mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz mahal oli rajatud XVI sajandi esimesel poolel. 20000-10000 ekr. Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks. XVI algul kujunes inkadel tsentraliseeritud hiigelriik. 1488 jõudis Hinrique Meresõitja (portugali prints) aafrika lõunatippu. Vasco Da Gama 1497-98. Fernäo de Magalhäes 1519-22. Kolumbus 1492-93. Hernan Cortes valutas mehhikot 1519. Francisco Pizarro vallutas perruu 1532 Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI sajandil võeti Hiinas kasutusele trükikunst. VIII sajandil esimene Hiina ajaleht.1 aastatuhande 2.veerandit nim. Indias kuldseks ajajärguks. 1193
viimasel kuul Koraan Allahi sõna Ülim tõde Olulisim sõnum- Allahi kõikvõimsus ja armulikkus Viimne kohtupäev Praktilised ettekirjutised Ei tõlgita http://www.masonicdictionary.com/k oran.html Kalifaat Prohveti surmale järgnev aeg Moslemid valisid prohvetile asemiku ehk kaliif Püha sõda islami eest nimetati dzihaadiks Kaks suurt piirkonda: islami koda ja sõja koda Araablased kiired ja edukad vallutajad, kalifaadist kujunes hiigelriik, pealinnaks sai Bagdad Araabia suurriigi õitseng Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Piiramatu valitsejavõim Kõrgeim riigiametnik- vesiir, asevalitsejad- emiirid Alistatud elanikkond võis edasi elada oma traditsioonide kohaselt, aga pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud- massiline islami usku astumine Araabia keele omaksvõtt Valitsejad soodustasid alistatud maade linnaelu ja kaubandust
Hellenismiperiood Hellenismiperioodil toimusid Kreekas suured muudatused. See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Sellel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander Suure vallutusretked toimusid aastatel 336- 323 eKr. Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast. Nii
Selle tõttu nim. Araabia riiki järgneval perioodil kalifaadiks. Hakati nimetama dzihaadi ehk püha sõda islami eest ja muu- usuliste vastu. Kujunes arusaam, et maailmas on vaid islami koda ja sõja koda. Viimases on alad, mida islam pole veel võitnud. 630. aastal alustasid araablased vallutussõdu, milles nad väga edukad olid. VII teisel poolel vallutasid nad Põhja-Aafrika, 711. aastal Hispaania. Galliat nad vallutada ei suutnud. Kalifaadist sai hiigelriik, mille viimaseks pealinnaks oli Bagdad Riik ja ühiskond kalifaadi ajal Piiramatu valitsejavõimuga riik. Kaliif oli kõrgeim usujuht, riigiasju korraldas tema poolt ametisse määratud riigiametnik vesiir, riigi erinevates piirkondades valitsesid asevalitsejad emiirid. Araabia keel võeti omaks Iraagist kuni Marokoni, mistõttu nimetatakse neid riike tänapäeval araabia maadeks. Bagdadist sai toonase maailma suurim ja rikkaim linn.
millesti puudus. Tal oli kõige suurem võim ja see oli piiritu. Inkade Andid mägismaal: Kolmas kõrgelarenenud piirkond oli Peruu. Peruulased kasvatasid laamasid nign harisid põldu. Juba ennem Kristust õpiti ehitama niisutuskanaleid. 1200 aasta paiku tõusis seal kandis esile rahvas, kellede kuningas kutsus ennast inkaks ning selle järgi sai kogu rahvas nimeks endale inka. Nad vallutasid kogu mägismaa ning XVI sajandiks olid neil hiigelriik. Rahval olid omad kindlad kohustused- ehtiada teid, korrastada neid, harida oma maatükki ning templi ja valitseja oma ka. XVI sajandi esimesel poolel vallutati nende riik nagu ka askeetide oma eurooplaste poolt. Kasutatud materjalid: Õpik http://www.google.ee/imgres? q=Ameerika&hl=en&biw=1440&bih=785&gbv=2&tbm=isch&tbnid=H05gH1dgaU1AfM:&imgref url=http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/3klass/6sihid/elutuba/3-6- 19paevnew.htm&docid=f_Bhb0oQu0TuyM&imgurl=http://www.miksike
Hellenistliku kultuuri eredamaid näiteid Hellenismiperioodile pani aluse Aleksander Suure vallutusretk. Lühikese ajaga vallutas Aleksander Suur Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Peale Aleksandri surma lagunes tema hiigelriik kolmeks: Egiptus, Süüria ja Makedoonia. Uueks tähtsaimaks Egiptuse linnaks sai Aleksandria, sellele lisaks ka Antookia. Süüria linnadest paistis silma Pergamon. Hellenismiperioodil toimus mitmeid muutusi arhitektuuris, teaduses ja kirjanduses. Templitega seostuvad esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused. Templeid ehitati enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati metallist klambreid. Hoonete piklik põhiplaan ja kahesambaga eeskada portikus on pärit juba Egeuse ehituskunstist.
Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jooksul hiigelriik, mis ulatus Lõuna-Equadorist Tsiili põhjaossa. Selles riigis elas u 15 mln inimest. Pindala u 2,75 mln km2. pealinnas resideeris keiser. Keisri tiitel oli sapa-inca. Temale allus amtnike aparaat. Talle järgnesid nn põlisaristrokraatia, ülikud eesõiguse poolest (st seal oli mitmenaisepidamine moes; determineeritud ülikute kiht; sellest saab lõpuks alguse riigi langus), kollaborandid (käskude andjad, arunõudjad), lihtrahvas (põlluharijad, karjakasv
Ta vallutas mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla. Ta võttis enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused üle. Aleksander Suur pani aluse uuele ajajärgule, mida nimetatakse tavaliselt hellenismiperioodiks. 14. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik? Peale tema surma pärisid hiigelriigi väejuhid e. diadohhid Hiigelriik jagunes: a.) Egiptus b.) Nn. Seleukiidide riik c.) Makedoonia 15. Hellenismi aja linnad? Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Süüria), Pergamon (Väike-Aasia), Ateena 16. Kreeka kunsti perioodid (tempel, vaasimaal)? · Arhailine e. vana aeg- u. 600-480 eKr · Klassikaline e. õitseaeg- 480- 323 eKr · Hellenistlik e. hiline ajajärk- 323- 30 aastani eKr Templid- ehitati marmorist, kivist
väljenduse veenvus. KLASSIKALINE ARHAILINE Hellenistlik kunst Vana-Kreeka kunsti perioodidest viimane- on väga mitmekesine. Seda sel põhjusel, et kui Makedoonia 4. Sajandi II poolel e.Kr. Kreeka linnriigid alistas, võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuuri kogemusi ning Makedoonia valitseja Aleksandri Aasia-sõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ning tema hiigelriik sai väepealike vahel jagatud. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Kreeka ise kaotas kunstis tähtsuse. Olulisemateks kunstikeskusteks said nüüd Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar. Surma ja hauataguse maailma kajastamine kunstis muutus olulisemaks. Hellenismi ajal jätkus kunsti iseseisvumine omaette kultuurialaks. Levis arusaamine, et kunst ei erinine mitte ainult religioonist, vaid ka moraalist.
ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi, mis oli üle kahe sajandi neid maid valitsenud. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada lõppes nurjumisega. Nii pani Aleksander Suure vallutusretk alguse uuele ajajärgule hellenismiperioodile. Aleksandri varajasele surmale järgnesid aga tülid tema tähtsamate väepealikute vahel. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks, kuid siiski igati arvestatava suurusega riigiks. Need riigid olid Egiptus, nn Seleukiidide riik ja Makedoonia. Makedoonia Aleksander III ehk Aleksander Suur sündis Pellas juulis 356 eKr ja suri Babülonis juunis 323 eKr. Aleksander oli Makedoonia kuninga Philippos II ja Epeirose vürsti Neoptolemose tütre, kuninganna Olympiase poeg. Väidetavalt oli tema ema Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija.
vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes Aleksandri hiigelriik 3 väiksemaks, kuid siis igati arvestatava suurusega riigiks. Need olid Egiptus, nn Seleukiidide riik, mis hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes aja jooksul enam-vähem Süüria piiresse, ja Makedoonia. Viimase võimu all olid ka Kreeka polised. Need kolm riiki seisid järgnevatel sajanditel omavahel alatasa sõjajalal. Aleksander Suure vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste
kuningas, kes oli päritava võimuga. Lihtrahvas koosnes vabadest maaharijatest ja käsitöölistest. Alepõllundus, maksevahendina kakaoube. Usundis peeti loojaks taevajumalat ja peajumalaks tema poega vihmajumalat. Inimohvrid. Haridus kättesaadav vaid preestriseisusele. Suured teadmised matemaatika (kahekümnendsüsteem ja null) ja astronoomia alal. Täpne kalender. Hieroglüüfkiri. Inkade riik Lõuna-Ekuadorist Põhja-Tsiilini. Tsentraliseeritud hiigelriik, mida valitses keiser. Kõrgem kiht oli päris-inkad e. ketsua ülikud, siis nende segaverelised järglased, siis alistatud hõimude pealikud, siis lihtrahvas, eelviimasel kohal alistatud rahvad ja viimasel orjad. Peeti tähtsaks riiki ja alles seejärel inimest. Totalitaarne riik. Usundis maailma loonud taevajumal, kelle nimel valitses päikesejumal (maapealne keiser). Preestrite osa tagasihoidlik. Päikesekultus oli riigiusund. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Oli
a. anti Paapua Uus-Guinea taas Austraalia hoole alla. Kuna koloniaalvõim polnud 1950-1960.ndatel aastatel populaarne, õhutati Austraaliat valmistama Paapua Uus- Guinead ette iseseisvuseks. Ühendatud Rahvaste missioon rõhutas 1962.aastal, et kui inimesed ei tööta iseseisvuse nimel, siis peab seda tegema Austraalia. 1946.aastal loodi 64 liikmeline assamblee ning sisemine isevalitsemine jõustus 1973.a. Iseseisvumine toimus 16. septembril 1975.a. (Burke et al, 2005) 461 691km2 pindalaga hiigelriik sõlmis diplomaatilised sidemed Austraalia, Suurbritannia, Uus-Meremaa, Indoneesia, Fidzi, Jaapani ja Filipiinidega ning 1975.a. oktoobris sai Paapua Uus-Guineast ÜRO 139. liige. 2.3. Nauru Nauru on 21,3 km2 suurune, korallsaare kõrgeim punkt asub 70 meetrit üle merepinna ning saare keskosa koosneb linnusõnnikust tekkinud fosforiidimaardlast. 1888.a. kuulutas Saksamaa Nauru endale kuuluvaks ning nad hakkasid kaevandama saarelt 1906.a. fosforiiti.
Ta võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond. Kiiresti võeti omaks prantsuse keel ja muututi tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harlad Sinihammas 960. aastal. Seejärel vallutati Inglismaa ja mõneks ajaks langes ka Norra nende võimu alla. Kuningas Knut Suur valitses korraga nii Inglismaad,Taanit kui ka Norrat. Rajas kirikuid ja saatis misjonäre ka Rootsi. Knuti surma järel hiigelriik langes, kuid ristikus olid Taanis kindlustatud. Norras 996 a. sai võimule Olev Tryggvason. Üritas väevõimuga ristiusku kehtestada. Laiemalt juurdus see kuningas Olav Püha ajal, keda hakati peale surma austama Norra kaitsepühakuna. Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülepea, 1008 a. lasi end ka ristida. Poliitiliseks keskuseks Uppsala. Seal säilitas ka paganausk oma positsiooni pikalt. Ristiusk juurdus XII sajandil, mil asutati Uppsala peapiiskopkond
· 711 a. Tungiti üle gibraltari väina ja alistati hispa ania · Galliat ei vallutatud · Araablast el e lang e sid kätte vahe m e r e suur e m a d saar e d( k ü pro s, kre eta, sitsiilia) · Põhja pool lang e s araabla st e võimu alla osa kaukaa sia st · Idas vallutati kesk aasia ja tungiti indias s e . Nii kujun e s kalifaadist hiigelriik. Esim e st e vallutuste tagaj ärjel pealinnaks muistn e kaubalinn Dama sku s S üürias (iseka s poliitika tekitas rahulole m atu st); 749 kukutati dam a s k u s e kaliifsuguv õ s a võimult. Uus düna stia pealinn Bagda d Iraagis (suure m aid vallutusi ette ei võ etud, kuid sis ek orraldu s e ja majan du s e ning kultuuri aren gu poole st jõudis araabia suurriik oma õitsen gu ni 6
maailm jaguneb islami kojaks ja sõja kojaks. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid omavahelisest sõjast laastatud, ja seal oli ka palju araablasi, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630.aastatel vallutussõdu pidanud araablased edukad. 7 saj teisel poolel vallutasid kogu Põhja-Aafrika. Edasi vaölutati hispaania, seejärel küpros, kreeta, sitsiila. Nii sai kalifaadist hiigelriik. Pealinnaks sai Damaskus. Seejärel kukutati kaliif võimult ja uus dünastia tuli, kes luges end prohveti otseseks järeltulijaks. Uus pealinn: Bagdad. Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik. Riigiasju korraldas kõrgeim riigiametnik e vesiir, eri riigi piirkondi valitsesid emiirid. Araablased moodust vallutatud maades esialgu suht väikesearvulise valitseva ülemkihi. Mõnda aega elas enamik neist alistatud rahvast eraldi sõjaväestatud linnades
Böömimaa trooni (Euroopa pärast Ameerikas, pärast kartis, et kui võimuvõitlus selle saab Euroopas, Prantsusmaa, Austria tekib pärilussõja hiigelriik) lahendamata probleemid Tagajärjed Vestfaali rahu: Rootsi Prantsusmaa Sileesia Sileesia jäi Saksa keiser kaotas kaotus, sai lüüa, läks Preisimaale, võimu riikide üle, Venemaa päris trooni Preisimaale, britid sai Prantsusmaa laienes kujunes tingimusel, kuid Maria Prantsusmaa
Vallutusretkedel olid araablased väga edukad kuna Bütsants ja Uus-Pärsia impeerium olid omavahelise sõja tagajärjel nõrgenenud ning paljude riikide sõjavägedes oli palju araablasi palgasõduriteks ning nad ei soovinud enda rahvuskaaslastega võidelda. Varsti tungisid nad Hispaaniasse ning vallutasid selle. Galliasse tungimine kahjuks ei õnnestunud. Araablaste alla sattusid Vahemere saared, osa Kaukaasiast, Kesk-Aasia ja nad tungisid ka Indiasse. Nii tekkis kalifaadist hiigelriik, mille algne pealinn oli Damaskus Süürias. Damaskuse kaliifide isekas poliitika tekitas aga araablastes rahutust ning kaliifisuguvõsa kukutati võimult. Uueks pealinnaks rajati Bagdad Iraagis. Suuri vallutusi enam ette ei võetud, kuid riik hakkas kultuuriliselt, majanduslikult ja sisekorralduslikult õitsema. 18)Islamimaade kultuur. Islami kultuur on segu araablaste võimu alla ühendatud maade kultuuripärandist. Neid ühendas islam ja araabia keel
ülemäärasest demokraatiast. Ideaalseks pidas ta sellist riiki, kus kodanikuöigused kuuluksid eeskätt keskmise jöukusega elanikkonnale. §20 Hellenismiperiood Kreeka langes Makedoonia ülemvöimu alla aastal 338 eKr. Kui Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II vandenöulaste käe läbi suri, hakkas Makedoonia riigi valitsejaks Aleksander Suur (valistses 336-323 eKr). Ta alistas Pärsia impeeriumi, kuid ei suutnud vallutada Indiat. Peale Aleksander Suure surma jagati tema hiigelriik kolmeks suuremaks osaks: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia (sh Kreeka). Need kolm riiki olid alatasa söjajalal. Kreeklased hakkasid välja rändama Euroopast Lähis-Idasse. Tähtsamateks linnadeks kujunesid Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Nii omandas Vahemere idaosa rannikuala varsti üsna kreekapärase üldilme. Nii pani Aleksander Suure vallutusretked aluse uuele ajajärgule hellenismiperiood (323-30 eKr). Seda ajastut kujundas
Islami teadlastest olid Euroopas eriti tuntud 11.saj Kesk-Aasias tegutsenud Ibn Sina (lad päraselt Avicenna)- filosoof, poeet ning arst, kelle „Arstiteaduse kaanon” oli ladina keelde tõlgituna keskaja Euroopa tähtsamaid arstiteaduse käsiraamatuid ja Ibn Rušd (lad Averroes), kes käsitles oma töödes Aristotelese filosoofiat ja kirjutas arstiteaduslikke teoseid. 1.5. Moslemiriigid 11.-16.saj: 10.saj senine araablaste hiigelriik lagunes iseseisvateks islamiriikideks. 11.saj kujunes Iraani aladel välja seldžukkide (türgi hõim) riik, kes alistasid Iraagi, Süüria ja pärast Bütsantsi vägede löömist 1071 vallutasid Väike-Aasia poolsaare. 13.saj alguses alustasid Sise-Aasia steppidest vallutusi mongolid, kes alistasid Hiina, Kesk-Aasia, Vene vürstiriigid, Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 5
Tal oli kõige suurem võim ja see oli piiritu. (Konspekt 2013) 2.4. Inkade Andid mägismaal Kolmas kõrgelarenenud piirkond oli Peruu. Peruulased kasvatasid laamasid ning harisid põldu. Juba ennem Kristust õpiti ehitama niisutuskanaleid. 1200 aasta paiku tõusis seal kandis esile rahvas, kellede kuningas kutsus ennast inkaks ning selle järgi sai kogu rahvas nimeks endale inka. Nad vallutasid kogu mägismaa ning XVI sajandiks olid neil hiigelriik. Rahval olid omad kindlad kohustused- ehtiada teid, korrastada neid, harida oma maatükki ning templi ja valitseja oma ka. XVI sajandi esimesel poolel vallutati nende riik nagu ka askeetide oma eurooplaste poolt.(Konspekt2013) 3. Ameerika Üldinfot Ameerikast: pindala 9.36 miljonit km2, pealinnaks Washington, kus on elanikke 700 000 ning koos eeslinnadega 2,7 miljonit Valitsemis korralduselt on Ameerika föderatiivne vabariik. Riigikeeleks on inglise keel ning rahaühikuks on
HELLENISMIPERIOOD Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Aleksander Suur oli Makedoonia kuninga Philippos II poeg. Ta korraldas vallutusretke Aasiasse pärslaste vastu ja vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ja likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Aleksander Suur pidas end kogu maailma valitsejaks. Ta suri varakult, kuid jätkusid tülid tema väepealike vahel, mis kestsid ligi pool sajandit. Selle tagajärjel lagunes hiigelriik kolmeks väiksemaks (Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia kuhu kuulus ka Kreeka). Kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses asuv Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Lisandusid Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Vahemere idaosas levis kreeka arhitektuur, levis kreeka keel ning kreeklased olid kõrgel positsioonil. Kreekat ennast mõjutasid idamõjud
loodud stabiilsed siseolud, ning ristiusk ei lubanud säärast vägivalda. Samuti tugevnesid kindlused Lääne-Euroopas. Oht püsis läänemerel, kus peamisteks rüüstajateks olid paganad eestlased ja kuralased. o Taanis 960 ristiusustas kuningas Harald Sinihammas oma rahva, aastad hiljem vallutati Inglismaa ja Norra, mille üle valitses Knut Suur, kes saatis misjoneid Rootsi, olles uhke ristiusu üle. Tema surma järel hiigelriik lagunes. o Norras 996 viikingist kuningas Olav Tryggvason, püüdis jõuga ristiusku kehtestada. Usk võeti vastu alles kuningas Olav Püha ajal, keda peale surma austati, kui Norra kaitsepühakut. o Rootsis Olev Sülekuningas lasi end 1008 ristida. Keskuseks sai Uppsala. Ristiusu kõrval püsis paganlus. 12 sajandil juurdus Rootsis ristiusk, kui hakati alistama Soomet, kus samuti levis ristiusk.
- tõusevad esile Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad - vähenes Vahemere kaubanduse osatähtsus §27 Põlisrahvaste kõrgkultuurid Kesk ja Lõuna Ameerikas 1. Tabel: Asteegid Maajad Inkad Kus elasid? Mehhiko orus Yucatani ps Andide mäestiku orgudes, Peruus Milline oli Võrdlemisi lõdva keskvõimuga Linnriik, hiljem lõdva Tsentraliseeritud hiigelriik riik? konföderatsioon Valitsejad keiser Ametnikud ja preesterkuningas Keiser, kellele allus ametnikkond Elanikkond Ülikkond, talupojad, Lihtrahvas (vabad maaharijad, Ülikud, nende segaverelised kaupmehed, palgasulased, orjad käsitöölised), orjad järglased, hõimude pealikud,
Linnriiki juhti preester kuningas, lihtrahvas-talupojad. Madalaim aste olid orjad. Tunti ainult alepõllundust. Usund kummardas esinevaid taevajumalaid. Ohverdati inimesi. Lõuna ameerika kõrgkultuurid: Tähtsaim kultuurikolle asus peruus, kust pärines palju kõrgkultuure Inkade riik: Hõimud asusid andide orgudesse ja lõid palju linnriike. Cuzco-maailma naba linn oli tähtsaim. Selle linna pealike nimetati inkadeks.. kolmveerand sajandi jooksul loodi tsentraliseeritud hiigelriik kus elas mitukümmend miljonit inimest.riiki juhtis keiser. Majanduselu juhtis külakogukond. Kummardati taevajumalaid. Tähtsal kohal päikesekultus. Haridussüsteem vastavalt vajadusele(kas taheti preestreid v sõdureid vms) kirja ei olnud. Tohutult arenenud arhitektuur.Konkidastooride tulek: 1519 saabus mehhikosse 600 mehega hernan cortes. Ta sai hakkama mehhiko vallutamisega,. Otsiti aardeid. Viimane keiseri piinati surnuks ja paljud elanikud vangistati. Aardeid ei leitutki
III Puunia sõjas vallutas Rooma Kartaago lõplikult, pealinn Kartaago hävitati, maapind linna kohal künti üles ja sinna külvati soola. Vallutused jätkusid. 2.saj. eKr vallutas Rooma Makedoonia ja Kreeka ning Väike-Aasia. Alistati Vahemere idakallas, Egiptus, Lääne-Euroopa kuni Briti saarteni ning Põhja-Aafrika. Vallutused kestsid kuni 117.aastani, mil Rooma alistas Rumeenia ja Armeenia. Vallutuste tulemusena kujunes kogu Vahemere ümbrust hõlmav hiigelriik. Rooma impeeriumi territooriumi moodustasid tänapäeva Itaalia, Vahemere saared, Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast, Hispaania, Portugal, Austria, Ungari, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Makedoonia, Kreeka, Türgi, Iraan, Iraak, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Süüria, Liibanon, Iisrael, Jordaania, Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus.
Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Tema võimu alla langes ka Kesk-Aasia. Katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Aleksandri varasele surmale järgnesid tülid tema tähtsamate väepealike vahel. Sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks: Egiptus, Seleukiidide riik (hõlma algul suuremat osa Aleksandri vallutatud Aasiast, kuid kahanes Süüria piiresse) ja Makedoonia, mille võimu all olid ka Kreeka polised. Need kolm riiki olid pidevalt omavahel sõjas. Koos vallutusretkedega algas massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaimateks linnadeks tõusid Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Levis kreeka arhitektuur ja keel. Mida ida poole seda harvemaks
kaliifi, mistõttu nimetati Araabia riiki kalifaadiks. Bütsantsi keisririik ja uus-pärsia impeerium olid laastavatest sõdadest nõrgestatud. Paljud elanikud polnud keisrivõimuga rahul ning araablaste rünnakud said hea tagasiside. Bütsantsilt vallutati Süüria, palestiina ning Egiptus. Hiljem vallutasid nad kogu Põhja-Aafrika, 711 alistati ka Hispaania, samuti vahemere suurimad saared, Küpros, Kreeta ja Sitsiilia. Nii kujunes kalifaadist hiigelriik, pealinnaks sai Damaskus. 749 kukutati selleaegsed valitsejad ning uueks pealinnaks sai bagdad. Kultuuriõitseng oli siis tipus. Bagdadi kalifaat oli piiramatuvalitsejavõimuga riik., kõrgemad riigiametnikud olid vesiirid ja asevalitsejad emiirid. Araablased ei sundinud oma usku ja traditsioone peale, kuid moslemid ei pidanud makse maksma, mis teiste uskude esindajad, seega hakkasid paljud usku vahetama. Võtsid üle ka araabia keele
leiutasid nulli mõiste ja kahekümnendsüsteemi kalender igapäeva elu kergendamiseks ei tehtud mingeid leiutisi usund maailma looja taevajumal peajumal tema poeg vihmajumal + al 11. saj inimohvrid maaharimises tunti ainult alepõllundust mais, puuvill, oad, kakao, kalkunid ja pardid kakaoube kasutati maksevahendina oma raha oli olemas hieroglüüfkiri ei suudeta siiamaani lõplikult desifreerida Inkad tsentraliseeritud hiigelriik Nelja Ilmakaare riik miljonid inimesed keskmeks Cuzco Columbuse-eelne ainuke totalitaarne riik Ameerikas tähtis oli riik, mitte inimene majanduselu algraku moodustas aunnismaine külakogukond jumala asemikuna maa peal oli keiser riigiusundiks oli päikesekultus haridussüsteem arvestas vajadusi ja põhines mälul kirja polnud neil oli oma 3 seadust Ära varasta! Ära laiskle! Ära valeta!
Eriku poja leif Erikssoni eestvõtul jõuti välja ka Põhja-Ameerikasse8Vinlandi9, kuhu ei jäädud aga pikalt paikseks, sest omavahelised tülid ja indiaanlaste kalleletungid sundisid viikingeid sealt tagasi pöörduma. · Ristiusu vastuvõtmine Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960 aasta. Taani kuningas Knut Suur valitses nii Inglismaad, taanit kui ka Norrat. Rajas riigis kirikuid. Knuti surma järel hiigelriik lagunes. Norrassai 996 aasta lkuningana võimule kuulus viiking Olav Tryggvason. Püüdis väevõimuga ristiusku kehtsetada.Laiemalt juurdlus usk alles Olav püha ajal. Rootsi liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas, kes lasi end 1008 aastal ristida. Poliitiliseks keskuseks riigis oli Uppsala. c) Ungarlaste maahõive ja nende riigi algus ungarlaste asumine praegusele Ungari riigi territooriumile, kus varem elasid slaavlased a) Lahkumine algkodust: · umbes 100.a
3) loomuvastane suguelu (zoofiilia!!!!) Homoseksualism oli Avestas mittesoositud, seda ei loetud loomuvastaseks seksuaalseks käitumiseks Kreekas heaks kiidetud, Pärsias mittesoositud. Pärslastel oli küttimine, täringumäng, hobusevõidu ajamine ja veini joomine; pärslased pidasid nõu, käis ohter veinijoomine, aga nii kui nad olid välja maganud, vaatasid nad otsuse üle, kas nad ikka võtsid otsuse vastu või mitte. Ahhemeniidide riik hiigelriik, mis ulatus Induse jõest Egeuse mereni välja, elanike arv 50 mln. Neist pärslasi oli sajandik. Igale rahvale kindlustati oma impeeriumist kinnipidamine. Pärslased ei sundinud tulekummardamist, kõik võisid kummardada oma usku. Pärslaste tuumikala Persepolises (Perse pärsia; polis -linn) Tähtsaimad linnad olid Suza, Ectabana, (Media, elan) Ectabana talveresidents Suza suvine residents Kuningas oli elav jumal suursugune, kõrgel oma alamatest, alamad olid sulased. See kes
Islamiusu levitamise eesmärgil hakati kaliifide eestvedamisel vallutama naabermaid. Dzihhad püha sõda ( võistlus islamiusu kaitseks ). Araablaste peamine jõud oli kerge ratsavägi. Kõigepealt rünnati Bütsantsi ja Pärsiat. 636. aastal purustati Bütsantsi sõjavägi, 637. aastal purustati Pärsia. Damaskuse kaliifid vallutasid ära kogu Aafrika, Pürenee poolsaare, Hispaania, Portugali ja Kaukaasia. Nende vallutuste tulemuseks tekkis hiigelriik,mille vähemuseks olid araablased. 732. aastal toimus Poitiusi lahing Prantsusmaal, kus peatati araablaste sissetung Euroopasse. Bagdadi kalifaati loetakse araabia riigi hiilgeajaks. 9. sajandist hakkas Bagdadi kalifaat lagunema ja tekkisid uued väiksemad kalifaadid, kuigi kõikidel riikidel oli oma valitseja oli neil ühine keel araabia, usk moslemid. 11. sajandil tulid Kesk- Aasias võimule Türgi väepealikud ja tungisid Pärsiasse ning Mesopotaamiasse.
aastaga Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada nurjus. Nüüd pidas ta end juba kogu maailma vallutajaks. Aleksandri varasele surmale järgnesid aga tülid tema tähtsamate väepealike vahel. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks, milleks olid Egiptus, nn Seleukiidide riik (hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutusi Aasias, kuid kahanes siis Süüria piiresse) ja Makedoonia. Viimase võimu all olid ka Kreeka polised (linnriigid). Aleksander Suure vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses Niiluse
Karl Suur Frangi riigi kõige võimsamaks valitsejaks oli Karl Suur (768-814). Oma võimuloleku aja jooksul pidas ta umbes 50 sõjaretke, millest praktiliselt kõiki juhtis ta ise. Tema sõjaretked toimusid: 1. Kirde suunas sõditi saksidega aastakümnete vältel. 2. Kagu suunas sõditi avaaridega. 3. Lõuna suunas sõditi langobardidega. 4. Edela suunas sõditi araablastega. Nende sõdade tulemusena tekkis Lääne-Euroopasse hiigelriik, mida migis mõttes võib võrrelda ka Rooma impeeriumiga. Paavsti soovil krooniti aastal 800 Karl Suur itaallaste, roomlaste keisriks. Frankidele jäi ta ikka kuningaks. 843. aastal Verduni lepinguga Frangi riik jagati kolmeks: 1. Ida-Frangi riik Hiljem sai sellest Saksamaa. 2. Lääne-Frangi riik Hiljem sai sellest Prantsuse kuningriik. 3. Lõuna-Frangi riik Hiljem see hoopis lagunes. Selle lõunapoolsest osast kujunes Itaalia ja
kavandas uusi vallutusi. Esimesena oli plaanis alistada Araabia poolsaar. Kuid suvel haigestus Aleksander palavikku (arvatavasti malaariasse) ja suri, veidi enne kui sai 33- aastaseks. Lühikese, kuid ülimalt eduka valitsusajaga oli Aleksander kardinaalselt muutnud jõudude vahekorda maalimas. Oma isa Philippose saavutustele tuginedes oli Aleksander tõstnud veel poole sajandi eest kolmandajärgulise Makedoonia suurvõimuks, mille valdused ulatusid Aadria merest Indiani. Kuigi Aleksandri hiigelriik ei jäänud püsima, tähistas tema vallutus Kreeka ja Lähis- ning Kesk-Ida ajaloos uue ajajärgu nn. hellenismiperioodi algust (sellest lähemalt allpool). Oma edu (Aleksander ei kaotanud ühtegi suuremat lahingut) ja järelmõjuga on Aleksander kindlalt ära teeninud juba antiikajal talle omistatud hüüdnime Suur. Kreeka riigid Aleksander Suure ajal. Teeba hävitamisest kohutatud Kreeka püsis Aleksandri sõjaretke jooksul üldiselt lojaalsena
Pommerimaa), ühtlasi ka õigus osaleda keisrivalimistel, mis tagas arvestava mõju Saksa- Rooma riigis. Läänemere piirkonnas kuulusid Rootsile Eesti- ja Liivimaa, Soome ning neid ühendavad alad tänapäeva Peterburi ümbruses. Ehkki (päris) Rootsi ise oli väike, tagas riigi tugevuse tsentraliseeritud riigiaparaat, kontroll kaubanduse üle ja tõhusal metallurgial põhinev relvatööstus. Venemaa oli nõrk, ehkki tugevnes järk-järgult. Poola, mille kuningas oli valitav, oli endiselt hiigelriik (Poola, Leedu, Kuramaa, Valgevene, osa Ukrainat), kuid killustatud ja nõrk. Brandenburgi-Preisi riigi tõus ei olnud veel alanud. Taani, kellele kuulus ka tänapäeva Lõuna-Rootsi (Skane) ja Norra, jäi Rootsile selgelt alla. Inglismaa ja Holland, kes kauplesid aktiivselt Läänemerel (shl ka Eestis) olid esmajärjekorras huvitatud stabiilsusest. 4. Väike Põhjasõda 1655-1660 Rootsi Vaasade dünastia pretendeeris Poola kuningatroonile. Rootsi kuningas Karl X
tiibrünnaku ja sellega kooskõlastatud faalanksi otserünnaku. Oma kirevahõimulist suurriiki püüdis ta kindlustada Makedoonia ja kohaliku aristokraatia võrdsustamisega, loobudes traditsioonilisest vaatest Ida rahvale kui barbaritele. Ta kuulutas end Aasia valitsejaks, võttis omaks pärsia kombed ja nõudis enda jumalikku austamist nagu idamaine monarh. 323eKr suri ta 33-aastaselt mõnepäevase haiguse tulemusena. Tema sisemise ühtsuseta hiigelriik lagunes varsti pärast tema surma. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Aleksander Suur http://historicmysteries.com/where-is-the-tomb-of-alexander-the-great Alkibiades - suursugust päritolu ateenlane, üks kõige silmapaistvamaid riigimehi ja väejuhte nii Peloponnesose sõjas kui ka muistses Kreekas; sõjas pärslaste vastu tabas teda ebaõnn, läks lõplikult
annaabi.ee 
