Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hingede Öö tsitaadid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koguaeg, järg, armastama, sureb, kordi, pahe, ristikivi, jalust, lubadust, tüüpiliselt, naiselik, rahulolematus, kohtad, mõnd, arstil, kinkida, omapead, loobuda, armuke, õnnetust, läksime, koridori, näis, tunnid, olematuks, niikaua, endalt, reisija, hukkub, tempot, teadsin, igavesti, suuremaks, vanadus, kompromiss, lepib, valus, istume, olukordiuhkus ja jonn ->ei täitnud ootusi) · ,,Mu uhkus on alsolotl (konn, kes sigib ja elab vastsestaadiumis), kes ülbelt trotsis arengulugu ja jääaja kiuste jäi edasi elama, kes aga karistuseks iial ei jõudnud välja vastsestaadiumist." Proua N AHNUS/kaotused ja loobumine · ,,Olen alati kõik kaotanud, mis mulle kuidagi südamelähedaseks on saanud." · ,,Inimene sureb mitte ainult üks kord, vaid palju kordi iga kord, kui sureb keegi, kes on talle lähedaseks saanud." (naabri koer suri) · ,,Ühelgi inimesel pole õigust röövida vabadust ei teistelt ega veel vähem iseendalt, pealegi nii põhilise tähtsusega elusektoris. Ja veel pentsikum oleks, kui annaksime lastele õiguse vanemaid eluajaks perekonnasunnitööle mõista." (vanemate lahutus + pidi lapsepõlvekodust lahkuma +
surevad. Sellepärast nad ei kingigi."" (valveõde) Lk 333,,Koju... Mis muud kodu sai olla sellel, kes kuugi ei kuulu, kui teise inimese tormitsev süda üheks üürikeseks ajaks? Kas see ei olnudki põhjus, miks armastus, tabades kodumaatut südant, selle nii põhjalikult läbi raputas ja nii täielikult vallutas kuna tal ju muud polnud jäänud? Kas mitte sellepärast ei püüdnud ta armastuse eest pageda? Ja kas polnud armastus talle järele tulnud, ta kätte saanud ja jalust löönud? Võõramaa libedal jääl oli ennast palju raskem püsti ajada kui kodukandi tuttaval pinnal." (Ravic) Lk 335,,Armastus! Mida kõike see sõna peab katma! Ihu kõige hellemast õrnusest kuni vaimu kõige suurema mässuni, perekonna soetamise lihtsast soovist kuni vapustuseni, mille toob surmateade, jooksuaja meeletusest kuni Jakobi võitluseni ingliga." (Ravic) Lk 336,,Armukade millelegi, mis mulle korda ei lähe? Armukadetseda võib armastust, mida
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
(lk. 360) Muidugi, mis siis naine kunstnikule on ainult tühine ajaviide. /--/ Ei aga professor ütleb, et naine jätab mehe ennem maha kui kunst ja sellepärast peab hoidma kunsti poole. Ta ütleb: vali viin ja naine või kunst, kolmandat ei ole. Sest kui mees tahab kunstnikuks saada, siis ei tohi ta viina nuusutada ega naise peale vaadatagi. (lk. 363) Rikkalt oskab igaüks armastada, see pole kunst, aga mees peaks õppima vaeselt armastama, siis on see õige armastus. (lk. 363) Töö on meeste ettekääne, kui nad ei armasta. Kui mees armastab, leiab ta alati oma naise jaoks aega, olgu see või südaöösel. (lk. 365) Oma saatuse pärast peavad ikka värisema mitte kurvad ja õnnetud, vaid just rõõmsad ja õnnelikud: kurb või rõõmsaks, õnnetu õnnelikuks saada, aga rõõmsat ootab harilikult ikka ainult kurbus, õnnelikku õnnetus. Harva, väga harva saab rõõmus veel rõõmsamaks, õnnelik veel õnnelikumaks. (lk. 368)
Olle- haige Bobby-teener Bella aka Amarüllis Allan(2) klaverimängija Randallid- lauakaaslased .. Erna(Toto) ja Rolf pastor Roth Allan(3) mees maalilt Stanley -sõdur Christer- lennuõnnetuses hukkunud Daniel Cgristeri elus vend "punane tuba" Hiljem hakkab inimene rohkem märkama, mitte ainult seda, kas heinad on külmad või soojad, vaid ka seda, kas need on omad või võõrad. Inimesed ja linnadki on nii erinevad, mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, õib teise hoopis jalust lüüa. Olen nii kaua püüdnud näha inimestes head, et ma paratamatult näen kõigepealt seda, mis mulle ei meeldi. On tegelikult palju kergem läbi murda vaenulikust maailmast kui võtta ise sama hoiak. Kas ei tähenda ilu meie enamiku silmis siiski sagedamini keskmist kui äärmust? Ajaga muutub inimene mitte ainult ise, vaid ka teiste mälestuses. Kui palju lubadusi jääb täitmata, siis miks mitte täita lubadust, mida kunagi pole antud. Välismaalased
teataks oma surmast ja Nora ütles siis, et täpselt nii asjad ongi. Helmer leinab siis oma vaest sõpra ja räägib, et vahest soovib, et ka Norat ähvardaks selline suur hädaoht, et ta saaks kõik kaalule Nora eest panna ning võttab Nora ümbert kinni kuid too rabeleb end lahti ja kurjustab, et loegu juba oma kirjad läbi. Helmer aga vastab, et ei mitte täna õhtul, täna tahab ta koos oma naisega olla. Nora aga noomib, et mõteldes sellele, et ta sõber sureb vä? Helmer nõusutb, et see vapustas neid mõlemaid ning, et kosuda peak nad mõlemad magama minema- soovib siis head ööd ja jätkab kirjade lugemist. Samal ajal teises toas Nora tuigub metsikult ringi mõtteldes oma laste peale, kui kohutvas see kogu situatsioon on ja sellele, et Krogstadi kiri on hetkel Helmeri käes. Ei lähe kaua kui Helmer karjatab, Nora üritab meele heites välja pääseda majast nuttes, et Helmer ei pea teda kaitsma samal ajal kui Helmer nõub kas see on tõsi
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque, kodanikunimega Erich Paul Remark, on sündinud 22. juunil 1898 Osnabrück'is raamatuköitja pojana. Ta on saksa kirjanik, kes on kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki on nooruses kirjutanud ka esseid ja lühijutte, 1956, aastal on näidendi ,,Lõpp-peatus". Aastal 1916 läks Remarque sõdurina rindele, kus sai mitmeid kordi haavata. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos.
Meist ei saanud mässajaid, desertööre, argpükse /-/, meie arnastasime oma kodumaad täpselt samuti nagu nemad ja me läksime igal rünnakul vahvasti peale; ent nüüd tegime juba vahet, sest olime korraga nägema õppinud. Ja me nägime, et nende maailmast ei jää midagi järele. Me olime ühtäkki kohutavalt üksinda ja igaüks pidi ise sellest jagu saama." Lk 12) 2. Rindel. Gaasirünnakud, lahingud, laibad, tühermaa... Klassikaaslastest sureb sõjatules esimesena Kemmerich, Müller saab endale tema saapad. Paul sõbruneb endast vanema Katczinsky ehk Katiga, kellega kujuneb tal isa-poja suhe. ( ,,...ma armastan teda, tema õlgu, tema nurgelist, kummargil kogu, - ja samal ajal näen tema taga metsi ja tähti, ning hea hääl lausub sõnu, mis mulle rahu toovad, mulle, sõdurile, kes oma suurte säärikute ja oma vöörihma ja oma leivakotiga tillukesena kõrge taeva all seda teed sammub, mis ta ees kulgeb..." lk 60)
Neljateistkümnes peatükk Peale prostituut Sunny lahkumist mõtles Holden oma surnud venna Allie peale ning kõneles temagaSamuti mõtles ta Jeesuse jüngrite pealeÄkki kuulis ta koputust Sunny ja liftipoiss Maurice tulid viit dollarit nõudma Holden ei tahtnud maksta Maurice hoidis teda kinni ning Sunny võttis raha Holden nimetas Maurice`i neetud räpaseks idioodiks Selle peale sai ta paar hoopi kõhtu Holden arvas valu tõttu, et ta sureb Viieteistkümnes peatükk Holden ei saanud palju magada ning tõusis juba 10-ne paiku Tal oli kõht tühi kuid ta ei soovinud Maurice kohata Ta helistas Sally Hayesile ja kutsus ta teatrisse Seejärel läks ta alla ja andis toa ära Maurice ta õnneks ei kohanud Ta sõitis taksoga kogtumispaiga lähedale Seal läks ta hommikust sööma Tema juurde tulid nunnad, kellele ta annetas 10 dollarit... Tsitaadid:
Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. ,,Head inimesed surevad vara, ja ka Juulius Kilimiti võõrasema suri veel enne, kui kui
õppimata, mitte Juuliusel. Ta ei soovinud aga oma klassile halba valgust heita ning jättis vastamata. Ka mamma Neider leidis poisis midagi erilist olevat: ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei aateid ega põhimõtteid. Praegu huvitas neid ainult see küsimus, millal mamma Neider kartulid praetuks saab." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 20 ). See näitab mamma Neideri suhtumist Juuliusesse, ta austas noormeest just põhimõttelisuse ja hea kasvatuse tõttu. Juulius ei olnud nagu teised poisid, ta erines neist juba noorpõlvest peale. Temas peitus midagi enamat kui ühes lihtsas õpilases. b. küpsusperioodil Teine raamatuosa käsitleb Juuliuse elu küpsusperioodil. Pärast katkenud rasedust
Tartu Tiskasvanute Gmnaasium 2009/2010 Andre Verhni Looming 3/2009/ 9b klass Ulavere Gunnar oli kehtsestanud Ulaveres kitumisreeglid.Kui oli platsis kas vi ks ainus puhkeala paketi ostnud klastaja,tuli pererahval olla vimalikult mrkamatu-ei mingeid lugavaid raadioid vi muid mramasinaid.Ta oli veendunud,et iga Ulavere klastaja otsib siit eelkige rahu.Tna ei kehtinud karmid piirangud.Kui Brita ngi tulemas Gerdi kabrioletti tkkepuu taga ootamas.Auto plaadimngijast kaikus klassikaline marsiviis hlgava orkestri esituses. Lk 310 Kuna puhkealal polnud ei vraid ega Gunnarit,kellega kik pidid arvestama,et poleks torisemist,siis tekkis vimalus talletada kahanevast suvest endale veel ks kirgas mlupilt talvevarudesse.Seltskond kogunes je rses suplussillal,mille trepilt oli mugav vette astuda.Brita ja Silver,ngid toredad vlja-hel veel ei olnud vananemismrke,teine hakkas kohmakast poisist kujunema triksis-traksis noorm
Aga tema pääses. Ja viimasel korral dr. Eirase ravilast väljudes otsustas sinna mitte kunagi tagasi minna ja vandus kahte asja: a) ühel heal päeval ta kirjutab sellest; b) ta ei puuduta seda teemat avalikult enne, kui mõlemad vanemad on surnud ta ei tahtnud neile haiget teha, mõlemad olid end niigi aastaid ja aastaid selle teo eest süüdistanud. Niisiis, kui Paulo Coelho Veronika loost kuulis, sai ta hea võimaluse sel teemal ilma lubadust rikkumata kirjutada. Ehkki ta polnud kordagi enesetapule mõelnud, tundis ta vaimuhaigla maailma väga lähedalt raviviise, suhteid arstide ja patsientide vahel, selle elu meeldivaid ja kohutavaid külgi. (,,Veronika otsustab surra" lk 22-24) 7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased 3
Ta loodab, et tema poeg ei teeks samu vigu kui ta isa. Väga võimalik, et selles luuletuses on Juhan ise see poega ja ta isa on Paul Viiding, keda kuulutati 1950. aastal rahvavaenlaseks. Pani mõtlema, et kui suur tähendus võib olla sellistel nõuannetel. Sest kui oleksin ise see poeg, siis mulle tunduks imelik, et isa käsib mind mitte saada temasuguseks. Need sõnumid kindlasti saadaks poega terve elu. 4) kogemata (lk 30) Teema: Laps ema sees sureb Peamõte: Autor mõtiskleb sellest, kui õudne on sündimata lapsel surra. Ta mõtleb, kuidas võivad kaks elu omavahel korraga minna nii lahku aga ema sellest aru ei saa, sest see pole tajutav. Samal ajal on maised asjad arusaadavamad – neli rubla raha, pool klaasi piima, Soome kelk keldris. Sõnum: Autor selgelt taunib selle luuletusega aborti. Ta kirjutab kui õudne on surra lihtsalt kogemata
· " Minul aga just publikut tarvis oligi. Armastan end teiste ees tähtsaks teha." Lk.33 · " Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte et ma oleksin mingi seelikukütt või midagi taolist- kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. " Lk. 56 · " Paljud inimesed ei oska üldse naeratada või siis naeratavad kuidagi vastikult. " Lk. 57 · " Klosetipoti kaas on ka õrnatundelisem kui too tüüp Morrow. " Lk. 57 · " Aga mine sa tea- emade puhul on raske midagi kindlat öelda. Emad on kõik kergesti põrunud. " Lk. 57 · " Kui ma kord hoogu satun ja vastavas tujus olen, võin mitu tundi üksijäri valetada. Ilma naljata. Tundide kaupa. " Lk. 60 · " Minul on üldse üks suur nõrkus. Oma hinges olen ma vist küll kõige suurem naistekütt, keda on nähtud. " Lk. 63 · " Mina olin arvatavasti ainus normaalne inimene kogu majas, ja seda ei olnud just palju." Lk. 63 · " New Yorgis saab raha eest kõike- uskuge mind. " Lk. 70 ·
KURISTIK RUKKIS J.D. Salinger TSITAADID ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." (lk. 9) ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." (lk. 13) ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." (lk. 14) ,,Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." (lk. 23) ,,Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei salli seda kunagi." (lk. 45) ,,Ema ostis mulle küll valed uisud mina tahtsin saada kiiruiske, tema aga ostis mulle hokipantsid -, aga kurvaks tegi see mind sellegip
Aga miks peaks minusugust mulda veel vangis peetama? Vangirauad olgu noorte tarvis, sest nemad lähevad muidu paha peale. Noor on kui ahne loom, kes jookseb ringi, silmad kirges peas. (lk. 7) ,,Vargamäe on sunnitööliste paik, aga inimene ei saa sunnitööta läbi. Inimene ei oska ilma sunnitööta elada, olgu see sunnitöö vabatahtlik või teiste poolt peale pandud. (lk. 14) ,,Vargamäel ei sünni ju midagi muud, kui mis on juba lugemata hulk kordi sündinud laias maailmas. Rahvad ja kultuurid tõusevad ning langevad ning järeltulijad tosivad oma esivanemate tuhas ja põrmus ning ahervartel, olles uhked ja suurelised oma huvide sügavusest ja kustumata teadusehimust. Aga nagu esiisadel-emadel polnud kuigi suurt huvi ega lugupidamist oma kultuuri vastu, samuti on järeltulijatelegi nende eluasemed ja eluallikad üsna ükskõiksed asjad, mis võib iga tühise tuju või himukese rahuldamiseks muuta tuhaks ja
Numbritega mulle meeldib jannata küll, mul on ka küllalt suur FIE raamatupidamine. Kas te ketramise olete selgeks saanud? Ei! Kas elu maal on läinud paremaks? Mitmeti võetav asi. Mõnes mõttes on küll. Töötuid on reaalselt vähe. Palk samas - nö on iseküsimus. Aga muidugi on maalelamine eelkõige tugevate inimeste hobi. Või omapäraste. Meelakkumine on ta ainult siis, kui ise mesilasi pead. Ma ei tea, kas ta saakski kunagi teisiti olla. Aga sinnapoole püüda võiks koguaeg, et maal maksimaalselt hüvesid oleks. Peale puhta õhu ja privaatsuse muidugi Kas nimi Contra on tuletatud kunagisest 80ndate legendaarsest telekamängust Contra? Kui ei, siis kust see nimi tuleb? Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht
Siis hakkasid talle eelmise õhtu sündmused meenuma, meenus joomine ning ühes sellega saabus teadmine keres valitsevast pohmelusest.“ (lk. 58). Sulane kartis väga oma peremeest, Koera Kaarlit „Sulane põrkas kabuhirmus ukselt tagasi. Peremees on kõrtsis!“ (lk. 59). Jaan oli väga rumal, ta võttis teiste nõu kohe kuulda, isegi kui see oli rumal. Nii ta tahtis oma armastatule Luisele sisse sööta sitapirukat, sest nõid oli öelnud, et kui Luise seda sööb, siis ta hakkab Jaani armastama. Jaani rumalus väljendus ka seebi söömises. „“Kes seda täpselt teab, nendel sakste roogadel ju polegi maakeeles nime. Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4). Ints pakkus Jaanile ka parukat süüa, Jaan küll mõtles, et teda
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Pealegi milleks peakski veel raamatuid kirjutama, kirjastama või lugema, kui maailmas valitseb ideaalne ühiskondlik kord. Raamat on pahe, millega tahetakse saavutada voorust, aga kes mõtleb pahele, kui ta on ideaalselt vooruslik. Muidu oleks võinud näha, milline kirg tappa istub inimeses, olgu see kirg sihitud inimese enda või tema mõtete vastu. Nõnda on see kestnud juba aastatuhandeid ja ikka kõneleb ajalugu ülistavalt rahvastest ja inimestest, kes on tapnud mõne teise rahva, mõne teise inimese või kes on hävitanud ja naeruvääristanud mõne teise rahva elumõtte, teise inimese mõtte. (lk. 49-50)
Ennast iseloomustab Leesalu järgnevalt: ,,Mulle tundub, et ma olen maksimalist ja üsna põhjalik inimene. Mõnikord juhtub, et sellest on rohkem kahju kui kasu. Aeg-ajalt võiks asju pisut kergemalt võtta. Kui ma olen kurb või masendunud, siis ikka põhjalikult. Ja kui ma millestki vaimustun, siis ka põhjalikult. Kui mulle meeldib näiteks mõni teatrietendus, siis käin seda ikka oma 5-6 korda vaatamas. Ka oma lemmikraamatuid loen tavaliselt kümneid kordi. Ja liialdada meeldib mulle ka." Loomingust Diana Leesalu otsustas hakata kirjanikuks juba varases eas- seitsme aastaselt. Inspiratsiooni sai ta tol ajal oma kunagist lemmikute Astrid Lindgreni ning Mark Twaini teostest. Leesalul on siiamaani välja ilmunud kaks raamatut, ,,2 grammi hämaruseni" ja ,,Mängult on päriselt". Leesalu kirjaviisile on omane veidi ropp, kuid aus kõneviis.
Paul-Eerik Rummo Luulekogud: 1) ,,Ankruhiivaja" 2) ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" 3) ,,Lumevalgus ... lumepimedus" Peamine teema on ahistus, mis on tekkinud sisepingetest. Näiteks ema surm ja eesti rahva pingeseisundist. Kaks peamist motiivi on ema ja lumi. ,,Läbi talve luulet ema mälestuseks" ,,KÕIK ÜKSAINUS SUUR PERE" kõik üksainus suur pere mööda ilma emast ilma emast ilma. ,,TÜHJAD VETTIND PESAKASTID" Langeb, langeb lumekardin rääkijate vahele. Lumemündid laugudele mõlemale kahele. ,,PÄEVAD TULID NEED TALITSED" Talv lõi aastasse talva Kuidas teel ennast talitsed läbi külma ja halva. ,,IKKA LIIVIST MÕTELDES" Meie oleme üks. Järv on metsas ja mets on järves. Meie oleme üks. Järv tõuseb lumeks ja lumi langeb järveks. ,,VIHMAD MIND ON ARMASTANUD JÄRJEST" Vihmad, kes mind armastanud järjest, kaela mulle langend kõrgest kärjest, utnud mind kui rädirohket maaki, taanduvad nüüd silmitsem
Jaan Kross “Keisrihull” AJASTU, MILJÖÖ Taust – Tegevus algab 1827. aastal, troonil on Aleksandr I(keiser kuni 1825) asendab tema vend Nikolai I. Eesti talurahvas on vaba juba 1819 aastast alates. Aleksandri valitsemise ajal võeti vastu palju reforme, näiteks Talurahva seadus, taasavati Tartu Ülikool jne. Antud ajastul olid siiski alles seisused, seega ei pooldatud erinevate klasside vahelisi abielusi. Seetõttu tauniti ka peategelase Timotheus von Bocki ja Eeva abielu. Samuti oli naistel vähem õigusi kui meestel, olenemata seisusest, sama kehtis ka Romanovite suguvõsale:“noh, ega Maria Fjodorovna ei saa sul Timo vabaks laskma hakata … peale heategevuse pole poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai, Aleksandr Pavlovitš
Mõtteid A.Augustinuse ,,Pihtimused" põhjal Aurelius Augustinuse ,,Pihtimused" võib võtta kui autobiograafilist teost, ehkki biograafiat uusaegses mõttes ei saanud antiikkirjanduses eksisteerida kuna tollane kujutus isiksusest oli erinev. Ta kujutab oma elu alates kaugest lapsepõlvest ja kirjutamise ajaga lõpetades. On ju teada, et ta sõnastas teoses ristiusu põhitõed ja kuni 13.sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv. Augustinuse igal sammul peegeldus Jumala austamine. Tema ,,Pihtimused" XI ja XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas on alati see kelleks me teda arvame olevat, see õige, kellesse jäägitult uskuda, või peitub meis endis midagi hoopis võimsamat ja ürgset? Ma pean kahjuks tõdema et minu kokkupuude Jumalaga pole eriti tihe ja võib ka öelda- sõbralik, pigem jahedapoolne. Võib-olla on seda vale arvata, sest kõik me inimesed oleme pühakirja järgi Juma
JOHANN WOLFGANG GOETHE Noore Wertheri kannatused Ly Härm 10d Werther ja loodus: Lk. 8- Kohe siinsamas lähedal on kaev, kaev, mille kütkeks ma olen otsekui Melusine oma õdedega. ... Madal ringmüür kaevu ümber, seda piiravad kõrged puud, selle paiga jahedus- kõiges selles on midagi salapärast. Koguni kõhedaks tegevat. Ei möödu ainsatki päeva, mil ma oma tunnikese seal ei istu. Lk. 24- See on imeline, kuidas ma siia jõudsin ja künkalt alla haljendavasse orgu vaatasin, kuidas ümbrus mind veetles. Seal see salu! Ah, võiksid sa selle varju peituda! Teal too mäehari! Ah, võiksid sa sealt kaugele-kaugele vaadata! Ridastikku kulgevad kuplid ja kutsuvad orud! Oh, võiksin ma neisse kaduda! Lk. 44- Mu südant täitvast soojas tundest elava looduse vastu, mis mind senini tegi nii õnnelikuks ja muutis maailma mu ümber paradiisiks, saab mulle nüüd talumatu piinaja, kiusaja, kes jälitab mind igal sammul. Kui ma muidu vaatasin kalju otsas
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare..................................................................
STEPIHUNT XX SAJAND Kultuur ,,Igal ajal, igal kultuuril, igal moraalil ja traditsioonil on oma stiil, on oma vastav õrnus ja karmus, ilu ja julmus, ta peab enesestmõistetavaks teatavaid kannatusi ja talub kannatlikult teatavaid pahesid. Tõeliseks kannatuseks, põrguks muutub inimelu alles seal, kus kaks aega, kaks kultuuri ja religiooni lõikuvad. Antiikaja inimene, kes oleks pidanud elama keskajal, oleks selles armetul kombel lämbunud, just nii nagu lämbuks metslane meie tsivilisatsioonis."(1993. aasta väljaandes lk 21). ,,Miks ei peakski ma olema Stepihunt ja sakkus eremiit selles maailmas, miile sihid mulle midagi ei paku, mille rõõmud mulle midagi ei ütle! Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalhete, harva moodsat raamatut lugema, am ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava,
Kasutatud allikad: Wikipeedia.org Väike Entsüklopeedia Suhtesahver.ee '' Armastuse kunst'' Erich Fromm Sisukord: Sissejuhatus...............................................lk. 1 Mõistete seletusi.........................................lk. 2 Armastus..................................................... lk. 3 Inimeste vaheline armastus.......................lk. 4 Romantiline armastus...............................lk. 5 Armastuse stiilid.........................................lk. 6 Armastuse kolm faasi...............................lk. 7 Bioloogilised ja psüholoogilised käsitlused.....lk. 8 Armastus religioonis.........................................lk. 9 Sõprus...............................................................lk. 10 Kokkuvõtte..........................................................lk. 11 Kasutatud allikad...................................................lk. 12 Armastus Kõikidel aegadel inimesed püüdsid teada saada, mis on armastus, sellest on kirjuta
tõsisemalt vesteldud ega ei ole tehtud järel kohtamist ( lk 77). Nendest viiest õpetajatest ainult Eesti keele õpetaja paneb reaalselt tahvlile (osa 1 min 14,04) klassi ja kooli reegleid ja eesmärke (Rogers ,,Käitumine Klassiruumis" Kehtestamisfaas lk 35 ), kuigi ei ole teada kas peale kirja panemist pandi neid reegleid ka paberile ja riputati kuskile klassi nähtavale kohale või mitte, et nad oleks koguaeg lastele nähtaval kohal, vajadusel peaks meelde tuletama ja saaks kuhugile osutada. Ei ole ju teada kuidas lapsed suhtuvad reeglitesse mida ei ole näha. Laps ju võib mõelda mida ei ole näha seda ka pole olemas. Osa 6. Jälgides saadet põhjalikumalt tahtsin näha ka laste seisukohti, kõige paremini torkas mulle silma õpilane nimega Tauri, kes jäi tuli Kuristiku Gümnaasiumisse teisest koolist. Kuigi eelmise aasta poissi keskmine hinne oli 2.6 on ta hetkel oma klassi üks
,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale! (lk 29) " kostab vana naise lause peale üks tüdruk. Kuigi lapsed kohe vana naise jutu
Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Sellest, et kõik sinust räägivad, on siin maailmas siiski midagi veel halvemat: kui sinust keegi ei räägi.(lk.6) Kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui seda varjata. (lk.7) Sabakuue ja kaelasidemega võib igaüks, isegi börsimaakler, haritud inimese kuulsuse omandada. (lk.8) Naer pole sõprusele sugugi halb algus, kuid lõpetamiseks on see tingimata parim moodus. (lk.10) Keegi meist ei või kannatada inimesi, kellel on samad vead, mis meil enestelgi. (lk.10) Me elame ajajärgul, kus inimesed käsitlevad kunsti, nagu oleks see mingi autobiograafia vorm. (lk.12) Ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad. (lk. 12) Kurb on mõelda, kuid geenius kestab kahtlemata kauem kui ilu. (lk. 13) Need, kes on truud, tunnevad ainult armastuse igapäevast külge: just nimelt truudusetud tunnevad armastuse tragöödiaid. (lk. 13) Elu eesmärk on enesearendamine. (lk. 17) Ainus
» «Milline nässus, aukuvajunud, kortsus nägu! Ja kõik sellest täringumängust!» «Thibaut, kuhu te nõnda lähete, Tybalde, ad dados2? Pöörate ülikoolile selja ja sörgite linna poole?» «Küllap läheb Thibautodé3 tänavale endale korterit otsima!» hüüdis Jehan du Moulin. Seda kalambuuri korrati müriseva häälega ja tormilise käteplaksutusega. «Kas lähete Thibautodé tänavale korterit otsima? Eks, härra rektor, kuradi partner?» Siis tuli järg teiste ülikooli aukandjate kätte. «Maha pedellid! Maha kaikakandjad!» «Ütle, Robin Poussepain, kes see seal on?» «See on Gilbert de Suilly, Gilbertus de Soliaco, Autuni kolledzi laekahoidja.» «Säh, mu king! Sul on parem asend, viruta talle näkku!» «Saturnalitias mittitnus ecce nuces.»* «Maha kõik kuus teoloogi oma valgete ülekuube-dega!» «Kas need on teoloogid? Mina arvasin, et need on haned, mida Sainte-Geneviève Roogny läänimõisa eest linnale kinkis.» «Maha meedikud
annaabi.ee 
