koos India,USA ja Prantsusmaaga. Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandus toetub väikemajanditele. Istandused (nt tee, suhkruroog) Loomakasvatusharud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eksport Puuvill Söödateravili Riis Liha Kala Puu- ja juurviljad Toiduõli Tee Vürtsid Import Nisu Söödateravili Suhkur Keskkonnaprobleemid Sajandite jooksul põllumajandusest sõltunud Hiina tulevik on enam kui tume - ligi pool haritavast maast on keskkonna suure reostatuse tõttu sisuliselt kasutuskõlbmatuks muutunud. http:// ee.gbtimes.com/aktuaalne/keskkond/reostatud-maapind-seab-ohtu-hiina-pollumajanduse#sthash http://www.vm.ee/?q=node/4581 http://et.wikipedia
hirssi, rapsi, soojaube, päevalilli ning teed II 1)Põllumajandusliku tootmise vormid · Põllumajandus toetub väikemajanditele. · Istandused (nt tee, suhkruroog) 2)Hiina töövõimeline elanikkond ulatub kuni 800 mln(u 60%) inimeseni, kellest 45% on hõivatud põllumajandusega. 3)Ekport · Sojaoad · Puuvill · Söödateravili · Riis · Liha · Kala · Puu- ja juurviljad · Toiduõli · Tee · Vürtsid Import · Nisu · Söödateravili · Suhkur III Tähtsamad põlluviljad on sojauba, mais, nisu, suhkrupeet, lina, päevalill ja sorgo. Kasvatatakse ka kartulit, riisi ja tubakat. Loomakasvatus keskendub hobusele ja veisele. IV
troopika alal. Lambad kasvatatakse pastoraalses piirkonnas, pool-pastoraalsel ala ja haritaval maal. Kitsed kavatatakse pastoraalsel alal, pool-pastoraalses piirkonnas ja haritaval maal. Pühvleid kasvatatakse troopika ja subtroopika alal. Sigu peetakse traditsioonilise tootmise alal ja intensiivse tootmise alal. Kanu peetakse traditsioonilise tootmise alal, kaubandusliku munatoodangu alal, kaubandusliku lihatootmise alal. Eksport ja import Ekport: sojaoad, puuvill, söödateravili, riis, liha, kala, puu- ja juurviljad, toiduõli, tee, vürtsid. Import: nisu, söödateravili, suhkur. Ekspordipartnerid: US 17,2%, Hong Kong 15,8%, Jaapan 7,4%, Lõuna- Korea 4,3% Kõige rohkem eksporditakse: elektri- ja muid masinaid, sealhulgas
Sorteerimisel sorteeritakse välja 25 30% teri. 25 · Säilitamine: - ei tohi hoida niiskes keskkonnas, - loob soodsad tingimused mikroorganismide arenguks, mille tagajärjel: - muutub terade värvus, - halveneb idanevus, - tekib kopituslõhn. 26 Olulisus · Oder on tänapäeval Eesti põldudel tähtis teravili. · Eesti on põhiliselt piima- ja lihatootmise maa, oder hea söödateravili. · Oluline koht odral meie toidulaual: - kruubid, - tangud, - jahu, - linnased. 27 Toiteväärtus, biokeemiline koostis · Keedetud odrakruupide (lisanditeta) toiteväärtus ja biokeemiline koostis: Toitaineid 100 g kohta Vesi 68,8 g Kalorsus 123 kcal Süsivesikud 28,2 g Valgud 2,3 g Lipiidid 0,4 g Tuhk 0,3 g Kiudained 3,8 g 28
1. Suvine söötmine rahuldatakse karjatamisel looduslikel, kultuur- metsa-, ranna- või mõnel muul karjamaal. Hea saagikusega kultuurkarjamaal võib 1 ha-l karjatada 2,5 ammlehma koos vasikatega, metsa- ja niidu-karjamaadel 0,3...0,5 ammlehma. 2. Kui puudub karjamaa, võib veiseid sööta lauda kõrval söötmisplatsil. 3. Karjamaa peab olema tarastatud, karjatada tuleb kopliviisiliselt. 4. Talvised söödad on (kuiv)silo, teraviljapõhk, hein, juurvili, söödateravili. 5. Laut võib olla kergehitis, kust loomad saavad soovikorral minna jalutusaeda või söötmisplatsile. 6. Loomi pidada vastavalt vanusgruppidele rohke allapanuga kuival asemel. 7. Piisavalt peab olema valgust, hea ventilatsioon, ei tohi olla tuuletõmbust. 8. Iga vasikaga lehmale peaks laudas olema ruumi vähemalt 7m². 9. Peaks olema poegimissulud mõõtmetega 2,5 X 3 m. 10. Joogivee kättesaadavus, külmal ajal eelsoojendusega jootmisnõud.
annaabi.ee 
