lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. 2. Mida tähendab sõna ’klassikaline’? Klassikaline - esmaklassiline, parim, suurepärane; miski, mida seatakse eeskujuks. 3. Mis aastatel valitses klassitsism muusikas? Muusikas on klassitsismile raske anda ajalist määratlust, kuid siiski 18. saj II pool- 19. saj I veerand ja selle kõrgaeg oli aastatel 1780-1810. 4. Millised olulised muutused toimusid muusikaelus? Millised olid uued väljakutsed heliloojale? Muutused, mis toimusid muusikaelus olid järgnevad: -tekib avalik kontsert; - uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad: - helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatakse püüdlema originaalse ja ereda väljenduslaadi poole; 5. Mis iseloomustab klassikalist muusikat kõige üldisemalt? (meloodia, harmoonia, vorm)
eripreemia. Muusik on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on koostööd teinud ka paljude väljapaistvate dirigentidega. Hetkel töötab muusik pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Kavas olid järgmiste heliloojate teosed: Frederic Chopin (1810-1849), Johannes Brahms (1833-1897) ja Maurice Ravel (1875-1937). Kontserdi esimene pool oli täielikult pühendatud 19. sajandi heliloojale Frederic Chopinile, kes oli romantismliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Kõlasid tema kaksteis etüüdi ning tema Andante spianato et Grande Polonaise Brillante Es-duur op. 22. Chopin on üks mu lemmikumaid heliloojaid ja sellepärast nautisin eelkõige just kontserdi esimest osa. Peale vaheaega oli kuulda teise tuntud 19. sajandi helilooja Johannes Brahmsi teoseid. Ka tema oli üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid
jätkas Rooma preemiaga seotud kohustuste(komponeerimine) täitmist. 1863.a esietendus Pariisi Theatre-Lyrique'is Bizet ooper ,,Pärlipüüdjad", mis võeti üsna jahedalt vastu, kuid millest sai esimene teos, mis on säilitanud koha ka tänapäeva teatrite mängukavades. Järgnevad aastad teenis Bizet leiba klaverisaatjana(tema noodist lugemise oskus oli fenomenaalne), teiste heliloojate teoste arranzeerimisega ning andis klaveritunde. 1868.a tõi heliloojale hulganisti kaasa loomuingulisi ebaõnnestumisi ja teravat kriitikat. Kui 1870.a puhkes Prantsuse-Preisi sõda, pani ka Bizet end kirja rahvuskaarti, ehkki Rooma preemia võitjana oli sõjaväest vabastatud. Ta tunnetas sõjakoledusi teravamalt kui paljud tema kaasmaalased ja see realistlik elutunnetus avaldus ka tema loomingus. 1875.a esietendunud ooperit ,,Carmen" tabas samuti vihane kriitika, mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni. Bizet suri südameataki tagajärjel 1875.a suvel.
aprillil Casino suures saalis. Klaveripartii esitas Edmund Neupert, orkestrit juhatas Kuningliku Teatri peadirigent Holger Simon Paulli. Griegi klaverikontsert sai kiiresti väga populaarseks ja praegugi seisab ta pianistide tipprepertuaaris. Kui kusagil räägitakse "a-moll kontserdist", siis on enamasti tegemist Griegi klaverikontserdiga, nii nagu "b-moll kontsert" on seotud Tsaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schumanni klaverikontsert, mis oli heliloojale sügava mulje jätnud, kui ta seda 1858. aastal Leipzigis Clara Schumanni esituses kuulis. Sarnasust võime leida kontsertide helistikus (mõlemad a-moll) ja esimeste osade kõrvutamisel (mõlemad algavad sooloklaveri lühikese energilise "motoga"), aga erinevalt Schumannist on Griegi kontserdis rohkem omamoodi poisikeselikku ägedust. Samas on Griegi kontsert täis rõõmu ja ülemeelikustki ning kohati tundub kummalinegi, et helilooja valis teose jaoks minoorse helistiku.
Teise maailmasõja järgset muusikat nimetatakse nüüdismuusikaks, ning seda ei saa konkreetse stiiliga määratleda. Jean Sibelius (1939) Edward Grieg (1888) 3 Hilisromantism Hilisromantism oli jätk 19. sajandil olnud romantismi stiilile. Hilis romantism sai alguse 19. sajandi lõpul, kuid kandus 20. sajandi esimesse poolde. Kõige levinum ole see Saksamaal ja Austrias. Ooperi heliloojale Richard Wagnerile oli see suureks eeskujuks, mille tõttu oli hilisromantismi muusikale iseloomulik tugev kõlakontrast ja keerukas harmoonia. Iseloomuliks oli veel suured orkestrikoosseisud ja vakspuhkpillide kõla esiletoomine. Hilisromantismi alla mahub veel üks stiil, mida jätkas Johannes Brahmsi klassikalistel traditsioonidel põhinev loominguprintsiip. Gustav Mahler (1860 - 1911) Austria hilisromantismi helilooja ja tolle aja tähtsamaid dirigente. Mahler oli sillaks 19
toetaja ja tema loomingu propageerija ka ajakirjanduses. Oma komponeerimisoskusi ja muusikateoreetilisi teadmisi täiendas Balakirevi juhendamisel. Kuni 1861, sai rahulikult loomingule pühenduda kuna elatus mõisast saadud tuludest. Pärisorjuse kaotamisega halvenes aga majanduslik seis ja oli sunnitud ametnikuna elatist teenima. Majanduslik allakäik süvenes, peagi sõltus ta oma sõpradest ja vendadest ning veetis üsna rohkem aega joomakaaslastega. See periood oli heliloojale valusaks elukooliks, samas aga luges ta palju ajalooteemalisi ja filosoofilist kirjandust ning see kõik koos kujundas välja tema maailmavaate ja esteetilised tõeksipidamised. Kuigi tema hädade objektiivne põhjus oli pärisorjuse kaotamine , ei süüdistanud ta seda reformi oma õnnetustes vaid vastupidi, oli isa ka pahempoolsete vaadetega. Süvenes mussorgski realismitatlus. Ooperi "boriss Gudumov" esietendus andis heliloojale uut loomingulist energiat, mille tulemusena valmisid
GEORGY SVIRIDOV Tsvetkova Sofija 11A Georgi Vassiljevitš Sviridov (16. detsember 1915 – 5. jaanuar 1998) oli vene neoromantistlik helilooja, klaverimängija, NSV rahvakunstnik.1980. aastal sai ta NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse. Детство 1924 a. kui Georgile oli 9 aastat vana, nad kolisid Kurski. Kurskis Sviridov jätkas õppida algkoolis, kus algas tema huvi kirjanduse vastu. Aegajalt eesmakohale tema huviringi tekkis muusika. Algkoolis Sviridov õppis oma esimese musikarista mängida – balaika. Õppis mängima kuulmise peale, ta demonstreeris sellist talenti, et teda võeti kohalikku rahvamuusika ansamblisse. Oma esimesed luuletused kirjutas veel 1935 a. See hakkas kuulsa lüüriliseks Pushkini luuletustele romanside tsükliks. Seni kui ta õppis Lenningraadi konsevatooriumis, 1936-1941, Sviridov ekspereminteeris erinevate santritega ja erinevate tüüpide kompositsioonidega. Ta kirjutas Kontserdi fortepiano jaoks № 1 (1936-1939), sümfoonia...
Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me oleme“ (1979). Viimasest on populaarseks saanud laul „Majakene mere ääres“. Lisaks on tuntud ka laul „Nõia elu“ telelavastusest „Väike nõid“ (1975). Kogu elu jooksul on heliloojale südamelähedane olnud Oskar Lutsu „Kevade“ teema. Kirjandusteose ainetel on ta loonud balletti „Kevade“ (1967), kaks muusikali pealkirjaga „Kevade“ (1981 ja 1991), lavalise kantaadi „Kevade ehk pildikesi koolipõlvest“ (1983) ja muusikalise lastefilmi „Kevad südames“ (1985). Ülo Vinter on lõpetanud 1951. aastal Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria ning 1956. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal (esialgu Mart Saare, hiljem
peaaegu kõik, kes olid seal kontserdil, olid LSP fännid. Publik reageeris vastavalt. Kõik nähtavalt tundsid ennast väga hästi seal. Peaaegu kõik inimesed tegutsesid kaasa. Tantsisid või kaasalaulsid. Kui rääkida kaasalaumisest, siis kõige rohkem lauldi kaasa, kui esindati albumi peamist hitti. Selle loo puhul oli nii, et peaaegu kogu laulu laulas ära publik. Teine lugu millele väga hästi ja aktiivselt reageeris publik oli lugu, mis oli pühendatud LSP heliloojale Roman Sastsenkole tänu kellele bänd sai populaarseks ja kes suri 30. Juulil. Lõpuks, minu isiklik arvamus on selline, et see oli väga põnev kontsert. Mulle see kontsert muidugi väga meeldis. See on alati hea ja väga meeldiv, kui välismaa bändid tulevad meile kontserdiga, sest siin ka palju fänne ja ma kindalsti ootan nende järgmist touri ja jvõimalikult järgmist kontserdi Eestis.
hulga koolisiseseid preemiaid. 1857a võitis ta ihaldatud ,,Rooma preemia" ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Kodumaale naastes ütles ta ära õppejõu kohast Pariisi konservatooriumis ja jätkas kontsertpianistina ja loometööga. 1863 esietendus Pariisi teatris tema ooper ,,Pärlipüüdjad". Vastuvõtt oli üsna jahe, ent tegu oli helilooja esimese teosega, mis siiani on teatrites mängukavas. 1875a esietendub tema ooper ,,Carmen", mida tabas samuti vihane kriitika mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni ja Bizet suri südameataki tagajärjel 75a suvel. Bizet ise nimetas oma ooperit koomiliseks kuna selles ooperis esines ka kõne, ent Carmen on sisult traagiline. On kirjutanud muusikat mitmes zanris (orkestrit, klaverimuusika, laulud), kuid siiski kirjutas eelkõige oopereid mida ligi 30. eluajal nad edukad ei olnud. Hinnatud kui klaverimuusik. Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Itaalias Roncole külakeses. 7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline, hiljem õpilaseks
Opereti lavastaja oli Mare Tommingas, orkestrit juhatas Lauri Sirp. Libreto saamislugu oli üsna keerukas. Selle aluseks oli komöödia ,,Vangla", mis oli üsna labane äravahetamisjant. Mõne aja möödudes tegid Offenbachi libretistid sellest komöödia ,,Uusaastapidu". Uuenduseks oli siin pidu teises vaatuses, kus kõik tegelased kohtuvad. Hiljem tegi kirjastaja Gustav Lewi ettepaneku jant ümber töötada opereti libretoks ja pakkuda seda Johann Straussile. Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika. ,,Nahkhiire" esiettekanne toimus Viinis 5. aprillil 1874. aastal. Opereti tegevus toimub 19. sajandi teisel poolel Viini lähedal väikelinnas. Esimese vaatuse tegevus toimub Eisensteini (Urmas Põldma) villas. Siin tutvume tema naise Rosalinde (Karmen Puis), Adele, nende toatüdruku (Angeelika Mikk), teatridirektori Falke (Jaan Willem Sibul) ja tenor Alfrediga (Mati Kõrts), kes oli perenaise austaja
Kriitik Vladimir Stassov oli Mussorgski suur toetaja ja tema loomingu propageerija ka ajakirjanduses. Kuni 1861. aastani sai Mussorgski rahulikult loomingule pühenduda, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest. Pärisorjuse kaotamisega halvenes aga helilooja majanduslik seis ning ta oli sunnitud ametnikuna elatist teenima. Mussorgski majanduslik allakäik süvenes, peagi sõltus ta oma vennast ja sõpradest ning veetis ühe rohkem aega joomakaaslastega. See periood oli heliloojale valusaks elukooliks, samas aga luges ta palju ajalooteemalist ja filosoofilist kirjandust ning kõik see koos kujundas välja tema maailmavaate ja esteetilised tõekspidamised. Kuigi tema hädade objektiivne põhjus oli pärisorjuse kaotamine, ei süüdistanud helilooja reformi oma ebaõnnes, vaid vastupidi, oli ka ise pahempoolsete vaadetega Tema varajase surma nädal enne 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Tähtsamad teosed 1869 ooper "Boriss Godunov"
Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel.Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis, kus töötas aastani 1878.1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete
Terve muusikateose vältel on kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla ning kõlatervik meenutab kellaheli. Tegu on müstilise, religioosse ja matemaatilise muusikastiiliga, milles helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Teoseid kantakse ette klassikaliste pillidega ning tempo on aeglane ja meditatiivne. Arvo Pärdi teosed on väga tuntud ning toonud heliloojale maailmakuulsuse. Tema loodu on lihtne, kirgas, puhas, sügavalt puudutav ning jätab inimese kujutlusele palju ruumi. Selles on selgelt tajutav spirituaalsus ning kohati jääb seda muusikat kuulates tunne, et helilooja vahendab informatsiooni teadvuse teistelt tasanditelt. Heliteosed on kõlaliselt lihtsad, kuid suudavad ometi viia inimese meeled vaimsele rännakule
ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka
Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta
st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. "Kannel", "Laula, laula, suukene" Fridrich August Saebelmann - Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllaltki erinev: kui Aleksander Saebelmann-Kunileid tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. "Kaunimad laulud" "Ema süda" "Jahilaul" "Palve" Friedrich Saebelmann oli ka esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Aleksander Kunileid-Saebelmann - Kunileid püüdis oma loomingus erineda siin laialt
neist kuue autor oli tema ise. 1779. aastal hakkas kehtima uus reegel Haydni ja Nikolaus Eszteshazy vahel, mis lubas Haydnil kirjastada oma teoseid müügiks ja täita ka teiste metseenide tellimusi Lahkumine Eszterhazy õukonnast 1779. aastal hakkas kehtima uus reegel Haydni ja Nikolaus Eszteshazy vahel, mis lubas Haydnil kirjastada oma teoseid müügiks ja täita ka teiste metseenide tellimusi See tõi kaasa suure kuulsuse ja raha ning andis heliloojale loominguvabaduse. Haydn viibis talviti lühemaid perioode Viinis, kus tekkis Haydnil Mozartiga lähedane sõprus. 1790. aastal vürst Nikolaus suri ja sellega lõpes Haydni teenistus Eszterhazy õukonnas. London ja Viin (17911809) Vürst Nikolaus oli vaevalt surnud, kui Haydn sai mitmelt poolt suurejoonelisi tööpakkumisi. Haydn võttis vastu Londonis tegutseva kontserdiettevõtja J.P.Salomoni pakkumise, mis nägi talle ette kuue sümfoonia ja ühe ooperi
narkootikumide ja kuritegude miljööst tõuseb esile invaliid Porgy kirgastav armastus Bessi vastu. Esimese maailmasõja järgsed kümnendid said dzässi võidukäigu ajastuks. Tuntud dzässmuusikud kolisid New Orleansist Harlemisse, seal tekkis dzässi kommertslik meloodiline variant sweet music. Gershwin aga ühendas dzässi sümfoonilise muusikaga. Selle valdkonna esimene suurteos "Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile (1924) tõi heliloojale maailmakuulsuse. Ühe osana ,,Skandaalidest" komponeeris George lühikese opereti nimetusega ,,Blue Monday" ehk ,,Sinine esmaspäev". Selle muusika jõudis Paul Whiteman`i (üks esimesi bändijuhte 1920. alguses) kõrvu kes volitas tema sümfoonilisest jazzist pala, mida mängitaks Aeolian Hall`is koos teiste esimeste töödega Whitemani juhtimise all. George unustas teose kirjutamise täiesti. Alles kolme nädalat enne ettekannet
Abielu lahutusprotsess mõjus rängalt ka romantistliku helilooja vaimsele tervisele. Märkimisväärne on see, et vaatamata pidevatele raskustele, mis Tsaikovskit ümbritsesid, sai ta ikka reisida ning dirigeerida näiteks koore ja õpetada noori. Varem mainisin, et tegu oli vaese heliloojaga, kuidas ta siis reisis? Tsaikovskit toetas rahaliselt metseen Nadezda von Meck, kes pidas Tsaikovski loomingut lausa ebamaiseks. Metseen andis kindlasti heliloojale juurde palju motivatsiooni ning tahtmist loominguga tegeleda. 11.klass Tsaikovski oli minu meelest omamoodi, müstiline, tema looming oli metseenigi jaoks ebamaine. Nagu helilooja ise, nii on ka tema surm aastal 1893 siiani selgusetu. Sellest on mitmeid versioone, näiteks enesetapp, mürgitamine, koolera. Tõde selgub, kui haud avatakse ja säilmeid uuritakse.
2.Mis riigi mõjud olid 18-19sajandil Venemaa muusikaelus kõige tugevamad? itaalia 3.Esimesed kolm suuremat Vene muusikateatrit olid? Petrovka teater Moskvas, Moskva Suur Teater ja Maria teater 4.Vene klassikalise muusika rajaja on …? Iseloomusta tema muusikat! Vene klassikalise muusika rajaja on MIhhail Glinka. Tema muusikas kõlavad sageli rahvamuusika intonatsioonid ning inspiratsiooniks heliloojale olid episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud, kombed ning olustik. Ta valdas hästi kompositsioonitehnikaid, kuid oli iseõppija. 5.Kaks esimest vene ooperit on? Millest nad räägivad? esimeseks oli muusikaline lavateos "Ivan Sussanin" teose sisuks on lugu vene talupojast, kes sooritab kangelasteo, eksitades vaeblase väed sohu. 6.“Võimsa rühma“ moodustasid Venemaal muusikaelus….? Bussorgski, Balakirevi, Ceasar Cui, Aleksander Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov 7
Kuni 1861. aastani sai Mussorgski rahulikult muusikale pühenduda, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest. Oma mõisa kinkis ta vennale. Tingimuseks pidi vend talupojad pärisorjusest vabastama. Pärisorjuse kaotamisega halvenes aga helilooja majanduslik seis ning ta oli sunnitud ametnikuna elatist teenima. Musorgski majanduslik allakäik süvenes, peagi sõltus ta oma vennast ja sõpradest ning veetis üha rohkem aega joomakaaslastega. See periood oli heliloojale valusaks elukooliks, samas aga luges ta palju ajalooteemalist ja filosoofilist kirjandust ning kõik see koos kujundas välja tema maailmavaate ja esteetilised tõekspidamised. Kuigi tema hädade objektiivne põhjus oli pärisorjuse kaotamine, ei süüdistanud helilooja seda reformi oma ebaõnnes, vaid vastupidi, oli ka ise pahempoolsete vaadetega. Aina rohkem suurenes Mussorgski realismitaotlus (,,Tahan kujutada elu ilma kassikullata!") ning tung tuua muusikasse midagi täiesti uut
Veneetsias tema tegevusajal rohkem kui kellegi teise omi ning ooperiloojana tundsid teda veel mitmed Itaalia linnad. Vivaldi kuulub erakordselt produktiivsete heliloojate hulka: tema umbes 40 loominguaastast on tänaseks tuntud 770 teost. Kuid mõelgem sellele, et tol ajal polnud peaaegu üldse n-ö ,,klassikalist'' muusikat publiku ees kõlasid vaid päris uued teosed ja heliloojad kirjutasid enamiku loomingust kindlaks sündmuseks ning konkreetsetele esitajatele. Sageli dikteeris see heliloojale meeletu töötempo ja Vivaldi oli kiidelnud, et suudab kontserdi komponeerida kiiremini kui kopeerija selle orkestripartiideks ümber kirjutab. Viie päeva jooksul kirjutatud ooperiga ,,Tito Manlio'' hoiab ta vist küll omamoodi rekordit. Vivaldi suur mõju omaaegsele muusikale ei piirdunud ainult Itaaliaga. 18. Sajandi esimesel poolel jäljendasid teda paljud heliloojad, eriti Johann Sebastian Bach, kes tundis
Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. (Seal töötas kaks aastat) https://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn. Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm toodi Peterburi. Modest Mussorgski 1839-1881 “Boriss Godunov” ja “Hovanštšina”-
Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süzee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed ,,Rigoletto" (1851), ,,Trubaduur" (1853) ja ,,La traviata" (1853).
Isa maksis tema korteri aasta üüri ära tingimusel, et kui soolokarjäärist asja ei tule, astub tüdruk Tischi kooli tagasi. 20052007 Karjääri algusaastad Kui Gaga oli 19-aastane, kuulis mänedzer L. A. Reid oma kontorist koridori lõpus laulnud Gagat ja allkirjastas seejärel temaga plaadilepingu, aga kolm kuud hiljem koostöö lõpetati. Hiljem nimetas Reid Gagast loobumist oma elu kõige suuremaks veaks. Sel ajal tutvustasid Gaga eelmised mänedzerid teda heliloojale ja produtsendile RedOne'ile, kellega Gaga koos töötama hakkas. Gaga kolis vanematekodust välja ning hakkas esinema New Yorki kesklinna klubides koos bändidega Muusikaprodutsent Rob Fusari, kes aitas Gagal kirjutada varasemaid lugusid, võrdles Gaga häälestiili Freddie Mercuryga. Fusari pani talle Queeni laulu "Radio Ga Ga" järgi hüüdnimeks Gaga. Stefani hakkas seda kasutama oma lavanimena ja sealt alates ongi ta tuntud kui Lady Gaga.
Tema isa püüdis teha temast teist Mozartit, kuid vaadates tagasi see ei õnnestunud, Beethoven oli ikkagi ise see, kes ta oli. Tema lapsepõlv ei olnud eriti roosiline isa oli joodik, kes sundis teda mängima ka kella 3 ajal öösel, et teda ja ta sõpru lõbustada. Ema aga vaikne hiireke, kes ei julgenud isale vastu hakata. See morjendas väga heliloojat, ta oli ema pärast väga mures, kuid samas ei hakanud ta oma isa vihkama. Beethoveni isa sundis teda liialt palju, kuid heliloojale ei hakanud seetõttu muusika vastumeelseks. Pigem ta nautis seda. Beethoveni esimene avalik esinemine toimus seitsmeaastaselt. Teda õpetasid paljud erinevad muusikud ning suunasid heliloojad. Peale ema surma muutus 19-aastase Beethoveni elu kardinaalselt temast sai automaatselt perekonnapea, kes pidi ülal pidama oma alkohoolikust isa ning kahte nooremat venda. Tal oli suur koormus õlgadel, näidata välja oma täiskasvanulikkust ise alles laps olles on midagi erakordset.
Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. „Rigolettos“ saavad kokku vana ja uus maailm – traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süžee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853). Kui
oma teose üle." Lisaks orkestrimuusikaklassikaks saanud sümfooniatele on Tsaikovski loonud ka teatri-, kammer- ja vokaalmuusikat. Kontserdil mängis ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigendiks oli Nikolai Aleksejev. Nikolai Aleksejev, Peterburi uue dirigeerimiskoolkonna üks silmapaistvam esindaja ja ERSO peadirigent aastail 20012010, pühendas kontserdi kahele 2010. aastal meie hulgast lahkunud heliloojale Eino Tambergile ja Boriss Tistsenkole. Mõlemal suurmehel on olnud Aleksejevi elus tähtis roll, ta on korduvalt juhatanud nende teoseid. Nikolai Aleksejev on juhatanud kõiki Moskva ja Peterburi tähtsamaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Euroopas, USAs ja Jaapanis. Laval oli, nagu Estonia Kontserdisaalis sümfooniaorkestrite puhul ikka, orkestrit täis. Kontsert algas Eino Tambergi teosega ,,Festivo" ,mille ta ongi pühendanud samale dirigendile - Nikolai Aleksejevile
kergemale rahvalikule muusikale, peagi hakkas ise komponeerima; hea klaverimängupraktika ja muusikalise silmaringi sai ta, töötades muusikaäris, kus ta tutvustas klaveril ostjatele uut laulurepertuaari; tegi juba lööklauludega endale nime, tänu sellele sai ka tellimuse popullaarselt orkestrijuhilt P. Whitemanilt->1924. ,,Rhapsody in Blue" klaverile ja sümfooniaorkestrile; ,,Rhapsody in Blue" tõi heliloojale maailmakuulsuse. 3. Faktid ,,Porgy ja Bess`st": esietendus 1935.aastal ja tähistab Ameerika rahvusooperi sündi; seal on tõetruult püütud kujutada Ameerika mustanahaliste elu; ooperi muusikalise osa moodustavad helilooja oma loodud spirituaalid ja bluusid; teost on lavastatud enamikus maailma ooperiteatrites, ka Kuressaare Ooperpäevadel 2008.aasta suvel. 4. Impressionismi põhimõtted kunstis: kunstnike taotlus oli väljuda umbsest ateljeest
See pala tekitas kuidagi teistsuguse tunde, kui ülejäänud. Kuid solistid olid oma ettekannetega väga silmapaistvad ja mängisid oma esitatava pala väga ilusti ära. Väga jäi meelde tsellist Silvia Ilves, kes esitas Dmitri Sostakovitsi kontserti tsellole ja orkestrile, mis oli esitatud Es-duuris ja pärineb oopusest number 107. Ta oskas kuulata seda, mida ta mängis ning tema mänguviis oli kindlasti väga silmapaistev ja väga heliloojale iseloomulik. Ja kindlasti arvestades seda, et see sama noor neiu on meie vanune, siis selle esituse kohta võib kindlasti öelda, et see oli väga originaalne ja kindlasti polnud pettumus. Väga meeldisid ka kitarrist ja poiss saksofoniga. Kitarristi pala oli väga ilus ja ta näpud liikusid ka väga oskuslikult et kõik selle pala nüansid ilusti välja mängida. Tema esitas H. Villa-Lobose kontserti kitarrile ja orkestrile ning sealt mängiti esimest Allegro preciso osa
kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899. aastal keelpillisekstett - ,,Selginenud öö" , 1912. aastal Gurre - laulud vokaalne- sümfooniline teos solistile, koorile ja orkestrile. 1 II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper ,,Ootus" 1909. a. - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. ,,Kuu" - Pierrot (1912) - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913.- 1922. aastal loomingu paus. III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika. Dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste
Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" , mis koosneb kolmest klaveripalast: "Lossivaremed" ,"Naljand" ja "Sõnadeta laul" Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadezda von Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus
Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik, tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi žanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Romantismiajastu heliloojale kohaselt lisas ta suurele osale oma instrumentaalloomingust programmi. Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Elulugu Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid
Sama aasta 7. mail kõlasid Viinis missast Kyrie, Credo ja Agnus Dei ( ühendatuna pealkirja all ,,Kolm suurt hümni soolode ja kooriga" ), mis esitati Kärtnertortheatris Michael Umlaufi juhatusel samal kontserdil 9. sümfooniaga. See oli Beethoveni viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli ise küll dirigendipuldis, lõi takti ja pööras partituurilehti, ent tegelikult juhtis muusikat kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori asutamast kurdile heliloojale vähimatki tähelepanu. Kuulmata aga kontserdile järgnenud kiiduavaldusi publikult, pöörati Beethoven näoga saali poole, et ta näeks inimesi, kes seisid püsti, plaksutasid talle tormiliselt käsi ja viibutasid kübaratega. Missa jagunes viieks osaks: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ning Agnus Dei. Vaheaeg oli peale kolmandat. Kõige rohkem meeldis mulle eelviimane, neljas osa, sest see oli kõige rahulikum ning eelnevatest tunduvalt lühem ja ei väsitanud seetõttu niivõrd ära.
jätsid poja ilma materiaalse toetuseta. See tõi omakorda kaasa võlad. Ta teenis elatist flöödi-ja solfedzotundide andmisega. Samal ajal sai ta ise õpetust Le Suer'i juures kompositsiooni alal. Tihti külastas ta ooperiteatreid ning kirjutas ka ise noote. 1826. aastal astus Berlois konservatooriumi Le Suer'i komopsitsiooniklassi. Sellest ajast sai tema iidoliks C.M. von Weber. Õppides konservatooriumis pälvis ta heliloojale määratud Rooma preemia. See võimaldas Hectoril kaks aastat Itaalias ja ühe aasta Saksamaal end tasuta täiendada. 5. detsembri 1830. aastal toimus Berloize esimese romantilise sümfoonia esmaettekanne Pariisi konservatooriumi väikeses saalis. Sümfoonia kandis nime ,,Fantastiline sümfoonia" ning seda saatis suur menu. Tema sünfoonia koosnes klassikalise nelja osa asemel viiest ning sellele oli juurde lisatud sõnaline programm. Teose sisu oli autobiograafiline ning jutustas
3. Sarabande – pidulik hispaania tants 4. Gigue – šoti hüppetants Hiljem lisandusid 3. ja 4. osa vahele tantsulise iseloomuga osad (menuett, gavott vms) Lisandus ka sissejuhatus e prelüüd - OVERTURE Itaalia süit – partita - Populaarseks muutus klahvpillisonaadia (juhtfiguur - Bach) - Lisaks pillisüitidele lisanduvad ka orkestrisüidid (tsükliline, soolopilli asemel orkester) - Süiti saab läbi muude muusikažanrite kasutada, annab heliloojale palju vabadust (lubab kõike). - Süidilaadsed teosed – DIVERTISMENT → W.A. Mozart - Ülikuulsaks sai RAPSOODIA – vabavormiline teos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel, 1-osaline → Franz Liszt (Ungari rapsoodia) Klaviirmuusika Klaviirmuusikale pani aluse itaallane Girolamo Frescobaldi. - Erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal (erandiks kontsertorelile kirjut. muusika) - Iseloomulikud jooned: vaba tempo, fantaasia- ja väljendusrikkus, värvikus. Prantsusmaal
Heliloojate Liidu protokolliraamatud. Heino Heller on lähedalt seotud muuseumiga. Ta on on üks Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Statuudi kohaselt antakse preemia noorele eesti heliloojale tema heliloomingu eest või interpreedile, kes on oluliselt kaasa aidanud H.Elleri helitööde propageerimisele. Heino Elleri nime kannab Tartu Muusikakool. Näitusel on eesti rahvapille ning kohalike pillimeistrite töid ja muusikariistu, mis valmistatud väljaspool Eestimaad, kuid on huvitavad pillitüüpidena või omavad memoriaalset väärtust. Rahvapillide kollektsioonis on instrumente möödunud ja ka käesolevast sajandist.
1885A astub ta vastavatud Helsinki muusikakooli. Ta andekus oli niivõrd ilmne, et talle omistati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. See raha võimaldas 2 a enesetäiendamist viinis ja berliinis. 1892A naaseb ta kodumaale. Siit peale algab tal tõeline loomeajastu. Ta kandis noodiridadele iidseid süneid põhjamaiseid, kalevalast, võluveski sampomaast. 90Ndate alõpus toimub tema elus suur muudatus. Soome valirtus kuulutab ta eluaegseks stipendiaadiks. See andis heliloojale vabaneda pedagoogilisest tööst jms tegevustest. Ta sai täielikult pühenduda loomingule. Ülejäänud pika elu veedab ta soomes, mis tõestab veel kord oma kiindumust kodumaasse ja selle rahvasse. Sibelius, looming Tema rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegeldub tema eepiline jutustav legendlik maailmataju. Instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt seotud. Vokaalsümfooniline muusika on arvukas. Kooriteoseid on enam kui 30
lõbutses ja valssi tantis, taustaks julmad poliitilised otsused. ,,Kongress tantsib" on nii selle opereti kui ka ajastu märksõnad. ,,Viini veri" on erilaadne operett J. Straussi loomingus. Viini Karlteater tellis selleks, et madalseisust välja jõuda, uue opereti Johann Straussilt. Strauss oli siis juba üle 70 ja ei võtnud tellimust vastu. Siis lepiti kokku, et uus operett kirjutatakse Straussi varasemate oopuste põhjal neid oli tal tervelt 477! Heliloojale tuli appi dirigent Adolf Müller. Kui opereti muusika-dramaturgiline plaan oli valminud, haigestus helilooja ja suri 3.juunil 1899. Dirigent oli sunnitud töö lõpetama ning ,,Viini veri" esietendus 25.oktoobril 1899 erilise eduta meloodiad olid publikule liiga tuttavad. Alles mõned aastad hiljem kuulsas An der Wien- teatris saatis operetti menu. Ja sealt alates kõikjal. Võib-olla on õigustatud väide, et ,,Viini veri" jääb alla ,,Nahkhiirele", kuid seda siis ainult liberetto osas
välja 17. sajandi Itaalias. Ooperi vanimaid eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskajal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi - liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. 2. Operett (õp. lk. 64) Kes loovad? Operetimuusika kirjutamisel on heliloojale inspiratsiooniks parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud. Kes esitavad? Operetti esitavad professionaalsed lauljad ja tantsijad. Operettis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid. + Koor, ansambel, orkester, dirigent. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Retsitatiiv 3) Koor Tuntud heliloojad ja teosed J. Offenbach „Orpheus põrgus″, „Ilus Helena″ J
Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. „Rigolettos“ saavad kokku vana ja uus maailm – traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süžee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed „Rigoletto“ (1851), „Trubaduur“ (1853) ja „La traviata“ (1853)
10.1849. a kopsutuberkuloosi. Ta on maetud Père Lachaise kalmistule Pariisis. LOOMING Kui Chopin oli Varssavis heliloojana ja pianistina juba tunnustuse võitnud, tahtsid poola eesrindlikud ühiskonnakihid suurt muusikut eelkõige ooperikomponistina näha. Just ooper oli zanr, mis vastas masse mobiliseeriva iseloomu tõttu kõige rohkem revolutsioonilistele rahvus-romantilistele ideaalidele. "Sina, iseenesestki mõista, pead saama poola ooperiheliloojaks," kirjutas heliloojale üks keskseid kujusid tolleaegses poola kultuurielus poeet Witwicki. "Sinu koht on Rossini ja Mozarti vahel. Sina pead end ooperi alal surematuks tegema," veenis Chopini tema õpetaja Elsner. Helilooja kutsumuseks oli aga klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit.
Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas organistina, kuid kirikurutiin teda ei rahuldanud. Korralik pärandus isalt võimaldas Händelil nautida vaba muusikuelu organisti, viiuldaja, klavessinisti ja kapellmeistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ning tal oli mõjukaid sõpru ja soosijaid nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Tänu tutvustele esitati tema teoseid salongides ,,õigetele inimestele" ning heliloojale, kes oli suutnud võita populaarsuse Itaalias, olid kõik uksed valla ka teistes Euroopa maades. Händel oli põhimõtteline vastand Bachile. Tema loomingus puudub kirikumuusika ning tema anne avanes peamiselt ooperis, mida Bach üldse ei kirjutanud. Ta oli maailmale avatud ambitsioonikas läbilööja, kes saavutas peagi üleeuroopalise tuntuse. Peamise osa elust veetis Händel Londonis, mistõttu tema loominguline tegevus on ka otsapidi Inglise muusikakultuuri lahutamatu osa
Lemmik instrumendiks saab klaver, üheks populaarsemaks žanriks laul. Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste žanridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele. Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi žanreid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. Romantismiajastu heliloojale kohaselt lisas ta suurele osale oma instrumentaalloomingust programmi. Muusika on siiras ja südamlik Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu. Naiivne tunderikkus ja nüüdismuusikaga võrreldes lihtne helikeel. Ideaaliks puhta hinge ja alglihtsuse püüdlus. Jäi kõige paremini meelde, meeldejääv looming. Lisaks silmaringi küsimused ettekannete teemadel: kes on kes, mis kollektiivi juhatab või mis kollektiiviga on seotud. Tunne ära ka pildi järgi.
Hetkel jätkab Uusberg õpinguid magistriastmes Toivo Tulevi ja Tõnu Kõrvitsa juhendamisel. 2008. aastal pani ta oma sõpradest kokku kammerkoori Head Ööd, Vend, mis suudab helilooja teoseid esitada tema enda mõttemaailmale kõige sarnasemalt. Pärt Uusberg on üks mu lemmikheliloojaid, sest tema teosed on ilusad, lihtsad ja rahustavad. Kuigi laulud tunduvad lihtsad, on nende laulmiseks siiski vaja väga võimekat koori, sest tihtipeale on lood suure ulatusega. Lisaks meeldib heliloojale väga sekundeid kasutada, mille tõttu on keeruline hääli balanssi saada. Ka kontserdil esitlusele tulnud tsükkel nõudis samadel põhjustel võimekat koori ning minu arvates sai ETV tütarlastekoor sellega väga hästi hakkama. Tsüklist meeldis mulle kõige rohkem teose esimene lugu ,,Ave Maria", mis paelus oma lihtsuse ja neutraalsusega. Eelviimases loos ,,Alma redemptoris mater" laulis soolot
ema tahte järgi. Nii kaua ta õppis, kui kohtus klaveripedagoogia. Friederich Wieck. Selle mehe tütrest sai ka Schumanni naine. Tahtis kiiresti areneda ja tahtis kasutada küroplastiat. (sõrmede painutamine) tal tekkis pianistlik invaliidsus, näpud paistes. Seadeldis rikkus ta käed ära. Tema lemmikinstrumendiks sai klaver, hakkas kirjutama muusikat sellele. Samal ajal sai ka alguse tema muusikakriitiline tegevus. Esimene artikkel oli pühendatud sellel ajal tundmatule heliloojale ,,Chopään". 1834 hakkas Schumann välja andma oma isklikku muusikaajakirja ,,uus muusikaajakiri". Filisterlus vananenud klassikalised ideaalid, filistrid on siis vananenud ideaalidega muusikud. Ta tahtis ühendada kõik elavad ja surnud muusikud ühte liitu. Davidsbund - Davidsbündlerid Tsükkelkarneval kujutab endast variatsioone neljale tähele. A; S; C; H Asch on linn kus elas Schumanni noorpõlve armastus. Paneb igale tähele ühe noodi. A=A, S=Es, mi bemoll. C=C do H=H Si.
4 skertsot Fantaasia f-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile klaverikontsert nr. 1 e-moll sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed 17 laulu 2010. aastat tähistatakse Fryderyk Chopini Aastana, kuna siis möödub 200 aastat kuulsa helilooja ja pianisti sünnist. Paljudes riikides, kus asuvad Poola diplomaatilised või kultuuriesindused ning leidub Chopini loomingu austajaid, kutsutakse kokku korralduskomiteed, mille ülesandeks on heliloojale pühendatud muusika-, teadus- ja kultuuriürituste kureerimine. Eestis on Komitee ja Chopini Aasta patrooniks proua Evelin Ilves. http://www.youtube.com/watch?v=5ZUw78FXpG4&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=xu4ui1rNr9o&feature=related
· Vormikäsitluses on Lisztil vaba (arendab ja muudab vorme). Liszti Weimari-periood (1848-1861) ja tema sümfooniline muusika Ferenc Liszt (1811-1886) elas Weimaris aastatel 1848-1861. Liszti Weimarisse minekul oli mitu põhjust: 1) Liszt soovis pühenduda komponeerimisele; 2) Liszt sai Weimaris tööd õukonna kapellmeistrina. Liszti sümfooniline looming Enne Weimarisse suundumist kirjutas Liszt peamiselt klaveriteoseid. Weimari-periood oli Lisztile kui heliloojale kõige produktiivsem. Kuigi ta kirjutas mitmeid klaveriteoseid (näiteks Sonaadi h-moll), oli põhirõhk loomingus sümfoonilisel muusikal. Heliloojatest mõjutasid Liszti kõige enam Berlioz ja Wagner. Iseloomulik Liszti muusikale: Programmiline muusika: Liszti programmiline muusika pole illustratiivne, st ei kirjeldata täpselt programmi, vaid väljendab mingit filosoofilist ideed. Liszti programmilisi sümfoonilisi teoseid: "Fausti sümfoonia" ja "Dante sümfoonia", 13 sümfoonilist poeemi
viisikulgu katkestavaid ühiseid hingamispause. Helilooja lisab üksnes põneva fooni või jagab regilaulu erinevate häälerühmade vahel või paljundab seda korraga erinevatelt helikõrgustelt jne. Regilaulu lõputust viisikordusest sünnib Tormise laulude loitsiv, maagiline toime. Kuna meie regilaul on välja kasvanud iidsetest loitsimistest ja rituaalidest, on selle sisemine vägi tänaseni alles. Paljud Tormise teosed rajanevad sellel väel ja võimsal sisendusjõul ( ,,Raua needmine"). Heliloojale on alati väga oluline olnud ka regilaulu traditsioonilise esituslaadi säilitamine. Ta nõuab lauljatelt rahvapärast laulmisviisi, õigeid regilaulule omaseid sõnarõhke ja silbitamist jm. Tormis on öelnud, et mitte tema ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab teda. Seega helilooja roll on regilaulu võimalikult autentne vahendamine. Aastate jooksul on valminud palju laulutsükleid ja sarju, näiteks:
annaabi.ee 
