Impressioon on mulje ehk hetk, kus teadvus pole veel meie taju mõjutanud. Impressioniste huvitab valguse, varju ja avaruse kujutamine. Keskpunktiks on Prantsusmaa. Muusikas tekib impressionism 1890ndatel. Tõuke andis Jaava saarelt pärilt gamelanorkestri esinemine Pariisi maailmanäitusel. Gamelanorkester koosneb ainult löökpillidest ja selle tämbriterohkus rabas Euroopa heliloojaid. Avarustunnet muusikas antakse edasi järgmiste võtetega: 1) polütonaalsus- mitu eRinevat helistikku kõlab korraga 2) paralleelsed häälteliikumised Nadezda von Meck oli 19. sajandi üks suurimaid metseene ehk toetaja. Nadezda juures oli Claude Debussy kodupeanistiks. Prelüüd - pala, mida iseloomustab algusest lõpuni korduv motiiv. Linalakk - tütarlaps. Kõige esimene impressionistlik muusikateos Fauni pärastlõuna. EKSPRESSIONISM Levis 20. saj esimesel kümnendil Kesk euroopas (keskmeks saksamaa, austria). Ekspressionismi allikad: 1) 19
III periood seeriatehnika Jõuab dodekafooniani. Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. ... Algkuju Tagurpidi ( vähikäik) Peegelkuju Peegelkuju vähikäigus Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku. ... Ooper "Mooses ja Aaron" IV periood Hiline periood "Ellujäänu Varssavist". Tekst on kokku pandud mitmete sõja üle elanud natsismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja koonduslaagrite õudusest.
lõõtsa liikumise suunast. Nii sündis nuppakordion, mis tänapäeval on küll valdavalt viie nupureaga kaks lisarida dubleerivad kahte esimest, et võimaldada erinevat sõrmestust. Eestis kutsutakse sellist pilli ka venepäraselt bajaaniks Venemaal ehitas esimese kolmerealise kromaatilise lõõtspilli Tula meister Nikolai Beloborodov ning sündinud pill sai endale nime vene muinaslauliku Bojani järgi. Nuppakordionil helistikku vahetades jääb sõrmestus samaks ning käsi liigub vaid nupureal üles või alla. Ühe käega on võimalik katta heliulatus kaks ja pool oktaavi. Esimene klahvakordion, millel klahvid paiknevad nagu klaveril, sündis Pariisis aastal 1852. Nii nuppakordione kui klahvakordione valmistatakse erineva süsteemiga bassidega; kõlavärvi muutmiseks on parematel pillidel erinevad registrid. Karel Varik
tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida 7. Raveli loomingust 3 fakti. tuntuim teos “Bolero”, tema muusikal on täpne ja selge vorm, huvitus jazzmuusikast ja kasutas seda ka oma loomingus 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda. “Bolero”, esiettekanne toimus 1928. aastal, teos oli üheosaline, algselt komponeeritud balletina 9. Atonaalse muusika mõiste. Muusikateos, kus pole kindlat helistikku 10. Aleatoorika mõiste. Juhuslikkuse muusika 11. Ekspressionismi kuulsaim helilooja, muusikateos. Arnold Schönberg melodraama ,,KuuPierrot” 12. Mis stiilis kirjutas A.Honegger , tema kuulsaima teose sisu. neoklassitsism ,,Pacific 231” – sümfooniline pilt, milles antakse edasi auruveduri hääli 13
KLASSITSISM EKSPOSOTSIOON TÖÖTLUS REPRIIS kood a sissejuhatus Esitleb omaette lõikudes kaht On sonaadivormi püsimatu Kordab ekspositsiooni peamist helistikku toonikat helistikuga ja vastavalt ka muusikalist materjali, peapartiis ja dominanti kõrval pingestatuma väljendusega vältides helistike partiis. keskosa, mis arendab eks- konflikti. positsioonis esitletud muusikalist materjali. Beethooveni looming: sümfoonia, sonat, klaverisonaat, sümfoniaat. Sarnanes Haydeni ja
a) kaugete helistike ootamatu vastandamine b) tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel c)faktuuri mitmeplaanilisus 7. Raveli loomingust 3 fakti a) pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele b) tema lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid c) konkreetne muusikateose faktuur ja vorm 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda "Boolero" - kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika 9. Atonaalse muusika mõiste - Muusikateos, kus pole kindlat helistikku 10. Aleatoorika mõiste - Juhuslikkuse muusika 11. Ekspressionismi kuulsaim helilooja, muusikateos - Arnold Schönberg, teos "Kolm klaveripala" ?? 12. Mis stiilis kirjutas A. Honegger, tema kuulsaima teose sisu kirjutas neoklassitsismi stiilis, "Pacific 231" - antakse edasi auruveduri hääli 13. Mis stiilis kirjutas C. Orff, tema kuulsaima teose sisu stiilist pole aimugi, Rändil on neo-barokk :D "Carmina burana" - 13. sajandi käsikirja põhjal kirjutatud
sajandil. Koosnes neljahäälsest keelpillirühmast, puhkpillirühmast, vaskpillidest kasutati trompeteid ja metsasarvi, löökpillidest timpaneid. Divertisment Meelelahutuslik tsüklilike orkestriteos 18. sajandil. Rapsoodia Instrumentaalmuusika zanr, mis on üheosaline vabavormiline heliteos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel Ekspostisoon Algab peateemaga peahelistikus. Tavaliselt on see jõuline, energiline ja mehine teema. Peateemale järgneb sidepartii, mis viib uude helistikku (tavaliselt dominant-helistikku). Kõrvalteema kõlab dominanthelistikus. See on enamasti laulvam ja lüürilisem kui peateema. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. Sonaadivormi 1. osa, milles esitatakse teemad. Töötlus Sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatum keskosa. Sonaadivormi kõige pingelisem osa, mida iseloomustavad helistike vaheldumised. Siin kasutatakse ekspositsioonis kõlanud
) Orkestrimuusika Populaarseimad on 6 Brandenburgi kontserti 6 concerto grossot Brandenburgi krahvi tellimusel MK Brandenburgi kontsert nr.2 I osa Mis pill on harmooniapill? Millised pillid soleerivad? Klaviirimuusika "Hästi tempereeritud klaviir" (HTK) 2 kogumikku prelüüde ja fuugasid kõigis 24 helistikus Bach häälestas klavessiinil kõik pooltoonid võrdseteks ("hästi tempereeritud"), mis võimaldas minna loo keskel uude helistikku. Prelüüd pala, millele on iseloomulik korduv motiiv MK Prelüüd C-duur HTK I MK - Fuuga C-duur HTK II MK Prelüüd ja fuuga c-moll HTK I (mitmehäälne on fuuga?) Kokkuvõte Elu lõpuaastatel jäi pimedaks See ei seganud tööd muusikuna 3 poega said kuulsateks heliloojateks: Carl Philipp Emanuel Bach Wilhelm Friedemann Bach Johann Christian Bach Millise kuulatud teose töötlusega on tegemist?
Muusika keskajal Esitati stseene piiblilugudest. Suurvõim oli kirikulaulu. Laulis munkade koor. 13.sajand kui tekkis gooti stiil tekkisid piibliteemalised vitraazid. Muusika oli ühehäälne ja ilma saateta.Ühehäälseid vaimulikke koorilaule nimetati gregdibaanideks. Puudus dünaamika. 3 kirikumuusika edendajat: 1) Gregorius 1. Koostas goraali viiside kogumiku asutas esimese laulukoori. 2)Ambrosius- mõtles välja 4 helistikku . DEFG 3) Munk Arezzo-võttis kasutusele 4 noodijoont- Hakkas märkima noote noodijoontele ja nende vahele. Mitmehäälne muusika Pärit on mitmehäälne muusika 17nendast sajandist. Hakati kasutama orelit. Oli 2 häälne. Alguses lauldi nii et ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja alumiseks koraaliga samas rütmis liikuv viis. Hiljem oli ülemiseks hääleks oma maa keeles olev koor ja alumiseks gregoriuse koraal
Mida lauldi kas ainult lauto basso c pillirühma v pisut suurema ansambli saatel. Võis olla väga lihtne tantsurütmiline v detailideni väljaaretatud soolomadrigal. Popid ka variatsioonilised. Pidevalt korduvatele bassimotiivile. Vokaalzanrid- kantaad, oratooriom, ooper. Kuj kindlad aariavormid ja tüübid. Tav oli refräänilaadsed korduvad aarialõigud ja orkestri vahemängud. Saj lõpul tulid kasutusele da-capo- aaria. Koosneb kolmest lõigust. ABA. Esimesed kaks erinevad helistikku ja karakteri poolest. Siis kordub esimene osa. Ainuvalitseja. Retsiatatiiv- kõnelähedane laul. Arenes varabaroki laulvest deklamatsioonist. Monotoonsem v liikuvam. Loomulik rütm. Saadetakse basso c. KANTAAT- kammermuusika zanr. Algselt täh vokaalteost. Hiljem pikem ja arendatud vormiga aaria v duett b asso c. 17. Teine pool koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. Sarn ooperistseeniga. Saksamaal kuj keerukam kirikukantaat. Tekstid piiblist.
) Orkestrimuusika Populaarseimad on 6 Brandenburgi kontserti 6 concerto grossot Brandenburgi krahvi tellimusel MK Brandenburgi kontsert nr.2 I osa Mis pill on harmooniapill? Millised pillid soleerivad? Klaviirimuusika "Hästi tempereeritud klaviir" (HTK) 2 kogumikku prelüüde ja fuugasid kõigis 24 helistikus Bach häälestas klavessiinil kõik pooltoonid võrdseteks ("hästi tempereeritud"), mis võimaldas minna loo keskel uude helistikku. Prelüüd pala, millele on iseloomulik korduv motiiv MK Prelüüd C-duur HTK I MK - Fuuga C-duur HTK II MK Prelüüd ja fuuga c-moll HTK I (mitmehäälne on fuuga?) Kokkuvõte Elu lõpuaastatel jäi pimedaks See ei seganud tööd muusikuna 3 poega said kuulsateks heliloojateks: Carl Philipp Emanuel Bach Wilhelm Friedemann Bach Johann Christian Bach Millise kuulatud teose töötlusega on tegemist?
8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9. Klassitsismi ajal hakkas helilooja „suhtlema“ publikuga, talle ei olnud ette nähtud kindlad kriteeriumid. 10.Hakati korraldama kontserte 11.Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust 12.I muusikaajakiri, 1725. Hamburgis, Johann Mattheson 13.Instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast 14. Klassikaline sonaadivorm 1. Ekspositsioon- esitleb omaette lõikudes kaht peamist helistikku . Igal kõigul karakteerne teema. Osad: Peapartii (Toonika), Sidepartii (T->D), Kõrvalpartii (Dominant) , Lõpupartii (Dominant). 2. Töötlus – ebapüsiv 3. Repriis - Peapartii (Toonika), Sidepartii (T), Kõrvalpartii (Toonika) , Lõpupartii (Toonika). 15.Klassikalised sonaaditsüklid on kahesugused: 16.Kolmeosaline kammersonaaditsükkel tempoga K-A-K 17.Neljaosaline sümfooniatsükkel K-A-manuett/skertso-K 18
oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad*perioodiliselt liigendatud laululine meloodika*eelistatud instrumentaalmuusika*valdavalt ilmalik muusika* tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja zanrid:sünfoonia, ooper, kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid. ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis t helistikku)töötlus-teema töödeldud(areneb ekspositsioonis esitletud muus.materjali)repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali. Klassikaline sonaaditsükkel 1)kolmeosaline kiire-aeglane- kiire 2) neljaosaline kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire. Klassitsismiajastu muusikazanrid Kammersonaat *3 osa*kiire-aeglane-kiire* koosseis:klahvpill+paar soolopilli. Instrumentaalkontsert *3 osa*kiire-aeglane-kiire*soolopill+orkester Keelpillikvartett*4 osa*kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*
- impressionist
Raveli looming:
Sündis Pr Hispaania piiri ääres
- Ooper ,,Hispaania tund"
- Hispaania rapsoodia
- Mustlanna
- 2 klaverikontserti (1 ainult vasakule käele)
- Boolero
Boolero tellimustöö. Tellis vene balleti artist, pidades silmas Ida Rubensteini. Tantsis 10 mehega. Aluseks 2
muutumatut meloodiat, kordagi ei muutu. Helistik ei muutu C-duur. Viimasel hetkel läheb korra teise helistikku
ja siis kohe tagasi. Dünaamika muutub. Algul vaikselt, lõpus kõvasti (pppp
solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel ,,Ood rõõmule", mis on nüüd Euroopa liidu hümn. Sümfoonia kestab 70 minutit. 2. Klaverimuusika. Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati: ,,Pateetiline", ,,Apassionata", ,,Kuupaistesonaat"; 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. 3. Ooper ,,Fidelio". See aga ei olnud eriti menukas. Vokaalsümfoonilistest teostest on tuntuim Missa solemnis. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks, kuid lõpuks kasvas sellest välja oratooriumi mõõtu suurteos.
· Muusika 1-häälne, ilma saateta, vaimuliku sisuga, ladina keeles Kirikumuusika · Gregoriuse koraalid e gregoriaanid vaimulikud laulud mida Gregorius Suur kogus · Schola kool · Cantorum laul · Koraalid olid aeglased, neil puudus rütm ja taktimõõt, lauldi rõhutamata · Gregorius koostas 1. koraaliviiside kogumiku 604. a Kirikumuusika edendajad · Milano piiskop Ambroosius võttis kasutusele 4 kiriku helistikku D, E, F, G · Rooma paavst Gregorius lisas veel 4 · munk Arezzo võttis kasutusele neumad noodimärgid, tõstis noodijoonte arvu neljale, hakkas kasutama nii noodijooni kui vahesid, võttis kasutusele silpnimetused (ut, re, mi, fa, sol, la, sa) Mitmehäälne koorilaul · Esimesed noodid pärinevad u 7. Sajandist · Nootide kirjapaneku vajadus tekkis seoses oreli kasutamisega · Kuni 12
Kuulasin Ligeti teost Requiem III Dies irae. Teoses on kasutatud tervet orkestrit. Kuhu kuuluvad viiul, tšello, trumm ja muud puhkpillid. Samuti osales teose esitamises mees ja naiskoor. Antud teos on väga müstiline ja kaootiline. Tundub, nagu teose autor ei teaks mida ta teeb, vaid paneb antud hetkel olevad mitmesugused emotsioonid sellese teossesse. Teose esitamisel oli kasutatud 2 eeslauljat, kes lõid väga erineva meeleolu. Sellel palal eiolnud otsest helistikku. Eeslauljad, koor ja bänd ei töötanud kooskõlas. Tundus nagu kõigil oleks erinev teos esitada. Iseeenesest teos mulle ei meeldinud, sest see tekitab kõledust ja väga raske on seda kuulata. Pikad pausid ja väga ebameeldivad heli kooskõlad.
Muusika oli justkui „maalitud“ kasutades rikkaid värviderohkeid harmooniaid. Muusikas puudus nüüd romantismiaegne kirglik eneseväljendus ning väljendati äärmuslikke meeleolusid. Väga olulised kohal olid kõlavärvid ja sillerdav koloriit. Kasutusel olid reeglitest vabastatud vabad harmoonilised järgnevused ja kohati läheneti ka improvisatsioonile. Muusikalised liinid olid pikad ja voolavad, kasutati lahendusteta akorde, mis jätab tunde nagu vahetataks helistikku. Rütmiline karakter teostes oli üldiselt vaba ja painduv, esines ka äkilisi rõhke ning ostinatosid, mis olid aga enamasti mõeldud rohkem vaikusseisangu kui liikumise edasiandmiseks. Impressionismi heliloojate „lemmikinstrumentideks“ olid orkester ja klaver. Orkestris olid flöödid ja klarnetid kasutatud nende tumedamates, madalamates registrites. Viiulid mängisid kõrgeid partiisid, trompetid ja sarved olid vaigistatud. Kasutati palju harfi, trianglit, kellamängu ja ka celestat.
muusikadirektor. Vastutas kogu passioon, Matteuse passion; Missa muusikahariduse eest. 1729-1740 h-moll) muusikaühingus ,,Collegium Musicum" · Vaimulikud kantaadid juht. Loominguliselt kõige viljakam periood. · HTK II Elu lõpus jäi pimedaks. · Fuugakunst Suri 28.07.1750 Tempereeritud Klaviir oktav jaotatud 12 pooltooniks, mis võimaldab kasutada kõiki 24 helistikku HTK Hästi Tempereeritud Klaviir Inventsioon polüfooniline muusikapala, milles on palju kasutatud imitatsiooni Prelüüd - vaba ülesehitusega pala (eelmäng fuugale ) Fuuga kindla ülesehitusega polüfooniline teos, mille aluseks on lühike ja meeldejääv teema; fuuga ülesehitus: ekspositsioon, töötlus, repriis Tokaata - vaba ülesehitusega pala klahvpillidele Passacaglia variantsioonvorm, mille teema on põhiliselt bassis Bachi loomingu iseloomustus:
R. Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperite süzeed olid võetud legendidest, eepostest, saagadest. Peategelased olid alati õilsad, aga traagilise saatusega. Harmoonias oli talle eeskujuks Liszt. Wagneri harmoonia oli väga pingeline, täis krematisme, kindlat helistikku polnud võimalik kuulata. Tema loominguga kaasnesid juhtmotiivid. Tema meloodiad olid lõputud. Wagner seadis lauljatele kõrged nõudmised: nad pidid olema väga head näitlejad ning neil pidi olema väga kõva hääl. Levinud võteteks tema ooperites on juhtmotiivid iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikku. Erakordselt võimas oli Wagneri orkester neljakordne kooseis (tav. 70) palju puhkpille.
Seda sajandit iseloomustab stiilide paljusus. 20. saj esimesel pooolel saab eristada 4 muusikavoolu: · Hilisromantism · Impressionism · Neoklassitsim · Ekspressionism HILISROMANTISM See on romantismi järellainetus, mis leidis kõige enam kõlapinda Saksamaal ja Austrias. Wagner oli oma ooperireformiga oli eeskujuks. Iseloomulik: · Suured esituskoossseisud · Vaskpillide suur osakaal · Tonaalsuse kadumine- kaob ära teosest põhiheli, ei saa enam helistikku määrata (atonaalne) GUSTAV MAHLEV 1860-1911 On sündinud Tsehhis, koolis käinud Austrias. Esimese tunnustuse saavutas dirigendina, töötas ooperiteatrtes ja ta heliloomise avastas hiljem. Ta on kirjutanud sümfooniad, suurele koosseisule. Orkestri laulutsüklid: rändselli laulud(4 osaline laulutsükkel, ,,Kui mu kallim peab pulmi" I osa), Laulud poisi võlusalvers, Laulud surnud lastest. Sümfooniaga rikub klassikalise muusika reegleid, tavaliselt on mitmeosaline(4 osa), aga
Looming Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole.Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. Sümfooniate juurde jõudis Beethoven alles küpse heliloojana, 30. eluaasta paiku. Selleks ajaks oli sümfooniast saanud sajandi esinduslikem muusikazanr. Beethoveni
o Hakkas algselt korraldama muusikaüritusi oma kodus o Prantsusmaa esimene avalik sissepääsutasuga kontsert peeti 1725. a Pariisis Kuulajaskond laienes– ka lihtrahvas sai kontserte kuulata Muusikaõpikute välja andmine Helilooja isikupära tuleb rohkem esile Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Kujunesid välja uued vormid, olulisim sonaadivorm. See on tavaliselt kolmeosaline: 1) Ekspositsioon – esindab kaht peamist helistikku peapartii toonika (jõuline) sidepartii (seob peapartii ja kõrvalpartii) kõrvalpartii dominant (lüüriline) lõpupartii (dominant) 2) Töötlus – pingestatuma väljendusega keskosa; dramaturgiline kõrgpunkt e kulminatsioon 3) Repriis – tasakaalustav lõpuosa, kordab ekspositsiooni, kuid väldib helistike vastandamist Lisaks võib olla veel sissejuhatus ning lõpetav kooda.
alatooniga looming on tagaplaanile jäänud. Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone.
Fuugas astuvad hääled sisse sama teemaga erinevatel aegadel. Kaanonis on kõikide häälte meloodiad algusest lõpuni ühesugused, siis fuugas läheb iga hääl peale teema esitamis erinevalt edasi.Nii sonaadi- kui ka fuugavormil on kolm alajaotust. Ekspositsioonis viiakse fuuga teema läbi järjest kõikidest häältest. Hääled astuvad sisse ükshaaval, põhihelistikus. Edasi lähevad nad oma helistikus iseseisvalt tekitades hea kooskõla.Keskosas muudetakse teemade ilmumise järjekorda, helistikku ja teemat ennast. Repriisis põõrdutakse alghelistikku kuid ei korrata ekspositsiooni. Fuuga võib esineda üksikteosena ja ka mõne vokaalse ja instrumentaalse suurteose osa vormina. Fuugataolist episoodi, kus hääled sama teemaga üksteise järel sisse asutavd, võib kohata ka mittepolüfoonilises teoses. Too lõik piirdub fuuga ekspositsiooniga, mis on fugaato. Kirjutati palju 17-18 sajand. J. S. Bach, R. Tobias, P.Süda, C.Kreek Prelüüd
Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` - viimane nimetus on lisatud hiljem), 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone.
Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperite süzeed olid võetud legendidest, eepostest, saagadest. Peategelased olid alati õilsad, aga traagilise saatusega. Harmoonias oli talle eeskujuks Liszt. Wagneri harmoonia oli väga pingeline, täis krematisme, kindlat helistikku polnud võimalik kuulata. Tema loominguga kaasnesid juhtmotiivid. Tema meloodiad olid lõputud. Wagner seadis lauljatele kõrged nõudmised: nad pidid olema väga head näitlejad ning neil pidi olema väga kõva hääl. Wagneri kõige ulatuslikum teos on "Nieblungide sõrmus", see koosneb neljast ooperist. Neid kantakse ette neljal päeval. Niebelungide laul koosneb: 1.) "Valküürid" 2.) "Siegfried" 3.) "Reini kuld" 4.) "Jumalate hukk"
Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2
19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja žanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii.
c. Suurlinliku primitiivse energia peegeldamine, futuristlik tehnikaimetlus, irooniline suhtumine rafineeritud kunstimaitsega publikusse (provotseerisid) 22. Ekspressionism a. Keskendus ühiskonna inetutele külgedele, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid, atonaalne muusika, dodekafoonia, raskemeelne ja sünge. Tuli atonaalsus ja dodekafoonia 23. Atonaalsus a. Muusika, kus ei ole helistikku. Tekkis uues Viini koolkonnas 24. Seeriatehnika(dodekafoonia) a. 12-heliline rida, mille ükski noot ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud 25. A.Schönberg a. Juut, Austria, iseõppija b. Tõi dodekafoonia c. Kasutab kõnelaulu melodraama "Kuu-Pierrot" 26. Uus Viini koolkond a. Schönbergi loodud, tema õpilased, viljelesid dodekafoonilist stiili b. Arnold Schönberg, Alban Berg, Anton Webern c. Vana Viini koolkond Haydn, Beethoven, Mozart
nupp andis vaid ühe noodi sõltumata lõõtsa liikumise suunast. Nii sündis nuppakordion, mis tänapäeval on küll valdavalt viie nupureaga kaks lisarida dubleerivad kahte esimest, et võimaldada erinevat sõrmestust. Eestis kutsutakse esllist pilli ka venepäraselt bajaaniks Venemaal ehitas esimese kolmerealise kromaatilise lõõtspilli Tuula meister Nikolai Beloborodov ning sündinud pill sai endale nime vene muinaslauliku Bojani järgi. Nuppakordionil helistikku vahetades jääb sõrmestus samaks ning käsi liigub vaid nupureal üles või alla. Ühe käega on võimalik katta heliulatus kaks ja pool oktaavi. Esimene klahvakordion, mille klahvid paiknevad nagu klaveril, sündis Pariisis aastal 1852. Nii nuppakordione kui klahvakordione valmistatakse erineva süsteemiga bassidega; kõlavärvi muutmiseks on parematel pillidel erinevad registrid. Iseloomustus
Arvatavasti käib see ka kogumiku kui terviku kohta, sest on teada, et Bach juba 1720. aastal kirjutas oma 9aastase poja Wilhelm Friedemanni jaoks kogumiku "Klavierbüchlein", kus on olemas 11 prelüüdi (tõsi kõll, veidi lühemal kujul), mis on hiljem leidnud kasutamist kogumikus "Hästitempereeritud klaver". Kinnitades praktiliselt kõigi helistike võrdväärsust, püüdis Bach sellega anda ka igale helistikule mingi kindla poeetilise idee, iseloomustades sellega igat helistikku vaid temale omaste tundetoonidega. Suur humanist ja Bachi loomingu parimaid asjatundjaid Albert Schweitzer on öelnud: "Just selles teoses jääb igasugune esteetiline seletus pinnapealseks. See, mis meid siin haarab ja tõmbab - see pole mitte vormi vorm ega üksikute osade ülesehitus, vaid selles peituv maailmavaade." Süvenegem siis meiegi sellesse! 12 12 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia
III periood seeriatehnika · Jõuab dodekafooniani · Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. · Algkuju · Tagurpidi (vähikäik) · Peegelkuju · Peegelkuju vähikäigus · Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku. · Ooper ,,Mooses ja Aaron" IV periood Hiline periood · ,,Ellujäänu Varssavist". Tekst on kokku pandud mitmete sõja üle elanud natsismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja koonduslaagrite õudusest. Neoklassitsism · Hõlmab ajavahemikku 19 sajandi lõpp - 20 sajandi algus · Tekkis vastureaktsioonina impressionismile · Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis varasemaid stiile, ka barokk ja renessanss.
intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. Kolmas periood Jõuab dodekafooniani. Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. Algkuju Tagurpidi ( vähikäik) Peegelkuju Peegelkuju vähikäigus Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku. Ooper "Mooses ja Aaron" IV periood Hiline periood "Ellujäänu Varssavist". Tekst on kokku pandud mitmete sõja üle elanud natsismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja koonduslaagrite õudusest. Impressionism "Impressioon" mulje! Mõiste võeti kasutulsele 19. sajandi maalikunstis. 1874.a toimus Pariisis näitus, kus oli üleval Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev Päike" "Impressioon" mulje
k. rondeau, lad.k. rondellus) tähistas algselt refrääniga lauluvormi. Iseloomustab läbiva arenduse taotlus. Põhiteema (A) ja selle kordused vahelduvad kõrvalteemade ehk episoodidega (B,C jne.). Refrään kordub vähemalt kolm korda, harilikult põhihelistikus, episoodid on kontrastsed, kõrvalhelistikus. Tüüpilise 5-osalise rondo skeem A B A C A. Variatsioon (lad.k. variatio) muutus, vaheldus. Muusikalise teema kordus muudetud kujul helilooja võib muuta rütmi, meloodiat, helistikku, tempot vm. Vormiskeem A A1 A2 A3 A4... Sonaadivorm (sonaat-allegro vorm) üks instrumentaalmuusika ja ka ajastu tähtsaim vorm. Ülesehitus - ekspositsioon, töötlus ja repriis - loe lk. 271-272, tabel. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel, mille I osa on alati sonaadivormis. Sonaaditsükkel võib olla kas 3- või 4-osaline. Kolmeosaline tsükkel esineb instrumentaalkontsertides ja kammersonaatides, neljaosaline esineb sümfooniates ja keelpillikvartettides
3. Hilisromantism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 1890 - Peamiselt Saksamaal ja Austrias; helikeel tugines Wagneril ja tema ooperil “Tristan ja Isolde” ning sellest alguse saanud ebapüsivale rohkete kromatismidega harmooniale; suurenes vaskpuhkpillide osakaal/tähtsus ning vastukaaluks suurenes ka löök-ja keelpillide osakaal; hiiglaslik orkestri koosseis; tonaalsuse mõiste avardumine - teosed läbisid rohkem kui ühte helistikku - KROMATISM (enne püsiti ühes helistikus terve loo vältel) Heliloojad: G. Mahler, R. Strauss, M. Reger 4. Ekspressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 20. saj esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus vool. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Muusika muutus pingeliseks ning piinlevate emotsioonide ja grotesksuse väljendamiseks oli vaja uusi väljendusvahendeid:
kunstiliselt täisväärset kehastust. Mats Traadi järgmised värsiraamatud on eelnenud luuleteostest oma põhitoonilt üha vaoshoitumad ja tasakaalukamad, ilma et autori kreedo seejuures kardinaalselt muutunud oleks. Aina vähem pretendeerib ta lõplike tõdede kuulutamisele, polemiseerib sagedamini hoopis iseendaga, et kahtluste kaudu leida teed suhtelise tõeni ning hea ja halva, ilusa ja inetu mõtestatud vaagimiseni inimeses ja ühiskonnas. Värssidesse hakkas ilmuma minoorset helistikku, millest annavad tunnistust ka lembeluulet koondav “Laternad udus” (1968) ja looduslüürika kogumikud “Septembrifuuga” (1978) ja “Sügislootus” (1986). Ent Traadi energiavarud ega sisepinged pole veel kahanenud, endiselt jääb ta üleva, valulise ja ausa elu kirglikuks propageerijaks. Mats Traadil on tavaks komponeerida ühe ning sama ajavahemiku värsiloomingust eriilmelisi kogusid. Näiteks hõlmab “Laternad udus”
eluaastani, maailma liigitamine ja konkreetsete oskuste omandamine;4)formaalsete operatsioonide staadium-12- täiskasvanukssaamiseni, üldistamine, hüpoteeside püstitamine,. Seda teoorita on kritiseeritud normatiivsuse pärast:kuna normi rikutakse praktikas nii sageli, kaotab selle kirjeldamine mõtte. Absoluutne kuulmine-oskus üksiku heli kuulmisel määrata selle asukoht helikõrgusalal ilam kõrvalise abita. Kui on vaja muusikat lehest transponeerida teise helistikku, võib selguda, et selle olemasolu pole kasulik vaid hoopiski häiriv nähtus. On põhjust väita et absoluutne kuulmine on seotud mäluga. 3-4. Eluaastat hinnatakse optimaalseks vanuseks selle väljakujundamisel. Tähtis on see, et lapse elukeskkond oleks muusikahelidega piisaval määral küllastunud. Siin võib peituda üks põhjusi, miks absoluutne kuulmine sageli (mitte alati) areneb välja muusikutest vanemate lastel.
(3 või 4 osaline) 3 osaline: I. sonaat- allegro vormis (kiire) II. Aeglane III. kiire 4 osaline: I. sonaat-allegro (kiire) II. aeglane III. tantsuline (menuett) IV. kiire Sonaat-allegro vorm: I. ekspositsioon (peateema- jõuline, toonikas; kõrvalteema- leebe, lüüriline, dominanthelistikus. Sidepartii viib kaks teemat kokku, lõpupartii) II. töötlus (peateema töötlemine- saab helistikku vahetada, rütmi muuta, erinevad pillid, mažoori ja minoori vahetamine) III. Repriis (PT, sp, KT, lp) Ronto vorm: ABACA Peateema kordub ja vahepeal peab olema vähemalt 2 vaheteemat. 1. Muusika 2. Matemaatika 3. Muusika 4. Füüsika 5. Muusika 6. Rootsi keel 7. Muusika Nartsissid, roosid, nartsissid, sinililled, nartsissid, tulbid, nartsissid Variatsiooni vorm:
18 sajand hakkasid heliloojad suhtlema suurema ja anonüümsema publikuga, mistõttu tähtsaks sai isikupära. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ning 1725. aastal esimene regulaarselt ilmuv muusikaajakiri Hamburgis. Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti kirjutas 555 klavessiinisonaati, mis valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, mis koosneb reeglina 3 lõigust: 1. Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes 2 peamist helistikku-toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Sageli on peateema jõuline ja kõrvalteema lüüriline. 2. Töötlus-sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud muusikalist materjali. 3.Repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali, vältides helistike konflikti. On kõige stabiilsam vormiosa. Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiretes osades. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1
annaabi.ee 
