Arutlus Kas Eesti on heaoluriik? Et otsustada, kas Eesti on heaoluriik, tuleb teada mis see üldse on? Heaoluriik, on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal- majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Peamised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on : vaesuse leevendamine, aktiivne kodanikuühiskond, tasuta igale indiviidile võimete kohase hariduse tagamine, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Heaoluriik loodi üldse sellepärast, et on kaks gruppi inimesi vanurid ja lapsed- kellel puudub kindel sissetulek. Kuna kõik inimesed on algul lapsed ja lõpuks vanurid on kõik täiesti aus, sest ka meie vajame toetust kui saame vanemaks. Kõik inimesed on selles osas võrdsed
majanduslikult enesedistsipliin ja mitte ratsionaalsus 3. Heaoluriigi kujunemise kirjeldus. Sai alguse 19. sajandil, kui oli tekkinud linnastumine ning inimesed ootasid riigilt rohkem, kui seni. Levima hakkas demokraatia (demokraatlik valitsemisreziim) ning samuti kujunes välja kodanikuühiskond. Tänu sellele tingiti heaoluriigi kujunemine, milleks kulus aastakümneid. 4. Iseloomusta heaoluriiki Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ja sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. 5. Heaoluriigi arenguetapid, mida toob tulevik? 20. sajandi keskpaik heaoluriigi lai levik · 1960.- 70. aastad suurenesid teenused ja toetused (heaoluriigi kuldaeg) · 1980. aastad naftahinnatõus majanduse langus, riigieelarve defitsiit, suured kulud, riigibürokraatia paisutamine · 21.sajandi algus heaoluriigi ümberkorraldamine
suhtumine riiki Riik domineerib Minimaalriik Uus aktiivse kodaniku- kodanikuühiskonna üle osalusega demokraatlik riik suhtumine Internatsionalism Konservatiivne Kosmopoliitne rahvuslus rahvuslusse rahvuslus suhtumine Tugev heaoluriik kõigile Turvavõrk abivajajatelePositiivne heaolu ehk heaoluriiki sotsiaalsete investeeringutega riik tuntumad esindajad Olof Palme Milton Friedman Anthony Giddens Willy Brandt Friedrich Hayek Tony Blair kõrgaeg 1960ndad 1980ndad Millenniumivahetus
G3A MIS ON UUSVASAKPOOLSUS? • Radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides • Tekkis 1960. aastate algul • Uusmarksism • Põhiseisukohad:nihilism,anarhism,stiihilisus • Vastandus „vanale vasakpoolsusele“ HERBERT MARCUSE • Vasakpoolsuse isa • Põhiseisukoht UUSVASAKPOOLSUS EESTIS • Sotsiaaldemokraadid • Võrdus • Segamajandus UUSVASAKPOOLSUSE SARNASUSED JA ERINEVUSED UUSPAREMPOOLSUSEGA Sarnasused: • Aktiivse kodaniku ideaal • Suhtumine heaoluriiki Erinevused: • Suhtumine võrdusesse • Suhtumine majandusse • Suhtumine rahvuslusse ISIKLIKUD ARVAMUSED KASUTATUD ALLIKAD • http:// miksike.ee/docs/referaadid2006/ideoloogiad_liis sandre.htm • „Poliitika ja valitsemise alused„ - Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, ... • „Anarhistid“ – Tõnu Trubetsky • https://et.wikipedia.org/wiki/Uusvasakpoolsus • https://en.wikipedia.org/wiki/New_Left
3. Võrrelda tööstus- ja postindustriaalset ühiskonda info- ja teadmisühiskonda (tunnused, iseärasused) Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast · Teenindussektori kiire kasv · Teaduse ja tehnoloogia tähtsustumine · Haritud spetsialistide suur vajadus · Ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum, valitsusse tuleks haarata ka tehnokraate · Tugev keskklass · Tehniline progress lähendab inimeste elustiile · Massimeedia 4. Iseloomustada heaoluriiki ( 3 tunnusjoont/rakendavat meedet) Arengu etapid 2-3 Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused : · Vaesuse leevendamine · Sotsiaalse t õ rjutuse vähendamine · Aktiivne kodanikuühiskond · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel · Tasuta igale indiviidile hariduse tagamine · Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel ·
Majanduses riigi sekkumise vastu, eraomandi ja mõõdukate maksude poolt Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine - prioriteediks Sotsiaaldemokraatia VÕRDSUS – Võrdsed võimalused kõigile Segamajandus Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riigi tähtis roll Kommunism Moodne vasak- ja parempoolsus Üksteisele lähenenud Aktiivse kodaniku ideaal Muutunud suhtumine heaoluriiki Uusvasakpoolsus – kolmas tee Erinevus – Suhtumine võrdsusesse Tänan Kuulamast!
· Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: · Vaesuse leevendamine · Sotsiaalse t õ rjutuse vähendamine · Aktiivne kodanikuühiskond · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel · Tasuta igale indiviidile hariduse tagamine · Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte , aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi · Heaoluriigi õigused on posiitivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist · Kas Eesti on heaoluriik ? · Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroop...
ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: * Vaesuse leevendamine * Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * Aktiivne kodanikuühiskond * Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel * Tasuta igale indiiviidile võimetekohase hariduse tagamine * Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse * Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel * Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi
Heaolu riikide võrdlev analüüs Tallinna Tehnikagümnaasium Ühiskonna õpetus Silver Kalmus 12.a 14.12.12 Heaoluriikide võrdlev analüüs Alustuseks mainiksin ära üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: 1) Vaesuse leevendamine 2) Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 3) Aktiivne kodanikuühiskond 4) Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel 5) Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine Inimõiguste kaitse 6) Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid 7) Kodanike võimekkus tulla oma eluga toime 8) Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi rahastamsieks on progressiivne tulumaks
1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisegaühiskonnas kaasnesid? 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx,Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. 4. Iseloomusta heaoluriiki. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisus on Eesti täna? 10. Mida kujutab endast polüarhia? 11. Mida kujutab endast ühiskonna jätkusuutlikkus? Kuidas seda tagada? 12
5. LOENG 21. Mida tähendab ideoloogia mõiste George Vic järgi? Ideoloogia mõiste George Vic'i järgi tähendab väärtuste, tõekspidamiste süsteemi, millega mõjutatakse ühiskonda. (5 loeng, 2 slaid). 22. Nimetage ja seletage lühidalt lahti poliitilise ideoloogia neli dimentsiooni George Vic järgi Loogika- Ajaline kestvus Ulatus Intensiivsus 23. Kuidas käsitleb uus liberaaldemokraatia: indiviidi, heaolu ja heaoluriiki? Uus parempoolsus või liberaaldemokraatia oli väga populaarne heaoluriigi ideoloogia 1970-80 aastates. Selle tekkimine oli põhjustatud gloobalse majandusliku kriisiga 1972 aastal, kuid samas oli see lähenemine reaktsioon riigi kuulutuste suurenemisele 1960 ndates ning riigi poliitikate edukuse ja mõju ebakindlusele · indiivid: vabadus, iseseisvus, individuaalsus, ratsionaalsus;. Pp5-6 Uus parempoolsus väidab et inimesed on enesekesksed ning hakkavad end pingutama ainult
Ometigi nitas areng hoopis vastupidist. Need riigid, kus rahva heaolule tehti jtkuvalt suuri kulutusi riigieelarvest, suutsid 1980-ndate aastate majanduslangusest kiiremini vlja tulla ning asuvad tna maailma edetabelite tipus nii inimarengu nitajate kui majandusliku konkurentsivime poolest. Selliste maade hulk kuuluvad niteks Soome, Taani, Norra, Kanada. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tnagi, kuid heaoluriigi olulist kokkutmbamist pole kuskil toimunud. Pigem ptakse heaoluriiki mber korraldada, muuta seda thusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks ritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Sotsiaalsed igused ei saa eksisteerida ilma vastutuseta ning igahe enda panustamiseta oma heaolu tagamisse. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid kimas.
Kuidas saab pagulasest eestlane Mina arvan, et pagulasest ei saa kunagi eestlast. Kuna eesti inimesed ja ühiskond ei suuda taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, tavasid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on pagulased aina kasvav probleem. Põgenemise põhjus kodumaalt on euroopa kõrge elatustase ja head elutingimused. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda elama heaoluriiki. Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaeste hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja äraelada. Selline olukord tekitab sallimatust vaeste põgenike vastu. Need samad põgenikud on tihti peale teisest usust ja kindlasti teisest kultuurist, mis põhjustab suuri konflikte ja rahutusi kahe
hukutas kümneid miljoneid inimesi ning arvestades fakti, et ka ükski teine kommunistlik reziim ei ole võimul püsinud ilma inimsusevastaste kuritegude ning demokraatia lämmatamiseta. On ju ka aeg tõestanud, et poliitilised ideoloogiad pole jäigad dogmad, vaid on omavahel hoopis pidevas lähenemisprotsessis. Näiteks on nii vasak kui parempoolsed hakanud inimõiguste ja kodanikuvabaduste kontekstis rohkem rõhutama aktiivse kodaniku ideaali ning lähenemine on toimunud ka suhtumises heaoluriiki. Eraldumas on ka nn kolmas tee ehk uusvasakpoolsus. Minu meelest on see vältimatu, et sellised progressid tänapäeva ühiskonnas aset leiavad ning pigem positiivne. Minu maailmavaadetega ühildub enim liberalism ja vastandub enim natsionaalsotsialism, sest hindan vabadust ja taunin rassismi. Liberalism eelkõige isiklike eelistuste põhjal ja seetõttu, et see on tõestanud end kui püsiv ja arenguvõimeline riigivorm.
maksud. Kaitsevad rahvusliku kapitali huve, pooldavad kaitsetolle ja kvoote. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise ja mittesotsiaalse turvalisusega. Sotsiaalse heaolu tagamisel on esmatähtis traditsiooniliste koosluste roll. Kristlik demokraatia Heaoluriik ja kodanikuühiskond Riigi ülesanne on pehmendada turumajanduse poolt põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas->sotsiaalne turumajandus. Tänapäeval on vasak- ja parempoolsus lähenenud: Rõhutatakse aktiivse kodaniku ideaali Suhtumises heaoluriiki on liberaalid nõustunud selle vajadusega, samas püütakse turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele Uus vasakpoolsus ehk nn kolmas tee leiab, et heaoluriik peaks olema paindlikum ja konkurentsivõimelisem ning nõudma indiviidilt suuremat panust. Erinevused on säilinud suhtumises võrdusesse. Uusparempoolsed leiavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus. Uusvasakpoolsed leiavad, et
Õnnelik lapsepõlv Igal pool maailmas sünnib päevas mitusada tuhat last ning nemad ei saa valida, mis riiki ega mis rahvusesse nad sünnivad. Nemad tulevad ilmale ja peavad saama hakkama, ükstapuha kuhu keskkonda nad sattunud on. Vahet pole, kas laps sünib heaoluriiki või mitte, toime peavad tulema kõik. Osadel lastel saab olema raskem, teistel jälle kergem see lapsepõlv. Laps vajab oma eluea alguses vanema hoolitsust, süüa, juua ning tegevust, kui see on tagatud, siis võib laps olla rahul. Mõndades riikides on need olukorrad halvad ja ka kohati kohutavad, siis võib lapse lapsepõlv muutuda kohati väga kurvaks ja õnnetuks. Näiteks enamustes Aafrika riikides on olukorrad halvad, igapäevase vee ja söögi olemasolu on kohati kaheldav
Sotsiaalne õpetus Protestandid on rajanud haiglaid, kodusid puudega inimestele ja vanuritele, haridusasutusi ja organisatsioone, mis pakuvad abi arengumaadele. Pühendunud protestandismi liikmed oli aktiivsed sotsiaalsetes reformi liikumistes, nagu näiteks: orjuse kaotamine, vanlga reform ja naiste valimisõigus. Vastus „sotsiaalsele küsimusele“ 19-ndal sajandil alustas Saksamaa kantsler Otto von Bismarck kindlustuse programmid, mis viisid tee heaoluriiki(ravikindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, pension jne) Erinevad liikumised -Adventism (kristlik liikumine ,mis kuulub protestantide hulka ja mis viitab Kristuse teisele tulemisele.) -Anabaptist( iseloomustab täiskasvanute ristimist) -Baptism( ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealised kastetakse üleni vette) -Nelipühilus (usuvad Jeesus Kristuse peatset taastulemist, maailmalõppu ja tuhandeaastast rahuriiki.)
Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjused tulid vahele. Eesti liitus demokraatlike riikidega umbes 15 aastat tagasi. Eestis sündis suhteliselt toimiv demokraatlik riik kiiresti ja valutult. Selle üle on põhjust uhkust tunda. Demokratiseerumisest räägitakse nagu loomulikust, paratamatust ning pöördumatust protsessist. Demokraatlikuks eeskujuks sobikski Põhjamaadest Eestile eelkõige Taani, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Seoses internetiga on üles kerkinud ka e-demokraatia, e-demokraatia põhineb kahel asjal elektroonikal ja demokraatial, kus elektroonilised kommunikatsiooni tehnoloogiad nagu näiteks internet, on abiks demokraatlike protsesside täiendamisel ja täiustamisel. E- demokraatia ülesandeks on teha kodanike osalemine avalike poliitikate otsustusprotsessis
Euroopa Nõukokku ning osaleda ERP tegevuses ilma hääleõiguseta. Euroopa rahvaparteis on üksikud liikmed ja toetaja liikmed. Toetaja liikmetel ei ole samu õigusi kui on täiskohaga liikmetel, kuid neid saab kutsuda presidendi poolt osalemaks kohtumistel teatud organisatsioonide või asutustega ERP-s. Eesmärgid ERP-i eesmärk on läbipaistev, tõhus ja demokraatlik kodanikulähedane Euroopa. Kristlikud demokraadid rõhutavad ühiskonna terviklikkust ja solidaarsust ning soosivad heaoluriiki ja mõõdukat sotsiaal-majanduslikku ümberjagamist. Eestist kuulub ERP-i Isamaa ja Res Publica Liit. Struktuur Poliitilised täitevorganid koosnevad juhtidest ja sekretariaadist. Erakonnal on president, kes on poliitiline juht ja esindusisik ja keda abistavad asepresidendid, kõik kongressi poolt valitud. Erakonna peasekretär juhib korraldustöö eest vastutavat sekretariaati ja 4-5 korda aastas kogunevat PES:i koordinatsioonitöörühma, millesse kuuluvad liikmes erakondade ja
Peale seda autor jagab muutuse nelja faasi. Esimene Faas: Päästke tööstus! Püüti kindlustada rohkem töötavat mees ( kes ohustasid seda meest, siis teisi eemaldati tööturult eelpenisonitega , tähtajalised lepingud jne.). Aetii minema tööturult inimesed, kes polnud tööstuses nii tähtsad (tööstus päästeti, aga heaoluriigi kulutused tegelikult kasvasid). Teine faas: Päästke tööstus lähenemine oli probleemne, koormab heaoluriiki (tööturult eemale meelitamine) Faas ka nimi- päästke heaoluriik ja kärpimise esimene laine algas. Karmistati tingimusi, et kvalifitseeruda nendele toetustele (palju sa enne töötasid, milline su panused ja varasem sissetulek oli- see oluline). Muudetki tingimusi hüvitiste saamiseks (nõuti suuremat tööstaazi kui varem, sama ka pensionite kohta ja pandi rohkem seosesse toetused selle
M.Weber jõukuse kasv läbi usu E.Durkheim - tööjaotus vastab sotsiaalse solidaarsuse eest, tähtis oli induism 5. Heaoluriik: Toetused (töötute abiraha, peretoetused, puudega inimeste toetused, toimeetuleku toetused, haigus ja töötushüvitisi) ressursside ülekanne ühest sfäärist teisse 50 % avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Tasuta teenuste võimalus (tervishoid, haridus, munitsipaaleluase,sotsiaalhoolekanne) 6. Heaoluriiki ohustab: suur tööpuudus, vaesus, kuritegevus 7. Demokraatia on teatud valitsemisvorm, kus v6im on rahva käes 1. levikulaine oli 1826-1922, siis v6eti eeskuju lääneriikidest, arvati et siis tuleb majanduslik edu ja see on parim valitsusvorm, 2.levikulaine peale I maailmasõda, 3. Peale II maailmasõda 8. siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid asenduvad demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale 9. demokraatia tunnusjooned:
Need riigid, kus rahva heaolule tehti jätkuvalt suuri kulutusi riigieelarvest, suutsid 80ndate aastate majanduslangusest kiiremini välja tulla ning asuvad täna maailma edetabelite tipus nii inimarengu näitajate kui majandusliku konkurentsivõime poolest. Selliste maade hulka kuuluvad näiteks Soome ,Taani, Norra, Kanada. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänagi, kuid heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. Pigem püütakse heaoluriiki ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaou tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Sotsiaalsed õigused ei saa eksiseerida ilma vastutuseta ning igaühe enda panustamiseta oma heaolu tagamisse. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas.
väliskaubandusest tervishoidu või poliitikasse / rikkamatelt vaesematele) 2. sotsiaalalsfääri vajadused (majandamis ja maksukulusid võib riik suunata erinevatel otstarbetel) nt. kasum suunata majandusse/suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada transpordi- ja sidekanaleid. *tulevik: 1980.aastal tulid kiiresti välja majanduskriisist. head inimarengu näitajad, majanduslik konkurentsivõime. Nt. soome, taani, norra, kanada. Kuid heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse preagugi. heaoluriiki püüdakse ümber korraldada muuta. seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööanjda, mittetulundussektori ning kodanike vahel, sotsiaalsetel õigustel peavad olema vastutajad. Siirderiik Ülemineku-ehk siirdeperiood, kus üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valitsemisega, aga lõppu on keerulisem määratleda
vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Teades millised on heaoluriiki iseloomustavad tunnused võin öelda, et Eesti küll üks heaoluriikidest ei ole. Mina püüan antud memos lähtuda noorema põlvkonna vaatevinklist. Jah, meil on palju lubadusi andvaid poliitike, erakondi, aga mina ei ole siiani nende kasust ega tööst aru(kasu) saanud. Miks on nii, et kui noorte jaoks püütakse elu lihtsamaks teha, lähevad need toetused läbi ainult Tallinna noorte seas? Näiteks, on olemas tasuta Interneti võimalused
tänapäevase pilguga ei olnud neil demokraatia peamisi tingimusigi kõik ei olnud võrdväärsed: afroameeriklastel ei olnud võrdsed võimalused valgetega. Samas ongi demokraatia olnud pidevas arenemises, et ajaga kaasas käia ja püsima jääda. Teiseks demokraatia plussiks võib pidada, selles välja arenenud heaoluühiskonda, mis garanteerib rohkematele inimestele, nii sotsiaal,- kui ka poliitilised õigused. Näitena võiks kasutada Taanit, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Kui Hitler vallutas Teise maailmasõja ajal Taani ning nõudis, et juudid märgitaks kuusnurgaga, teatasid taanlased, et panevad kõik, kuningast alates, endale kuusnurga rinda. See oli julge samm taanlaste poolt kaitsta demokraatlikke väärtusi olukorras, mis ei pruukinud nende jaoks hästi lõppeda.
makse. Samas kui analüüsida sotsiaaldemkoraatliku heaoluriigi olemust teise külje alt, siis ma leian, et riik ei peaks võimaldama pensionärile, kes pole kunagi palgatööl käinud, riikliku pensioni. Minu arvates on see ebaaus, et inimesed, kes ei ole enda elus kõvasti tööd ja vaeva näinud ning makse maksnud saavad riigi poolt toetust nagu saavad need, kes on õiglaselt tööl käinud ja toetused ära teeninud. Analüüsides kolme erinevat heaoluriiki, võin järeldada lähtuvalt enda tõekspidamistele, et jätkusuutlik Eesti peaks olema konservatiivne heaoluriik. Seda just sellepärast, et konservatiivne heaoluriik võimaldab vaesematel inimestel pürgida kõrgematesse kihtidesse läbi enda pealehakkamise ja töökusega. Kuna riik ei panusta oluliselt lastepäevahoidu, siis mõistavad ka ehk naised, et kui pole töökat meest, kes suudaks peret ülal pidada,pole ka mõtet lapsi teha
*Sotsiaaldemokraatlik-iseloomulik põhjamaadele, toetused on kõigile, riik vastutab inimeste heaolu ees, kogutakse palju makse ja maksud suured, rikkamad inimesed maksavad rohkem tulumaksu. *Sotsiaalteenused-isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus *Sotsiaaltoetus-isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus *Sotsiaalkindlustus-pension, haigusrahad jne. 6) Heaoluriigi tulevik-heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 7) Demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus.
hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu.Riik-võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu.Siirdeperiood-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale.Sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elatustaseme igaühele. Liberalism-parempoolne poliitiline ideoloogia , mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust.Sotsiaalne lõhe-suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjused võivad olla majanduslikud,regionaalsed või kultuurilised.Sotsiaalne mobiilsus-inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis.Sotsiaalne straatium-sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria
kõigile(inimõigused, tasuta haridus ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd), majanduse pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse, tagab igale inimesele väärika elatustaseme. Vasak- ja parempoolsus on üksteisele lähenenud, laenates ja segades oma põhimõtteid ja seisukohti, mõlemad rõhuvad aktiivse kodaniku ideaali, suhtumine heaoluriiki, uusvasakpoolsus, mida tuntakse ka kolmanda teena, leiab samuti et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Erinevused vasak-ja parempoolsete vahel on säilinud suhtumises võrdsusesse. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim, Otto von Bismarck 1880. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate perekonnaliikmete vajadused, saab kõrgemat kompensatsiooni vanaduses, tunnusjooneks
Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatud tulemus Kasutatakse vägivada Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks 9. iseloomusta heaoluriiki, selle tunnuseid · mudelid: · sotsiaaldemokraatlik(skandinaavia maad,) suured toetused kõigile · liberaalne heaolumudel(USA), ise kogutakse endale kapitali · konservatiivne(Saksamaa), toetab spetsialiste · tunnused: Ressursside ülekandmine valdkonnast valdkonda · pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks 10. Missugused on heaoluriigi funktsioonid ja eesmärgid?
· Euroerakonnaks nimetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide erakondade katusühendust. · Euroerakondade tegevus põhineb liikmeserakondade esindajate koosolekutel ja otsustuskogudel, poliitilisel juhtkonnal ja sekretariaadil. · Euroerakondi võib pidada liikmesriikide euroopastumise keskseks mõjutajaks. Liikmed ja koostöö korraldus · Alates Teisest maailmasõjast on sotsiaaldemokraadid mänginud olulist rolli valitsustes, asudes ülesehitama heaoluriiki. · Heaoluriigi kriisiga aastal 1970 hakkas sotsiaaldemokraatia aga liberaliseerumam väärtustades eneseteostust ja-väljendust, aktiveerimisele suunatud riigivõimu ja vähemuste õigusi. · ESP praegune president on Poul Nyrup Rasmussen Taani Sotsiaaldemokraatlikust Parteist. · ESP liikmeid võib leida kõikidest tähtsamatest Euroopa Liidu institutsioonidest. · ESP fraktsiooni liider on Martin Schulz Saksa Sotsiaaldemokraatlikust Parteist.
ja legaalselt tegutsevad erinevate poliitiliste vaadetega erakonnad ja mitmed kodanikuorganisatsioonid, kelle arvamust võtavad kuulda võimulolijad; tagatud sõna- ja eneseväljendusvabadus. Iseloomusta Eestit peale NL-i kokkuvarisemist. Kas siirdeperiood Eestis on juba lõppenud? Põhjenda. (siirdeühiskond) Siirdeperiood Eestis on juba lõppenud, Eesti on jõudnud infoühiskonda. Nii enne, kui ka praegu heaoluriiki hästi palju kritiseeritakse. Leia ka sina mõningad heaoluriigi nõrgad kohad. (heaoluriik) Kui on palju töötuid, peab riik maksma palju töötuabirahasid, kuid töö võib siiski tegemata jääda. Heaoluriik on hea küll kodanikule, kuid riigile endale võib olukord muutuda väga raskeks, kui pole süsteem korralikult läbi mõeldud. Kas sotsiaalne ebavõrdsus on iseloomulik igale ühiskonnale? Kuidas sa arvad, kas sotsiaalse võrdsuse saavutamine (nö klassivaba ühiskond) on võimalik
- majanduses ollakse riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt - kaitstakse eeskätt rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve. - esmatähtsad on traditsioonilised kooslused suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandjate roll - - riik tegeleb pigem füüsilise turvalisus tagamise kui sotsiaalse turvalisuse. SOTSIALISM vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elatustaseme igaühele. Põhiseisukohad: - keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile, st. - ühiskond peab tagama igale oma liikmele võimaluse saada haridust, omandada elukutset, leida tööd, edasi sõltub heaolu juba sellest, kuidas keegi ühiskonna pakutud väljavaateid suudab realiseerida - majanduses pooldatakse segamajandust - majandust reguleerib valitsus, maksusüsteemi abil
Inimesed hakkasid linnas elama, lapsed ja vanurid hakkasid vajama toimetulekuks rohkem ühiskonna abi. Toimusid ka kodanlikud revolutsioonid, kujunes välja kodanikuühiskond, kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasid tegelema sotsiaal-majanduslike probleemidega. Eelnevalt võib rääkida heaoluriigist Saksamaast juba 1880. aastatest, heaoluriigi sünd Põhja-Ameerikas seostub F.D Roosevelti uue kursi poliitikaga. 4. Iseloomusta heaoluriiki. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi, püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust, majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega. Tunnused: ressursside ülekandmine, pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
palgatöötajad.Kes teenib rohkem, on paremini kindlustatud, vanurid ja lapsed pere mure. Sotsiaal-demokraatlik- pakutakse sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust v ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele. Liberaalne – (USA , JAAPAN). Igaüks on oma õnne sepp, riigi ül. Tagada kõrge töötasu. Maksud on madalad, raha jääb kodanike kätte. Toetust makstakse ainult vaestele. 6. Heaoluriigi tulevik. Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. 7. Demokraatia tunnused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm nõet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. 1) võimude lahusus: igas riigis 3 võimu: seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kotuvõin-kohus. Montesque- esimene kes rääkis võimude lahususest.
majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigis ühendub turumajandus sotsiaalse õiglusega. Riigil tuleb tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine Inimõiguste kaitse Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid Kodanike võimekkus tulla oma eluga toime Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi rahastamsieks on progressiivne tulumaks
Valitsus reguleerib majandust, maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama iagel inimesele väärika elatustaseme. Tänapäeval on vasak- ja parempoolsus üksteisele lähenenud. Mõlemad on hakanud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali. Kodanikul pole mitte ainult õigused vaid ka kohustused. Teine muutus puudutab suhtumist heaoluriiki. Tänapäeva ussparempoolsed küll kritiseerivad seda, end nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid ka sotsiaalteenustele. Uusvasakpoolsus( kolmas tee) leiab , et heaoluriik peaks muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Erinevused vasak- ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed väidavad, et elatustaseme peab määrama indiviidi isiklik pingutus.
See soodustab haritud elanikkonna teket, kes kunagi peaksid riigile raha teenima hakkama ja seda riiki tulevikus juhtima hakkama. Tasuta haridus on kindlasti investeering tulevikku ning selle rolli heaoluühiskonna kujunemisel ei saa alahinnata. Ideeliselt tagab haridus parema tuleviku ja väljavaated elule, mis heaoluühiskonnas tähtsal kohal on. Paraku praegusel hetkel kaaluvad negatiivsed asjaolud positiivsed üles ning seetõttu ei tunnustata Eestit kui heaoluriiki. Eesti on küll suuri samme heaoluriigiks saamise suunas astunud, aga nagu ka eelnevalt mainitud, siis praegu on Eesti jaoks heaoluriigi staatus veel soovunelm, mille kallal usinasti töötatakse. Jällegi jääb kõlama fakt, et Eesti on post- kommunistlik riik, mille areng on alles algusjärgus, sellist stabiilsusmomenti nagu Soomes, Norras ja Rootsis veel tekkinud pole 25. taasiseseisvumisaastaga. Suund, mille suunas Eesti
Märter – Uskumuste/arusaamade tõttu vägivaldselt hukatud isik Ideoloogia – Maailmavaade/poliitiline õpetus Alternatiivideoloogia – Mittepoliitiline õpetus nt. Feminism Konservatism – Parempoole poliitiline ideoloogia, mis väärtustab traditsioonide säilimist Liberalism – Parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust. Sotsiaaldemokraatia – Vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elatustaseme kõigile Sotsialism – Poliitiline ideoloogia, mis kaitseb vaeste huve rahumeelselt Kommunism – Vasakäärmuslik poliitiline ideoloogia, kus puudub sotsiaalne tugi ning tähtsal kohal on töölisklass Natsism – Paremäärmuslik poliitiline ideoloogia, mis toob tähtsale kohale rahvuse ülistamise ja ühtsuse, tihti vihates teisi rahvusi (Hitleri partei) Fašism – Äärmuslik poliitiline ideoloogia, mis väärtustab muistset kulutuuri ning
kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx, Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist linnas elas üha enam inimesi, lapsed ja pensionärid vajasid toimetulekuks ühiskonna abi 4. Iseloomusta heaoluriiki. Reguleerib majandust ja täidab sotsiaalseid ülessandeid. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? abi II maailmasõja kaotuste eest 1960 70 teenused ja toetused suurenesid lääneeuroopas kolmandik riigieelarvest sotsiaalkuludessse naftahinnatõus tekitas majanduskriisi riigid mis jätkasid sotsiaalvaldkonna rahastamist tulid varem majanduskriisist välja 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutumatult seotud? Miks?
· Kollektiiv ja kogukond on üksikisikust tähtsamad · Väärtustatakse traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali 2. Sotsiaalliberalism · Riigi sekkumine majandusse on suurem · Sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile 1 3. Kristlikud demokraadid · Konservatiivide mõõdukas haru · Pooldavad mõõdukat heaoluriiki ja korralikku sotsiaalpoliitikat Vasakpoolsus e. sotsialism · Eesmärgiks sotsiaalne võrdsus · Levinuim vool sotsiaaldemokraatia · Kõigile võrdsed võimalused · Tugev sotsiaalkindlustussüsteem e. panustamine avalikku sektorisse · Tulude ja kulude ümberjaotamine e. rikkamad peavad maksma kõrgemaid makse, et vaesematele tagada toetused · Segamajandus · Palju riigiettevõtteid Äärmusideoloogiad
peremaja tüüpi küladeks, kus abivajajatele saab pakkuda parimat hoolitsust. 8.Igale vajajale võimalikult võrdväärse abi tagamine. Sõltumata sellest, kus inimene elab, peab igaüks teadma, et talle tagatakse kindlal tasemel sotsiaalabi. 9.Võimaluste loomine paindlikumaks ja kvaliteetsemaks elukorralduseks pensionipõlves. 4. SUHTUMINE SOTSIAALSESSE ÕIGLUSESSE JA HEAOLURIIKI Reformierakond leiab, et kõigil peavad olema võrdsed võimalused ennast teostada ja ka näiteks astmeline tulumaks on välistatud, sest leitakse, et rikkaid pole vaja vaesemaks teha, vaid vaeseid on vaja rikkamaks teha ning seda saab saavutada mitte suurte toetuste, vaid eduka majanduse ja enda ettevõtlikkusega. Tähtis on individuaalsus, igaüks seisab iseenda eest, riik loob vaid võrdsed tingimused ja teeb inimesele kõik võimalikult lihtsaks. Samas on nende eesmärgiks on salliv ja
oli arvestatava sõjalise jõuga riik. Soome neutraliteet on olnud aga mõjutatud soovist vältida konflikti Nõukogude Liidu ja Venemaaga. Tänu selle pikaajalisusel ja vabatahtlikkusele on neutraliteet juurdunud sügavamalt rootslaste eneseteadvusesse. Rootsis on väljakujunenud selgelt neutraliteet ja rahupoliitikat toetav avalik arvamus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud hoiduda mõlemast maailmasõjast ja sõjakahjude puudumine on olnud Rootsi majandusarengut ning heaoluriiki soodustavaks teguriks. Tänu neutraliteedi ja rahupoliitika mudeli edukusele on Rootsi pärast II maailmasõda asunud rahupoliitikat propageerima globaalsel tasandil, osaledes aktiivselt ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuses. Rootsi on seal omandanud rahuvahendaja ja läbirääkija rolli. (Rolenc 2013: 11) Neutraliteedipoliitika ei tähenda seda, et Rootsi ja Soome ei teeks teiste riikidega kaitsepoliitilist koostööd. Rootsi puhul on see edukalt toimunud läbi bilateraalse koostöö
turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti on sotsiaalriigil ka kohustus tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust (Vikipeedia). Heaoluriigi tekkega peaks kaasnema ka üldise elatustaseme tõus ning suurenema keskklassi osa ühiskonnas. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused on järgmised: Vaesuse leevendamine, Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, Aktiivne kodanikuühiskond, Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel, Tasuta igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine, Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse, Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel,
Vaesuse vähendamiseks on vaja vähendada sellise käitumisega inimeste levimust. Poliitilineteooria väidab, et vaesus on poliitiline tulemus, mille taga on võimusuhtes ja kollektiivsed valikud ressursside jaotamisel. Kollektiivsed poliitilised osalejad koondavad vähem soodsas olukorras olevad klassid ühiste huvide ja ideoloogiate ümber. Seejärel moodustavad sellised rühmad ametiühinguid, valivad vasakpoolseid parteisid ja laiendavad heaoluriiki. Vähem soodad olukorras olevate rühmade heaolu on kesksel kohal. Seetõttu on töölisklassi ja vaeste jaoks hädavajalik siduda ja meelitada mõnda keskklassi tegeliku poliitilise võimu saavutamiseks. Vaesus on väiksem rikastes demokraatlikes riikides, kus vasakpoolsed parteid on valitsust kontrollinud, ametiühingute liikumine on suurem ja parlamentides on suurem osa naistest. Stabiilne ja pikaajaline demokratiseerimine seotud madalama vaesusega, kui ka
Rahvas paistab üldiselt silma väga hea tervise poolest; ka väikelaste suremus on erakordselt madal. Kirjaoskus on praktiliselt 100%- line, peaaegu kogu elanikkond on omandanud keskhariduse. Äärmist vaesust ei kohta Norras kuskil, suhtelise vaesuse määr on teiste OECD riikidega võrreldes madal. Norra SKT ühe elaniku kohta on kõrge ning jõukus jaotub rahva seas suhteliselt ühtlaselt. Kõigis ühiskonnasfäärides valitseb sooline võrdõiguslikkus. Et loodud heaoluriiki alal hoida, on Norras kasutusel üldine avalik tervishoiusüsteem, mida rahastatakse maksudest ja riiklikust kindlustusskeemist. Süsteem on mõeldud kõigi kodanike ja elanike jaoks ning pakub hulgaliselt sotsiaalseid hüvesid. Nii avalik kui eratarbimine on 20. sajandi algusest saati tugevalt kasvanud. Viimaste kümnendite jõukus on saavutatud eelkõige Põhjamerest leitud nafta ja maagaasi ammutamisega. Üha
haldust ning esindada riiku rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. 37. Millised on liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omased tunnused? Liberalism Väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust. Konservatism Väärtustab traditsioone ja varanduslikku kihistumuse säilitamist. Sotsiaaaldemokraatia Väärtustab võrdseid võimalusi ja tugevat heaoluriiki, mis kindlustab väärika elutaseme igaühele. 38. Võrdle liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omaseid tunnuseid. Too välja erinevusi. Ala mõtle ise. 39. Kuidas paiknevad eesti erakonnad parem-vasak skaalal?
Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikas.. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ka inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdse võimaluse osa saada ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Üks heaoluriiki iseloomustavates tunnustest on igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine. Oma töös valisin teemaks Eesti naaberriigi Soome hariduspoliitika . Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ja ajalootraditsioonid. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud,
Sedalaadi tõsimeelsete kriitikute tekstide kõrvale sobib ilusasti Peeter Helme lõbus artikkel Eesti Ekspressis, kus ta toob välja kümme põhjust, miks me Oksaneni vihkame: üks neist, et me pole teda lugenud, teine, et oleme kadedad, ja nii edasi. Kui ,,Puhastus" poleks ülemaailmne bestseller, ei huvitaks Eestis kedagi, kas seal on paarikuised faktivead või mitte. Stig Larssoni ülemaailmselt ülipopulaarse kriminaalromaanide sarja ,,Milleenium" tegevustikus tuleb ülimasse heaoluriiki Rootsi kõik, mis halb ja kole ja paha, justnimelt Eestist. Aga miks me selle puu all ei haugu? Põhjus, miks mina varem ,,Puhastust" ei lugenud, oligi seesama klähvimine. See klähvimine, mis sind äratab öösiti maakohas isegi siis, kui sul endal koera pole. Mul oli väga selge pilt sellest raamatust ja tegelastest ja süzeest veel ammu enne, kui ma seda lugesin. Nähes esimest korda ühe inglise keelse väljalaske kaant, vaatasin ,,Puhastust"
siis, kui ta pole oma elu jooksul päevagi tööl käinud ega sotsiaalkindlustusmakseid teinud. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Vasak- ja parempoolsus on lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused vaid on ka kohustused. Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee näeb heaoluriiki paindlikumana ja konkurentsivõimelisemana, nõudes üksikisiku suuremat panustamist. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Erinevused on säilinud suhtumises võrdsusesse: uusparempoolsed väidavad, et üksikisiku isiklik pingutus määrab tema elatustaseme; uusvasakpoolsed väidavad, et riigi mure on leida inimesele töö, teha kättesaadavaks tööturul nõutav haridus, kontrollida palgapoliitikat. (vt. õ. lk
annaabi.ee 
