· Polüsahhariid koosneb suurest hulgast (üle 20) monosahhariididest (n. tärklis, tselluloos) Monosahhariidid · Tavaliselt 5-6 süsinikku (pentoos, heksoos) · Karbonüülrühma (C=O) asukoht alguses on aldehüüd keskel on ketoon · Asümeetrilisel süsinikul on kõik valentsid seotud erinevate rühmadega (SV on neid mitu) · Tekib stereoisomeeria: D (paremale),L (vasakule) · Enamus eluslooduses kasutatavatest heksoosidest on D-isomeerid Tsüklilised monosahhariidid · 5C (furanoos) ja enama süsinikuga (6C = püranoos) monosahhariidid on vesilahuses tsüklilises vormis · Karbonüülrühma -C=O hapnik ühineb mõne OH grupiga ja "ring" sulgub · C1 ehk hemiatsetaal süsiniku (aldehüüdide puhul; ketoonide puhul hemiketaal) juures tekib - või -anomeer (järjekordne stereoisomeer) sõltuvalt kummale poole "ringi tasapinda" jääb OH rühm
Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. Töö etapid 1.2.1 Molisch'i test Süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse tulemuse annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades furfuraale.. Tekkinud
Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva 6 mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (α-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch’i test Molisch’i testiga saab määrata nii mono-, oligo- kui polüsahhariidide esinemist. Väävelhappetoimel suhkrud dehüdreeruvad ning moodustavad kas furfuraale või 5- hüdroksümetüülfurfuraale
Põhineb karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, Fehling). Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone, üldjuhul laguneb süsivesiniku süsinikahel selle käigus, tekib oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas suhkrumolekul ei lagune, produktideks mitmesugused happed. 2. põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksü- metüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisel süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Põhitest, kuna toimib nii mono-, oligo- kui polüsahhariidide puhul. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale.
Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest. Miks? Kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Süsivesikute olemasolu korral tekib nende segus -naftooliga(C10H7OH) kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja lahuse
glükoosi lahust. oranzi värvi ja II katseklaasis Mõlemasse olev lahus tumepunaseks. katseklaasi lisatakse Suhkrute kuumutamisel 2-3 ml Selivanoffi moodustub pentoosidest reaktiivi. heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. 7) Tärklise reaktsioon 5 ml tärkliselahust, 1 Reaktsioonisegu muutus
ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid, kusjuures suhkrumolekuli süsinikuahel reaktsiooni käigus reeglina laguneb ning tekib mitmete oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed (aldoonhapped, uroonhapped). Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 2.1. Molisch'i test Teoreetilised alused Molisch'i testi on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid
oligosahhariidid glükolipiidide koosseisu, osaledes rakk-rakk äratundmises. Polüsahhariidid, nagu tärklis ja glükogeen taidavad organismis varufunktsiooni, taimedes aga nad on ka rakukesta ehitusmaterjaliks (tselluloos, pektiin). Süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad karbonüülrühma esinemisele. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molischi test Molisch'i testi on susivesikute kvalitatiivse analuusi põhitest, positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polusahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glukoproteiinid annavad positiivse Molischi reaktsiooni, kuna tugevas happelises
· Piimhappebakterite käärimise lõpp-produktid omavad mitte ainult head säilivust, vaid ka omapärast maitset, tekstuuri ja aroomi. · Toidu toksilisus võiks ka alaneda fermentatsiooni abil , Nagu marineeritud ingveri tootmisel (GARI) Piimhappebakterite metaboolne aktiivsus · Mesofiilid · Võivad kasvada 4.0-4.5 pH juures, · Tüved vajavad kasvamiseks aminohappeid ja B vitamiini. · Kõik piimhappebakterid toodavad piimhappet heksoosidest. Energiat nad saavad substraadi tasemel fosforüülimise kaudu · Piimhappe L(+) või D(-) . · Näiteks Lb. bavaricus L (+) Saksamaal kasutatakse hapukapsa tootmises · Peab teadma, et D(-) piimhappe ei metaboliseerita inimestel ja seda ei tohi kasutada lapse ja noorte ratsioonis. · Homofermentatiivsed ja heterofermentatiivsed · Homofermentatiivsed : Pediococcus,Streptococcus, Lactococcus ja mõned Lactobacillused toodavad piimhappet olulisena lõpp-
energeetiliseks varuaineks, taimedes on polüsahhariidid ka rakukesta ehitusmaterjaliks. Enamus süsivesikute määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch’i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud
energeetiliseks varuaineks, taimedes on polüsahhariidid ka rakukesta ehitusmaterjaliks. Enamus süsivesikute määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui polüsahhariidid. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hürdoksümetüülfurfuraale. Tekkinud
happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid, andes punase vask(I)oksiidi sademe. Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi ning teisesse 1 ml maltoosi 1.Mõlemale lisasin 3ml Barfoed' reaktiivi, segasin ja hoidsin kuumal veevannil 3 minutit Kus oli fruktoos punane sade tekkis 2 minuti jooksul , kuna fruktoos on taandav monosahhariid. SELIVANOFF'I REAKTSIOON Kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidets heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Reageerides mitmealuseliste fenoolidega annavad värvilisi produkte (kasutatakse ka kvantitatiivseks määramiseks). Seliffanov'i reaktiiv benseen-1,3-diool[C6H4(OH)2] ja katalüsaator FeCl3. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi, teisesse 1 ml glükoosi 2.Lisasin Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin 3.Soojendasin 4 min keeval veevannil
Lisati 3 ml Barfoed'i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade. Maltoos kui oligosahhariid vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal . Mitmealuseliste fenoolidega reageerides moodustuvad nendest värvilised produktid. Selivanoff'i reaktiiv koosneb soolhappest, benseen-1,3-dioolist ja FeCl3- st. O O pentoosid CH furfuraal O O HO CH heksoosid
Hüdrolüüsi protsessi nim inversiooniks , glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu nim invertsuhkruks Barfoed reakts: see reakts võimaldab eristada tandavaid mono- ja disahhariide, kuna happelises kk taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Monosahhariidide reakts Cu(CH3COO)2 ga tekib tumepunane vaskoksiidi sade. Selivanoff´i reakts: suhkrute kuumutamisel, eriti hapete juuresolekul, mood pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kas ka suhkrute kvantitatiivsel määramisel Suhkrute kvantitatiivseks määramiseks kas Selivanoffi reaktiivi, see sisaldab HCl, resortsinooli ja FeCl3 katalüsaatorina. Tärklise reaktsioon joodiga: Tärklistele iseloomulik omadus mood joodiga intensiivselt lillakssiniseid komplekse on tingitud
Lisati 3 ml Barfoed' reaktiivi ja segati ning kuumutati veevannis 10 min. Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi' reaktiiviga (soolhappe, 1,3- benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugevalt punane
Cu(CH3COO)2 kuumutasin keeval vesivannil 10 minutit. Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis tekkis üsna kiiresti põhja erkpunane tugev sade, Mis ühend? (vaskoksiid) maltoosis mitte. Glükoosi lahus jäi selgeks, maltoos muutus tumeornaziks. Järeldus: Katse kinnitas, et fruktoos on monosahhariid ja maltoos disahhariid. 6. Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel (eriti happe osalusel) moodustub pentoosidest heterotsükliline alfehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkinud ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, tulemuseks värvilised produktid. Selivanoffi reaktiiv reageerib kergemini ketoosidega kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust mõlemasse lisasin 2 ml Selivanoffi reaktiivi (soolhape, resortsinool, FeCl3) soojendasin reaktsioonisegu 10 minutit keeval veevannil. Tulemus: Mõlemas lahuses tekkis tume pruun/punakas sade ? kas tõesti
Lisati 3 ml Barfoed' reaktiivi ja segati ning kuumutati veevannis 10 min. Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi' reaktiiviga (soolhappe, 1,3- benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugev punane
teise taandava oligosahhariidi (maltoos). Mõlemasse lisame 3ml Barfoed reaktiivi, segame ja hoiame kuumal veevannil. Fruktoosi lahuses moodustus punane sade, aga maltoosi lahuses ei ole. Järeldus: Fruktoosi lahuses moodustus Cu2O sade, mille värvus on punane. Sade moodustus, sest fruktoos on monasahhariid, mis taandavad vaske nõrgas happelises keskkonnas. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutame ja soojendame keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus punaseks, aga glükoosi lahuses alguses mittemidagi ei juhtu,
Ühte katseklaasi panin ~1 ml fruktoosi lahust, teise sama palju glükoosi lahust. Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin. Soojendasin keeval vesivannil 4-5 min. Välja võttes oli fruktoos punakaspruunikas, glükoos aga lahjem pruunikas. Järeldus Selivanoff'i reaktiiv, mis kujutab endast soolhapet, kontsentreerivaks agendiks resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3 suhkru kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid polükondenseeruvad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvusi punakaspruunist tumepruunini. O pentoosid C O H furfurool O heksoosid HOCH2 C O
Kasutatud ained: I katseklaas: 1 ml fruktoosi lahust II katseklaas: 1 ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi. Töö käik: Soojendame Lahus 10 minutit keeval veevannil. I katseklaasis olev lahus muutus oranzi värvi ja II katseklaasis olev lahus tumepunaseks. Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. Ketosuhkrud reageerivad meelsamini. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Jälgime tärklise käitumine joodi lisamisel. Kasutatud ained: 5 ml tärkliselahust 1 tilk joodilahust Töö käik: Reaktsioonisegu muutus siniseks ning seda kuumutame keemiseni. Kuumutades muutus
Järeldus Kuna fruktoosis tekkis kiirelt punane sade, siis tõestab see, et fruktoos on monosahhariid, samas laktoosis tekkis sade alles pärast hüdrolüüsumist, st laktoos on oligosahhariid. Laktoosis sademe tekkimiseks pidi katseklaasi soojendama kauem kui 5 minutit ehk laktoos pidi enne hüdrolüüsuma monosahhariidideks. 1.2.6. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmesuguste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selivanoff'i reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3- diooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust.
Sade moodustus, sest fruktoos on monasahhariid ning nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. H O +2 HO O + C + 2Cu + 2H2O C + Cu 2O + 4H R R 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub suhkrute kuumutamisel pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võetakse 2 katseklaasi, kust ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus oranzikas-punaseks, kuid
sade (Cu2O), maltoosi lahust sisaldavas katseklaasis sadet ei tekkinud. Järeldus: Glükoos on monosahhariid ja taandab vaske, andes punaka sademe. Maltoos on oligosahhariid ja Barfoed' reaktiiviga positiivset reaktsiooni ei anna; ei taanda vaske ja sadet ei teki. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Kui suhkruid kuumutada mineraalhapete juuresolekul, siis moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Need ühendid reageerivad fenoolidega ja tulemuseks on värvilised saadused. Selivanoff'i reaktiiv koosneb soolhappest, resortsinoolist ja FeCl3-st. Selivanoff'i reaktsioon annab punakaspruuni kuni tumepruuni ühendi. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust ja teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin neile 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin mõned minutid.
Järelikult on fruktoos taandatav monosahhariid. Ta taandab nõrgas happelises keskkonnas vaske. Pikemal seismisel tekkis ka maltoosi sisaldavasse katseklaasi sade, kuna maltoosis toimus glükosiidsideme hüdrolüüs ja vabanenud monosahhariidid (glükoosijäägid) taandasid samuti vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selleks kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab soolhapet, kondenseeritud benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust
oli vask(I)oksiid. Laktoosi lahust sisalduvas katseklaasis muutusi ei toimunud ja sadet ei tekkinud. Järeldus Fruktoos on monosahhariid ja taandab vaske, andes punaka sademe. Laktoos on oligosahhariid ja Barfoed’ reaktiiviga positiivset reaktsiooni ei anna, ehk siis ei taanda vaske ja sadet ei teki. 1.2.6.Selivanoff’i reaktsioon Teoreetilised alused Kui suhkruid kuumutada mineraalhapete juuresolekul, siis moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Need ühendid reageerivad fenoolidega ja tulemuseks on värvilised saadused. Selivanoff’i reaktiiv koosneb soolhappest, resortsinoolist ja FeCl3-st. Selivanoff’i reaktsioon annab punakaspruuni kuni tumepruuni ühendi. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. 10
Lisasin mõlemasse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin, hoidsin kuumal veelvannil mõne minuti. Glükoosilahusesse tekkis punane sade. Järeldus: monosahhariidi lahusesse tekkis punane sade, oligosahhariidi lahusesse mitte. Järelikult on tõestatud, et glükoos on monosahhariid ja laktoos oligosahhariid. 6. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub tugevate mineraalhapete juuresolekul pentoosidest furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega, andes värvilisi produkte. Reaktiivina kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab HCl-i, benseen-1,3-diooli ja FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekib ühend, mille värvus varieerub punakaspruunist tumepunaseni. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse
Jälgitakse Cu2O sademe moodustumist. Monosahhariidide korral peab sade moodustuma 2–3 minuti jooksul. Tulemus: Pärast mõne minutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade. Maltoos kui oligosahhariid vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil.
Tulemus: Kasutasin oma katses monosahhariidina glükoosi ning taandava oligosahhariidina laktoosi. Glükoosi sisaldavas katseklaasis tekkis õrn punakas sade, laktoosi sisaldavas katseklaasis sadet ei tekkinud. Katse õnnestus, kuna katse eesmärk oligi eristada taandavat monosahhariidi oligosahhariidisst. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Kui kuumutada suhkruid tugevate mineraalhapete juuresolekul, siis moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest aga 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega ja annavad värvilisi produkte neid kasutatakse sageli ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Selivanoff'i reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ja katalüsaatorina FeCl3. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega, ühendi värvus võib varieeruda punakaspruunist tumepruunini.
tegemist oligosahhariidiga, kuid lahuse liigsel kuumutamisel tekkis selleski katseklaasis Cu2O sade, sest toimus oligosahhariidi glükosiidsidemete hüdrolüüs ja vabanenud monosahhariidid taandasid vaske. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli suhkrute kvantitatiivne määramine. Töö põhimõte seisneb selles, et suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapetega pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal, mis reageerides mitmealuseliste fenoolidega annavad värvilisi produkte. Katse ehk Selivanoffi reaktiiviks on soolhape koos benseen-1,3-diooliga (C6H4(OH)2), mis on kondenseerivaks agendiks. Töö käik: 1) Valasin ühte katseklaasi 1 ml 1%-list fruktoosi lahust, teise katseklaasi 1 ml !%-list glükoosi lahust. 2) Lisasin mõlemasse katseklaasi 2 ml Selivanoffi reaktiivi, loksutasin, soojendasin keeval vesivannil 4...5 min.
3-4 minutit. Tulemus: Pärast ainete segamist mõlemad lahused olid sinist värvi.Pärast kuumutamist,katseklaasis,kus fruktoos tekkis Cu2O sade.Sade tekkis,sest tegemist on monosahhariidiga.Teises katseklaasis maltoosiga sade ei ole tekkinud,sest maltoos on disahhariid,aga disahhariidiga reaktsioon ei toimu. 6.Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. O Pentoosid C furfurool O H O Heksoosid HOCH2 C hüdroksümetüülfurfurool H
· hoidsin kuumal vesivannil, mitte üle 5 minuti Tulemused ja järeldused: Glükoosi lahusesse tekkis punane Cu2O sade, mis tõestas, et glükoos on taandav monosahhariid. Laktoosi lahusesse sadet ei tekkinud, kuna tegemist oli oligosahhariidiga, mis ei taanda Barfoed' reaktiivi abil vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5- hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida kasutatakse suhkrute kvalitatiivseks määramiseks. Üheks kasutatavaks reaktiiviks on Selivanoff'i reaktiiv, mis sisaldab soolhapet, resortsionooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni käigus tekkiv värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Töö käik: · ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulga glükoosi lahust
4. Millised reaktsioonid olid seotud furfuraali ja 5-hüdroksümetüülfurfuraali tekkimisega? Kirjutage nende ühendite struktuurid ja kirjeldage, millest ning mille toimel nad moodustuvad. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. 6 Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. 5.Milline läbiviidud reaktsioonidest võimaldab kindlaks teha mistahes süsivesiku esinemist lahuses?
kiirelt malaadiks vüi aspartaadiks. Peamiselt troopilised üheidulised rohttaimed. C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida ka siis, kui õhulõhed pole täielikult avanenud. C4 taimedel on väga madal CO2 kompensatsioonipunkt. CAM taimed varuvad CO2 öösiti, kui õhulõhed on avatud. CO2 aktseptoriks oleva ribuloodifosfaadi regenereerimine öösel ei toimu mitte Calvini tsükli vahendusel, vaid see oodustub päevase fotosünteesi käigus sünteesitud heksoosidest. CO2 öise talletamise tagajärjel moodustub suurtes kogustes happeid (eriti õunhapet). Talletatud CO2 lokaliseerub haptete karboksüülrühmas. Päeval malaat desüksüülitakse ja vabanev CO2 assimileeritakse fotosünteesi käigus. Öine CO2 talletamine nõuab energiat sp aeglane kasv taimedel. 10. Fotosünteesi saaduste liikumine taimes, erinevad võimalused. Assimilatsioonivool. IIc HINGAMINE 1. Dissimilatsiooni võimalused
pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt. maltoos (2x glükoos), lak- kondroitiin ja heksoosidest toos (galaktoos+glükoos) dermantaansulfaadid glükoos ja fruktoos 1.3. Omadused Keemilised omadused OMADUSED MONOOSID OLIGOSAHHARIIDID POLÜOOSID Magusus on on ei ole Lahustuvus väga hea väga hea halb või puudub
pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid – desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt. maltoos (2x glükoos), lak- kondroitiin ja heksoosidest toos (galaktoos+glükoos) dermantaansulfaadid glükoos ja fruktoos 1.3. Omadused Keemilised omadused OMADUSED MONOOSID OLIGOSAHHARIIDID POLÜOOSID Magusus on on ei ole Lahustuvus väga hea väga hea halb või puudub
pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt. maltoos (2x glükoos), lak- kondroitiin ja heksoosidest toos (galaktoos+glükoos) dermantaansulfaadid glükoos ja fruktoos 1.3. Omadused Keemilised omadused OMADUSED MONOOSID OLIGOSAHHARIIDID POLÜOOSID Magusus on on ei ole Lahustuvus väga hea väga hea halb või puudub
süsinikuahel reaktsiooni käigus reeglina laguneb ning tekib mitmete oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed (aldoonhapped, uroonhapped). Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad kondenseerumisel fenoolidega (-naftool, resortsinool jt) värvilisi ühendeid (Molisch'i test, Selivanoff'i reaktsioon). 16 1.2.1 Molisch'i test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks, kuna positiivse
Looduslikes 3-7 C aatomit (trioosid, pentoosid jt) Koosnevad 2-st 10-st glükosiidsideme abil seotud monoosijäägist Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul-mass peab 1000-sse küündima Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Nt pentoosidest riboos, ksüloos, desoksüriboos; heksoosidest glükoos ja fruktoos Nt disahhariididest sahha- roos (fruktoos + glükoos), maltoos (2x glükoos), lak- toos (galaktoos+glükoos) Nt tärklis, tselluloos jt. Nt mitmed sidekoelised heteropolüoosid kondroitiin ja dermantaansulfaadid 1.3. Omadused Keemilised omadused OMADUSED MONOOSID OLIGOSAHHARIIDID POLÜOOSID Magusus on on ei ole Lahustuvus väga hea väga hea halb või puudub Kristalliseeruvus olemas olemas Puudub Hüdrolüüsuvus ei ole wolemas
Bakter teeb seda faasivariatsiooni abil, mille käigus bakter muudab O-antigeenide sünteesi eest vastutavaid geene sarnaselt süsteemiga, mida inimene kasutab antikehade varieeruvuse tekitamiseks. Lipopolüsahhariidide sahhariidse osa võib jagada põhimõtteliselt kaheks: polüsahhariidne südamik (core-polüsahhariid) ja O-antigeen. Salmonella polüsahhariidse südamiku osa koosneb ketodeoksüoktonaatidest (KDO), heptoosidest, heksoosidest (glükoos, galaktoos) ja N-atsetüül-glükoosamiinist. Tuum-polüsahhariididid on kovalentselt seotud O-antigeeniga, mis koosneb tavaliselt galaktoosist, glükoosist, ramnoosist ja mannoosist (heptoosidest) ja ühest või mitmest dideoksüsahhariidist. O-antigeen koosneb 4 5 sahhariidsest kordusest, mis on tihti harunenud. O-antigeenne osa on väga varieeruv, näiteks E. coli'l on teada üle 160 erineva O-antigeeni.
annaabi.ee 
