Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hingedepäev". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hinged, hingedepäev, lehm, hingedeaeg, palve, luukere, luuletus, mehhikos, festival, jaguaeg, hingesandid, hongkongis, saata, oodati, õhtuti, omaste, bali, austus, papist, lehmad, kingitused, haudadel, lindu, elavate, mardipäeva, akende, perest, kakku, uskumus, traditsioon, üldisemalt, kaunistavad, kondi, haudu, komme, kohest, kalmu, ammu, suleSissejuhatus Minu referaat räägib hingedepäevast , mis on aset leidnud 2. novembril . Kuna meie klass (8.klass) korraldas 2012 aastal hingedepäevaks väikese tutvustuse tavadest ja tegevustest , siis pidime ka referaadi tegema . Minu referaadis tuleb juttu hingedepäevast , hingedeajast ja tegevustest. Samuti leidub mu referaadist ka ilmekaid luuletusi ja pilte . 3 Hingedepäev 2. novembrit tunneb eesti rahvakalender hingedepäevana.Tõsi, rahvaluulekogudes leidub hingedepäevast endast vaid mõni üksik teade, selle asemel on aga küllalt palju andmeid sügisesest hingedeajast. Selle aja piiride osas pole rahvapärimus üksmeelne. Piirkuupäevadeks on nimetatud mihklipäeva ja hingedepäeva, aga ka mardipäeva ning isegi jõule. Tegu on tõenäoliselt eelkristliku esivanematekultuse jäljega, mis
1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. HINGEDEAEG Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine,
Kodukultuuri referaat Hingedepäev Järvamaa Kutsehariduskeskus Koostaja : Liina Visk I KB 25.09.2008 Hingedepäev - 2. november Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega
Lugupeetud õpetaja ja kallid kaasõpilased, ma sooviksin kõneleda teile hingedeajast, mida kõik teavad ajana, mil mälestatakse surnuid ja süüdatakse nende auks koduakendel küünlad. Aga millesse hingedeajal usutakse ja kuidas hingi austatakse, sellest räägin teile kohe lähemalt. Eesti põhjarannikul kutsutakse hingedeaega ka jaguajaks. Eesti rahvausundis on hingedeaeg sügisene periood eesti rahvakalendris surnute mälestamisele pühendatud aeg. Sel ajal austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.
on Uue Testamendi tegelane, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa. Mihklipäev lasteaias Hingedepäev 2. november Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedele kaeti tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid
kohta ürgsemaid nimesid, nagu metsaisa, metsaema, metsavana jt. Paiguti esines sama tähendusega ka vaim, näiteks metsavaim, vetevaim jt. (Eesti ajalugu I, 1935). Taara esines ka kaitsevaimu või jumalana. Henrik mainib oma Liivimaa kroonikas Tarapita nimelist jumalat viiel korral. See on ainus mütoloogiline kuju, kellest ta pikemalt kõneleb ainujumalana. Tarapitat tundis Virumaa rahvas saarlaste suure jumalana. On teada ka, et eestlaste appihüüd oli: “Taara avita!” Surnute hinged. Surm ei tähendanud muistsele eestlasele inimisiku lõppu. Arvati, et ka surnu hing vajab toitu, rõivaid ja tarberiistu nagu elavgi inimene. Seepärast pandi surnule hauda kaasa panustena esemeid (toit, tööriistad, ehted jm.). Hingedeaeg on surnutele pühendatud aeg hilissügisel, kui puulehed hakkavad kolletuma, (looduse suremine). Usuti, et surnute hinged külastavad sel ajal oma endist kodu ning püüti
Kodukäijatõrje Nael ukselävesse. Värava alla vikat. Sõites põrutamine, et surnu koduteed üles ei leiaks. Puusse risti lõikamine. Hauale vasaku jala kannaga risti tegemine. Matmispaigale ringiga sõitmine, et surnu ei saaks koju tagasi tulla Surma viis, aeg ja asjaolud Setu traditsioonis on väga halb surra, kui keegi ei näe. Üksi suremine on ohtlik. Ülestõusmispühade ja suvistepühade vahel on hea aeg surra, kuna siis on taevaväravad lahti ning hinged võetakse kohe vastu, teised peavad ootama. Surmaviis määrab ka selle, kuhu surnu edasi liigub. Need, kes on tapetud, sõjas hukkunud, vägivaldset surma surnud, need ei saa teistega kokku. Uppunud jäävad vette seni, kuni keegi teine samasse veekogusse upub. Enesetapjate hinged jäävadki mööda maailma ekslema. Setu matusekommete erijooni - Surnule „koha ostmine“, visatakse haua põhja raha. - Surnu padjale punasest lõngast rist, pea alla. - Kinnaste viskamine risti üle haua
JUULI (heinakuu) 2. juuli- heinamaarjapäev punamaarjapäev Kombed: ei olnud puhkepäev murakate korjamise aeg rannarahvas teeb tuld, et rohkem kalu saada vihtade tegemine Söök /Jook: leivaküpsetamine mesi 13. juuli- Mareta e. karusepäev Kombed: kesakünni aeg lehm andis vähem piima kala oli rammus hea leib kadusid parmud 25. juuli- jakobipäev Kombed: kaovad valged ööd heinatöö lõpp hakati võtma uut kartult AUGUST (lõikuskuu, viljakuu) 1. august- makaveipäev Kombed: vee pühitsemine peipsist kala püüdmine 6. august- paasapäev
keeleliselt surnu ja haua nimetused on alatasa segunenud: kalm- kalmuline, kääp-kääbas, tooni-toonela, manalane manala, hiis (surnu) hiiela. Vari Elujõud peitub ka varjus: võidab see või saab jõudu juurde, kes vastase oma varju alla saab. Seepärast tuleb hoiduda kuu või päikese poole vastasega heideldes. Varjates teist oma varjuga saadakse ta oma hingejõu võimusesse, vahel ka selleks, et kedagi hoopis kaitsta ja aidata. Usuti ka, et surnute hinged võivad võtta varjude kuju. Nemadki võisid heita elavatele varju, tavaliselt põhjustas see haigestumist ja häda elavale. Surnute hinged kollitavad, ilmutavad, kummitavad ebamäärase varjuna tavaliselt oma laiba ligidal. Usuti ka, et vaimud võtavad just nõrga vaimuga inimese kergemini oma mõju alla. Tugeva vaimuga inimesed aga ,nagu nõiad, suudavad neid tõrjuda ja koguni sõnakuulmisele alistada. Mitte ainult surnute hinged vaid ka elavate hinged näiteks nõidade omad
pidutseti. Mihklipäeva kommete hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine. Looduses kapsas veel kasvab, sääsed aga hakkavad magama jääma. 20 Toidud Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Keelud Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud. Peaingel Miikael Peaingel Miikaeli nimepäev. Miikael, püha Miikael on Uue Testamendi tegelane, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa. Miikaeli kultus sai alguse idapoolsetes maades, kus ta oli haigete kaitsja. Võimas ilmutus 5
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne). Halbadel aegadel loodeti surnute abile. Surnuid kardeti ja austati. Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas. Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused
mõistatusi, maitsti õlit ja mürati. Ilma selleta polnudki õigeid pühi. Jõuluööl õlgedel magamisel oli ka mitu viisi ja tähendust: magama pidi kõrvuti ja ühtepidi, et suvel rukis risti ei läheks. Kui sukad jalga jäeti, polnud suvel karta ei ussihammustust ega jalavigastusi. Jõululaupäeval käidi saunas, mis pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti käidud olema. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Pärast sauna käimist pandi selga puhtad riided ning jõulud võisid alata. Söömine oligi jõuluöö tähtsaim toiming. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või.
kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne). Halbadel aegadel loodeti surnute abile. Surnuid kardeti ja austati. Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas. Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd. 7. Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja
Mardipäev - 10. november Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Maskeerimine Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks
veidi kaugemalt saaksid last jälgida ning võtta vastu lapse selliseid tundeid ja kogemusi, mida ta ei soovi oma kõige lähedasematele täiskasvanutele väljendada. Sügisel mõtleme rohkem ka neile, kes meie hulgast ajast igavikku on kutsutud. Rahvausu järgi tulevad lahkunud hingedeajal jälle koju vaatama neid, kes veel siin elavad. Kirikukalendris on novembrikuus kolm tähtpäeva, mis juhivad meie mõtted surmale ja surnutele: hingedepäev, pühakutepäev ja igavikupühapäev, mida paljud ikka veel surnutepüha nime all tunnevad. Arvatavasti kutsub ka looduses toimuv - nähtavad märgid elu lakkamisest, pimeda aja pikenemine ja lindude lahkumine - meid tavalisest enam mõtlema neile, keda meie juures enam ei ole. Kolmes järgnevas kirjutises tahan ma lisaks surnutele pöörata tähelepanu leinajaile ning leinas toimuvale. Loodan, et sellest on abi ka neile, kes on kedagi kaotanud.
Sissjuhatus Rahvakalender räägib vanadest pühadest , mis on sajandeid tagasi peetma hakatud . Neli tähtsamat püha on : Jüripäev 23.aprill Jaanipäev 24.juuni Mihklipäev 29.september Jõulud 24.detsember neid nimetatakse neljaks pööripäevaks . Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid
linnamiljöös, oli spiritism populaarne üleeelmise sajandi lõpus. Rahvaluule arhiivi andmetel jätkus vaimudega suhtlemine elavalt ka eelmisel sajandil, eriti viimase sõja eel. Väikestes huviliste seltskondades jätkus harrastus hiljemgi. Üleloomulikke olendeid võib suhete poolest reaalsusega laias laastus liigitada kahte suurde rühma: 1) mütoloogilised olendid (näit. haldjad, vanapagan jt.) ja 2) varem elanud reaalsetest inimestest lähtunud olendid, s.t. surnute hinged. Varasemas rahvatraditsioonis esineb kirjeldusi kokkupuudetest mõlemat liiki üleloomulike olenditega. Kontaktid surnute hingedega olid valdavalt rituaalset laadi. Uskumuste kohaselt lahkus surnu hing siit ilmast teise ilma, kust ta aeg-ajalt külastas elavaid. Kuigi surnuid esivanemaid oodati koju mitmetel kalendritähtpäevadel, langes kodu külastus valdavalt sügisesele hingedeajale. Spiritismi harrastuse seisukohalt ei ole see oluline, millist liiki üleloomuliku olendiga üritatakse
hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgi on jõuluks ja muiks pühiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema.
Aste põhikool Tähtpäevad Eestis ja USA-s Referaat Koostaja: Liisa Leppik Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 2 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD.....................................................................................3 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas....................................................................... 3 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis.............................................................................. 4 1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad ..............................................5 2. SUVISED TÄHTPÄEVAD..........................................................................................6 2.1. Suvised tähtpäevad USA-s...........................................................
Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku. Müüt kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased
E. Goldstein "Haunting experiences", E. Tucker "Haunted halls", K. Koski "Kuoleman voimat" 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. Jälle selle Ülo slaid, mis eriti midagi asjalikku ei ütle. Kirikuisad: surnu kannatab seal, kus patustas Kodukäijad unenäoline viirastuskuju Esivanemad on olulisemad kui pühakud Purgatoorium ehk puhastustuli Kurat surnu kujul Paulo Einhorn (1627) - pühakud taevas hinged puhastustules - äraneetud surnud < kõik kuradist 40. Kirjelda [nt F. Oinase artikli põhjal], kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir. Algupärase Dracula juurde ei kuulunud mingeid vampiirilikke jooni. T a valitses XV sajandi keskpaiku ja oli Euroopa üks Verisemaid türanne, Ivan Julma teisik. Juba ta nimigi on tähenduslik Dracula, "kurat"
Demonoloogia on uskumussüsteem vaimolenditest ja nende seostumisest maapealse eluga, st kummitused jne. Kesksel kohal elavad surnud ja saatan. Vaimolendid on inimestest erinevad (keatud, kurjad, otlikud, pole varju, ei jäta jälgi, punased silmad, mustad ambad, võõras keel). Seos maise maailmaga – kuidas deemonid saavad kehad. Kultuuriline kontekst. Demonoloogia kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuuteala nt Piiblis. Seostub üleloomulike olenditega kes ei ole jumalad, pahaendelised hinged, sh ka taevast langenud inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. Ususti et deemoneid sai välja kutsuda ja nendega lepinguid sõlmida ning koostööd teha, nõidu mõisteti süüdi deemonitega suhtlemise eest. Seotud monoteismi ja eetilise dualismiga, usuti et saatan veenab inimesi kuritegusid sooritama ja et jumala abiga saab seda vältida. Lucifersaatan (valgusekandja, koidutäht). Luciferi vastu võitlemiseks peab palvetama
Tuonelassa vaeltaa (käia Toonelas), paralleelväljend lovesse langemise kohta · Kalevala-mtüloogias Väinämöise ja Lemminkäise käigud Toonelasse: -- kajastused samanistlikest praktikatest (transis e lovesse langenuna teise ilma liikumine) -- Lemminkäise laulus nähtud kajastust muinasegiptuse Osirise müüdist (vt surev ja taasärkav jumalus), kuid tegemist pigem samanistliku arusaamaga initsiatsioonist 14. Kuidas suhestub läänemeresoome sanditamistava ja eesti hingedeaeg (või soome jaokaika)? Maad ja teispoolsust ühendav ilmapuu (seos hingedeajaga, vrd kuldne kõrend mardilauludes) · eesti hingedeaeg; mardi-kadrisandid, hingesandid · soome-karjala: jakoaika, vuodenalkajaiset (november); kekri~keyri~köyri~köyry~keuri (~1.XI); sanditajate nimetused köyrimörkö ja keyrittär~ köyriätär · vadja: tsuudad (vrd vn tsudno `veider, imelik, imeline'; samuti tsud' jms) · vepsa: kul´ik, pl
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mitm
Religioon avaldub erinevates aspektides: 1. intellektuaalne aspekt iga religioon püüab maailma elu seletada, ulatub primitiivsetest müütidest kuni väga keerukate abstraktsete õpetusteni 2. emotsionaalne aspekt religioossed tunded 3. sotsiaalne v institutsionaalne aspekt religioon koondab inimesi gruppidesse 4. materiaalne aspekt ehitised, esemed, mida kasutatakse religioonis erinevateks tegevusteks 5. kultuslik aspekt religioossed toimingud alates inimese ohverdamisest kuni palve lugemiseni 6. eetiline või moraalne aspekt üldised arusaamad, aga ka konkreetsed sõnastatud käsud ja keelud Kõik need aspektid koos usu ja hoiakuga moodustavad religiooni. Religioonide jaotamine 1. geograafilisel printsiibil Aasia ja Aafrika usundid, need omakorda jagunevad nt Lähis-Ida ja Kaug-Ida usundid. 2. kultuuritüübi printsiibil 19. sajandil jagati rahvad kultuurrahvasteks ja need teised.... rohkem nt barbarid ja metslased 3
referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud ..................................................................................... 6 Jaanikombed mujal maailmas ........................................................................6 Meiud ehk meiupuud .................................................................................7 Muusikast jaanipäeval ................................................................................7
Lääne inimesed samastavad nirvaanat paradiisi või taevaga. Tegelikult tähendab nirvaana aga lihtsalt lõppemist, hääbumist. See on kire, viha ja ükskõiksuse hääbumine. See tähendab, et lõpeb võitlus enda eksistentsi tõestamiseks maailmale, et ellu jääda. Inimene ei pea sugugi võitlema, et ellu jääda. Ta on juba ellu jäänud ja võitlus oli lihtsalt üks raskus, mille ta on lisanud oma ellu, sest oli kaotanud kindluse selles, kuidas asjad on. OLULISEMAD PÜHAD, RITUAALID, PALVE Budistlike pidustuste aeg ja kombed sõltuvad vastava maa traditsioonidest ja kultuurist. Kuna budism tunnistab igat ilmalikku kultuuri, mis ei ole vastuolus põhimõttega, et
Eragümnaasium EGIPTUS ajaloo referaat Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud
madalaks ja argpükslikuks. Ma peaksin end lausa vihkama, kui kasutaksin siis oma teisi sõpru pelgupaigana. Suur väejuht, keda loendamatud võidud on kuulsaks teinud, taandub korra vaid ja kõik ta rähklus ränk ja sõjasõidud ja au on tühjaks saanud sedamaid.5 Nii saab meile me kärsituse pärast osaks terav etteheide. Häbelikkus ja apaatia on kõva kest, mille sees õrn ühendus on kaitstud enneaegse küpsemise eest. Ta oleks kadunud, kui õpiks end tundma enne, kui parimad hinged on piisavalt küpsed teda tundma ja omama. Austatagu Naturlangsamkeit'i, mis kulutab miljon aastat rubiini kõvastamisele ja toimib niisuguses kestuses, milles Alpide ja Andide tõus ja langus näib vikerkaare ilmumise ja kadumisena. Tormakuse tasuks ei ole meie elu heal vaimul taevast pakkuda. Armastust, seda Jumala olemust, ei pälvita mitte kergluse, vaid inimese kogu tuuma eest. Ärgem kandkem oma silmis seda 4
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidu
(Diana) – Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – H poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. PALLAS ATHENA - MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsi-jumalannadest. Lahingu-sõjajumalanna, linna jumalanna,
Artemis (Diana) Z lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) H poeg ZEUS JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind, lemmiklinn Argos POSEIDON NEPTUNUS Merede valitseja, Z järgmine. Naine Amphitrite. Kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune, (sõnn) HADES PLUTO Allilma ja surnute valitseja, väärismetallide isand, surmajumal. (Pluton, Dis). Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. PALLAS ATHENA MINERVA Sündis Z peast täiskasvanuna. Üks neitsijumalannadest. Lahingusõjajumalanna, linna
annaabi.ee 
