kuna ei sisalda üleliigseid liiteid. Kust Te selle hinnangu võtate? 9) Moodustage ainsuse omastav (kelle/mille?), osastav (keda/mida?), sisseütlev (kellesse/millesse?) ning mitmuse omastav ja osastav järgmistest sõnadest . Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (53 p) 52 p pere hein endine snepper naeris vistrik video leopard Vastused: pere <7:.perre ja peresse> : Pere, peret, perre/peresse, perede, peresid hein <25:heina, .heina; .heinu ja .heinasid> : Heina, heina, heina/heinasse, heinte/heinade, heinu/heinasid .endine <12 ja 13:-se>: endise, endist, endisesse/endisse, endiste, endiseid/endisi .snepper <9:.snepri, .sneprit> : snepri, sneprit, sneprisse, sneprite, snepreid naeris <34:.naeri, naerist>: Naeri, naerist, naerisse, naeriste, naereid .vistrik <19:-riku, -.rikku> Vistriku, vistrikku, vistrikku/vistrikusse, vistrike/vistrikkude, vistrikke video <-de-o; 8> : video, videot, videosse, videote, videoid. .leo
Too kodust kirju vöö! (Poeg toob vöö) Vanapagan:Säh tütreke, kuldvöö, lähme nüüd minema. Vaeslaps:Ei saa tulla, ei ole kingi jalga panna. (Vanapagana poeg jookseb ja toob, nii jätkatakse veel erinevate ehetega. Lõpuks astub vaeslaps saunast välja.) Vanapagan:Astu nüüd tõlda, tütreke! Vaeslaps:Kuhu ma istun? Tõld on tühi. Vanapagan:Sees on, sees on siidisuled, sees on padjad paremad. Vaeslaps:Ei ole ma harjunud siidisulil ja pehmeil padjul istuma, tooge heinu tõlla põhja. Vanapagan:Jookse, poega, jõua, poega, heida jalga enese pärast, naise saad sa naljapärast. Jookse üle Riia Koiva- seal on ilma vööta kuhi. (Poeg jookseb ja on kiiresti tagasi. Järsku kireb kukk ja Vanapagan kaob koos oma kaaslaste ja tõllaga. Vaeslaps läheb koju, kus teda ootab ees talutütar.) Talutütar:Kus sina sellise rikkuse küll said, käisid vargil jah? Vaeslaps:Ei käinud mina vargil. Talutütar:No räägi, kust said, muidu ütlen emale ära.
3. Analüüsi novelli põhjal laste ja vanemate suhteid. Mille poolest erinesid ema ja isa lastekasvatamise põhimõtted? 4. Iseloomusta teksti sõnastust. Leia 6 tänapäeva kirjakeelest lahknevat sõnakasutuse näidet. Vastused 1. Autor kujutab isand Kreeki isekana ja ülbena ehk kõik peab käima nii nagu tema tahab ja teiste suhtes on ta ükskõikne (näide tekstist: Mehed, visake haud kähku kinni; mul kolmkümmend saadu heinu aasal lahti ja näe, äike tulekul!). Ta kujutab pastorit hea jutuvestjana (näide tekstist: ... vaid pastor Tuvi kaldus hoogu ega leidnud enam peatust.). Autor kujutab veel Kreekide lapsi looderdajatena ja ära hellitatutena (näide tekstist: Plikad suitsetavad, joovad, käivad kohvikuis ja restoranes särlatoni keksimas. Ning toad alatasa täis poisse, kellest ei ole võtjaid. Ja poega elata ikka veel, nagu
7. Kumb variantidest on õige? (4 p) 4 p kalake kalakene mõlemad variandid on õiged tilgatult tilgatumalt mõlemad variandid on õiged 8. Moodustage ainsuse omastav, osastav, sisseütlev ning mitmuse omastav ja osastav järgmistest sõnadest. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (53 p) 51 p pere- pere, peret, perre ja peresse, perede, peresid 6 p hein- heina, heina, heina ja heinasse, heinte ja heinade, heinu ja heinasid 8 p endine- endise, endist, endisse ja endisesse, endiste, endisi ja endiseid 7 p snepper- snepri, sneprit, sneprisse, sneprite, snepreid 5 p naeris- naeri, naerist, naerisse, naeriste, naereid 5 p vistrik- vistriku, vistrikku, vistrikku ja vistrikusse, vistrike ja vistrikkude, vistrikke ja vistrikkusid 8 p video- video, videot, videosse, videote, videoid 5 p
Kohtuid nende maal polekski võimalik luua, sest neil puudub o m a arvamus, nende jaoks ei saa ükski asi olla vaieldav- on vaid 'ei' või 'jah'. (Samuti poleks nende keeles piisavalt sõnu, et vaielda või väidelda, sest nende keelel on vaid üks ülesanne anda edasi teateid.) Iga nelja aasta järel saab kokku rahva esinduskogu ja peab koosolekuid viis või kuus päeva. Seal uuritakse ringkondade olukorda: seda, kas neil on külluses heinu ja kaeru, lehmi ja jähuusid. Kui kusagil peaks olema puudus, mida juhub väga harva, siis kaetakse see otsekohe üksmeelse toetuse teel. Samuti määratakse seal kindlaks laste regulatsioon. Kui ühel hiihnhmil on kaks poega vahetab ta ühe teisega, kelle on kaks tütart. Nende kasvatusmeetod mõlemast soost noorsoo jaoks on imeteldav: kuni kaheksateistkümne aasta vanuseni ei lubata neil maitsta kaerateri ja piima ainult väga harva. Suvel söövad nad oma vanemate eeskujul karjamaal
lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest püstaklõõre. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul üigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest- alumisest ja ülemisest- poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ja suits välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lävepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, caid õues asuvad suveköögis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulikke vajadusi. Mööblit leidus tares napilt
Ja siis esmakohtumisel või kui oli karta või loota kohtumist tulevase ämmaga, siis pidi olema ette valmistatud. Ei saanud nii, et ma lihtsalt lähen ja kohtun temaga. Talvel oli lihtne. Siis pandi kaks seelikut selga, siis olid puusad olemas. Pandi kaks paari sukki jalga, siis olid jalasääred olemas. Suvel oli asi juba natukene hullem. Siis kahte seelikut selga ikka ei pane suvel. Siis seoti siia puusade ümber rätikuid ja villaste sukkade sisse pandi kas peeneid heinu või õlgi või lihtsalt rohtu. VEEL PILTE KASUTATUD KIRJANDUS www.flickr.com/photos/perignon/3448476330/ pilt.delfi.ee/picture/365189/ www.osta.ee/6020248 www.erm.ee/vanast/naitus/rahvariided/ katrinakaljuste.blogspot.com/2009/05/muhu-rahvariided.html photos.visitestonia.com/yritusturism/oid-426 eppppp.tahvel.info/.../ah-et-millised-rahvariided-siis-ikkagi-muretseda-seitse- varianti/ www.kadakmari.ee/index.php/lang-et/rahvariided/muhu? www.muhu
VAESLAPS: Ei või tulla, ei ole kirjut vööd peale panna. (Vanapagana poeg toob vöö). VANAPAGAN: Säh tütreke, kuldvöö, lähme nüüd minema. VAESLAPS: Ei saa tulla, ei ole kingi jalga panna. Seni aga sai öö juba poole ligidale ja nüüd olid vaeslapsel kõik ehted käes. Lõpuks astub vaeslaps saunast välja... VANAPAGAN: Astu nüüd tõlda, tütreke! Sees on siidisuled, sees on padjad paremad. VAESLAPS: Ma ei ole harjunud siidisulgedel ja pehmetel padjadel istuma, tooge heinu tõlla põhja. Poeg jookseb ja on kiiresti tagasi. Järsku kireb kukk ja Vanapagan kaob koos oma kaaslaste ja tõllaga. Vaeslaps läheb koju, kus teda ootab ees talutütar. TALUTÜTAR: Kust sina sellise rikkuse küll said, kas sa käisid vargil jah? No räägi siis, kust said, muidu ütlen emale ära. VAESLAPS: Ei käinud. Saunapäeval kuulsin kilinat-kolinat ja näen Vanapagana tõld ukse ees. Tegin risti ette ja sauna ta sisse ei saanud, aga hakkas mind meelitama
Nii lõhkus ta puid istudes ja tavaliselt käis selle juurde mingi jutt. Kord arutles ta, et vanad inimesed on väga tüütud ja nende eest hoolitsemine nõuab vaeva. Et muret oleks palju vähem, kui inimesed jääksid vananedes nii väikeseks, et neid saaks taskus kanda. Teine kord, kui ta sattus ühel suvel mingil moel heinamaale kus me panime kuiva loogu kokku, püüdis meie isa teda tööle panna. Sellest ei tulnud suurt midagi välja. Kui ta oligi ühe sületäie heinu sao juurde viinud, võttis ta pluusi seljast ja puhastas end põhjalikult. Pani siis jälle pluusi selga, viis uue sületäie sao juurde ning kõik algas jälle otsast peale. (Lisa 1, lk 33) Siin on üks tema kuulsamaid luuletusi: Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Sügistööd algasid rukkilõikusega. Rukist lõigati sirbiga, et ükski kõrs kaduma ei läheks. See oli austus leivale. Teisi vilju lõigati vikatiga. Vili seoti vihkudesse. Algul olid vihud põllul ja siis viidi rehetuppa kuivama. Algas rehepeks, mis oli väga raske aegaviitev töö. Reht peksti eriliste puust kootidega, millega viljaterad vihkudest välja peksti. Talvisteks välitöödeks oli metsas puude lõikamine ja palkide vedamine. Regedega veeti kuhjadest heinu koju. Talupoeg pidi käima ka mõisavooris, mis tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. Palju tööd oli talu naisperel. Tuli hoida kodu korras, abistada mehi põllutöödel, talitada loomi, valmistada toitu ja kasvatada lapsi. Talveõhtutel pirrutule valgel naised ketrasid, kudusid kangast ja valmistasid riideid. Mehed tegid puutööd. Igapäevased töö-ja tarberiistad olid valmistatud ise ja peamiselt puust. Lapsed õppisid varakult tööd tegema ja vanemaid abistama.
23. Vokaalivaheldus sõna tüve vokaali reeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga Vokaalivaheldusega moodustatakse käändsõnade mitmuse osastava käände vorme ja omadussõnade võrdlusastmeid. Lühikese mitmuse osastava moodustamine ainsuse osastava käände järgi: TULEB TIGE PENI JA URISEB kändu kände kassi kasse kuuske kuuski A KASS KÕRTSIS EI KÄI U pauna paunu õuna õunu ilma ilmu heina heinu väina väinu A EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT I venda vendi pärna pärni koera koeri hulka hulki sööta sööti külma külmi 24. Abstraktsed käänded nimetav omastav osastav 25. Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid. 26. Tegusõna käändelised vormid: ma-tegevusnimi ta-tegevusnimi
Suits lasti välja madalast uksest. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustunud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid, vaid veidi peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits läks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lävepakud kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares sees, vaid õues asuvas suveköögis. Tavaliselt asus õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal rahuldati ka oma loomulikke vajadusi. Talupoegade mööbel elamutes sees
suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits laks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt
Teisel päeval pidid nad kõik komandandi juures käima allkirja andmas ja öeldi , et luba küsimata ei tohi külast lahkuda . Algul käisid nad keldris kartuleid sorteerimas, siis käisid härjarakendiga naaberkohovsist kartuleid toomas. Peale mai püha läksid nad äestama hobustega, aga hakkas lund sadama ja said lõunaks koju. Uno pandi traktoristile appi, ta oli haakia. Siis olid ainult lint traktorid. Heinaajal aga oli vanaema hobureha peael riisumas, Aino oli heinu kuhja tõstmas suure puuhanguga. Nende brigaad oli: Koigi vallast üks mees, Aino ja üks saksa mees. Riisumas oli neli kohalikku tüdrukut, nemad riisusid heina vaaludesse. Neli härjapaari oli lohistajatega heina vaahedest kuhja juurde vedamas. Nende härgade ajajad olid väikesed 8-9. aastased poisid ja tüdrukud. Nende brigaadis oli kaks Eesti poissi. Vanaema oli järelriisuja ja pidi pärast kuhja ümbruse ilusti korda tegema. Töö algas juba hommikul
B-Tüvi E -- > I kuuske ------- > kuuski õnge ---------- > õngi I -- > E kassi ---------- > kasse pilti ---------- > pilte U -- > E kändu --------- > kände silmu ---------- > silme Kass kõrtsis ei käi.( a, õ, i,ei,äi) A ----- > U pauna---- > paunu õuna----- > õunu ilma------ > ilmu heina----- > heinu väina----- > väinu Eks ämm söö kodus sütt.( o, e, u, ä, ö, ü) A ------ > I koera------ > koeri venda----- > vendi hulka----- > hulki pärna----- > pärni Sööta----- > sööti külma---- > külmi Keskvõrde moodustamine: A --- > E halva ---- > halvem musta --- > mustem U --- > E loiu ------ > loiem järsu ----- > järsem
Tüdruku maja oli nagu maha jäetud. Akendest tuiskas lund tuppa, ahjukivis olid väljas, tuld polnud tuba oli täiesti külm. Ainus asi, mida toast leidis oli Pille Riini voodi, kuhu tüdruk lubas Ekke magama. Ekkele ei meeldinud selline seis Pille Riini majas absoluutselt. Hommikul ärgates läks ta tüdrukule asju ostma. Söögiks ostis pisut liha, leiba, võid, tangu ja jahu, kauples lambi, ahju puid ja hagu, natuke heinu, mõni laud ja naelu, luud, voodisse uued linad. Pille Riini majja tagasi jõudes polnud tüdrukut veel tagasi ning Ekke asus kohe tööle. Tegi pliidi alla tule, pühkis hüti lumest puhtaks, parandas laudadega akna, pühkis lae ja seinad, hütinurgad toppis heina täis, et tuult ei tuleks, voodisse pani uued linad, tegi aknalaua ja sitsist kardinad, ümberringi pritsis lõhnaõli jne. Ta muutis Pille Riini maja hubaseks, kuid kui tüdruk õhtul koju tuli, ei istunud talle miski
Andrese hobused said koplist välja, käisid Pearu kapsaid söömas. Andres tahtis ka Aaseme Aaduga kraavi kahasse kaevata, kuid Aadu polnud kindel, kas ta sinna elama jääb. Mari lõõbib Jussi kallal. Juss tahab Marile näidata, et on kõva mees, ujub üle jõe ja tagasi. Hakkab uppuma, peremees päästab ta, Mari on hirmunud. Krõõt kartis, et elu läheb järjest hullemaks. Algas uute kambrite ehitus. Pearu omad tulid küsimata appi. Ühel õhtul teevad Mari ja Juss heinu, Mari jälle lõõbib, et Jussil on lühike kael ja kõverad jalad. Juss tahab ennast üles puua, Mari lubab talle naiseks minna ja tahab sauna kolida. Krõõdil sündis teine laps, jällegi tütar, Krõõt pidi ise ta ilmale sünnitama ja pesema, kuna oli üksi noorema lapsega kodus. Andres oli pettunud. Krõõt nuttis. Mari räägib perenaisele saunakolimise plaanist. Eespere karjapoiss lõhkus tamme ära, kuna Pearu uputas Eespere maid. Nn sõda Pearu ja Mardi vahel. Pearu
niisama logelemine, ta ei osanud ilma tööta elada, kuna oli juba väikesest saadik talutöid teinud. Maria kasvas üles Kallissaare talus, mis oli väga heal järjel. Tema ema ega isa ei olnud kunagi orjad vaid alati enda peremehed. Nende talus töötasid mitmed teenjad ning kõiki koheldi võrdselt. Ka Maria alustas töötegemist juba väikesest peast saadik. Tema isa ei olnud sellele üldse vastu ning kiitis Mariat hoopis takka. Maria käis koos teenjatega heinu tegemas ning lubas ka neil puhata kui liiga palavaks läks. Kallissaare talus einestasid teenjad pererahvaga ühes ja samas lauas ning söödi sama toitu. Sellest ajast saadik on Maria olnud väga töökas ning austatud. Mitmel korral romaanis tuletab Maria endale meelde, et on Kallissaare Maria ning pärit heal järjel töökast perekonnast. Sellega üritab ta justkui oma enesekindlust suurendada ja ennast tähtsamaks teha. Mõnel korral on ta ka justkui kiitlev oma hea järje koha
üks tüüp istub saanil, saab hobust sealt juhtida, teine tüüp on alguses hobuse kõrval, juhib teda sealt. Miks peavad talli aknad olema võimalikult kõrgel lae või räästa all (vähemalt 3 põhjust): 1)et valgus paremini leviks 2) et valgus hobusele otse silma ei paistaks 3) külm õhk liigub ülespoole? Hobuse joogivesi peaks olema vähemalt 6 kraadi Kui on külmem, siis peaks (mida teha?) kui on külmem vesi, siis jäetakse hobusele suulised suhu või pannakse ämbrisse peotäis heinu 20. Varssumine kestab tavaliselt 10-30 minutit, harva 1-2 tundi Mära ind võib kesta keskmiselt 335 päeva, max 370 päeva. Käestpaaritusel on kõige otstarbekam paaritada mära esimest korda 3. päeval hommikul ja teist korda 5. Innapäeval. Kui hobuse päevane kaerakogus ulatub 6 kg-ni, mida teha kaertega enne söötmist? Kaerale õhtul kuum vesi peale kasutegur hävivad bakterid/seened, tolm jääb kinni. Kui mitmesse kogusesse jaotada kaera kogus? Kolmeks
Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. 4 Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest püstaklõõre. Need olid väga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad ehk õigemini aknaavad olid väga vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse peotäis heinu (Talupoja elamu: Vikipedia). Uksed koosnesid sageli kahest poolest alumisest ja ülemisest.. Kui ülemine pool oli lahti, pääses valgus tarre ning suits läks välja, alumine uks aga ei lasknud õues röhkivatel sigadel tarre tulla. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suveköögis. Õue peal oli suur sõnnikuhunnik, mille peal loomad oma loomulikke vajadusi rahuldasid (Talupoja elamu: Vikipedia). Mööblit leidus tares napilt
kuud,nädalapäevad,pühad,tähtpäevad,aastad, ametinimetused, auastmed, aunimetused,teaduskraadid (nt.siseminister, juuli, küünlakuu,naistepäev, esimene jõulupüha, roti aasta, doktor jne) Tüvevokaal Eelmise Mitmuse silbi vokaal tüvevokaal B-tüvi Mitmuse osastav Erandid a a õ i u ei äi o e u i ä ö ü pauna paunu õuna õunu ilma ilmu heina heinu väina väinu koera koeri venda vendi hulka hulki pärna pärni sööta sööti külma külmi 1.pikki silmi kingi 2.kurje nuie 3.mune 4.välju nelju nim kaks miljonit neli tuhat kuussada kakskümmend viis om kahe miljoni nelja tuhande kuuesaja kahekümne viie os kaht miljonit nelja tuhat kuutsada kakskümmend viit sisse kahte miljoni nelja tuhande kuuesaja kahekümne viide sees kahe miljoni nelja tuhande
Iisak ei tahtnud abilise peale mõeldagi. Brede Olsen uuris mägedes leiduvaid kive. Külla tuli Oliine. Ta teatas, et Oss- Andres enam Ingeri juurde tulla ei julge. Inger teadis, et mees oli paar päeva tagasi ära surnud. Inger muutus Iisaku suhtes aina üleolevamaks. Ta üritas isegi Eleseuse jaoks raha varastada.Ta jäi aga Iisakule vahele ning sellest tekkis suur tüli. Iisak ja Siivert käisid mägijärve juures ja ehitasid lootsiku. Tagasi tulnud märkasid nad, et Inger oli heinu kokku korjanud ja väga alandlikuks muutunud. Neil oli nüüd uus naaber Aksel Størm Helgelanist. Naabermaalapi nimi oli Kuumaa. XV Üle pika aja tuli külla Geissler. Ta märkas kuivanud heinamaad (oli taas põud) ning lasi Siivertil kraave kaevata. Iisak pidi samal ajal renne ehitama. Tema nõuandest oli mõne nädala pärast kasu. Kui Geissler lahkus pandi talle kaasa korralik toidukott. Mees kinkis Leopoldiinele hõbedase tubakatoosi. Kraave tulid vaatama ka naabrid. Akselgi asus enda
Iisak ei tahtnud abilise peale mõeldagi. Brede Olsen uuris mägedes leiduvaid kive. Külla tuli Oliine. Ta teatas, et Oss- Andres enam Ingeri juurde tulla ei julge. Inger teadis, et mees oli paar päeva tagasi ära surnud. Inger muutus Iisaku suhtes aina üleolevamaks. Ta üritas isegi Eleseuse jaoks raha varastada.Ta jäi aga Iisakule vahele ning sellest tekkis suur tüli. Iisak ja Siivert käisid mägijärve juures ja ehitasid lootsiku. Tagasi tulnud märkasid nad, et Inger oli heinu kokku korjanud ja väga alandlikuks muutunud. Neil oli nüüd uus naaber Aksel Størm Helgelanist. Naabermaalapi nimi oli Kuumaa. XV Üle pika aja tuli külla Geissler. Ta märkas kuivanud heinamaad (oli taas põud) ning lasi Siivertil kraave kaevata. Iisak pidi samal ajal renne ehitama. Tema nõuandest oli mõne nädala pärast kasu. Kui Geissler lahkus pandi talle kaasa korralik toidukott. Mees kinkis Leopoldiinele hõbedase tubakatoosi. Kraave tulid vaatama ka naabrid. Akselgi asus enda
pool kummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits laks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt
kuninga-krõõdupäev). Maja kaunistamine Jõuluõled, jõuluheinad Eestis toodi 19. sajandi lõpuni jõuluks talutarre ja samuti äärelinna tubadesse õled, mistõttu vanemad jõulumälestused on tulvil kirjeldusi sellest, kui tore neis oli hullata. Mõnes peres toodi veel 1950. aastatel õled rehetuppa (nagu näiteks ühes Põltsamaa lähedases peres) ja mürati seal noorte ning lastega. Jõukamates peredes toodi tuppa heinu. Mõnel pool on ühtesid toodud jõuludeks ja teisi uueks aastaks. Põhjendatud on teguviisi eeskätt sellega, et Kristus sündis tallis ja ta esimene ase oli sõimes. Kalendritavade uurijad on kaldunud arvama, et üheks põhjuseks karmi talvega Põhjamaades oli põranda soojendamine ja samaaegu ehtimine ning ka viljakuse tagamine. Õlgede toomist on peetud ka keskaegse lossidesse ja kirikutesse õlgede viimise tava reliktiks. Õlgi on jõuluks tuppa toodud ka Soome ja Karjala taludes.
Saak stabiilsem vegetatsiooniperioodil ja ka aastate lõikes. Segus täiendavad üksteist loomadel: varustavad loomi mitmekülgse toitainetega, taimed eri nõuetega mulla suhtes kasulik on liblikõielisi ja kõrrelisi koos kasvatada. Liblik- juur sügavas mulla, kõrrelistel juured pindsed- kasutavad üleval aineid. Arvestada et taimed eri nõuetega mulla, niiskuse, rohumaa kasutuslaad. Niidusegusse võetakse- kõrgekasvulisi pealisheinu, karjamaale- hea ädalasaagilisei alus heinu. Heintaimede bioloogilised ja majanduslikud omadused Arengukiirus 1: Kevadel varase arenguga: Harilik lutsern, hõbriidlutsern, Kerahein, aasnurmikas, ohtetu püsikluste 2: Kevadel hilise arenguga: kastehein, timut 3: Varakult õitsevad: Lutsernid, aas-rebasesaba, kerahein 4: Hilja õitsevad: Punane ristik, timut, kastehein Heintaimede kasvulaad A: pealisheinad: ristik, timut, aruhein, kerahein, ohetu püsikluste, päideroog, aas rebasesaba
poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati tegema läbi katuse ulatuvaid laudadest pustakloore. Need olid aga tuleohtlikud ja enamik talupoegi leppis vana ja ennast pikkade inimpõlvede jooksul õigustanud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid vaid pisut peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits laks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lavepakud hästi kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares, vaid õues asuvas suvekoogis. Tavaliselt oli õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal õiendati ka loomulike vajadusi. Mööblit leidus tares napilt
Aasta kõige pimedamat aega tajuti kui eriti tähenduslikku aega täis maagiat ja tulevikuendeid. Oluline oli ette võtta niisuguseid toiminguid, mis kindlustaksid perele ja majapidamisele tuleviku ka eeloleval aastal. Suvel põllult toodud ja tervena alal hoitud viljavihk toodi jõuluajaks tuppa. Tooja küsis: "Kas jõulud võivad tuppa tulla?" Toas vastati: "Tule ja too jõulud kaasa!" Põrandale laotati nii palju õlgi või heinu, et nende peal magada ja hullata sai. Vanal ajal, kui jõuluvanad Eestimaa kodusid ei külastanud, oli laste ja kogu pere virkuse kontrollimiseks muid võimalusi. Märjamaal oli niimoodi: "Jõuluõhtul toodi meil heinu tuppa, seda tegi meil enamasti sulane. Kui ta heinasületäiega ukse vahele tuli, ütles ta: "Tere õhtust, tere õhtust, kas võtate ka jõulukesi vastu?" Ema vastas: "Jah, võtame." Siis küsiti: "Kas vorsti on? Kas käkki on? Kas liha on? Kas sepikut on? Kas lapsed
Minu hani Minu valge hani täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Minul paha tuju. Hani, tule koju! Muidu tuleb kotkas, oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi) Kapsaaias vana sokk, närib kapsaid, maiasmokk. Sokukesel habe pikk, teine sarv on kõverik, keha paks ja ümarik, saba aga väike. Vana sokk on maiasmokk! Soku kinni püüame, köie kaela köidame. Ei siis kapsaid süüa saa. heinu peab närima. Vanal sokul paha meel, tahaks kapsaid süüa veel. Vana sokk on maiasmokk! Eideratas Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Villad toodud Virumaalt, linad lõunast Läti ra'alt. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, ketrad sina minule? Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas!
Pärnumaal hävis kokku 13 mõisahoonet Pärnu-Jaagupi ja Vändra kihelkonnas (Käru, Lelle, Vana-Vändra, Uue-Vändra[5] (Rõusas), samuti Massu karjamõis); Mõisate rüüstamise ajal hukkus Arthur von Baranoff Peningil ning mõnitati ka Pargi mõisnikku Viktor von Kotzebued, kes peksti läbi ning sunniti osalema mõisa lõhkumises ja kandma punast lippu. Vanamõisa parun Otto von Budberg olevat rakendatud hobuse kõrvale vankri ette ning sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud. Rahutuse mahasurumine Rahutuste likvideerimise ajaks moodustati keisri ukaasiga 24. novembrist ajutine Balti kindralkubermang ja määrati ajutiseks kindralkuberneriks Vassili Sollogub (1848–1914). Eestimaa kubermangu kuberner oli märtsist kuni 13. novembrini 1905 Aleksei Lopuhhin. 13. detsembril 1905 saatis Eestimaa Rüütelkonna peamees parun Eduard Julius Alexander von Dellingshausen telegrammi Venemaa Keisririigi siseministrile Pjotr Durnovole palvega saata
Pärismaalaste kohus on: 1) kümnisemaks, mida nad kohale toimetavad, kuhu isandad soovivad, kuid mitte väljapoole piiskopkonna piire; 2) iga adra pealt 21/2 marka kõlisevat raha, 1 kana ja ühe kantsülla puude vedu; 3) 1 päev künda ,,oma isandatele" omade härgadega ja omal kulul, 2 päeva niita (küll vist aastas, mitte nädalas, nagu U. B. Reg. 559 arvab, isegi kaheldes); 4) iga vikati (resp. vikatitera) pealt 2 koormat heinu; 5) ka odraleemest (virdest) valmistatavast kaljast osa anda oma isandatele; 6) ehitada kirikulossisid ja isandate maju, kui need hävivad tulekahju või vaenlaste läbi; ehitada oma kirikuid ja preestrite maju; 7) sõjakäigud piiskopi kutsel; 8 ) ilmlikus kohtus (asjus, mis ei allu otse piiskopile) seisavad nad oma isandate ees, õigusega apelleerida piiskopile. Kohustuste rida lõpeb märkusega, et kui keegi vabatahtlikult tahab suuremal määral kohustusi täita, tal seks õigus on
Mida siis teha, kui jääda ei saa. * Nii külmas toas ma ei ela, ei sure. Nii külmas toas on vaid mure. Suur mure vaid siia võib ajada juuri. Ta rändab nii aita, kui lauta, kui kuuri. Siis voolab meist kõigist korraga välja ja läheb kapates üle välja. Just sinna, kus sina ei ela ei sure, et püsida elus ja olla vaid mure. * Neiu kahe poisi vahel mõttes murrab pead, kummalt poisilt musi võtta, mõlemad on head. Eesel kahe kuhja vahel, mõttes murrab pead, kummast kuhjast heinu süüa, mõlemad on head. * Nutikas lutikas liugles jääl, maha ta kukkus ja ära läks hääl. Nutikas lutikas haigeks jäi, voodis ta istub ja pissil ei käi. Tulid pioneerid ja tegid pai, nutikas lutikas terveks sai. * Naine on mehe juht, tema valgus, tema elumõte, tema parim mina, tema käskija. Aga kõike seda on ta meest teenides. Nii saab tõeks, mis on kirjutatud: tõeline isand on see, kes teist teenib.
Filosoofiline näidend, aga iseloomulik see, et kõrgfilosoofilisse pruuki tulevad argisus ja kõnekeelsus sisse, ka argised probleemid. Kanti mõtlemist segab naabri kukk, kirbud, lutikad jne. Argisus humoorika kergenduse lisab. Pärimuslik pool: Küüni täitmine 1978 - radikaalne draamatekst, isegi Kõivu kontekstis. Radikaalne selles mõttes, etl äbiv lugu peaaegu et puudub. Inimesed tõstavad heina ja heina ja see ongi näidend. Asju, mida teatris ei saa teha: heinu ei saa saali kühveldada, tegemist rühmatükiga, kus muusikaline printsiip hakkab toimima. Võib siduda ka absurdikirjandusega. 1997 Peiarite õhtunäitus - Soome raadios uudis, kuidas ühel pulmapeol pussitamine ja leidis, et võiks sellest uudisest kirjutada etenduse. 1987 Põud ja vihma. Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl (Aivo Lõhmusega) - esimene täispikk kirjutaud LE keelne. Aines on võetud Kõivu perekonnaloost. Sajandialguse sündmuste jutustamine
Õhuvahe ~30mm Krohv ja värv ~20mm Värvitud vineer 5mm Joonis 2.28 Uuritud elamute olemasolevaid pööningu vahelae lahendusi (M 1:25). 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused Elamute ehitamise ajal oli vajadus ja võimalus pööningu vahelae soojustamiseks väiksem kui praegu. Kunagistes rehielamutes peeti ka loomi ning heinu hoiti pööningul, mis tagas lae suurema soojustakistuse. Praegu on heinad pööningult eemaldatud ja sellega ka soojustustakistus väiksem. Elamu ehitamise ajal lae peale lisatud soojustus (liiv, saepuru, linaluu, heinad ja nende segud savi või lubjaga) ei taga tänapäevastele vajadustele vastavat soojatakistust, kuna soojustuskihi paksus on õhuke (10…20 cm) ja soojuserijuhtivus kõrgem kui praegu levinud soojustusmaterjalidel.
Ka kodu võttis Indrekut vastu võõras koer tigeda haukumisega. Suure vaevaga, tubli malakas peos, pääses ta rehealuse väravateni, avas need ja sulges nad enese järel uuesti, kuna koer jäigi väravate taha tema jälgi nuusutama ja haukuma. Imelikult ja õudselt mõjus Indrekusse see tige võõras koer koduväravas ja kaua lamas ta lakas heintel ristseliti, oodates asjata und. Kui muutlik on ilmas kõik! Viimaks ometi uinus ta ja ei ärganud enne, kui isa tuli keskhommikul hobustele lakast heinu võtma. ,,Ah sina olidki see, kellega koer öösel nii kurjasti tõreles," ütles isa Indrekule. ,,Pidin ikka tulema vaatama, aga uni oli nii magus, ei viitsind. Mõtlesin, et on ta, kes ta on, või ta varas ikka on." Ise ajas ta käed laiali ja kraapis heinu kokku, et käputäit läbi augu hobustele redelisse visata. Ja Indrek, kes istus alles põhul, kus ta maganud, pani esimest korda õieti tähele, kui kange on isa selg küürutades ja kui könksus tema haarakile aetud sõrmed
Kolta- ja koolasaamid kasutasid pükste külge kinnitatud pikemaid nahksaapaid (jiere),mis on tõenäoliselt samojeedi päritolu ja mis moodustasid omalaadsed saabaspüksid. Kangast õmmeldud püksid olid varem valgest või hallist, hilisemal ajal sinisest või mustast kalevist. Põhjapõdra säärenahast valmistati ka kindad, mille sisse peideti kasuka varrukasuud. Kinnaste sees kanti enamasti samuti heinu, harvem kootud kindaid. Uusasukatelt võeti juba varakult üle lammaste ja kitsede pidamine, mis võimaldas kasutada villa. Villasest lõngast kooti käpikuid, punuti ja kooti mitmevärvilisi paelu ja vöid. Kootud kindaid on saamidele tuntud juba aastasadu. Neid kanti kaasas ka suvel, siis olid nad vöö vahel, kaunistatud randmepool allapoole. Oma lammaste villast saadud paksust lõngast kooti ka sukad-sokid, mis meestel ulatusid poole sääreni, naistel üle põlve
kentsakalt kõlava, katkendliku häälega. «Olen ma teid pahandanud?» kogeles Agnes kohkudes. «Ei, aga ma ei tahaks, et teie hiljem iseenese üle pahandaksite.» Päike oli juba looja minemas, kui rändajad ojakese aarde jõudsid, mis siin laisalt metsaheina-maast läbi sirises. Ojakese ligidal seisis üksik heinaküün ja Gabriel leidis järele vaadates, et küünis ei tea mis ajast veel vähene osa heinu järele oli jäänud. «Taevas on meile armuline,» ütles ta rõõmuga. «Mõtlesin juba murega, kust öömaja leida. Tore ei ole küll seegi mitte ja' ara hellitatud junkur Georg tõmbab vist suu veidi krässu, aga vähemalt võib ta nüüd ometigi pehmel asemel ja katuse all puhata. Mina kui truu sulane jään küüni ukse ette valvama.» «Kas teie sugugi väsinud ei ole?» imestas Agnes. «Ei ole.» «Minu jõud on küll lõppemas,» õhkas Agnes väsinult pehme heina sisse langedes. 310
annaabi.ee 
