Joseph Haydn'ist põhjalik powerpoint presentatsioon. (0)

Sarnased õppematerjalid

18

docx

Joseph Haydn

kohaselt üsna ranged ja mõistuspärased ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus juba sajandi keskel nii muusikasse kui kirjandusse tundeline vararomantiline väljenduslaad. Uus muusikaline keel ootas aga geniaalseid loojaid, kes ühendaks vastandlikud taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus keskisid esile kolm heliloojat- Joseph Haydn (1732- 1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791), Ludwig van Beethoven (1770- 1827), kellele polnud kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikuid. Siiski ei moodustanud nad tavalises mõttes koolkonda: grupp oli liialt väike ja selle kokkukuuluvus nõrk. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel ning kuiogi Haydn ja Mozart nimetasid end headeks sõpradeks ja

Muusikaajalugu

9

doc

Joseph Haydn - referaat

Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid suhteliselt vähe kokku. Hoolimata sellest nimetasid Haydn ja Mozart end headeks sõpradeka ja Beethoven Haydnit oma õpetajaks. Sellest tulenevalt on Viini klassikute "valitsemisaeg" suhteliselt pikk.

Muusika

12

doc

Klassitsism

maski. 18.sajandi keskel tõsise ooperi asemel tõusnudlaulumängja koomiline ooper toovad vaatajaseevastureaalseelu keskele. Koomiline ooper ja laulumäng. Peategelastekäitumineja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenidrõhutavadkontrastinateosepeakonflikti ülevust. 5  VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkisid esile kolm heliloojat ­ Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827), kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikud. Instrumentaalmuusikas on need kolm meistrit eeskujuks ka suurele osale 19.sajandi heliloojaist. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Joseph Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Tema loomind ulatub läbi poole sajandi ja hõlmab kõiki muusikazanre. Mozartist

Muusikaajalugu

8

docx

Muusikaajalugu X klass kokkuvõtted

vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluses sarnanes klassitsism mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18ndal sajandil ent ilminguid võid kohata juba 17ndal sajandil ja ka veel 19nda sajandi kunstis. Muusikas hakkas klassitsistlk stiil välja kujunema 1730ndate aastate paiku. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780-1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. 16. Klassitsismiajastu muusika üldine iseloomustus Klassitsismiajastul muutus muusika sihtgrupp ehk kui varem olid tellijateks peamiselt õukond ja kirik siis nüüd aga hakati muusikat looma peamiselt kodanlastest kuulajatele. Barokiajastu keerukad ning kaunistatud meloodiad asendusid lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiatega. Lihtsustus harmoonia ehk põhiliselt kasutati duuri ja molli

Muusikaajalugu

7

odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beetho ven,Mozart

klassikaline sonaaditsükkel milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: kolmeosaline ja neljaosaline sonaaditsükkel. 18. Sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning vaskpuhkpillirühm. 18) FRANZ JOSEPH HAYDN(1732-1809) Haydn sündis aastal 1732 Alam-Austrias Rohrau külas. Tema isa oli tõllasepp ning armastas muusikat. Haydnil oli hea lauluhääl ning ta pandi õppima Viini Stephani toomkiriku kooripoisina. Toomkoolis oli ta ligi 10 aastat ning viimaks lahkus sealt häälemurde tõttu. Vanemate soov oli, et temast saaks vaimulik kuid see oli talle vastumeelt. Tänu vanemate soovi eiramisele kadus ka nende tugi. Järgneva 10 aasta loomingust on säilinud vähe

Muusikaajalugu

30

docx

Muusika ajastud, õpimapp

muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. · Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud meloodia. Tavalise on mitme teema kasutamine ja järsud kontrastid teemade vahel- avalõik on reeglina jõuline ja sellele järgneb kontrastina lüüriline lõik

Muusikaajalugu

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

keelpillikvarteti poolt. Klassikalise keelpillikvarteti koosseisu kuuluvad järgmised instrumendid: · Viiul I (esimene viiul, violino primo) · Viiul II (teine viiul, violino secundo) · Alt (vioola, viola) · Tsello (violoncello) Instrumentaalkontsert - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Heliloojad: F. J. Haydn (1732-1809) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja

Muusikaajalugu

17

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

II vaatuses läheb O allilma. III vaatuses püüab ta armastatuga lahkuda, aga kuna naine ei tea kokkuleppest midagi, siis ta arvab, et mees teda enam ei armasta, O heidab talle pilgu ja kaotab ta uuesti, kuid Amor toob loole õnneliku lõpu.  Nende koostööst sündis veel 2 ooperit-„Alkestis“ ja „Paris ja Helena“.  Kui varem oli ooperi ajal inimestel kombeks jalutada ja vestelda, siis nüüd jälgiti kogu ooperit pingsalt vaikides. VIINI KLASSIKUD JOSEPH HAYDN (1732-1809) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister. Mozarti ja Haydni varajane looming sündis ühel ajal: Haydnil 30 eluaasta paiku ja Mozartil väga noores eas. I Kujunemisaastad(1732-1761) Haydn sündis 31. märts 1732. Alam-Austrias Rohrau külas. Paar aastat käis ta koolis Hainburgis, kus oli ka kooripoiss. Väidetakse, et tema isa armastas väga muusikat ning mängis harfi. 1740. aastal kutsus Viini Stephani toomkiriku kapellmeister ta kooripoisiks

Muusika ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)