Skulptuur ,,Lakoon" Skulptuur ,,Lakoon" on pärit Vana-Kreeka hellenistlikust ajajärgust. See ajajärk algas peale Aleksander Suure surma 323. aastal eKr ja kestis kuni viimase hellenistliku linna Aleksandria vallutamiseni 30. aastat eKr roomlaste poolt. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Eriliselt suurt õitsengut ja muutusi sai nautida skulptuur. Hakati kujutama naturalistlikke figuure ja portreid, milles rõhutati kujutatava individuaalsust. Ennekõike kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgida mitut erinevat suunda. Praxitelese koolkonnas
valitsejatest ja riigikorraldusest. Klassikalise perioodi linnriigi sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes hankisid endale ise ka relvastuse, igaüks vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkad, kes suutsid hobust üleval pidada, moodustasid ratsaväe, keskmise jõukusega kodanikud võitlesid raskelt relvastatud jalameestena ja vaesed moodustasid vibulaskajatest ja lingumeestest kergejalaväe sõjaväe. Hellenistlikus Kreekas sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega tõusis armee profesionaalsus. Klassikalises Kreekas peajõu moodustas enamasti raskerelvastusega jalavägi, mis võitles lahingus üksteise taha asetunud pikkades viirgudes- nn faalanksina. Sõjamehed seadsid oma ümmargused kilbid tihedalt üksteise kõrvale ja liikusid
temaatikad. kangelaste ning idealiseeritud kodanike Portreed muutusid naturalistlikeks. üldistatud kujud vahetusid aegamisi välja hellenismi naturalistlike figuuride ja portreedega, milles rõhutati kujutatava individuaalsust. Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem Kuid sisse tungisid ka niisugused kujud tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, nagu kurnatud näo ja kondise kehaga vana kannatustele ja piinadele. Nüüd sai kalur, viltkübar peas, korv ja kepp käes, domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. kelles võib ära tunda inimese rahva hulgast. Varem oli see rahulik ja optimistlik. Samast ajastust pärineb ka reljeef talupoja
13.Lakoonia stiili tühtsam esindaja keskus töö. Sparta, Polükleiton, tööd on odakandjad. 14. 4. Sajandi kaks tuntud skulpturit ja nende tööd. Skopas Tantsiv menaa ja Paraxiteles Hermes ja Knidose Aphrodite. 15. Millisesse kahte stiili kuulusid vaasimaalid? Musta ja punase figuuriline, 530 ema tuli punase figuuriline. Peene pintsliga maaliti sisse detailid. 16. Mida vaasidelkujutati? Olustiku stseene ja mütoloogilisi stseene. 17. Mis muutus hellenistlikus arhidektuuris? Hakati ühiskondlikke asutusi ehitama, Linnasi hakati planeerima. 18. Kuidas nimetati tuntumat teatrit? Epitaurus 19. 3 tuntud hellenistliku skulptuuri. Samothrake Nike, Lakoon, Milose Veenus.
Tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele . Epikuros ja tema järglased uskusid et kuna me kõik koosneme aatomitest, siis surm on vaid hingeaatomite lagunemine. Arhitektuur Hellenismi ajajärgul olid ilmalikud hooned nagu: raamatukogud ,lossid, teatrid ja koolid. Aleksandria linnas valmis üks ainulaadsemaid ehitisi ,tuletorn. Majakas oli kolmekorruseline, umbes 120 meetri kõrgune. Kuplil seisis seitsme meetrine Poseidoni pronkskuju. See ehitis on ka üks maailmaimedest Hellenistlikus skulptuuris esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi looduslähedust.. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure. Tuntuimad on Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju samuti ka Lakoonika grupp. Praegusel ajal võetakse neist palju eeskuju ning on äärmiselt kõrgelt hinnatud. Kreeka maalikunst ei jäänud maha teistest kunsti aladest. Kreeka vaasid olid erakordselt kaunistatud. Punakaspruunile pinnale malliti musta värviga figuurid ning siis kraabiti sinna
Kuulsamateks linnadeks said Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Kultuurikeskuseks sai hellenismiajastul Aleksandria. Kuningate korraldusel rajati Aleksandriasse Museioni raamatukogu. Seal tegutsesid ajajärgu silmapaistvamad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu koondas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna, mida õpetlased kogusid, korrastasid või ümber kirjutasid. Teise suurusega kultuurikeskuseks tõusis Pergamon. Kuid ega ka Ateena oma tähtsust kaotanud, see püsis hellenistlikus maailmas tähtsama filosoofiakeskusena. Hellenismiajastul hakkas kodanike otsustusõigus vähenema. Suuremad riigid hakkasid valitsema linnriike. Seega linnriigi tähtsus hakkas ka vähenema. Riiki juhtis ja tähtsamaid asju otsustas monarh. Linnades tegutsesid linnanõukogus, kus igal aastal valiti riigiametnike. Kuid mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Samuti muutus ka sõjaväekorraldus. See ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest
Hellenismi ajastut kujundas Kreeka tsivilisatsiooni paljude ilmingute laialdane levik Lähis-ida maades . Hellenistlik kultuur edenes tänu valitsejate soosingule.Eriti paistsid silma egiptuse kuningad.Aleksandriasse rajati muusade tempel-Mudeion,millest sai suur riiklikult ülavpeetav kultuuri ja teaduskeskus.Sinna kutsuti tähtsamaid kirjanikke ja õpetlasi kogu kreeka maaailmast. Muudatused ühiskonnas tõid muutusi ka inimeste mõtteviisi ja maailmavaadetesse.See kajastus hellenistlikus filosoofias.Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele.4.sajandi lõpul eKr kujunes mitu mõjukat filosoofiakoolkonda.Epikuros oli üks filosoofiakoolkond ja tema järgijad uskusid ,et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm lähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist,siis pole mõtet teda karta.Teine populaarsem koolkond oli stoitsism.Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi
ja rahvarohketeks linnadeks. Suurimaks kujunes Niiluse suudmel asunud Aleksandria. Kreeka jumalad olid antropomorfsed, täpselt nagu ka Mesopotaamias. Jumalad olid inimesekujulised ning neil olid inimlikud omadused. Inimestest eristas neid surematus ning mõningad võimed. Hellenismiperioodi Kreeklasi mõjutas oluliselt Idamaade religioon. Omaks võeti Idamaa jumalaid ning neid sobitati enda omadega. Kõik vanad Jumalad jäid küll alles. Kõige armastatumaks jumalaks HellenistLikus maailmas sai Egiptuse jumAlanna Isis. Veel üks erinevus on teadus. Nagu teada, lugesid enamikes Idamaades pigem Praktilised kui teoreetilised teadmised. Kreekas oli oluline aga süvenemine ning oskus asju ka teoreetliselt seletada. Osad Kreeka matemaatik Eukleidese loodud põhitõed kehtivad siiani ning leiavad tihti rakeNdust. Kreeklased olid esimesed, kes võtsid kasutusele tähestiku, mis võimadas hääldust korralikult üles märkida
See oli kõige esimene trükitud raamat Euroopas. Piibel jaguneb kaheks: Uueks ja Vanaks Testamendiks.Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldistatult sisaldab Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga puhtakujulise ajalooteosega – iisraellaste ajaloole vaadatakse kui Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale. Uus Testament on aga kirja pandud kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis – nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament, kuid juudid ei tunnista Jeesus Kristust messiana. Keskaja tähtsamad ajaloolised sündmused on: Euroopa rahvaste kujunemine, Rooma antiikkultuuri hävitamine barbarite poolt, tuuleveskite laialdane kasutuselevõtt, laeva ahtri alla kinnitatud veealuse
Ptolemaios Makedoonia Aleksandri loodud Vana-Kreeka suurriigi omavahel. Antigonos valitses Makedoonias ja Kreekas, Seleukos sai endale Väike-Aasia, Pärsia ja teised idapoolsed alad ning Ptolemaios valitses Egiptuses. Sellega algas hellenismi periood, mis kestis kuni viimased hellenistliku linna Aleksandria vallutamiseni 30. aastat eKr roomlaste poolt. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. 1.2 SKULPTUUR Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud
täiuslikke omadusi. Hellenismiajal hakkas ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismiajal eelistati kas väga suuri või väga väikseid kujutisi. Maailmaimeks peeti ~40m kõrgust Rhodose kolossi, mis kujutas päikesejumal Heliost tõrvikut hoidmas. See oli valmistatud pronksist ning täitis ka tuletorni ülesannet. Autoriks oli Chares. Ligi 3m kõrgune oli Samothrake Nike marmorkuju, mis sai oma nime leiukoha järgi ja mida peetakse üheks kaunimaks skulptuuriteoseks üldse. Hellenistlikus kunstis oli tähtsamal kohal psüühika kujutamine ja eri tunnete väljendamine. Pergamoni riik pidi võitlema keltidega ning seda lahingut meenutab sureva gallialase kuju, keda on kujutatud väärikana, kuigi tegemist oli vaenlasega. Allegooriliselt kajastab sõda Zeusile pühendatud hiigelaltar Pergamonis. Pergamoni altari 130 m pikkusel friisil on kujutatud lahing jumalate ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaaegu eralduvad taustast. Sama tüüpi teos on Laokooni grupp,
Eesmärk oli pühapaikade, palverännakute sihtpunktide loomine. See näitab, kuidas püüti ühtaegu juurutada Jumala- ja riigikuulekust. Kirikutes olid kaunistusteks portreed ja ikoonid. *Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld. Aja jooksul see kadus. Pildikeeld lähtus ohust, et pildist kui sellisest võib saada kultusobjekt ja usklikud kummardavad jumala asemel hoopis pilti, ikooni või kuju. Rõhuasetus oli varakristlikul kujutamisel hoopis teine kui roomlastel. Kui hellenistlikus traditsioonis oli olulisel kohal kujutatava inimese isikupära, personaalsuse kujutamine, siis kristlikud portreed on üldistatumad. Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika. Põhjus, miks kristlaste jaoks sai maal (ikoonide näol) vastuvõetavaks, oli see, et pilt on abstraktsem kui kuju. Ka ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene Piiblist
Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale. Vana Testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks grupiks: * Seadus * Ajalooraamatud * Tarkuseraamatud * Prohvetiraamatud Vana Testament oli esmalt juutide Pühakiri, hiljem sai see ka kristlaste Pühakirjaks. Ka islam tunnistab Vana Testamenti nn vana lepingu raamatuna. 12. Mida tead Uuest Testamendist?Üles kirjutatud on Uus Testament kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis - nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament. Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: * Evangeeliumid * Kirjad ehk epistlid * Ilmutusraamat 13. Kes ja millal tõlkis Piibli eesti keelde, mida see endaga kaasa tõi? 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tõlkes 14. Nimeta Euroopa tuntumad kangelaseeposed
1.Kuidas periodiseeritake kreeka kunsti? Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses...
valitsema üks persoon) ● linnades tekkis ühiskondlik hierarhia ● akropolid muutusid valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned ● akropol oli kui linna dominant, ligipääsmatu ● valitsejatel oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid ● linnades hakati ehitama terasse, mis moodustasid suure sümmeetrilise kaare ● hellenistlikus linnaehituses kujunes teatri ja kaubanduse toomine linnusesse ● pöörati palju tähelepanu sammasehitistele (selline ümberehitamise viis andis efektsema väljanägemise hoonetele) Hellenistliku linnaehitamise eesmärhiks oli luua kaitstud, õnnelik, sümmeetriline ja efektne linn, milles peegelduks võimu hierarhia. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Roomlased võtsid etruskidelt üle oma linnaehituse aluseks nende korrapärast linnaplaani,
6. saj lõpul punasefiguuriline- musta krundiga kaeti kujutise taust, figuurid jäid aga savikarva. 14. Kuidas tekkis hellenistlik kultuur ja mis selle aja kunsti iseloomustab? Aleksander suur vallutas Kreeka. Tekkisid Pergamon Efesos, Hallikarnassos, Rhodos, Aleksandria. Kreeka kunsti selge ja loogiline ilme segatud idamaise toredusega. Hiigelsuured mõõdud. Rahutu ja pingestatud meeleolu. Millised maailmaimed said valmis hellenistlikus kultuuris. Rhodose koloss- 37 km kõrge päikesejumal Heliose pronkskuju. Pharose tuletorn. Zeusi tempel Ateenas.
Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Sõna ,,Piibel" kreekakeelsest sõnast biblia (tähend raamatud). Koosneb 66 ,,raamatust" e iseseisvast osast, mis koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. saj pKr. Algselt VT kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Iisraeli rahva ajalugu; ei ole puhtalt ajalooline. 4 suurt gruppi: seadus, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Esmalt juutide pühakiri, hiljem ka kristlaste. UT kirjutatud kreeka keeles, sest sündis hellenistlikus maailmas. 3 suurt gruppi: evangeeliumid, kirjad e epistlid, ilmutusraamat. Piibel ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele; kirjutamise aeg, määratud selle aja valitseja või mõni muu sündmus. Piibel tähtis ajalooteaduse osa. UT tähtsaim. Kogu piibli sõnum surma ei ole. Kõigil võimalik pärida igavene elu.
Kr hakkasid abstraksete kujundite sekka ilmuma ka inimeste ja loomade kujutisi. Peamiseks teemaks oli kreeklaste võitlus koletistega 6. saj. E Kr tulid uued stiilid: mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Mustafiguuriline stiil- siluetid musta värviga punasel taustal. Punasefiguuriline stiil- siluetid punase värviga mustal taustal. HELLENISTLIK KUNST Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole Kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Kunst iseseisvus omaette kultuurialaks. Tekkisid kunstiturud, kujukeste, medalite ja muude käsitööesemete tootmine müügiks. Levis kunstiteoste kogumine. SKULPTUUR Kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Olulist rolli mängis tavaelu kujutamine. Kunstnikud kujutasid täiuslikku ideaali
pildi tolleaegsest maaelust. Nii et võib öelda, et lisaks kannatustele, võitlusele jms, oli hellenistlike kunstnike töödes ning mängisid suurt rolli ka olustikulised üksikasjad ja maastikud, mille taustal põhiteemat kujutati. Eksisteeris ka paraaditsev temaatika, mida harrastati eriti just õukondades ning kus skulptorid kujutasid peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgiga mitut erinevat suunda/koolkonda. Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid jõukate inimeste maitset, kes püüdsid elust naudingut saada ja nägid kunstis eelkõige imetlusobjekti. Pergamoni koolkond ulatub tagasi Skopaseni. Selle koolkonna stiili iseloomustab suur dramatism ja efektsus
Rooma ametlikuks kunstiks sai klassitsim. · Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum, kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja loomulikkuse. Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri sarnasus etruski templi tüübiga. Detailid on töödeldud mõnevõrra kuivalt. Vahetevahel esineb seal kunstimälestiste elemente. Tarbeehitised · Need erinevad suuresti kreeka klassika pärandist. Rooma meistrid suutsid kohandada ehituskunsti paremini inimese vajadustele.
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
Tähtkujud erinevates kultuurides Referaat 2010 Lääne astroloogia Lääne astroloogia kujunes põhijoontes välja antiikajal, oma osa selles on kreeka tagapõhjal ja egiptuse traditsioonidel ning palju olulist lisati hellenistlikus Egiptuses ja Roomas. Kuna makedoonlaste vallutused põhjustasid aktiivse kultuurivahetuse Mesopotaamia, Egiptuse, Kreeka ja Iraani alade vahel, võime nende rahvaste panust ka astroloogiast leida. Kõikidele teistele jääb siiski vaid täiendaja roll, sest astroloogia aluspõhi, ideoloogia ning peamised meetodid pärinevad ikkagi Mesopotaamiast. Seda tunnustades langevad astroloogiasõbrad sageli teise äärmusse ja
IV sajandil üritas Makedoonia kuningas Aleksander Suur luua maailmariiki. Ta vallutas kõik Vahemere idapoolsed maad, Väike-Aasia ja ja püüdis tungida Indiasse. See impeerium eksisteeris lühikest aega. Pärast Makedoonia Aleksandri surma lagunes ka tema riik. Impeeriumi varemeil tekkis hulk hellenistlikke riike. Neis riikides levis kreeka kultuur, mis segunes kohaliku kultuuri elementidega. Hellenismi ajajärgul levisid kreeka haridus, kunst ja kombed kaugele väljapoole kreekat. Kogu hellenistlikus maailmas rajati kreeka stiilis linnu, kõneldi kreeka keelt ning võeti omaks nende meelelahutused. Kreeka kultuur levis enneolematult kaugele- idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Hellenistlik arhidektuur elas üle suure tõusu IV sajandi lõpul ja III sajandi algul. Sel ajal rajati hellenistlike riikide pealinnu, kaubanduslikke, administratiivseid ja sõjalis-strateegilisi keskusi. Rangelt geomeetrilise, täisnurga all lõikuva
ühiskondlikust arengust nende omariikluseni ja selle kaotamisest (Paabeli vangistus). Vana Testamendi kirjapanek toimus peaaegu tuhande aasta jooksul: 1200. 165. eKr. Originaalkäsikirju pole säilinud, on aga märkimisväärne hulk ümberkirjutusi. Vana Testamendi raamatud on jagatud neljaks suuremaks grupiks: seaduseraamatud, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Koos Uue Testamendiga moodustab Vana Testament ristiusu Piibli (kr biblion ,,raamat, kiri"). Uus Testament- sündis hellenistlikus maailmas ja on kirja pandud kreeka keeles. Uus Testament koosneb Jeesuse Kristuse elust jutustavaist evangeeliumidest ja varakristluse ajaloost. See pärineb 1. - 2. sajandist m. a. j. Uue Testamendi säilinud käsikirju on üle 5300. Arvatakse, et Rooma keiser Constantinus Suur, kes tunnistas 313. aastal ristiusu lubatuks, finantseeris Piibli koostamist. Uue Testamendi koostamiseks oli valida rohkem kui 80 evangeeliumi vahel, Constantinuse suunamisel valiti neli: Matteuse, Markuse, Luuka ja
d)Religioonis- Mõjutused teiste maade religioonist(nt Egiptus),hakati austama paljusid idamaiseid jumalaid,kõige austatumaks Egiptuse Isis,taevakehade järgi ennustamine sai popiks, horoskoobid.22.Hellenismiaja iseärasuses skulptuuris ja arhkitektuuris, võrdlus klassikalise perioodi omaga..Sarnane oli alasti keha,mõlemal ajastul olid tööd anatoomiliselt head.Erinev:Hellenismiajal ka alasti naise keha,väljendati tundeid,ei toetu ainult ühele jalale.23.Kreeka tsiv. elemendid ,mis levisid hellenistlikus maailmas olid:Filosoofia,teater ja elu-ja valitsusviis(pole kindel selles vastuses).24.Tuntud tegelased.a)Sokrates-Ateena filosoof,oli tuntud,sest vaidles vastu sofistidele ja väitis,et voorus ja hüve on midagi püsivat,püüdis oma õpilasi suunavate küsimustega asja mõistmisele lähedale viia b)Homeros-Kreeklased pidasid teda ,,Odüsseia'' ja ,,Illiase'' autoriks.Nende parim ja kuulsaim poeet.c)Platon-Sokratese kuulsaim õpilane,Ateena aristrokraat.Asutas oma kooli Akadeemia
Levisid joonia ja korintose stiil, mis olid toretsevad ja rikkalikud. 6. Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast. Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Pharose tuletorn, Rhodode koloss, Zeusi kuju 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuri asutust? Kavandas Aleksander Suur ise, Egiptusesesse Vahemere rannikule. Aleksandria raamatukogu. 8. Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Võitluste raev ja piin, kehakeel elav, tihti erootiline. 10. Jutusta ''Laokooni'' süzee. Kujutab laokooni nimelise preestri ja tema poegade tapmist mdude poolt. Jumalaid vihastas, et Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse puuhobuse eest.
Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Sõna ,,Piibel" kreekakeelsest sõnast biblia (tähend raamatud). Koosneb 66 ,,raamatust" e iseseisvast osast, mis koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni 2. saj pKr. Algselt VT kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Iisraeli rahva ajalugu; ei ole puhtalt ajalooline. 4 suurt gruppi: seadus, ajalooraamatud, tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. Esmalt juutide pühakiri, hiljem ka kristlaste. UT kirjutatud kreeka keeles, sest sündis hellenistlikus maailmas. 3 suurt gruppi: evangeeliumid, kirjad e epistlid, ilmutusraamat. Piibel ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele; kirjutamise aeg, määratud selle aja valitseja või mõni muu sündmus. Piibel tähtis ajalooteaduse osa. UT tähtsaim. Kogu piibli sõnum surma ei ole. Kõigil võimalik pärida igavene elu.
Lõpus? Mis neid eraldab? Alguses mustafiguuriline ja pärast punafiguuriline. Figuuride värvus erineb. 14. HELLENISTLIK KUNST Kes oli Aleksander Suur? Milline seos on temal kultuurinähtustega, mida nimetame hellenismiks? Kust see sõna tuleb? Kuhu levis kreeka kultuur hellenistlikul ajal? Miks see erines eri paigus? Templite asemel püstitati hellenistlikul ajastul enam muid ehitisi. Milliseid? Millist stiili eelistati? Mis tähendus võis olla sammastel hellenistlikus arhitektuuris? Nimeta kolm väga kuulsat hellenistlikku skulptuuri. Millistes muuseumides asuvad nende originaalid? Millised omadused iseloomustavad paljusid hellenistlikke skulptuure? 15. ETRUSKI KUNST Levis 8.3.saj. ekr lõdvalt seotud linnade liit. Linnadel korrapärane planeering, võimsad müürid ja väravad. 2.sajandi lõpuks olid roomlased Etruuria vallutanud. Kreeka kultuur on mõjutanud etruskide kultuuri. surnute linnadnekropolid
iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr 2. sajand pKr. Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldiselt sisaldab see Iisraeli rahva ajalugu. Vana Testament oli algselt juutide pühakiri, mis hiljem sai kristlaste pühakirjaks. Raamatud jaotuvad: · Seadus · Ajalooraamatud · Tarkuseraamatud · Prohvetiraamatud Uus Testament on kirjutatud kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis - nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus ning tema pühakiri oli Vana Testament. Raamatud jaotuvad: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 10 käsku Lutheri katekismusest: 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva austama. 4. Sa pead austama oma ema ja isa.
Millist stiili eelistati? Miks? Templitele eelistati losse ja muid ilmalikke hooneid. Eelistati rikkaliku ja toretsevat korintose stiili. 6. Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast. Pharose tuletorn, Rhodose koloss 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuriasutust. Aleksander Suur rajas Aleksandria Egiptusesse, selle linna tähtsaim kultuuriasutus on Aleksandria raamatkogu. 8. Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Rõhutati näoilmeid ja tundeid ehk siis peegeldasid piinu, pingeid ja raevu. 9. Kumba eelistad, kas ,,Samorathe Nike" või ,,Milose Venust" 10. Jutusta ,,Laokooni" süzee. Kujutab sellenimelise trooja preetri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastavad, sest Laokoon hoiatas Troojalasi kreeklaste sõjakavaluse ehk puuhobuse eest.
Peamiselt on selles käsitletud Juudamaa ja Iisraeli ajalugu ning usundi arengut, Jumala tegusid enne Kristluse sündi, lepinguid, mille Jumal tegi oma valitud rahvaga, et rahvast ette valmistada lunastaja (Jeesuse) vasyuvõtmiseks. Tuntumad Vana Testamendi teemad ja motiivid on maailma loomine, pattulangemine ( Aadam ja Eeva ), Kaini ja Aabeli lugu, veeuputus ning Jumala leping Noaga, Taaveti ja Koljati võistlus. [3]. 3. Uus Testament e. Evangeelium Uus Testament sündis hellenistlikus maailmas ja on kirja pandud kreeka keeles. Uus Testament koosneb Jeesuse Kristuse elust jutustavaist evangeeliumidest ja varakristluse ajaloost. Uue Testamendi säilinud käsikirju on üle 5300. Arvatakse, et Rooma keiser Constantinus Suur, kes tunnistas 313. aastal ristiusu lubatuks, finantseeris Piibli koostamist. Uue Testamendi koostamiseks oli valida rohkem kui 80 evangeeliumi vahel, Constantinuse suunamisel valiti neli: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium
Ta osutab oma rahvale. Vana Testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks grupiks: · Seadus · Ajalooraamatud · Tarkuseraamatud · Prohvetiraamatud Vana Testament oli esmalt juutide Pühakiri, hiljem sai see ka kristlaste Pühakirjaks. Ka islam tunnistab Vana Testamenti nn vana lepingu raamatuna. 4. Uus testament Üles kirjutatud on Uus Testament kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis - nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament. Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 5. KAANONI KUJUNEMINE 367. a ilmus Athanasiose Uue Testamendi raamatute loetelu, mida tunnistab õigeusu kirik. Läänekirik määras kaanoni Rooma (382. a), Hipporegiuse (393
kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale. Vana Testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks grupiks: · Seadus · Ajalooraamatud · Tarkuseraamatud · Prohvetiraamatud 7. Vana Testament oli esmalt juutide Pühakiri, hiljem sai see ka kristlaste Pühakirjaks. Ka islam tunnistab Vana Testamenti nn vana lepingu raamatuna.Üles kirjutatud on Uus Testament kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament. Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 8. Enda teadmiste põhjal ei tea ma piiblist mitte midagi, kuna pole kunagi olnud huvi seda lugeda ja isegi mitte vaadata. 9. 10 käsku kõlasid niimoodi.
imetab Jeesust. Nii on tänu sarnasusele välja pakutud, et Isise kultuse kadumist kristlikust Euroopast saab seostada tema moonudumisega Neitsi Maarjaks. Siiski on selle hüpoteesi vastukaaluks toodud välja asjaolu, et Neitsi Maarja kerkimise ajaks kesksele kohale kristlsuses, oli imetava ema kuju Egiptusest kadunud, Horos polnud enam olulisel kohal. Selle väite alusel oli hellenismi perioodil levinud seksuaalne ning maagiline Isise-Aphrodite hübriid (hellenistlikus maailmas võeti Isise kujutamisel malli Aphroditest), mille kujutamisel oli loobutud ema-poja kujust, Isis oli tavaliselt üksi paljastatud suguelunditega. Siiski on sarnasus Neitsi-Maarja ning imetava Isise vahel suur, peamiselt just käehoiak ning lapse asend imetamisel. Kuigi uurimused ei olegi endastmõistetavalt tahtnud naisjumaluse kummardamise põhjal järeldada, et naistel oleks olnud keskne positsioon ka tegelikus elus, on siiski kindel, et Isise
Tähed Tähti iseloomustavad suurused: 1. Tähesuurus - taevakeha näivat heledust väljendav arv Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas (arvatavasti Hipparchose poolt) ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti.
Skopast võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. "ODAKANDJA", POLYKLEITOS. ATHENA ja ZEUS'i kujud, PHEIDIAS. "KETTAHEITJA", MYRON. HELLENISM 323 eKr-30 pKr Hellenistlik skulptuur muutus toretsevaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Varem oli see rahulik ja optimistlik. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid PRAXITELES'e kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam ning tihti erootilisem.
See tähendas, ka selja osa töödeldi välja, erinevalt varasemalt, mil kujud jäid seljada seina äärde. SKOPAS on oma eluaja tõttu paigutatud iluklassikasse. SKOPAS'e puhul on huvitav see, et ta toob kreeka kunsti taunitavad teemad e. piinad, kannatuste ja surma kujutamist. Ta kujutas esimest korda koledat püüdes veenda, ka see on ilus. See temaatika on kujunenud enamjaolt hellenistlikus ajastus SKOPAS'e tööd on halvasti säilinud. "Amatsoonide võitlus", Halikarnassose mausolumi friisil võib näha ka kõrgreljeefe, mis sarnanevad ümarskulptuurile või vabaskulptuurile. 9. Vana Kreeka ehituskunsti iseloomustus. (õp. Lk. 50-53) Teateri plaan · Teatrum - ismtete osa · Orkestra - ringi või pool ringi kujuline lava ilma kõrgendita, kus oli 3 näitlejat ja suur koor
Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid natüürmorte ja loomade pilte ning isegi maastikumaale, mis on vast kõige suurem uuendus hellenistlikus kunstis. Kunstnikud püüavad kujutada ka lihtsat maaelu ja selle võlusid. Need maalid kujutavad endast kokkukuhjatud motiive, mis annavad kokku idüllilise stseeni, nagu näiteks karjused ja kari, lihtsad pühakojad, kaugelt paistvad villad jms. Kuigi need pildid on kaunid ja kõik kujutatu on selgelt välja toodud ning on püütud maalida jäljendada tegelikkust, ei ole nad siiski nii realistlikud, kui esmapilgul tundub. Üpris mõttetu on neid kujutatud paiku maakaardilt otsida
sajand pKr. Algselt oli Vana Testament, mis oli kirjan pandud heebrea ja aramea keeles. See rääkis Iisraeli rahva ajaloost, kuid ei ole siiski puhtalt ajalooline. Piiblit rühmitati koguni nelja suurema grupi alla, milleks olid seadus, ajalooraamatud, tarkuseraamatud ja prohvetiraamatud. Algselt oli tegemist juutide pühakirjaga, hiljem sai sellest aga ka kristlaste pühakiri. Uus Testament oli kirjutatud kreeka keeles, kuna see sündis hellenistlikus maailmas. Seda rühmitati kolme kategooriasse, milleks olid evangeeliumid, kirjad ehk epistlid ning ilmutusraamatud. Piiblit võib pidada üheks olulisemaks ajalooallikaks kultuuri- ning keeleteadlastele, kuna see annab aimu kirjutamise aja kohta. Lisaks on Piibel ka oluline ajalooteaduse osa. Üldiselt peetakse Uut Testamenti olulisemaks ning kogu Piibli sõnumiks loetakse seda, et surma ei ole ning kõigil on võimalik pärida igavene elu.
Need vaated määrasid kindlaks rooma arhitektuuri alused ka impeeriumiajastul. Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum, kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja loomulikkuse. Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri sarnasus etruski templi tüübiga. Detailid on töödeldud mõnevõrra kuivalt. Vahetevahel esineb seal kunstimälestiste elemente. Ilusaim näide on siinkohal väike ümmargune tempel Tivolis, mis asetseb kõrgel järsakul, olles erakordselt elegantne ja sarmikas.
palvetada. Pühakujule suunatud austus ei puuduta ikooni materjali (puud ja värvi) vaid võrdkujulisuse põhimõtte järgi kuju poolt esitatavat isikut (Kristust, Jumalaema, 8 pühi inimesi).” (Onasch, Schnieper 2003: 19). Sõna ikoon tuleb kreekakeelsest sõnast “eikōn”, mis tähendab pilti või kuju. Rõhuasetus oli varakristlastel kujutamisel hoopis teine kui roomlastel. Kui hellenistlikus traditsioonis oli olulisel kohal kujutatava inimese isikupära, personaalsuse kujutamine, siis kristlikud portreed on üldistatumad. Kristlik inimarmastuse ideaal ei lähtu antropotsentrismist, vaid jumalast (jumal käskis Kristuse kaudu ligimest armastada). Portreeikoon tõrjus kodudest aegamisi paganlikud portreed välja. Enamiku tolle aja inimeste jaoks oli piir usu ja ebausu vahel hägune. Nagu ka muudes kunstiharudes, nii segunes ka portreekunstis paganlik ja kristlik sümboolika
ehitusdetailidel ei olnud enam konstruktiivne, vaid ainult dekoratiivne tähendus. Lihtsast ja rangest dooria stiilist enam hakkasid levima rikkalikumad ja toretsevamad joonia ning kornitose stiilid. Levis ka stiilide segu. 6. Nimeta maailmaimesi hellenistlikust ajast. Pharose saare tuletorn, Rhodose koloss 7. Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Aleksander Suur rajas Aleksandria Egiptusesse 8. Milliseid meeleolusi rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Ka siin kujutati tihti ägedat võitlust, kuid võitlejate näoilmed on rahulikud, isegi osavõtmatud. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Populaarsed olid ka Apollonite ja Aphroditede kujud, mis endise jaheda rahu asemel on elavamad ning tihti erootilisemad. Dionysose ja tema saatjate kujud väljendavad ohjeldamatut lõbutunnet. Mõned kujud jäid ka truuks klassikalisele pidulikule rahule. 9
Tekkisid ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on komposiitkapiteel. See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga. Mõõtmetelt olid ehitised sageli kolossaalsed ja kreekalikke proportsioone rikuti üha rohkem. Sammas kaotas järk- järgult oma senise funktsiooni ja muutus rohkem kaunistavaks elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Varem oli see rahulik ja optimistlik. Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike ja Milose Veenus. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis. Altarit ümbritses 130 m pikkune friis kõrgreljeefidega. Kaks kuulsamat tööd on veel ka Farnese härg (kaks noormeest seovad metsiku härja sarvede külge
Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks. Need olid kõik monarhide valitsetavad riigid (polis ja rahvakoosolek kaotasid tähtsuse), sõjavägi koosnes palgasõduritest. Kultuurielu edenes, kuid see sõltus valitsejate soosingust ja jäi kätte saadavaks ainult kitsale ringile. Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp. Kreeka kunstil on olnud tohutu mõju Euroopa kunstile ja selle kaudu ka kogu maailma kunstile Hellenismiperiood (323-30 eKr) kreeka tsivilisatsiooni levimine Lähis-Ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, Väike-Aasias ja Mesopotaamias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur.
toredus, idamaade omapära. Ühe Bütsantsi aia keskseks ja omaseks jooneks on erilised veesüsteemid, purskaevude rohke kasutus. Kullast ja hõbedast valmistaud puud, mille okstel laulsid mehaanilised linnud. Üldisem oli antiigist pärine piiniakäbi motiiviga purskkaev. Bütsantsi aiakunst üksnes ei mõjutanud idamaade oma, vaid sai ka ise mõjutusi sealt. Islami aed Islam kasutas ka kõik selle ära mis oli hellenistlikus ja rooma aias juba välja arendatud. Kohalik aiakultuur mõjutas islami aedasid pisut ja arenesid erinevad stiilid. Damaskuses olid tugevad bütsantsi mõjud, Bagdadis hellenistlik ja rooma mõju. Islami aed oli neljaks jagatud. Praeguses Andaluusisas asuv Granada on tänagi kuulus Alhamra ja Generalife paleedega, samuti aedadega, mis pärinevad mauride (ehk araablased) linna õitseajast ~7 saj.-ist. tõelist islami aiakunsti vähe säilinud, sest pidevalt muudetud
surmast, mis andis kreeklastele, eriti teebalastele ja ateenlastele, julgust Makedoonia vastu välja astuda. Ootamatult ilmus kuningas Aleksander kiirmarsil Teeba müüride alla ning linna vallutanud, tegi selle maatasa. Sellest õppetunnist ärahirmutatud ateenlased andsid alla ja nendega käituti suuremeelselt. Karmus, mida Aleksander oli Teeba suhtes ilmutanud, tegi lõpu Kreeka linnriikide sõdimisele sõjaka ja tollases hellenistlikus maailmas kõige tugevamat ja võitlusvõimelisemat armeed omava Makedoonia vastu. Kevadel, 334 eKr, määranud Makedoonia asevalitsejaks väejuht Antipatrose ja jätnud talle 10 000 sõjameest, alustas Aleksander ise sõjakäiku Väike-Aasiasse. 30 000 jalaväelasest ja 5000 ratsanikust koosneva väe eesotsas ületas ta kiiresti selleks otstarbeks kõikjalt kokku korjatud laevadel Hellespontose väina. Pärsia laevastik ei olnud suuteline seda operatsiooni takistama.
tähendus. 6.Nimeta maailmaimesid hellenistlikust ajast? Hellenistliku aja maailmaimed on Pharose tuletorn Aleksandria lähedal ja Rhodose koloss. 7.Kes ja kuhu rajas Aleksandria? Ehk tead selle linna tähtsaimat kultuuriasutust? Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur. Selle linna tähtsaim kultuuri asutus on Aleksandria raamatukogu. 8.Milliseid meeleolusid rõhutati hellenistlikus skulptuuris? Hellenistlikus skulptuuri oli tunnete väljendamine oluline. Väljendati piina, raevu, lõbu, võidujoovastust ja mõnede kujude näoilme on erootiline. 9.Kumba eelistad, kas "Samothrake Niket" või "Milose Veenust"? (Viimase koopiat võib näha Tallinnas Kadrioru lossi fuajees.) Eelistan "Samothrake Niket", kuju on kahjuks küll ilma peata, kuid jumalanna näib lausa lendavat ja imepärase meisterlikkusega on kujutatud tema õhukese rüü voldistikku ning kuju väljendab veenvalt suurt võidujoovastust
Vahemere alustaust (substraat) ja indoeuroopa pealiskihistus (superstraat), siis on ka veel kõrvalkiht adstraat. Nende sümbioos on nii tugev, et kihistusi on raske eristada. Kreeka religiooni teebki omanäoliseks loominguline kombinatsioon, kust ürgkreekalikku on võimatu leida. · Kreeta-Mükeene religioonis on suurem mõju substraadil. · Klassikalise kreeka religiooni ajajärgu lõpetas Kreeka langemine Makedoonia võimu alla. · Hellenistlikus religioonis suurenes järsult idamaiste religioonide (adstraadi) mõju: Kybele. Sünkretismi (ida ja Kreeka religiooni aspektide põimumine) võtsid üle roomlased. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioon oli lossikeskne. Loss oli ka kultuskeskus. Templeid polnud, polnud ka suuri kultuskujusid. Loss moodustas rituaalse kompleksi, oli standardiseeritud mõõtmetega. On arvatud, et keskhoov oli rituaalsetel kaalutlustel peaaegu kindlates proportsioonides või/ja mõõtmetes
mosaiike tehtud hellenistliku aja maalide koopiad. Figuraalmaali ainestik laenatud mütoloogiast ja eepostest ja tragöödiatest. Maastiku eriti ei kujutatud, see alati tagaplaaniks figuraalsetele kujutistele. Aga on leitud nn Odüsseia maastikke – kujutavad Odysseuse seiklusi (väga kõrgele asetatud horisont). Väga armastatud žanrimaal – suur naturalism. Juba rooma ajastusse kuuluvad, kuid hellenistlikus vaimus tehtud muumiaportreed- maalitud vahavärvidega õhukestele puuplaatidele. Hellenistlikust ajastust ka freskomaal: maalimine niiskele seinale. Etruski kunst 8.-3. sajand eKr: ARHITEKTUUR: Tegutsesid praeguses Toscana piirkonnas, riiki nad ei moodusta vaid on 12 linna liit. Etruskide ehituskunstist annavad kujutluse vanade linnade ja linnuste müüride jäänused. Ehitistes esinev järjekindlalt võlv. II saj lõpul asutasid oma riigi
Kuulus filosoof Aristoteles kirjutas, et voorus ja ilu on erinevad nähtused. Ta arvas, et maalikunst ja skulptuur on sarnased kirjanduse, muusika ja tantsukunstiga ning et kõigi nende tegevuste eesmärk on elu jäljendamine ja see pakub inimestele naudingut. Väärtuslik kunst näitad mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. See väide sobis iseloomustama just kreeka klassikalise ajajärgu kunsti. Hellenismi ajal asendatakse ideaali kujutamine realismiga. Kõigepealt erinevad hellenistlikus teosed tihti oma mõõtude poolest, eelistati hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujutisi. Nt peeti maailmailmeks Rhodose kolossi, 37 m kõrgust päikesejumal Heliose pronkskuju. (Samothrake Nike). Psüühika ja eriti tunnete väljendus on muutunud eriti tähtsaks. Kunsti iseseisvumist omaette väärtuseks näitas hellenistlikul ajal välja kujunenud kunstiturg, väikeste meisterlikke kujukeste, medalite ja keraamika ning muude käsitööesemete tootmine müügiks
annaabi.ee 
