Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hendrik Adamson". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mulgi, mulgimaa, kärstna, patsi, talus, seminaris, kirjanikkude, coco, riimid, mats, esperanto, literature, dialooge, novelle, mulgimaalELULUGU: Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus. Tema isa oli rätsep. 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis ning 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastal 1911 töötas ta õpetajana Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis, 19121918 õpetajana ja juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi"
õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt
Ja kui neid mehi ei ole, siis endil' nad mõelge, kõik voorused mõelge kokku -- ei mind mitte tõesti! Kõik voorused mõelge kokku, me esivanemad, me kallid, kallid kalmud -- -- ja endi vanemad: Siis leiate ehk mehe, kui üles kasvate, kes oleks noorte ehe, ei, mind mitte tõesti! 6 Mulgimaale Hendrik Adamson Om maid maailman tuhandit ja rahvit mitmit miljunit - üksainus Mulgimaa. Ää kuri kui las olla ta - ku Pikasilläst üle saa, suud annan mullal ma. Ja üte aindsa mõttege ma eidä õhtu magame ja tõusu ommuku: Oh kunas ma su jälle näe? oh kunas kodun tõusup päev ja õhtu pas`tab kuu? Üts einanutt ek kõrreke, ku kodust siia kaugeke lind noka otsan tuuss - ma ikess pääl ta otseldi ja ütsi pisare kik vii ta küles ära juuss. 7 Su enda kätes on maailmakohus.
Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,Olgem Eestlased, aga saagem ka Eurooplasteks". Noor Eesti on 20.saj alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. ,,Noor-Eesti" I 1905, II 1907, III 1909, IV 1912, V 1915. Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr. Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Aino Kallas, Jaan Oks. 1912 registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti. Asutajaliikmeid oli 61. Selts tegeles liinil Tartu-Helsingi. Noor-Eesti üks eesmärke oli integreerida Prantsuse, Itaalia ja Skandinaavia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle. Tähistab Eesti keeleuuenduse liikumist. Rühmitus jagatakse kolme perioodi: I 1901-1905-Ettevalmistav ja isamaalik-rahvuslik. II 1905-1909-Revolutsioonilis-sotsiaalne III 1909-1916-Kunstilis-esteetiline
maja Vaarika tänaval. Algul töötas ta ajalehe Vaba Maa juures kirjanduskriitikuna, seejärel aastatel 19311934 Eesti Päevalehe toimetuses. 19351938 juhatas Kivikas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda. Paralleelselt asus ta tööle teatrisse, olles 19351938 dramaturg Eesti Draamateatris ja aastatel 19381940 teatris "Estonia". Saksa okupatsiooni ajal 19411944 toimetas Albert Kivikas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. 5 1.4. Paguluses Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944. Kuni sügiseni elasid nad Soome pealinnas Helsingis, siis suundusid edasi Rootsi. Esimesed nädalad Rootsis veetis kirjanik Gimo laagris. Järgnes periood, mil tuli teha rasket füüsilist tööd. Algul töötas ta Älmebodas Smålandis tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatut (dialoogides, sententsid,
Oli tuntud ka sellepoolest, et oli Keila kiriku pastor ja tema õpetas eesti keelt noorele Kreutzwaldile. Rüütelkonnal oli plaan asutada talurahva kooli seminar ja koolitada seminari jaoks õpetajaid ja selleks valiti välja esialgu kaks ärksamat eesti poissi. Üks neist oli Kreutzwald. Õpetuse hulka kuulus ka eesti keel. 4. Kristjan Jaak Peterson, luule. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 Teadaolevalt oli ta oma ajas üksinda - ei häbenenud oma rahvust. Kandis oma mulgi kuube uhkelt, jäi rahvusele truuks vaatamata sellele, et oli väga andekas, keeleandekas, oskas palju keeli. Omas ajas raskesti mõistetav tüüp. Miks teda juba Beiträges ei avaldatud oli see, et O. W. Masing nimetas neid tühjadeks jampsimisteks. Masing oli teist tüüpi mees- ratsionaalne, kahe jalaga maa peal. Peterson vastupidine: haige, boheemlik, sügavmõtteline, vabavärssi meenutavad pigem. Kirjutas eesti keeles, eestlastele, tema aja eestlased ei olnud võimelised veel tema
põhiliselt Soomes, Pariisis ja Saksamaal, kuid reisis võõraste nimede all veel paljudes teistes Euroopa riikides, millest talletas rikkaliku kultuurikogemuse. Kodumaale jõudes kujunes Tuglas eesti kirjanduselu juhtfiguuriks. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja "Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid (1919), Eesti Kirjanikkude Liidu idee ellukutsujaks ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940)
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski sovhoosi 7-klassilises koolis, 195
suuresõnalistesse patriotismiavaldustesse. Ta on avaldanud ligi 20 luulekogu: ,,Nägu koduaknas", ,,Mängumees", ,,Kerjused treppidel", ,,Merepõhi", ,,Muinasjutt Tiigrimaast", ,,Kivimurd", ,,Kollased nõmmed", ,,Marmorpagulane", ,,Verepõld", ,,Klaasist mehed", ,,Öötüdruk", ,,Pihlakamajarist". Jaan Kaplinski Kirjanik ja tõlkija. 1968. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega. Tegutseb vabakutselisena ja elab oma talus Põlvamaal. Ta on tänapäeva tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke, kelle teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Loomingu moodustavad luule, proosa, näitekirjandus, lasteraamatud, artiklid ja esseed. Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal"ilmus 1965 kassetis, milles on äratunda temale ainuomane hoiak. Mõjukas ja läbimurdeline oli luulekogu ,,Tolmust ja värvidest". Silma paistab loodusetaju, mis näib püüdlevat subjekti objekti piiri kustutamise poole. Stiil on elliptiline ja
(skisofreenia, jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, aru saada tema luuletustest ning seeläbi pääseda tema salajasse mõttemaailma, kuid mitte keegi ei mõista Juhani hingeelu kogu üksinduses. 2. ELULUGU 3 2.1 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Juhan (Johannes) oli pere poegadest noorim ning lapsepõlvest peale nõrga tervisega. Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna erinevate väljaannete juures. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. [1] 3. septembril 1885 ilmus Tallinna ajalehes Virulane Juhan Liivi esimene trükis avaldatud
Vaino Vahing kirjutas näidendi "Mees, kes läks..." August Mälk (1900- 1987) sündis Lümanda vallas Koovi külas taluperemehe pojana. Õppis Koovi külakoolis, Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis. 16-aastaselt algkooliõpetaja. 1925-35 Lümanda algkooli juhataja. Osales aktiivselt kohalikus seltsi- ja kultuurielus. 1935 läks Tallinna, hakkas osalema poliitikas. 1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare). Looming prosaist ja näitekirjanik. Seotus merega, põhiline on saavutada elamise rahu 1936 "Rannajutud" kogumik: meeste vahel meri aitab kriitilisel hetkel lahendada elu keerdküsimusi, Kustas ja Oskar kaklesid sama tüdruku pärast, kuid lõpuks otsustavad mõlemad loobuda, Aegunud õnn, Elamise rahu Tiidu Peeter leiab rahu liikuval jäätükil elu
Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega. Peale EPA- t asus Uno Anton tööle Vambola kolhoosi osakonnajuhatajaks, hiljem töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana. 1973. a. määrati ta Kärstna kolhoosi peaagronoomiks. 1976-1981 töötas ta Kärstna kolhoosi esimehena, misjärel viidi ta üle Tarvastu kolhoosi esimeheks, kellena töötas 1990. aastani. 1990. a valiti Uno Anton ENSV Ülemnõukogu saadikuks. Saadikuvolituste lõppemisel 1992. a asus tööle Tarvastu metskonda, kust jäi 2000. a pensionile. Uno Anton on olnud Tarvastu külanõukogu ja Tarvastu vallavolikogu liige. Oma kodu ehitamist alustas ta 1982. aastal.
lahendada ei seltsielu ega head ärisuhted. Põhilisteks jutlustajateks oli Kiibak Tallinnast, Reiman Veneverest, Juhan ja Martin Järv jt.1920-ndatel aastatel jõudis Avispea ja Väike- Maarja ümbrusesse vabakoguduslik vaimulik liikumine. Ka see liikumine sai alguse talutubadest, kus noored Tallinna vennad tulid ja jagasid oma rõõmu ning kogemusi sellest, kuidas nad olid oma ellu Issanda vastu võtnud. Esimene paik kus seda sõnumit kuulutati oli Männisalu külas Paduri talus, kus sai usklikuks talu peremees, tema vend ja hiljem kogu pere.Avispea koguduse häll oligi Männisalu külas Paduri talus, kus elas Jaan Mäe oma perega. Südamesunnist aetuna sõitsid vennad K.Treifeldt ja H.Mäe Tallinna, et seal Vabakoguduse juhatusega läbi rääkida. Saanud sellekohase loa, avati Paduri talus 14.sept 1924 Tallinna Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse TRIIGI- NARAKA osakond ja õnnistati äsja usklikuks saanud 9 inimest, kes olidki uue koguduse esimesed liikmed
1940nda esimeses pooles eesti luules valitses põlvkondade tasakaal: Visnapuu, Under, Adson ning arbujad, lisaks veel Hendrik Adamson ja Leili Rimmel. August Alle kirjutas mitut sorti luulet, nendest kõige tuntumaks sai epigrammi autorina, satiirikuna ja följetonistina. Klassikalisse raudvarasse ,,Eesti pastoraal". Hendrik Adamson alustas mulgikeelse luulega. Kodukohalüüriku tuntus sai Adamsonile omaseks. Adamson on mitmekülgne kirjutas kolmes keeles korraga: mulgi keel, eesti kirjakeel ja esperanto keel. Luulekogusid avaldas 1930ndate lõpuni välja. Artur Adson Kujundas võru keelses luules välja peatraditsiooni. Vana romantiline stiil, sentimentaalsus, iseloomulikud ka tagasivaated lapsepõlvele. Johannes Semper Intellektuaalne vaoshoitus avaldus luules. 15. Juhan Sütiste luule. 1930ndatel juhtiv realistlik luuletaja. Sütiste oli elulähedust esindav autor. Tartust pärit linnapoiss poetiseeris seda miljööd otseselt oma luuletekstides
jaanuar 1924 Viljandi) oli eesti kirjanik ja koolmeister. Ta sündis Sangaste kihelkonnas Unikülas. Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Elulugu Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars 1861-1962 parun Wolffi koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes 21
põhiliselt Soomes, Pariisis ja Saksamaal, kuid reisis võõraste nimede all veel paljudes teistes Euroopa riikides, millest talletas rikkaliku kultuurikogemuse. Kodumaale jõudes kujunes Tuglas eesti kirjanduselu juhtfiguuriks. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja "Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid (1919), Eesti Kirjanikkude Liidu idee ellukutsujaks ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940)
Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu eesti vaimsust ja kultuuri. I 1905 II 1907 III 1909 IV 1912 V 1915 Rühmitusse kuulusid: Tuumiku moodustasid Gustav suits, Friedeberg Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, V. Grünthal - Ridala, Ainu Kallas, Jaan Oks 1912.aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts Noor-Eesti liikmeid oli 61 Noor-Eesti üks eesmärk oli integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduse uusi suundi. Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust. Veel iseloomustab Noor-Eesti modernismi ja uus romantismi võitu realismi üle. Tähistab eesti keeleuuenduse liikumist. Noor-Eesti jaguneb kolme perioodi I 1901-1905 ettevalmistav, isamaalik, rahvuslik II 1905-1909 revolutsioonilis-sotsiaalne III 1909-1916 kunstilis-esteetiline
juulil 1917, ja poeg Georgiga, kes sündis 11. aprillil 1918, tagasi koju rändama. Sellest teekonnast jutustab värvikalt ,,Inderlin". Veidi üle aasta (1919-1920) töötas Oskar Luts Tartu Ülikooli raamatukogus, siis avas ta oma raamatukaupluse Riia tänaval, kuid osutus kehvaks ärimeheks, kellel hiljem veel mitme raamatu honorar võlgade katteks ära kulus. 8. oktoobril 1922 asutati Tallinna Raekojas Eesti Kirjanikkude Liit ja Oskar Luts oli üks 33-st vastuvõetud liikmest. Sellest ajast peale kuni elu lõpuni tegutses ta kutselise kirjanikuna. Selleks et ennast ja perekonda ära elatada, tuli ,,Noor-Eesti" kirjastusele anda aastas vähemalt kaks käsikirja. Luts ja Tammsaare olid ainsad kirjanikud, kes said ,,Noor- Eestilt" honoraride ja avansside näol sisuliselt kuupalka Luts sai 200 krooni kuus. Koos arvukate kordustrükkidega avaldas ,,Noor-Eesti" kirjastus Lutsult aastatel 1913-1940 kokku 92 raamatut
november 1906 Jõgeva 19. juuni 1989 Tartu) oli eesti luuletaja. 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas Betti vabakutselise kirjanikuna Tartus. Värsse hakkas Alver avaldama 1931.(,,Lugu valgest varesest"; ,,Vahanukk"; ,,Leib") Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini Jevgeni Onegin Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga. Betti jõudis ära näha uue vabaduseaja esimese aovalguse. Tema põrm puhkab Tartus Vana-Jaani kalmistul. Eluhelbed Küll ma otsisin eluarvu,
Elin Toona, Rõõm teeb taeva taga tuld. Tartu, 2000. Julius Oengo (1901-1941) Julius Oengo sündis Hiiumaal Suuremõisa vallas laevakapteni pojana. Alates 1907. aastast õppis ta Haapsalu alg- ja linnakoolis, seejärel Tallinnas õhtukoolis. 1920. aastal sooritas J. Oengo õpetaja kutseeksami. Aastatel 1920-1922 töötas Oengo õpetajana Tartus ja õppis samal ajal Pallase kunstikoolis. 1923. aastal kolis ta Tallinna ja sealt 1926. aastal Vasalemma, kuhu jäi püsivamalt elama. Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks võeti ta 1927. aastal. Teise maailmasõja alguses, 24. augustil 1941. aastal arreteerisid ta Eestist taganevad punaarmeelased ja lasksid enne Saksa vägede tulekut maha. Julius Oengo on J. Oro kirjaniku nime all avaldanud arvukalt värsiraamatuid lastele, vähem jutte ja näidendeid. Aastatel 1923-1924 toimetas ta ajakirjaLaste Rõõm ning on kaasautorina kirjutanud mitu lugemikku ja aabitsat.
Töö koosneb tema elu kästlevatest peatükkidest nagu 2 lapsepõlv, esimene töö ja järgnev elukäik. Samuti käsitleb referaat ka tema loomingust. Enamasti on kasutatud kontrollitud interneti-allikaid. 1. Juhan Liivi elulugu 3 1.1 Lapsepõlv Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus (Liivi muuseum, 2017). Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Pilt 1. Juhan Liiv noorena. (Liivi muuseum, 2017) 1
1963 Kevadine maa, 1978 Projekt Victoria. Hiljem Rootsis paguluses, jätkab kirjutamist, sellega seoses temaatika püshholoogilises suunas, spetsiifiline traumakirjandus. ''Tee kaevule'' on hea näide püshholoogilisest proosast. ''Projekt Victoria'' on pööre ulmekirjandusse, suht ootamatu. 11. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 191744 (Peet Vallak jt). Autorid: Peet Vallak aka Peeter Pedajas kõige klassikalisem novelliautoripositsioon. Pärit Mulgimaa piirilt, loomingu põhiosa 1920-30ndate vahel. 1920 aastate romaanides rohkem eksperssiivsust, teatav äärmuslikkus, mingid tumedad tunded. Hiljem värvikam, ekspressiivsem. 1925 Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, eriline detailitaju, suudab väikses tekstis olla nii mõjukas tähendab suurt detailitaju. Psühholoogia meisterlik kujutaja, tajub klassikalise novellizanri piire ja võimalusi. 12. Eesti näitekirjandus 191744 (Hugo Raudsepp jt)
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest
Et aga see pettus oli, siis raha ei saanud ja enesel polnud punast krossigi ja nõnda tuli Enn sama päeva õhtul Maiet nõudma, muidu andvat asja kohtusse. Aga sellele petisele teda anda ei tihanud. Asja tegi Peetri jaoks veel hullemaks see, et kõik nagu äravahetunud olid. Anne (tema naine) oli järsku meelt muutnud, et naine ikka mehe sõna peab kuulama ja kui mees iseenese tarkusest tahab Maiet ikka Ennule anda, siis las ta minna. Enne ikka oli Anne mulgi poolt. Maiel oli samuti, et koolis olevat tema õppinud, et ikka isa sõna peab kuulama ja nüüd Ennu kahe käega vastu võtab. Peetri enese arust polnud veel keegi aru saanud et kaup luhta läks ja rehe all 100 vakka valmis jahvatatud tangu on. Tegelikult olid kõik sellest juba siis aru saanud, kui laua pealt ,,Postimehe" tollelt kohalt avatud leidsid olevat. Aga et nad Peetrit mõistma tahtsid panna, siis tuli neil mängida süütukest
Carl Robert Jakobson (1841-1882) – andis Viljandis välja ajalehte „Sakala“. Tegutses nii õpetaja, kirjaniku kui ka põllumehena. Kirjutas aabitsaid ja teisi kooliraamatuid. 1868-1870 pidas ta Vanemuise Seltsis kolm isamaakõnet: „Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg“, „Võitlemised eesti vaimupõllul“ ja „Nõiausk ja nõia-protsessid“. Anton Hannsen Tammsaare (1878-1940) – elas järvamaal, Tammsaare talus. Töötas ajalehtede juures. Õppis tartu Ülikooli õigusosakonnas. 1920. saab temast vabakutseline kirjanik. Tõlkis raamatuid. Esimene romaan oli „Kõrboja peremees“. Järgmine raamat on viieosaline „Tõde ja Õigus“, mis on autobiograafiline teos. Romaane: „Elu ja Armastus“, „Ma armastan sakslast“, „Põrgupõhja uus vanapagan“ Lüürika tööleht: Lüürika on üks kirjanduse põhiliike. Võrreldes teiste kirjandusliikidega,
· 1906 1917 elas põhiliselt Soomes 7 · 1909 sai Tuglas tema kirjanikunimeks, 1923 ühtlasi kodanikunimeks. · 1905 1915 ,,Noor-Eesti" · 1917 ,,Siuru" rühmituse organiseerimine · 1918 abiellus Elo Oinasega. · Toimetas ,,Siuru" albumeid Ajakirju ,,Odamees" 1919 ,,Ilo" 1919-1921 ,,Tarapita" 1921- 1922 · 1922 - Eesti Kirjanikkude Liisu esimees · 1923 - ajakiri ,, Looming" LOOMING 1906 juulis ilmus esimene raamat ,,Hingemaa" Novellid : 1908 novellikogu ,,Kahekesi", 1917 ,, Saatus", ,,Raskuse vain" 1920, 1925 ,,Hingede rändamine" . Kirjutas novellide kõrvalka proosat. Romaanid : 1915 ,,Felix Ormusson", 1937 ,, Väike Illimar". On teinud ka tõlketööd. Nt : A.Kivi ,,Seitse venda", A.Tolstoi ,, Peeter Esimene", A.Tsehhovi novellid ja põhiosa A.Kalda loomingust. MONOGRAAFIA teaduslik uurimine.
J. Sütiste kritiseeris neid 1940. aastate keskel oma artiklis ,,Meie uusromantika pärapoeesia", kus nimetas arbujaid ,,närbujateks". Selles lähtuvalt sai kirjandusajakirjast Varamu nende põhiline kritiseerija. Sõpruskond veetis tihti koos aega, lugedes üksteisele oma värsse, kommenteerides neid ja jagades soovitusi. Seda tehti üksteist mõjutamata, igat luuletajat innustati täiustama talle omaseid jooni. H. Talvik kuulus lisaks arbujatele ka Eesti Kirjanikkude Liitu ja Kammiseppade liitu, kuhu kuulusid veel nt P. Viiding ja O. Kangilaski [5]. Sõprusest arbuja Betti Alveriga kasvas Talvikul välja armastus. Nad abiellusid 1937. aastal- vaikselt, tunnistajateks vaid A. Oras ja P. Viiding. Ka pidu ei toimunud. Nad elasid algselt Tartus, väikeses kahetoalises korteris. Paar aastat hiljem, 1940.ndate aastate algul kolisid nad Teise maailmasõja pärast Võrtsjärve lähedale Pühaste külla Alveri isa maamajja elama ja olid seal kuni 1944
Hiljem pöördub äkitselt konservatiivse vormi poole, siis hakkab esindama tööeestlaslikku rahvuspatriotismi, pärast mida ka Nõukogude võimu – palju ideoloogiate vaheldusi, kuigi laad jääb samaks, nt vahetab „Eesti“ „Stalini“ vastu. August Alle följetonistliku kirjandussituatsiooni ajast pärineb „Lilla elevant“. Ta on tuntuks saanud „Eesti pastoraaliga“. Hendrik Adamsoni tuntuim luuletus „Mulgimaa“ (1919), millest on kujunenud mulgikeelne Mulgimaa hümn. 1920– 30ndatel kirjutab ka kirjakeelset luulet ja proosat, armub oma õpilasse, mis lõpeb kurvalt. Hingelises kriisis leiab pääsetee esperanto keelest, nii et temalt ilmub esperantokeelseid teoseid. Tema haual on roheline esperantistide viisnurk. Tema luulekeel on dünaamiline ja elav. Artur Adson saab tunnustuse kätte valutumalt, sest ta kuulus Siurusse. Adsoni stiil oli voolujoonelisem. Valdavalt kirjutas võru keeles, vähem eestikeelseid tekste
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855. Aastal lõpetas Peterburi Kunstiakadeemia ning kujunes üheks Eesti rahvuslik
Kool Nimi Klass ANTON HANSEN TAMMSAARE ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................3 2. Elulugu.............................................................................................4 3. Looming...........................................................................................7 3.2 Tammsaare kirjanikuna.....................................................................8 3.3 Tammsaare tõlkijana........................................................................11 3.4 Tammsaare ajakirjanikuna.................................................................12 4. Lisa.................................................................................................15 2 S
sõjaväest ja ta hakkas koos abikaasa Valentinaga, kellega abiellus Vitebskis 2. juulil 1917, ja poeg Georgiga, kes sündis 11. aprillil 1918, tagasi koju rändama. Sellest teekonnast jutustab värvikalt ,,Inderlin". Veidi üle aasta (1919-1920) töötas Oskar Luts Tartu Ülikooli raamatukogus, siis avas ta oma raamatukaupluse Riia tänaval, kuid osutus kehvaks ärimeheks, kellel hiljem veel mitme raamatu honorar võlgade katteks ära kulus. 8. oktoobril 1922 asutati Tallinna Raekojas Eesti Kirjanikkude Liit ja Oskar Luts oli üks 33-st vastuvõetud liikmest. Sellest ajast peale kuni elu lõpuni tegutses ta kutselise kirjanikuna. Koos arvukate kordustrükkidega avaldas ,,Noor-Eesti" kirjastus Lutsult aastatel 1913-1940 kokku 92 raamatut. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. Mees, kes naeris salaja (Liisi Rosenvald) Tuglas ütles, et tema ei ole veel ühte naerukriipsu Lutsu näol näinud
VAIMASTVERE PÕHIKOOL Referaat EESTI LUULE JUHAN SÜTISTE Koosatas: 7.klass Juhendas: 2004 Sissejuhatus...1-2 Juhan Sütiste...3-4 Looming...5-6 Näiteid loomingust...7 Kokkuvõte...8 Kasutatud kirjandus...9 Vahetu kaasaeg ei tunnistanud noort generatsiooni mitte päris reservatsioonideta, sest neile oli eelnenud eluläheduse periood, millele reaktsiooniks arbujalik kunstipreesterlus osalt oli ka sekkunud. "Luule peab olema vaba ja rippumatu, alles siis võib ta tõeliselt vallutada elu ja seda paremate ja puhtamate ideaalide poole juhtida," sõrendas Talvik oma artikli "Luule ja elu" juhtmõtet (Talvik 1937: 61). "Suur loominguline inspiratsioon rajab sildu ka kõige pimedamate kuristikkude kohale; ta muudab isegi eluläheduslased "esteetideks" ning "esteedid" eluläheduslasteks", näitab Talvik sealsamas ajastut iseloomustavale poleemikale lahendust (Talvik 1937: 62). Talviku, Alver
annaabi.ee 
