Pjotr Tšaikovski (0)

Pjotr Tšaikovski
Pjotr Tšaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nn psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise žanri arendajaks.
Tšaikovski sündis vana kalendri järgi 25. aprillil , uue järgi aga 7. mail
1840. a.  Uuralites , Votkinski külas. Votkinski oli väike maakoht , kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika , mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. 
Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Helilooja iseloomu kujundajaks võis pidada põhiliselt tema perekonda.
1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli , kus tema klaveriõpetajaks oli C. Carell (eestlane!) Ülikooliajal hakkas ta tegelema tõsisemalt muusikaga, õpilased kogunesid tihti muusikatuppa, et kuulata Tšaikovskit, kes mängis väga ilmekalt ja imroviseeris tihti.
1854. aastal suri Tšaikovski ema koolerasse. Tšaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele.
Lõpetanud 1859 . a. õppeasutuse, sai Tšaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest .
1862 . Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse,mille ta lõpetas 1865 aastal hõbemedaliga. Et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde.
Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud  Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks:
kolm sümfooniat
I klaverikontserdi
neli ooperit
balleti "Luikede järv" - mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette.
klaveripalade tsükli " Aastaajad “
1867. aasta kevadsuvel sõitis Tšaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Vend Modesti  kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma . Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus.
Nn Tšaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tšaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi “Vojevood” kirjutamist.
See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma.
Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel “Mälestusi Haapsalust” , mis koosneb kolmest klaveripalast: “Lossivaremed” ,“ Naljand ” ja “Sõnadeta laul”
Aastal  1877  abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tšaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale.
Tšaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen  Nadežda von Meck , kelle annetuste tõttu oli Tšaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele.
Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt  Itaalias ja Šveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi jaSaint-Saënsiga.
1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini – seal asub ka helilooja majamuuseum .
80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks  ooperid  :
"Masepa"
"Võlutar"
"Padaemand"
" Jolanthe "
Balletid:
" Uinuv kaunitar"
"Pähklipureja"
südamelähedaseim žanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose.  
 Tšaikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tröösti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tõepoolest.
Helilooja suri 1893. aastal Sankt -Peterburgis koolerasse.  Tšaikovski tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone. Näiteks on arvatud, et ta tegi kas enesetapu või teda mürgitati, ja veel mitmeid teisi variante . Tema surma kõige reaalsemaks variandiks peetakse praegu arseenimürgitust, ehkki seda ei suudeta enne kindlalt tõestada, kui avatakse Tšaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid.