Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Noored muusikas" (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Retsensioon
’’Noored muusikas’’
12.novembril kell 19.00 käisin vaatamas Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri kontserti. See kontsert leidis aset Vanemuise kontserdisaalis. Sümfooniaorkester koosnes noortest muusikutest, nagu ka nimi ütleb ning seda juhatas Mikk Murdvee. Oli nii soliste, kes esitasid teoseid orkestri saatel, aga oli ka ainult palasid, mida esitas kogu orkester. Kontserdi eesmärgiks oli see, et näidata teistele noortele, et on ka muid tegevusi kui ainult näiteks linna peal hängimine või arvuti taga mängimine ja taheti näidata et suudetakse, kui seda ise ainult tahad.
Esitati väga erineva sisu ja karakteriga palu ning mitmekesisust oli palju. Aga kõige üle oli ikka avalugu, mida mängiti sissejuhatuseks tervele kontserdile. Väga palju pakkus juurde ka solistide lavaletoomine, sest kui neid poleks olnud, siis oleks võib-olla kontsert tundunud natuke igav. Kui mõnele tunduski see kontsert igava ja tüütuna, siis mina nautisin seda kontserti väga.
Esitatud teosed olid väga värvikad ja mitmekülgsed. Oli nii aeglase ja rahuliku sisuga lugusid kui ka kiireid ja rütmikaid palu. Üks sümpaatsemaid oli ’’Qui Es’’, mida esitatigi kogu orkestriga esimest korda ning mille autoriks oli sellel aastal Tõnis Kaumann. See pala tekitas kuidagi teistsuguse tunde, kui ülejäänud.
Kuid solistid olid oma ettekannetega väga silmapaistvad ja mängisid oma esitatava pala väga ilusti ära. Väga jäi meelde tsellist Silvia Ilves, kes esitas Dmitri Šostakovitši kontserti tšellole ja orkestrile, mis oli esitatud Es-duuris ja pärineb oopusest number 107. Ta oskas kuulata seda, mida ta mängis ning tema mänguviis oli kindlasti väga silmapaistev ja väga heliloojale iseloomulik. Ja kindlasti arvestades seda, et see sama noor neiu on meie vanune, siis selle esituse kohta võib kindlasti öelda, et see oli väga originaalne ja kindlasti polnud pettumus.
Väga meeldisid ka kitarrist ja poiss saksofoniga. Kitarristi pala oli väga ilus ja ta näpud liikusid ka väga oskuslikult et kõik selle pala nüansid ilusti välja mängida.
Tema esitas H. Villa-Lobose kontserti kitarrile ja orkestrile ning sealt mängiti esimest Allegro preciso osa. Ja saksofonist , no kuna mulle endale väga meeldib saksofon, siis ühtegi halba sõna kohe ei oskagi öelda. Pala oli väga meeldiv ja erines kindlasti oma meloodia poolest teistest just ka selle poolest et autoriks oli eestlasest Hillar Kareva , kes on tänapäevaks kahjuks surnud, kuid kelle looming on väga värvikas. Ta on kirjutanud päris palju kontserte erinevatele pillidele, näiteks kontserdid viiulile, tšellole, metsasarvele, klaverile ja ka klarnetile või sooloflöödile. Ta kirjutas palasid ka kooridele, mille sõnade autoriks võis olla tema abikaasa Doris Kareva, kes on Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke just oma süngete ja dramaatiliste luuletustega. Üldse ei saakski öelda, et oleks olnud pettumus, kuna arvestades kõikide noorte vanuseid ja õpinguaastaid, tuleks ainult kiidusõnu öelda, et neil on olnud aega ja tahtmis oma eriala pilli õppida.
Kindlasti veel üks asi, mis silma jäi oli harf . Kuna Eestis on üleüldse väga haruldane pill harf ja selle mängijaid pole palju, siis oli väga mõnus kuulda mõnes loos ka rohkem harfi mängu.
Kokkuvõttes oli selline kontsert midagi muud üldse sellest, kus ma olen muidu käinud või kuulanud. Korra varem olengi kuulnud orkestrit mängimas ja just seal samas Vanemuise kontserdisaalis, kuid kuna see kontsert jäi mulle kindlasti rohkem meelde, kui varajasem, siis pidi see olema lihtsalt nii hea. Kindlasti sooviksin selliseid kontserte veel kuulamas käia ja näha omavanuste noorte saavutusi ja oskusi.
Noored muusikas- #1 Noored muusikas- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Keiu Nordström Õppematerjali autor
Retsensioon

Sarnased õppematerjalid

Retsensioon TKO-Kuldse klassika Haydn-Mozart-kontsertist
4
docx

Retsensioon TKO "Kuldse klassika Haydn, Mozart" kontsertist

,,Kuldne klassika": TKO. Haydn ja Mozart Käisin reedel, 29.novembril 2013 Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdit ,,Kuldne klassika: TKO. Haydn ja Mozart". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Joseph Haydn (1732-1809) olid esimesed sümfooniameistrid ning varaseimad heliloojad, kelle teosed sümfooniazanris kõlavad reguraalselt kontserdisaalides. Nii Haydn kui ka Mozart olid klassitsismi ajastu heliloojad ning kuulusid mõlemad ka Viini klassikute hulka. Mozarti kohta on öeldud: ,,Ta vabastas muusika ajastule omaste vorminõuete kütkeist, jäädes sellegipoolest truuks kaheksateistkümnendale sajandile." Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Kontsert Kontserdil esitati Mozarti loomingust: 4-osaline Sümfoonia nr 47 D-duur, Licenza ,,A Berenice... Sol nascente" KV 70 (61c) (1767-69), 4-osaline Sümfoonia nr 7 D-duur KV 45 (1768) ja Ko

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Kriitikute tähelepanu leidsid ka koorimuusika- kontserdid, mis ei olnud sugugi alati orienteeritud süvarepertuaarile, kuid siin tuleb põhjust otsida koorimuusika suures populaarsuses ja ilmselt ka laulupidude traditsioonis. Eesti kontekstis võib siin loogilise põhjusena näha ka kõnesoleva kultuurinähtuse uudsust – kõigi “tõsiste” žanrite, kaasa arvatud koori- ja puhkpillimuusika puhul kõneldi palju rahvus- likkusest ja arvati see ka vastavas muusikas leiduvat, meie tantsumuusikal see aga veel puudus. Sellele probleemile juhib tähelepanu ka V. L. (ilmselt Voldemar Leemets) artiklis “Mõtteid ajaviitemuusika korraldamisest” (Leemets 1937: 131–132). Sellest hoolimata arenes džäss ootamatult kiiresti, sest nagu juba mainitud, soov vabaneda pikaaegse poliitilise surve kõikmõeldavatest tagajärgedest tekitab automaatselt erilise akulturatsioonivalmiduse, kiiren- dades kõige uue vaba levikut

Muusika ajalugu
Urmas Sisask
23
doc

Urmas Sisask

Crescendo 2008) Eesti Muusika Infokeskusest lähtudes iseloomustab Urmas Sisaski muusikat ilmekate tuumikmeloodiate variantne arendus, ekstaatiline rütmivool ja erineva päritoluga rituaalmuusika stiilivõtted, mis toetavad tema loomingus peegelduvaid mütoloogilisi ja religioosseid kujutlusi. 14 ,,Lihtsad ostinatod meenutavad ühtaegu nii eesti runolaulu, samaanirituaale kui ka keskaegset tantsumuusikat. [---] Tema muusikas kehastub arhailine kujutlus inimesest kui looduse ja universumiterviku osakesest." Sisaski loomingut leiab erinevatelt kogumikelt ning aastatel 1987-2002 on ta välja andnud ka 12 helisalvestust. Noodikirjastuskoostööd teeb helilooja peamiselt kirjastusega Edition 49, samuti kirjastustega ERES, Alcanto ja Warner Music. (EAAB 2007; EMIK 2009) 2.2. Kirjandus Urmas Sisask on oma kujunemisaastatel kätt proovinud ka kirjanduse vallas

Muusikaajalugu
Mozart
8
rtf

Mozart

Viini keiser Joseph II soovis reformida ühiskonda ja see ooper aitas 6 hästi ette valmistada aadlikke ja paruneid ning seetõttu ei näidatud seda lihtrahvale. Järgmisel aastal ­ 1787 ­ esietendus järgmine ooper ,,Don Giovanni", mis oli veel menukam kui ,,Figaro pulm". Mozarti kuulsus oli nüüd haritipul. Väliselt oli tema elu igati korras, kuid ta oli kolme aastaga kaotanud kaks last. Kaotusevalu avaldus ka muusikas. Õnneks oli nende keskmine poeg Carl terve ning Wolfgang ei pidanud Constanzega elama lastetut abielu. Samal aastal sai ta ka uue õpilase ­ Ludwig van Beethoven. Mozart tunnustas teda, sest ta nägi, et Beethovenil oli väga hea komponeerimisoskus, kuigi tema klaverimängustiil oli sellele ajale väga erinev, kuna klaverid ei pidanud lihtsalt vastu. Aasta keskel tuli Mozartile järgmine traagiline uudis. Tema isa Leopold, kes teda alati juhatas ja abistas, oli surnud

Muusikaajalugu
Eesti PUNK
11
doc

Eesti PUNK

tekkinud J.M.K.E. Viimaks leidis Eesti punkliikumine kajastamist ka trükisõnas, ajakirjanduses ilmusid mitmed palju vastukajasid põhjustanud artiklid. Muidugi, nii nagu peaaegu kogu ühiskond kannatasid ka need kirjutised kommunistliku ajuloputuse all. "NSV Liidus ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida ainult Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks. On väidetud, et noored tahtvat lihtsalt tähelepanu äratada, eakaaslaste seast välja paista. Ehkki tahetakse ka seda, on säärased väited üpris vastutustundetud. Meid on lapsepõlvest peale õpetatud: riie ei riku meest ehk sisu on tähtsam kui vorm. Läänes kujundas ühiskond punkarluse sisu ja vormi. Kas maksab uskuda, et koos vormiga, mis on nähtaval, ei ole osaliselt üle võetud ka sisu, kuigi me seda esmapilgul ei märka? Võõra ideoloogia juurutamise üks moodus on enne sisse sokutada võõras vorm,

Muusika
Muusika ajastud-õpimapp
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis).

Muusikaajalugu
Jean Sibelius-Tema soololaulud
48
doc

Jean Sibelius. Tema soololaulud

inimesed. Oli päevi, kus külalistevoolu tuli piirata. 10 Oma eluõhtul oli vanameister hea tervise juures ega loobunud igapäevastest harjumuslikest jalutuskäikudest. Surm tabas teda 20.septembril 1957 .aastal. Ta sängitati Järvenpääle koduaeda. 2. SIBELIUSE LOOMINGU LÜHIÜLEVAADE Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge, palju on programmilisi teoseid . Sümfoonilises muusikas peegeldub tema eepiline legendlik maailmataju : sümfoonilised poeemid ,,Kullervo " (1892), ,,Finlandia " (1899), ,,Saaga " (1902), ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1908), ,,Bard " (1913), ,,Okeaniidid " (1914) ja ,,Tapiola" (1926), fantaasia ,,Põhjala tütar" (1906) , süidid ,,Karelia" (1893) ja ,,Neli legendi " ehk ,,Lemminkäinen" (1895, sh ,,Toonela luik"). Sibeliuse peateosed on 7 sümfooniat (I ­ e-moll ­ 1899 ; II ­ D-duur ­ 1902 ; III ­ C-duur ­ 1907 ;

Muusika
Renessanssi Žanrid-heliloojad
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

eelmisest palju elavam. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk on kõigi häälte sisemine ühtsus. 2)Muus. on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkavad lähtuma vokaalmuusika väljendus ja rütm (rütmipilt, keskajal võis olla äärmuslikult keerukas, hakkab seeläbi lihtsustuma). 3)Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Zanrid: Madrigal - kirjalik väike idülliline v naljatlev luuletus; muusikas mitmehäälne armastuslaul, tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistuste rikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. 16. saj kõrgstiilis itaalia laul. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo'ga. Võikski nimetada luulezanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muusikas on

Muusikaajalugu




Kommentaarid (1)

jaanus321 profiilipilt
Jaanus Aas: See aitas mind väga!
17:22 17-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun