Franz Schubert (0)

Franz Schubert

Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Himmelpfortgrund – 19. november 1828 Viin) oli Austria  helilooja . Oma lühikese , vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1000 teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik , tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut, muutes soololaulud kontsertteosteks ning luues uusi žanreid: soololaulude tsükkel , ekspromt, muusikaline hetk. Romantismiajastu heliloojale kohaselt lisas ta suurele osale oma instrumentaalloomingust programmi. Hetkemeeleolu väljendamiseks lõi ta lühipalu.

Elulugu

Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid. Üheks sealsetest pedagoogiks oli  Antonio Salieri, kes õpetas itaaliaklassitsismiajastu  muusika vaimus. See oli aga Schuberti iseloomule vastukäiv ning tema ja Salieri vahelised suhted ei olnud kuigivõrd head. Ta mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimalustega ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813 . aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu. Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes vabadel hetkedel komponeerimisega. Ta jõudis õpetajatöö kõrvalt luua uskumatult palju. Ainuüksi 1815. aastal, olles kõigest 18-aastane, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missat, 4 laulumängu, keelpillikvarteti, klaveri- ja kirikumuusikat. Peagi tundis Schubert, et õpilastega tegelemine segab teda ning ta lahkus. Ta tunnistas sõbrale: „Muidugi, kui ma komponeerisin, tegi see väike kamp mind nii tigedaks, et ma sageli kaotasin kannatuse.“ Abiõpetaja kohast loobumine tõi talle kaasa tüli oma isaga, kes keeldus edaspidisest suhtlemisest oma pojaga ning lõpetas ka tema rahalise toetamise

Üleminekuperiood

„Üleminekuperioodiks“ Schuberti loomingus nimetatakse ajavahemikku 1818 -1822, kui Schubert tegeles suure hulga klaverimuusika komponeerimisega ning ooperižanris katsetamisega. Kuna isa teda enam ei toetanud, langes Schubert vaesusesse. Tihtipeale päästsid Schuberti näljasurmast tema sõbrad.

Hiline elu

Oma elu viimastel aastatel elas Franz Schubert rahapuudusel oma sõprade juures. Ta töötas pidevalt ja väsimatult, näiteks ühel hommikul olevat Schubert kirjutanud tervelt kuus laulu tsükslist „Talvine teekond “.Vaatamata vaesusele ei tahtnud ta minna tööle, sest ta kartis, et see häirib tema komponeerimist. Nii oli see juhtunud näiteks Bachil ja Haydnil, kuid ka temal endal, kui ta nooruses abiõpetajana töötas. Sõprade sunnil hakkas ta siiski endale töökohta otsima, kuid edutult. Ta loobus talle pakutud teise õukonnaorganisti tööst, kuid oli lühikest aega häda sunnil krahv Esterhazy von Galantha perekonna muusikaõpetaja. Elu lõpus hakkas Schuberti õnn pöörduma . Sõprade initsiatiivil anti 1827. aastal trükki osa helilooja lauludest, mis saavutasid ootamatult kõrge tunnustuse. Mõned neist jõudsid lausa  Ludwig van Beethoveni kätte, kes ütles: „Tõepoolest, Schubertis elab jumalik säde.“ Järgmisel aastal  Viinis  toimunud Schuberti esimene autorikontsert viitas veelgi enam saabuvale õnnele. Kontserdi materiaalne ja kunstiline edu jäid siiski üüriliseks, Franz Schubert suri 19. novembril 1828 süüfilisse. Schubert oli traagilise üksinduse, elu ja surma heitluste, õnnetu armastuse, lüüriliste pihtimuste laulik .

Looming

• umbes 600 soololaulu
  
• 9 sümfooniat (8. sümfoonia - „Lõpetamata“)
  
• 22 klaverisonaati
  
• lühipalad klaverile
  
• Klaveripalad neljale käele ( Fantaasia 4 käele f- moll )
  
• 19 ooperit
  
• 7 missat