nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist. N
·tehnoloogiline hõlmab tehnoloogiat ja tehnikat (sh toote säilitamine, elektrienergia, tööolud, keskkonnanõuded); ·majanduslik tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid; ·kultuuriline hõlmab sotsiaalset struktuuri, haridust, religiooni, väärtushinnanguid, ärikultuuri jne. 3. Milliseid hinnakujundust mõjutavaid tegureid Te teate ja kuidas nende mõju avaldub; nende positiivsed ja negatiivsed küljed? Lihtsustatult võiks hinnakujunduse jagada neljaks etapiks: sise- ja väliskeskkonna analüüs ehk hinda mõjutavad faktorid, hinnaeesmärkide määramine, hinnakujundusmeetodite valik ning hinnapoliitika väljatöötamine. Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte majandusraskustesse, liiga kõrged hinnad aga takistavad müüki ja viivad samuti ettevõtte majandusraskustesse. Oma tootele või teenusele tuleb leida optimaalne hind. 1. Kulupõhine hinnakujundus on kõige lihtsam hinna määramise meetod, kus toote
Kulutused 1 elaniku kohta suuremad väikeriikides Reklaami kulutuste suuruse määrab: turu suurus; tarbijate paiknemine turul: reklaamitava toote liik; müügimaht konkurentidega võrreldes Kulutused on õigustatud, kui tootel on Unikaalsed omadused Tulevastele ostjatele oluline väärtus Emotsionaalne motivatsioon ostjale Esmane või suurenev nõudlus Potensiaalselt suur turg Toodet tasub reklaamida kui Majanduse üldine seis on soodne Firmal on vajalikud ressursid Firmal on piisavalt kogemusi turunduses Konkurenttooted pole pälvinud jäika margilojaalsust Peamised reklaamikanalid TELEVISIOON Eelised Väga lai auditoorium Emotsionaalne
hinnamuutused on küllaltki suured (nagu meie ülesannetes enamasti), siis annab keskpunkti meetod parema tulemuse. Käesolevas ülesandes on mõlemat arvutamise meetodi kasutades nõudmise hinnaelastsuse absoluutväärtus suurem ühest: | | ning | | Kui nõudluse hinnaelastsuse absoluutväärtus on suurem kui üks, siis on tegemist elastse nõudlusega. Elastse nõudmise korral on suhteline muutus koguses suurem kui suhteline muutus hinnas. Seega tooks näiteks hinna langetamine kaasa tulemi suurenemise. 5) Vasta järgnevatele küsimustele: a) Missuguste piirangutega peab tarbija arvestama kui ta soovib maksimeerida oma isiklike kulutuste kasulikkust. Väljenda tarbija tasakaalu tingimust matemaatiliselt. Selgita, mida need tingimused väljendavad. Mikroökonoomikas seame tarbija eesmärgiks tarbimisest saadava kasulikkuse maksimeerimise. Sealjuures
väljarentimisest saada. Firma kaudseid kulusid ei kajastata raamatupidamises, sest need ei nõua rahalisi kulutusi. Arvestuslik kasum on kogutulu ja otseste kulude ehk tegelike rahaliste väljamaksete vahe. Normaalkasum kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Püsi-, muutuv- ja piirkulu Lühiperioodil kasutab firma nii püsi- kui muutuvressursse. Püsikulud (FC) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ei muutu ka püsiressursside suurus, kui firma muudab oma tootmismahtu. Püsikulusid tuleb firmal tasuda ka siis, kui ta enam midagi ei tooda. Muutuvkulud (VC) on seotud muutuvressurssidega. Kui firma koguprodukt (TP) on null, siis on ka muutuvkulud null. Kulude kasv sõltub kasutatavate muutuvressursside hulgast ja nende hinnast. TC=FC+VC Piirkulu (MC) näitab kui suur on täiendava ühiku tootmise täiendav kulu, sest on
TARNIJAD KONKURENTS KASVAB TARBIJAD TOOTMISHARUS, KUI ON: · palju ühesuuruseid ettevõtteid TINGIMISVÕIM ON KÕRGE, KUI: · aeglane tootmisharu kasv TINGIMISVÕIM ON KÕRGE, KUI · tarnijaid on vähe · kõrged püsikulud ON: · asendustooteid on vähe · väikesed diferentseerumisvõimalused · vähe tarbijaid · tootmisharu pole kliendina oluline · kõrged väljumisbarjäärid · suured ostukogused · tarned on tootmisharule tähtsad · standardsed tooted
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver
vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise
mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus - muutumatus olukorras) Nõudlusseaduse iseloomustamise põhimõtted: 1. nõutav kogus on kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Graafiliselt- kindel punkt nõudluskõveral. Liikumist piki nõudluskõverat põhjustab sellesama kauba hinna muutus kõikide teiste tegurite samaks jäämisel 2. hind - väärtuse rahaline väljendus. 3. nõudlus (demand) - seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja suudetakse osta konkreetse hinna juures, väljendatakse nõudlustabelina või nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks?? *piirkasulikkuse langus - kui inimestel on kaupa vähe, siis nad väärtustavad seda kõrgelt. Seega ollakse nõus selle eest ka maksma. Kui teatav kogus olemas, kui tahetakse veel seda osta, ollakse nõus seda odavamalt ostma. (kui kasulikkuse juurdekasv 0, siis enam juurde ei taha)
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.
rohkem kliendi positiivsele üllatamisele. Kliendi rahulolu on tema lojaalsuse vundament. Kui klient on rahul, siis tekib lojaalsus. Äritarbijate ostukäitumine Äritarbijaid – ostavad kaupu ja teenuseid ärilistel eesmärkidel moodustades ärituru. Tunnused: ostuprotsess mõnevõrra keerulisem kui erakliendil äriturgudel on kliente oluliselt vähem, nad on suuremad ja mõjukamad, samuti proffesionaalsemad äriklientide nõudlus tuleneb nende enda toodete nõudlusest ja on seetõttu vähem hinnaelastne organisatsiooniostud on tavaliselt läbimõeldud ja domineerivad ratsionaalsed motiivid Ostuprotsess Probleemi tunnetamine – Vajalike omaduste, spetsifikatsioonide ja koguste selgitamine – potensiaalsete pakkujate valimine ja hindamine – pakkumiste kogumine – pakkumiste analüüs ja hindamine – tellimise ja maksmise rutiinide valimine – ostujärgne analüüs Ostuprotsessi mõjurid:
Hind on väärtuste summa, mida tarbija on nõus vahetamaa nende eelisete vastu, mida ühe toote omamine või kasutamine pakuvad, või mida pakub ühe teenuse vastuvõtmine. Hind on turukompleksi ainus element, mis otseselt mõjutab tulusid: 4p-st ainuke positiivne. Hinnapoliitika sisetegurid: firma turunduseesmärgid ja strateegiad, kulud, hinnakujunduse firmasisene organisatsioon. Mida selgemini on määratud firma eesmärgid, seda lihtsam on hinnakujundus. 1. Eksistentsi kindlustamine- kui firmal on liigsed võimsused, karm konkurent, muutlik nõudlus vms peab ta opereerima madalate hindadega lootused, et sellega saavutatakse turu stabiliseerimist. 2. Jooksva kasumi maksimeerimine- hind mis annab maksimaalse kasumi 3. turuliidriks pürgimine- kulude vähendamine, suurim perspektiivne kasum 4. kvaliteediliidriks pürgimine- kõrge hind mis katab uurimis-ja arendustöö kulud. 5
Tootmise püsivad lisakulud 20 Halduskulud 20 Müüjate komisjonitasu 50 Arvutada: Tootekulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Esmaskulud Konverteerimiskulud Muutuvkulud Turustuskulud Ülesanne 1.7 On toodud mitmesugused kulud panga laenuosakonnas. Iga kulu puhul märkida tähtedega, millist liiki kuluga on tegemist. NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti. Anda võimalikult täielik vastus Kululiigid: a) laenuosakonna juhataja poolt mõjutatavad kulud b) laenuosakonna juhataja poolt mittemõjutatavad kulud c) laenuosakonna otsekulud d) laenuosakonna kaudkulud e) diferentsiaalkulud f) piirkulu g) alternatiivkulu h) pöördumatu kulu Kulud 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
