xxx xxx HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: xxx xxx 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. HELLENISTLIK KUNST...........................................................................................................4 1.2 SKULPTUUR............................................................................................................................4 1.3 MAALIKUNST.........................................................................................................................5 1.4 TEMPLID..................................................................................................................................7 1.5 STIILID....................................................................................
täitmisel saadi lõpuks tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on püstitatud Cheopsile, Chefnerile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedale Giza väljale. Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi.Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551Â2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis. OBELISK  Pildil pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. Egiptuses pandi obeliske templite sissepääsu juurde. SFINKS - tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist
Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia poliste majandusliku tugevuse väljedusena joonia stiilis hiigeltempleid (Samosel Efesoses, Didymas). Hellenismi ajal jõuti uuesti selliste mõõtmeteni näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. Amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm
· Tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel aga madal ehitis · Templeid püstitati küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid · Templi põhiplaan oli ristkülikukujuline · Tempel ehitati alusele, kasutati madalat treppi · Ka kreeka templeid toestasid sambad · Kreeka sambad on Egiptuse sammastest sihvakamad, peenemad ja neid paigutati hõredamalt · Kreeklased kasutasid peamiselt kolme sambatüüpi: dooria joonia korintose · Vastavalt sellele on jaotatud ka ehitisi kolmeks stiiliks · Kõige vanemad ehitised on dooria ja joonia stiilis (7.-6. saj eKr) · Enamus joonia stiilis ehitisi on hävinud · Korintose stiil pärineb 5.-4. saj eKr · Dooria sammas on Kreeka sammastest kõige massiivsem · Tal on ainult kapiteel ja tüves, baas puudub · Dooria sammas toetub tüvesega otse alusele · Dooria sammast kaunistavad tüveses pikad vaod  kannelüürid
Linnus on ümbritsetud kükloopide müüriga. Mükeene Lõvivärav, ava 3x3 m. Kuppelhauad- ehitamiseks kasutati pseudovõlvkaart. 19. saj eKr avastas H. Schlieman Trooja. Kuppelhaua kõrgus oli 13,5 m ja lõbimõõt u 14 m VANAKREEKA KUNST TAUST: ahhailased asustavad alates 3 aasta tuhandest eKr Peloponnesose ps'e. 12 saj eKr tulid joonia ja dooria hõimud. 11-18 saj eKr- Homerose ajastu, raua laialdane kasutusele võtt. Kogukonnasteraldusid ülikud, kujunesid esimesed nö linnriigid. Tekkisid kolooniad Lõuna-Itaalias ja Väike-Aasias. Ühtset Kreeka riiki ei kujunenud, rahvast ühendas keel, religioon ja kultuur. Barbaritesse suhtutu kehvalt, nad olid orjad. Kreekas kujunes orjanduslik demokraatia. Usund polüteistlik: Zeus- peajumal, taevalaotuse jumal-Jupiter
b) lame viilkatus Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Põhiplaan: Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse kuus erinevat templite põhitüüpe(pildil). Samba-arhitektuuris eristatakse veel kolme põhistiili: dooria, joonia ja korintose. 4.Kuidas nimetatakse samba osi? Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. 5. Millised kolm stiili valitsesid Vanakreeka arhitektuuris? Kuidas neid stiile ära tunda?
17 saj. kui veneetslased piirasid Ateenat, kasutasid linna valvavad türklased templit püssirohulaona. Peale püssirohuplahvatust hävis suur osa templist. Allesjäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19 saj. alguses Londoni Briti muuseumi. Samaaegselt Kreeka peripteeri arenemisega kujunes välja ka Kreeka staatuatüüp. Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist. Kreeka skulptuur arenes koos võimlemise ja kehalise kasvatusega staadionil. Kehakultuur oli tihedalt seotud kreeka kultusega, alastiolekut peeti jumalale meelepäraseks. Et õigustada oma kommet alasti mängides lõbutseda, rääkisid kreeklased loo jooksjast, kes viskas maha niudevöö ja võitis Olümpias võidujooksu. Tõenäoliselt on kombe juured siiski sügavamal, ajas, mil alastiolekut seostati jumalate kummardamisega, veidi hiljem sümboliseeris alasti keha avatud hinge, mis on vaba maistest
enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik.. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ning Athena tempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel. Sammaste stiilid: · Dooria Vanim samba ning -ehitusstiil, kujunes välja juba arhailisel ajastul. Nimetuse sai see stiil doorlaste hõimult, kelle juures see välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu kannataks ta talade raskuse all. Samba ülaosa-
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse
Palju viljeldi armastusluulet, mille oli sageli selge homoseksuaalne tagapõhi. Kurdeti saatuse heitlikkust ja kutsuti üles vaoshoitusele ning mõõdukusele. Solon pühendas peaaegu kogu oma luule kaaskodanike pahede kritiseerimisele ja omaenese poliitiliste sammude põhjendamisele ning õigustamisele. Üks kuulsamaid luuletajaid oli 5.sajandi esimese poole koorilüürik Pindaros. Teater Teatrietendus, draama, oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilauludest. Koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris (vaatamise koht). Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon skeene. Koor ja näitleja esinesid orkestral, skeene täitis dekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Esinesid ainult mehed, täites ka naiste osi. Maskide vahetamine võimaldas ühel inimesel mängida mitut tegelest.
Vana - Kreeka Uurimustöö Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 3 Ülevaade Vana  Kreeka perioodidest.............................. 4 Elust  olust ....................................................................... 5 Kunst 1) Arhitektuur.............................................................. 6 2) Skulptuur................................................................7 3) Vaasimaal...............................................................9 Tänapäevast leitud sarnasused.......................................10 Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs.............................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 2 Sissejuhatus
c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus  Vaimne kultuur (kunst, kirjandus, haridus jne..)  Aineline kultuur Kunst on laias tähenduses kõik see, mis pole ehtne/loodusest, vaid järele tehtud. Mingi osa kultuurist, mis laias laastus jaguneb:  Arhitektuur e. Ehituskunst  Skulptuur e. Kujud  Maalikunst e. Pildid  Graafika  Tarbekunst e. oma kätega tehtud Elukunstnik = inimene, kes oskab alati asjad sirgeks rääkida, tuleb alati puhta nahaga välja Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriaid:  Vajadus ilu järele  Faktide ja teadmiste edasiandmiseks  Religioossete tunnete edastamiseks  Osadel inimestel on ürgne vajadus teha kunsti Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ???
(pühendatud 3le jumalale). astmeline tsikuraat (pühendatud 7le jumalale). Püramiid Püramiididel on mõningaid sarnasusi tsikuraatidega, samas püramiidid olid enamasti hauakambrid. Tuhandeid aastaid olid maakera suurimad ehitised Egiptuse püramiidid: esmalt Punane püramiid Dashuri nekropolis ning seejärel Cheopsi püramiid, ainus tänini säilinud antiikaegne maailmaime. Cheopsi püramiid koosneb tervenisti lubjakivist ning seda peetakse arhitektuuri tippsaavutuseks. Selles on 1 300 000 ehitusplokki kaaluga 2,5 tonnist 15 tonnini, ning selle aluse küljepikkus on umbes 230 meetrit. Selle neli külge asetsevad täpselt ilmakaarte suunas ning selle nurk on 52 kraadi. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 m, millest on tänapäeval alles vaid 137 m - üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja moseede ehitamiseks
Tprni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Näiteks: Uri tsikuraat Püramiid- Ehitati vaaraodele hauakambriteks. Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Näiteks: Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam püramiididesse vaid kalju haudadesse, sest need olid varaste eest kaitstumad. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingutega.
Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. · tavaliselt alasti · vasak jalg ees · käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas · musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) · nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalsete" proportsioonidega · esineb peamiselt dooria polistes
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur  linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg  2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika  saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika  üle elu suurustes mõõtmetes
b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: a) talastik, kuhu kuuluvad arhitraav, friis ning geison (eenduv garniis) b) lame viilkatus Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sambe stiile on nimetatud ka orderiteks. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega. TEMPLI PÕHIPLAAN Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 1620). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga
1) Arhailine e. vana aeg  600  480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg  480  323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr  30 pKr Templid  tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike  marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast  alus,millel tempel seisab  krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa  baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia  hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose  erineb joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on
 Mehed tavaliselt maalitud tumepruunina ja kannavad niudevööd,  naised valged ja rõivastatud äärmiselt koketselt (volangidega kleit, laiavarrukaline jakk, rinnad paljad – Jumalanna madudega). Peakate turbanilaadne osa riituseriietusest  Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist.  Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa.  Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud
3.Arhitektuur a)templid - ristkülikukujulise põhiplaaniga - ehitusmaterjaliks algul puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) - alt ülespoole osad: ALUS(krepidoma,mille ülemine aste on stülobaat), SAMBAD, KAPITEELID(samba ,,pead"), TALASTIK, VIILKATUS, TEMPLI SISEMUS(nn naos;cella  ruum, kus paiknes jumalakuju) b)sambad - tavalisemad arvud 6x13, 8x17 - põhiosad: baas, tüves ja kapiteel c)talastik - alumine osa on arhitraav, ülemine friis d) Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos  orderid - Dooria  madalad jässakad sambad, väga lihtne, tagasihoidlik ja range, sammastel puudub baas - Joonia  peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel, abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi
Sellise templi ukse juures oli ka kaks sammast. Topeltantide templil olid antid ja sambad templi mõlemas otsas. Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer. See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Suurimad Kreeka templid, dipteerid, olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber. Kreeka templid olid ehitatud väga kindlate reeglite (orderite) järgi. Templiorderite (dooria, joonia, korintose) vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu, kuid tegelikult kaasnes iga stiiliga veel terve rida veel olulisemaid, kuid vähem silmatorkavaid erinevusi. Order määrab täpselt ehitise mõõdud ja üksikosade suhte, ka sammaste arvu. Kreeka templi juures oli olulisim selle kaunis ja korrapärane välisilme ning igati paigas proportsioonid. Seest olid templid valgustamata - valgus tuli ainult läbi ukse, aknaid ei olnud
Gizas asuvad püramiidid kuuluvad vana aja maailma imede hulka. Nt Cheopsi püramiid, Chefreni püramiid ja Mykerinose püramiid. Cheopsi püramiid 5) Obelisk- Nelinurkne ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Tipp kaetud elektroniga. Näiteks: Luxori templi ees( 1 alles), Karnaki templi ees( 1 alles) Luxori templi obelisk 6) Sfinks- kivist skulptuur, millel on tavaliselt ühendatud inimese ja looma keha vorme. Näiteks: Suur Sfinks, Luxori ja Karnaki templeid ühendab 3,5 km pikkune sfinkside allee. Suur Sfinks 7) Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. uusaja arhitektuuris värava ehistorn, võlvkaare massiivne tugipost, paralleelkanduritega rippkatuse püsttugi. Nt Karnaki templi püloon, kloostrivärav Saksamaal.
Kreeka kultuur Kreeka kultuur on antiikkultuur. Kreeklased olid kõrge eneseteadusega. Jumalad olid nagu inimesed. Kreeka kultuuri iseloomustab lihtsus, selgus, loogilisus, mõistuspärasus (eriti arhitektuuris) Ajastud: 1. Arhailine aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline aeg 480-323 eKr (õitseaeg) 3. Hellenistlik aeg lõppes 30 eKr (Kreeka kultuur levib) Arhitektuur Vanimad templid pärinevad arhailisest ajast, kus hakatakse kasutama marmorit ja eeskujuks megaron. Klassikalisel ajal templid muutuvad ilusamaks. Võeti aluseks üks moodul nt samba läbimõõt, et saavutada täielik harmoonia. Põhiplaan on ristküliku kujuline. Templi kolm osa: alus- koosneb kolmest astmest, ülemine aste grebidooma sammastik tarastik Sammaste taga naos, kus polnud aknaid, seal oli jumala kuju. Lagi oli puust, kassettlagi. Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil. Tarastiku peal kolmnurk viilkatus
· Templite kätte kogunesid suured varandused · Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad · Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel · Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud · Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis · Samba osad: baas tüves kapiteel · Sambaid eristatakse kapiteelide järgi · Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast  lahtise õiega ja kinnise õiega · Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas  kapiteeliks suur ruudukujuline plaat · Mõnikord kasutati ka lootos- ja palmsammast · Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad · Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid)
Ideaalseks pidas ta sellist riiki, kus kodanikuöigused kuuluksid eeskätt keskmise jöukusega elanikkonnale. §20 Hellenismiperiood Kreeka langes Makedoonia ülemvöimu alla aastal 338 eKr. Kui Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II vandenöulaste käe läbi suri, hakkas Makedoonia riigi valitsejaks Aleksander Suur (valistses 336-323 eKr). Ta alistas Pärsia impeeriumi, kuid ei suutnud vallutada Indiat. Peale Aleksander Suure surma jagati tema hiigelriik kolmeks suuremaks osaks: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia (sh Kreeka). Need kolm riiki olid alatasa söjajalal. Kreeklased hakkasid välja rändama Euroopast Lähis-Idasse. Tähtsamateks linnadeks kujunesid Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Nii omandas Vahemere idaosa rannikuala varsti üsna kreekapärase üldilme. Nii pani Aleksander Suure vallutusretked aluse uuele ajajärgule  hellenismiperiood (323-30 eKr). Seda ajastut kujundas
Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur  kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur  lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid  kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika
tseremooniaid, sõja- ja jahipilte, tantsustseene jt, väga armastatud härjavõitluse kujutised. Vanematel maalidel leidub suurepäraseid maastikulisi motiive. Mehed tavaliselt maalitud tumepruunina ja kannavad niudevööd, naised valged ja rõivastatud äärmiselt koketselt (volangidega kleit, laiavarrukaline jakk, rinnad paljad  Jumalanna madudega). Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist. Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa. Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi)
Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Visuaalse terviklikkuse saamiseks kasutati optilisi parandusi, näiteks tehti sambad ülevalt veidi kitsamad, et mõjuda võimsamalt. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitsesid kolm stiili, mida stiili ranguse tõttu nimetatakse orderiteks. Need on järgmised: dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam, jääb mulje nagu ta pingutuks talade raskuse all. Samba ülaosa ehk kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on 3 ümmargune, ülemine nelinurkne
Kantavad osad on: a) talastik, kuhu kuuluvad arhitraav, friis ning geison (eenduv garniis) b) lame viilkatus Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sambe stiile on nimetatud ka orderiteks. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus
................................................. 6 Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel......................................7 Zeusi kuju............................................................................................................... 8 Zeusi kuju asus Zeusi templis, Olümpias Peloponnose poolsaare lääneosas. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Kuju valmistati umbes 432Â430 eKr Vana-Kreekas Olümpias................................................................................................................ 9 Halikarnassose mausoleum.................................................................................... 9 Rhodose koloss..................................................................................................... 11
Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused. Kunst on kõik see, mis on teostatud meisterlikult ükskõik mis valdkonnas. Kunst pole ehtne, vaid järele tehtud. Kunstil on mitmeid inimtegevuse valdkondi: kino, teater, tantsud jne. Kunst on visuaalne: pildid, ehitised, kujud. Kujud, mida kunstiajaloos käsitletakse, jaguneb... arhitektuur e ehituskunst skulptuur 1. profaanarhitektuur (ilmalik) 1. reljeef e pinnakunst 2. sakraalarhitektuur (püha) 2. imonplastika e täisskulptuur maalikunst graafika tahvelmaal * trükikunst seinamaal * arvutidisain miniatuurmaal tarbekunst disain isevalmistatud Kunstistiile eristatakse mingite kindlate iseloomulike tunnuste järgi.
Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Sammaste arv allus kindlale reeglile:: templi pikemal küljel on 2 korda enam sambaid kui lühemal küljel ja lisaks veel üks. Levinuimad samba arvud olid 6x13 ja 8x17. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, mille järgi eristatakse ka 3 ehitusstiili. Sammas koosnes kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Tüvest kaunistasid püstised kitsad süvendid nn. kannelüürid Kapiteel koosnes kahest osast: alumine- ehhiin ja ülemine-abakus. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine on friis. Friis koosneb vaheldumisi asetatud plaatidest, milledest ühtedel on püstised vaod ja teistel reljeefid. Friis oli värviline. Domineeris punane ja sinine värv. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsamal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad,