Lapsepõlv ja The Jackson 5 (19581975) Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma. Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie,Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Jacksoni isa Joseph avastas oma kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5 ning veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedzer
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Kaur Pai LED ZEPPELIN - NELJAS Uurimistöö Juhendaja: Mart Usin Võru 2009 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LED ZEPPELIN....................................................................................................................4 1.1 Bändi liikmed......................................................................................................................7 1.2 Diskograafia...........................................................................................................14 2. LED ZEPPELIN IV ALBUM..............................................................................................15 2.1 Plaadi Kujundus......................................................................................................16 3. PLAADI MUUSIKA JA SÕNAD............................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Kõik kommentaarid