Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "HIND, HINNASTRATEEGIA, HINNA KUJUNDAMISE MEETODID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hinnastrateegia, konkurents, nõudlus, kulupõhine, kasumiläve, turunõudluse, määraja, müügitulu, omahinnaga, katma, hinnakujundamise, ühesugused, motiveerida, ettevõttesisesed, maksud, tootmiskulud, ostuvõime, asjaolud, kasuminorm, sihtgrupp, konkurentsipõhine, katmine, kuludestkavandatu ellu viimisel. 13 II HIND 1. Hinna olemus ja tähtsus Hind on toote väärtus väljendatuna rahas ehk teisisõnu väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omandamisest või tarbimisest tulenevate kasude vastu. Konkreetse hinna määramine kaubale on nii kunst kui teadus. Hinda võib kujutleda vahetusprotsessi tasakaalustajana. Äriettevõttes on hind toote turunõudluse peamine määraja, millest oleneb nii ettevõtte kogu müügitulu kui kasumi suurus. Äri alustades võib hinnakujunduspoliitika ära määrata ettevõtmise edu või läbipõrumise. Seetõttu peab juba enne tootmise alustamist kalkuleerima oma tootele hinna, et näha, kas seda ongi üldse mõttekas tegema hakata. Kui tulla turule, kus on keegi juba analoogse kaubaga ees, siis on oluline turuhind: see määrab lae, millise hinnaga toodet või teenust ostetakse. Kui ettevõte oma tootega ei erine millegi
dilemma) · Hind on ainuke turunduskompleksi element, mis toob tulu. · Turunduse põhikontseptsioon on vahetus see ei leia aset, kui müüja ja ostja ei lepi kokku tehingu väärtuses. · Hinnakujunduse vahendusel taotletakse turunduse põhieesmärkide saavutamist (turuosa ja kasum,vahendajate motiveerimine, uute turusegmentide vallutamine jne). · Hinna-alased otsused omavad kohest mõju äritegevusele. · Hinnastrateegia ja poliitika peavad vastama tootele, müügi toetamisele ja jaotuskanali strateegiatele. · Hinda saab muuta kiiremini ja kergemini kui toodet, turustuskanalit või kommunikatsiooniteadet. 4. Hinna eriline koht turunduses ja hinnapoliitiliste otsuste piirangud · Hind on ainuke turunduskompleksi element, mis toob tulu. · Turunduse põhikontseptsioon on vahetus see ei leia aset, kui müüja ja ostja ei lepi kokku tehingu väärtuses.
harilikult samaaegselt d. ladustamatus- teenust ei saa varuda (toota lattu) 22) Defineeri hinna mõiste. Hind on toote väärtus rahas väljendatuna. Laiemalt hind on väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamisest või tarbimisest tulenevate kasude vastu. Arenenud riikides mõeldakse hinna all enamasti selle rahalist tähendust. Hinnaks saab olla ükskõik missugune väärtus, mida antakse millegi vastu. 23) Mis on kulupõhine hinnastrateegia? Kulukeskne meetod lähtub kuludest. - Juurdehindluse meetod. Teatud arvestusliku juurdehindluse lisamine omahinnale arvestatakse ka tegeliku nõudlus- ja konkurentsisituatsiooniga - Kasumiläve hinnameetod. Taotleb kõigi kulude katmist ja ettenähtud kasumi saamist. Eesmärk on hind, mis viib üle kasumiläve või tagab soovitava kasumi 24) Mis on väärtuspõhine hinnastrateegia? 25) Mis on bartertehing? Kirjelda millal seda turunduses võiks
· ümberlülituskulud Uute firmade · juurdepääs turustuskanalitele turuletuleku oht · valtsuse poliitika · kogemused TOOTMISHARU KONKURENTS Tarnijate Turul konkureerivad Tarbijate tingimisvõim ettevõtted tingimisvõim TARNIJAD KONKURENTS KASVAB TARBIJAD TOOTMISHARUS, KUI ON: · palju ühesuuruseid ettevõtteid
suurem, kui muutus teistes turundusmeetmete kompleksi elementides.(Miljan, 2003) Turundusjuhtidel on võimalik kasutada suur hulk hinnakujundamisstrateegiaid. Enne nende strateegiate juurde minemist oleks kasulik tutvuda hinnakujunduse traditsioonilise protsessiga, kuna see aitab oluliselt kaasa õige strateegia valikule. Hinnakujunduse protsessi esimesel etapil tuleks selgeks teha hinnakujundamisele mõju avaldavad tegurid, milledest tähtsamad on : nõudlus, kulud, ostjate hoiakud, konkurentsi- keskkond, õiguslikud piirangud. Teisel etapil peaks määrama kindlaks hinnakujundamise eesmärgid. Need võivad baseeruda kasumil, käibel, sularaha sissetulekul, klientidel, konkurentsil või muudel teguritel.(Miljan, 2003) Hinnakujunduse protsessi kolmandal etapil tuleks valida sobiv hinnakujundamise meetod. Tuntumad neist on: · kuludel baseeruv hinnakujundus; · nõudlusele orienteeritud hinnakujundus
Ostjad ei ole alati kompetentsed Ostjad on tavaliselt kompetentsed ostetava kauba valdkonas ostetava kauba valdkonnas Ostuotsus langetatakse tavaliselt Ostuotsus langetatakse tavaliselt individuaalsel tasandil kollektiivsel tasandil Hind on enamasti fikseeritud Hind kujuneb läbirääkimiste tulemusena Reklaami mõju on suur Reklaami mõju on väike Nõudlus ei ole tuletatud Nõudlus on tuletataud Elastne nõudlus Mitteelastne nõudlus Tasakaalustatum nõudlus Volatiilne nõudlus Lühem ostuotsustusprotsess Pikem ostuotsustusprotsess Ostmine kauplusest või hulgilaost Ostmine enamasti otse tootjalt Kaubad on enamasti lihtsat laadi Kaubad on enamasti tehnilist laadi ja keerukad
Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna ajastu Turundus-ettevõtte ajastu ajastu Isevarustamine Nõudlus ületab Pakkumine pakkumise ja nõudlus Pakkumine on võrdsed ületab Pakkumine
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad
Turunduse areng Turunduse arengu ajastu etapid: Kaubanduslik ajastu – kaubavahetamine; vahendajad; vahetus väikestes kogustes; lõppes tööstusrevolutsiooniga; tekkisid suured tehased; isevarustamine Tootmisajastu – toodetakse palju; hinnad langevad; linnastumine; transpordiareng; tarbija vajadused polnud tähtsad; tööstuse areng Müügiajastu – sunniti klienti toodet ostma; konkurents ei olnud tihe; kliendi soove ei arvestatud; tootmisvõimalust oli rohkem kui kunagi varem; aktiivne, agressiivne müük Turundusosakonna ajastu – tarbja vajaduste väljaselgitamine; pikaajaliste plaanide väljatöötamine; toodete kujundamine; vahendajad; hinnakujundamine; tarbija informeerimine Turundusettevõtte ajastu – keskmes on klient (otsuseid tehakse lähtuvalt kliendist); agressiivne konkurents; pikaajalised plaanid; kliente tuleb hoida
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. Turunduse objektideks on tooted, teenused, üritused, kogemused ja elamused, inimesed, kohad, omandiõigused, organisatsioonid, informatsioon, ideed ja tõekspidamised. 2. Nõudlusega seotud põhimõisted: vajadus , soov, nõudlus, turg Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Soov – on vajaduste kohandatud väljendused. Tihti on kohandajaks kultuurikeskkond, turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Samuti võib üks soov tuleneda mitmest vajadusest korraga. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui
15. Mis on toote 3 taset? Põhikasu ehk põhihüve rahuldab tarbija peamise vajaduse ning on pakkumise aluseks, nt pesumasina puhul rõivaste puhastus, ajalehtede puhul informatsioon Tegelik toode - toote kvaliteeditase, tunnused, stiil, disain, brändi nimi ja pakend Lisandväärtusega toode - lisateenused, sh finantsteenus, kohaletoimetamine, paigaldus, järelteenidus, konsultatsioon, garantii. Sellel tasandil toimib konkurents. 16. Nimeta hinnakujundusmeetodid Kulupõhine Alushinnameetod – lihtne meetod minimaalse hinna kehtestamiseks, et saada soovitud kasumiprotsent või tagasi teenida investeeringutele tehtud kulutused Juurdehindlusmeetod – omahinnale lisatakse kindel juurdehindlusprotsent või summa Kasumiläve meetod – aitab leida tooteühiku hinda, mis vastaks etteantud
eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. Kontraturundus (reaktiivne turundus) – nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist. N
dumping, hinnadiferents, hinnaregulatsiooni eiramine ning tarbijaid eksitav hinnainfo ja reklaam. (Vihalem, A. 2008) Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte lühikese ajaga raskustesse, liiga kõrged hinnad peatavad aga müügi ja taas on ettevõte raskustes. Seepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel. Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada on selleks siis turuosa, imago, kasum vms. Hinnastrateegia valik sõltub eelkõige turusituatsioonist, toote kvaliteedist, toote elutsükli faasist jms. (Turundusekonspekt) 1.1 OSTJATE HINNATUNDLIKKUS Kõigile on teada, et ostja hinnatundlikkust mõjutab tavaliselt eelkõige toote hind, peale selle on veel ligi kümmekond tegurit. Kõik need tegurid mõjutavad mingil viisil, kui suur tähtsus on hinnal ostuotsuse langetamisel. Siinjuures on sageli vaja eristada turunõudlust ja tootenõudlust.
muudavad seda. Oluline on jälgida konkurentsikeskkonda ja teha oma turundusstrateegia vastavalt sellele. Oluline täiendada toote seeriat, suurendada toote brändi tuntust. Küpsusfaas saabub siis kui koguturu käive stabiliseerub. Toode on siis tarbijatele tuttav ja konkurents on kõige suurem. Koguturu kasum hakkab langema, kuna promotsiooni kulud on üha kõrgemad ja lõpuks hakatakse kliente meelitama madalama hinnaga. Selle faasis turule siseneda ei tasu sest konkurents on kõrge ja tarbijad eelistavad vana brändi. Küpsusfaas kestab seni kuni turule tuleb täiesti radikaalselt uus toode, mis muudab turuseisu. Oluline on toote konkurentsieelis, täiustada olemasolevat, luua uus toode ja liikuda uuele turule. Langusfaas vana toode asendatakse uuega ja kasum sõltub brändi viimastest lojaalsetest klientidest kes ei lähe muutsutega nii ruttu kaasa. Kavandada toote mitte liiga rutakas lahkumine turult. Uue toote arendamise protsess
nullkasumit • Tarbijakeskne meetod o Tarbija -> hind -> toode o Lähtub tarbijate subjektiivsetest hinnangutest o Tugineb tarbija tajutud väärtusele • Konkurentsikeskne meetod o Turuhinna meetod o Pakkumishinna meetod Hinnastrateegiad lk 270 – 273 Hinnaliidri strateegia; stabiilne hinnastrateegia; muutuv hinnastrateegia Kohandumisstrateegiad lk 274 – 277 Hinnasoodustused; diferentseeritud hinnad; stimuleerivad aktiivhinnad; psühholoogilised hinnad; geograafilised hinnad E-turu plussid ja miinused + avatud koguaeg + klient ei pea minema kauplusesse + tõenäoliselt soodsam -tellitud kauba kätte saamise pikk aeg -kaupa ei saa enne tellimist katsuda E-turundus koosneb Kodulehekülje turundusest; Bännerreklaami turundusest; E-posti turundusest; Otsingumootoriturundusest; Sotsiaalmeedia
Ettevõtlus taandub rahavoogudele ja sellele, kui palju suudetakse päeva lõpuks raha teenida. Sellepärast on otstarbekas läbi viia omahinna analüüs ja uuring selles osas, kui palju kliendid on valmis pakutava toote eest maksma või kui palju nad konkureerivate toodete eest juba maksavad.[ CITATION Bra12 l 1061 ] Ettevõtte hinnapoliitika seisneb selles, et määratakse hind ühele toote- või teenuseühikule (Teder, 2008). Müügihind on oluline, kuna peab katma toodete jaoks tehtud kulutused ning teenima kasumit (Miljam, 1996). Toote omahind on toote või teenuse ettevalmistamisega, tootmise ja müügiga seotud kulude rahaline arvestus (Riives & Lavin, 2014, lk 56). Toote omahinna põhjendatud analüüs võimaldab tugevdada ettevõtte konkurentsipositsiooni ning muuta tootmisprotsess ja ettevõte tõhusamaks[ CITATION Oma08 l 1061 ]. Tänases Eestis on arenenud ettevõtlus. Ettevõtte põhieesmärk on kasumi teenimine ja
Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused Soodne asukoht kesklinnas Vananenud inventar Suur kaubavalik Kõrge kulude tase Hea maine Teeninduse madal kvaliteet Palju tarbijaid Kapitali puudus Võimalused Ohud Elanike ostuvõime suurenemine Tugev konkurents Rahvusvahelistumine Turgude küllastumine Varjatud kaubandustegevuse Väliskapitali pealetung ettevõtluses legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 9. Turunduse põhimõisted ja protsessid. 10. Turunduse planeerimine: etapid, protsess. STRATEEGILINE TURUNDUS on: o rahvusvahelise standardi ISO 9000 järgi objekti elutsükli esimene faas,
nende positiivsed ja negatiivsed küljed? Lihtsustatult võiks hinnakujunduse jagada neljaks etapiks: sise- ja väliskeskkonna analüüs ehk hinda mõjutavad faktorid, hinnaeesmärkide määramine, hinnakujundusmeetodite valik ning hinnapoliitika väljatöötamine. Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte majandusraskustesse, liiga kõrged hinnad aga takistavad müüki ja viivad samuti ettevõtte majandusraskustesse. Oma tootele või teenusele tuleb leida optimaalne hind. 1. Kulupõhine hinnakujundus on kõige lihtsam hinna määramise meetod, kus toote valmistamiseks läinud kuludele lisatakse juurdehindlus kasumi teenimiseks. Kulupõhine hind on toote või teenuse valmistamis kulu, millele lisandub juurdehindlus kasumi näol. Kuigi tundub, et see on lihtsalt rakendatav ja kasutatav, ei ole ainult kuludele põhinev hinnakujundus kindlasti kõige parem viis. Probleemiks võib kujuneda kulude arvestus igal ettevõttel on nii püsikulud kui ka muutuvkulud
Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused Soodne asukoht kesklinnas Vananenud inventar Suur kaubavalik Kõrge kulude tase Hea maine Teeninduse madal kvaliteet Palju tarbijaid Kapitali puudus Võimalused Ohud Elanike ostuvõime suurenemine Tugev konkurents Rahvusvahelistumine Turgude küllastumine Varjatud kaubandustegevuse Väliskapitali pealetung ettevõtluses legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 10. Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid. (lk 42-48, Turundus) “Turundus on juhtimisfunktsioon – protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused” (J.R. Evans, B. Rerman)
Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused Soodne asukoht kesklinnas Vananenud inventar Suur kaubavalik Kõrge kulude tase Hea maine Teeninduse madal kvaliteet Palju tarbijaid Kapitali puudus Võimalused Ohud Elanike ostuvõime suurenemine Tugev konkurents Rahvusvahelistumine Turgude küllastumine Varjatud kaubandustegevuse Väliskapitali pealetung ettevõtluses legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 10. Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid. (lk 42-48, Turundus) · "Turundus on juhtimisfunktsioon protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused" (J.R. Evans, B. Rerman)
Pikaajalised kogemused Vähesed kogemused nüüdisaegses kaubanduses jaekaubandusturul Halvad parkimisvõimalused Soodne asukoht kesklinnas Vananenud inventar Suur kaubavalik Kõrge kulude tase Hea maine Teeninduse madal kvaliteet Palju tarbijaid Kapitali puudus Võimalused Ohud Elanike ostuvõime suurenemine Tugev konkurents Rahvusvahelistumine Turgude küllastumine Varjatud kaubandustegevuse Väliskapitali pealetung ettevõtluses legaliseerimine Odavkaubanduse pealetung Muutused tarbijaeelistustes 10. Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid. (lk 42-48, Turundus) · "Turundus on juhtimisfunktsioon protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused" (J.R. Evans, B. Rerman)
Turunõudlus ja turunduse põhiprintsiibid Vajadused: inimese sisemised tungid millegi järele. (Maslow vajaduste hierarhia) Põhivajadusi ei saa turundus otseselt mõjutada, vaid seda, kuidas need vajadused rahuldatakse. Soovid: vajaduste kohandatud väljendused. Tihti kohandajaks kultuurikeskkond. Tihti on aga soovide kujundamise taga turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Nõudlus: sisaldab soovi ja maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Turg: Tulenevalt nõudluse mõistest võib turgu käsitleda kui potentsiaalsete ja praeguste tarbijate hulka, kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid, et toodete eest tasuda. Turunõudlus: Ühendab tarbijaid, kes tarbivad ettevõtte tooteid mingil hetkel,
sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soovitud objekt saadakse kelleltki teise objekti vastu. Selleks peab saavutama kokkuleppe. Toode: tooteks nimetatakse kõike, mis saab pakkuda turul funtsionaalsete vajaduste ja soovide rahuldamiseks, turunduses kuuluvad toodete alla ka teenused (pole esemelised). Tehing kujutab endast väärtuste vahetamist kahe osapoole vahel (kaup raha vastu).
D ajast, mis ettevõte antud turul tegutseb; D sihtturule sisenemise meetodist; D firma poolt rakendatavast tehnoloogiapoliitikast ja innovatsioonide tasemest; D ettevõtte ja tütarfirma tehnoloogilisest seotusest. Turu-uuringu probleeme: D liiga üldised hinnangud ja probleemide selge määratlemise asemel nende hägustumine; D liiga vähene tähelepanu kriitilistel edufaktoritel: klientide vajadused, vertikaalne kaubavoog, valdkonna piire ületav konkurents (asenduskaubad), strateegiavariantide vähene läbitöötamine, kriitiliste edufaktorite määratlematus; D passiivne info kogumine vastavalt sellele, mida pakutakse, mitte aga aktiivne otsimine vastavalt sellele, mida vajatakse; D sisemise, edukatest ja ebaedukatest aktsioonidest ning klientide tagasisidest tuleneva, oskusteabe vähene ärakasutamine; D jäik infosüsteem; D liigne turu-uuringu meetodite tähtsustamine loomingulise lähenemise asemel;
Bossi ülikond, Rolexi kell jne). Tarbijad on antud tootele väga lojaalsed - nad ei tunnista tema asenduskaupu. Tarbija on valmis täiendavateks jõupingutusteks ja kulutusteks selle nimel, et osta just see toode (mark); neljanda tarbekaupade liigina nimetatakse võõrkaupu (unsought goods) - tarbija ei tunne ega kavatse osta (nt mittesuitsetajale on sigaretid võõrtooteks). Nõudlus nende järele puudub. Põhjus võib olla nii see, et on tegemist uue ja tundmatu tootega kui ka see, et tarbijad neid kaupu lihtsalt praegu ei vaja. Esmatarbekaubad jagatakse omakorda: regulaarkaubad (staple goods), mida ostetakse korrapäraselt (piim, hambapasta, sigaretid); impulsskaubad (impulse goods), mida ostetakse planeerimatult. Tarbija neid spetsiaalselt ei otsi, ost toimub impulsi ajel, seetõttu paigutatakse nad nähtavale
sihtturg ja nõudlus; nõudluse elastsus tarbijate struktuur ja hoiakud konkurentide struktuur, hoiakud ja kvaliteet ettekujutused hinnast Enne täpsema hinnastruktuuri juurde asumist tuleb uurida ja kirja panna: Milline on tarbijate ettekujutus õiglasest hinnast? Milline on ülempiir, millest rohkem ei maksta? Muud hinnapiirangud? Milline on turul olevate konkureerivate analoogtoodete keskmine hind? Milline võib olla tulevikuhind? Kas tarbija on hinnatundlik või ei? Milline on nõudlus? On see elastne või mitteelastne? Samuti tuleks antud peatükis kirjeldada, kuidas toimib firma hinnakujundussüsteem? Kuidas jälgitakse turuhindu? Kuidas tehakse allahindlusi? Millised on maksetähtajad ja maksetingimused? Kui ettevõttel on välja kujunenud erinevad hinnapoliitikad erinevate situatsioonide jaoks, siis tuleks need kõik ka turundusplaanis välja tuua. 4. 2. 1 Hinnastrateegiad
tarbijate struktuur ja hoiakud konkurentide struktuur, hoiakud ja kvaliteet ettekujutused hinnast Enne täpsema hinnastruktuuri juurde asumist tuleb uurida ja kirja panna: Milline on tarbijate ettekujutus õiglasest hinnast? Milline on ülempiir, millest rohkem ei maksta? Muud hinnapiirangud? Milline on turul olevate konkureerivate analoogtoodete keskmine hind? Milline võib olla tulevikuhind? Kas tarbija on hinnatundlik või ei? Milline on nõudlus? On see elastne või mitteelastne? Samuti tuleks antud peatükis kirjeldada, kuidas toimib firma hinnakujundussüsteem? Kuidas jälgitakse turuhindu? Kuidas tehakse allahindlusi? Millised on maksetähtajad ja maksetingimused? Kui ettevõttel on välja kujunenud erinevad hinnapoliitikad erinevate situatsioonide jaoks, siis tuleks need kõik ka turundusplaanis välja tuua. 4. 2. 1 Hinnastrateegiad Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada on selleks
...................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad)
Hind on rahasumma, mida nõutakse toote (ning pakutavate lisateenuste) eest. Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte lühikese ajaga raskustesse, liiga kõrged hinnad peatavad aga müügi ja taas on ettevõte raskustes. Seepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel. Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada on selleks siis turuosa, imago, kasum vms. Hinnastrateegia valik sõltub eelkõige turusituatsioonist, toote kvaliteedist, toote elutsükli faasist jms. Hinna diferentseerimine tähendab seda, et erinevad turusegmendid maksavad ühe ja sama toote eest erinevat hinda. Hind on üks tähtsamaid ettevõtte väärtust mõjutavatest komponentidest. Tüüpilise ettevõtte puhul 5%-ne hinna kasv võib suurendada ärikasumit rohkem kui kaks korda. Hind mõjutab ettevõtte väärtust läbi tema mõju ettevõtte kasumile ja käibele
Hind on rahasumma, mida nõutakse toote (ning pakutavate lisateenuste) eest. Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte lühikese ajaga raskustesse, liiga kõrged hinnad peatavad aga müügi ja taas on ettevõte raskustes. Seepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel. Hinnastrateegiad kujundatakse vastavalt sellele, mida soovitakse saavutada on selleks siis turuosa, imago, kasum vms. Hinnastrateegia valik sõltub eelkõige turusituatsioonist, toote kvaliteedist, toote elutsükli faasist jms. Hinna diferentseerimine tähendab seda, et erinevad turusegmendid maksavad ühe ja sama toote eest erinevat hinda. Hind on üks tähtsamaid ettevõtte väärtust mõjutavatest komponentidest. Tüüpilise ettevõtte puhul 5%-ne hinna kasv võib suurendada ärikasumit rohkem kui kaks korda. Hind mõjutab ettevõtte väärtust läbi tema mõju ettevõtte kasumile ja käibele
Juhtimissüsteemides eristatakse kontrollitavaid ja mittekontrollitavaid sündmusi ning vastavaid kulusid. Kontrollitav kulu on igasugune kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada. Mittekontrollitav kulu on kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada. Kapatsiteedikulu on püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused (näiteks kvaliteedinõuded) on täidetud. Nendes majandusharudes, kus nõudlus kõigub, tuleb kapatsiteediga seonduvate otsuste langetamisel olla väga ettevaatlik. Püsivaid kapatsiteedikulusid pole majanduslanguse puhul sageli võimalik katta. Juhtimisotsuste langetamisel on tähtis eristada veel olulisi ehk relevantseid ja ebaolulisi ehk irrelevantseid kulusid ja tulusid. Olulised on sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusevariantide puhul erinevad. --- Kulude kajastumine raamatupidamises:
Piirangud puudutavad veel seadusega kaitstud kaubamärkides sisalduvate nimede kasutamist, füüsiliste ja juriidiliste isikute nimede kasutamist 23. Ettevõtte asukoha valik, selle eripära väikeettevõtete puhul. Asukoha valikut tuleb kaaluda hoolikalt, sest: 1. See võib kaasa tuua pikaajalisi kohustusi, vigu on raske parandada. 2. See mõjutab kulusid ja tulusid (nt. liigsed transpordikulud, kvalifitseeritud tööjõu puudus, tooraine ebapiisavus, puudulik nõudlus piirkonnas jne). Asukoha valiku üldine protseduur: 1. Määratle kriteerium, mille alusel erinevaid variante hinnata (nt. kasumi suurus). 2. Määratle olulised tegurid (nt. turgude või tooraine asukoht). 3. Tööta välja asukoha variandid: üldine regioon või maa-ala; konkreetsed asulad; konkreetne koht asula piires. 4. Hinda variante ja tee valik. Väikeettevõtja eripära: Suurettevõte võib kaaluda kõiki olulisi tegureid ja optimeerida oma asukoha,
annaabi.ee 
