50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keiu Nordström
Õppematerjali autor
,,Kuldne klassika": TKO. Haydn ja Mozart Käisin reedel, 29.novembril 2013 Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdit ,,Kuldne klassika: TKO. Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoonia nr 7 D-duur KV 45 (1768) ja Ko
Kriitikute tähelepanu leidsid ka koorimuusika- kontserdid, mis ei olnud sugugi alati orienteeritud süvarepertuaarile, kuid siin tuleb põhjust otsida koorimuusika suures populaarsuses ja ilmselt ka laulupidude traditsioonis. Eesti kontekstis võib siin loogilise põhjusena näha ka kõnesoleva kultuurinähtuse uudsust – kõigi “tõsiste” žanrite, kaasa arvatud koori- ja puhkpillimuusika puhul kõneldi palju rahvus- likkusest ja arvati see ka vastavas muusikas leiduvat, meie tantsumuusikal see aga veel puudus. Sellele probleemile juhib tähelepanu ka V. L. (ilmselt Voldemar Leemets) artiklis “Mõtteid ajaviitemuusika korraldamisest” (Leemets 1937: 131–132). Sellest hoolimata arenes džäss ootamatult kiiresti, sest nagu juba mainitud, soov vabaneda pikaaegse poliitilise surve kõikmõeldavatest tagajärgedest tekitab automaatselt erilise akulturatsioonivalmiduse, kiiren- dades kõige uue vaba levikut
Crescendo 2008) Eesti Muusika Infokeskusest lähtudes iseloomustab Urmas Sisaski muusikat ilmekate tuumikmeloodiate variantne arendus, ekstaatiline rütmivool ja erineva päritoluga rituaalmuusika stiilivõtted, mis toetavad tema loomingus peegelduvaid mütoloogilisi ja religioosseid kujutlusi. 14 ,,Lihtsad ostinatod meenutavad ühtaegu nii eesti runolaulu, samaanirituaale kui ka keskaegset tantsumuusikat. [---] Tema muusikas kehastub arhailine kujutlus inimesest kui looduse ja universumiterviku osakesest." Sisaski loomingut leiab erinevatelt kogumikelt ning aastatel 1987-2002 on ta välja andnud ka 12 helisalvestust. Noodikirjastuskoostööd teeb helilooja peamiselt kirjastusega Edition 49, samuti kirjastustega ERES, Alcanto ja Warner Music. (EAAB 2007; EMIK 2009) 2.2. Kirjandus Urmas Sisask on oma kujunemisaastatel kätt proovinud ka kirjanduse vallas
Viini keiser Joseph II soovis reformida ühiskonda ja see ooper aitas 6 hästi ette valmistada aadlikke ja paruneid ning seetõttu ei näidatud seda lihtrahvale. Järgmisel aastal 1787 esietendus järgmine ooper ,,Don Giovanni", mis oli veel menukam kui ,,Figaro pulm". Mozarti kuulsus oli nüüd haritipul. Väliselt oli tema elu igati korras, kuid ta oli kolme aastaga kaotanud kaks last. Kaotusevalu avaldus ka muusikas. Õnneks oli nende keskmine poeg Carl terve ning Wolfgang ei pidanud Constanzega elama lastetut abielu. Samal aastal sai ta ka uue õpilase Ludwig van Beethoven. Mozart tunnustas teda, sest ta nägi, et Beethovenil oli väga hea komponeerimisoskus, kuigi tema klaverimängustiil oli sellele ajale väga erinev, kuna klaverid ei pidanud lihtsalt vastu. Aasta keskel tuli Mozartile järgmine traagiline uudis. Tema isa Leopold, kes teda alati juhatas ja abistas, oli surnud
tekkinud J.M.K.E. Viimaks leidis Eesti punkliikumine kajastamist ka trükisõnas, ajakirjanduses ilmusid mitmed palju vastukajasid põhjustanud artiklid. Muidugi, nii nagu peaaegu kogu ühiskond kannatasid ka need kirjutised kommunistliku ajuloputuse all. "NSV Liidus ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida ainult Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks. On väidetud, et noored tahtvat lihtsalt tähelepanu äratada, eakaaslaste seast välja paista. Ehkki tahetakse ka seda, on säärased väited üpris vastutustundetud. Meid on lapsepõlvest peale õpetatud: riie ei riku meest ehk sisu on tähtsam kui vorm. Läänes kujundas ühiskond punkarluse sisu ja vormi. Kas maksab uskuda, et koos vormiga, mis on nähtaval, ei ole osaliselt üle võetud ka sisu, kuigi me seda esmapilgul ei märka? Võõra ideoloogia juurutamise üks moodus on enne sisse sokutada võõras vorm,
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis).
inimesed. Oli päevi, kus külalistevoolu tuli piirata. 10 Oma eluõhtul oli vanameister hea tervise juures ega loobunud igapäevastest harjumuslikest jalutuskäikudest. Surm tabas teda 20.septembril 1957 .aastal. Ta sängitati Järvenpääle koduaeda. 2. SIBELIUSE LOOMINGU LÜHIÜLEVAADE Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge, palju on programmilisi teoseid . Sümfoonilises muusikas peegeldub tema eepiline legendlik maailmataju : sümfoonilised poeemid ,,Kullervo " (1892), ,,Finlandia " (1899), ,,Saaga " (1902), ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1908), ,,Bard " (1913), ,,Okeaniidid " (1914) ja ,,Tapiola" (1926), fantaasia ,,Põhjala tütar" (1906) , süidid ,,Karelia" (1893) ja ,,Neli legendi " ehk ,,Lemminkäinen" (1895, sh ,,Toonela luik"). Sibeliuse peateosed on 7 sümfooniat (I e-moll 1899 ; II D-duur 1902 ; III C-duur 1907 ;
eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. 2)Muus. on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). 3)Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Zanrid: Madrigal - kirjalik väike idülliline v naljatlev luuletus; muusikas mitmehäälne armastuslaul, tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistuste rikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. 16. saj kõrgstiilis itaalia laul. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusikas on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid