Kas Eesti on heaoluriik? Eesti on üldse heaoluriik või mitte ,sest oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi koheselt heaoluriik. Heaolu mõiste on keeruline ja ehk ähmanegi ning selle mõiste tähendus on igaühe jaoks erinev. Täpselt sama defineerimatu on inimväärne elu ja toimetulek. Ühe jaoks algab inimväärne elu Mercedese omamisest, teisele piisab sellest, kui lastel on kõht täis. Kuid tänaseks päevaks on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et selle kodanikel oleks üha parem heaolu ja selleni on Eesti arenenud väga kiiresti. "Lääneriigid on palju paremad kui Eesti
Ühiskonnaõpetuse teemad ja nende vastused. Ecce Erkmann, 12.klass 1.Kas eesti on heaoluriik? Eesti püüdleb iga hinnaga heaoluriigi staatuse poole. Kas see siis tähendab, et me ei või seda juba praegu olla? Kui välja mõeldi auto ei jäädud lihtsalt sõiduki juurde, mis kulgeb edasi aeglasemalt kui hobune vaid leiutist hakati täiendama. Samuti täiendatakse ka riiki, seaduseid, arengut erinevatel aladel. See on progress. Oleks vale öelda, et inimeste heaolusse investeerimine ongi heaoluriik. Muidugi see piir on peenike ja ehk ähmanegi. Tegelikkuses on Eesti näinud ja näeb ka edaspidi vaeva, et selle kodanikel oleks heaolu. Asjatundjad leiavad, et Eesti areneb väga kiiresti. Meie oma spetsialistid käivad mööda ilma näpunäiteid jagamas. Mis on meil viga kiiresti areneda? Meil on lähedal head ja abivalmid näidismaad nagu Soome, Taani ja Saksamaa, kes on tänasele Eestile oma arenguga eeskuju andnud.
Kas Eesti on heaoluriik? Kui ütleme heaoluriik, mõtleme sellist riiki, mis garanteerib kodanikele nii poliitilisi, kui ka sotsiaalseid õigusi. Heaoluriik ei mõjuta otseselt turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. Eeldame ka rahakoti paksusest sõltumata võrdseid võimalusi osavõtul ühiskonna üldise heaolu saavutamiseks. Lihtsaim arusaam heaoluriigist oleks justkui üksusest, kus on inimestel hea elada. Siit tekib küsimus: ''Kas me saame nimetada Eestit heaoluriigiks?'' Eesti riigis toimib maksusüsteem. Kõik maksavad makse võrdselt ning edasi toimub
sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Heaoluriigis ühendub turumajandus sotsiaalse õiglusega. Riigil tuleb tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine Inimõiguste kaitse
Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm) - seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Mitmesugustele sotsiaalpoliitika meetmetele vaatamata pole ükski heaoluriik suutnud vaesust likvideerida, kuigi selle vähendamisel on edu saavutatud. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitkasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Siin võib vastandlike näidetena tuua liberaalse USA ning sotsiaaldemokraatliku Skandinaavia. Ameerika Ühendriikides elab alla vaesuspiiri pidevalt 15 18 protsenti rahvastikust, sh 27 protsenti vanuritest ja 20 protsenti lastest, Skandinaavias on need näitajad ainult 23 protsendi ringis
Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
demokraatia näib aeglane ja populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemise ja kindla käe loosungid. Samuti toob üleminek ühelt ühiskonnatüübilt teisele kaasa majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase langeda võib küsimuseks valitsuse tegevus, kas tark majandus või populistlikud otsused. Probleemiks ka reformide ebaühtlane tempo, põhiseaduse ja valimiste reformid kiired, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt. o Heaoluriik RIIK, MIS SEKKUB TURUMAJANDUSSE NING TULUDE JAOTUMISSE, ET LEEVENDADA SOTSIAALSETE TEENUSTE JA VÄLJAMAKSETE ABIL TURURISKIDE MÕJU INIMESTE TOIMETULEKULE. Heaoluriigid tekkisid kahe ühiskonnamuutuse tõttu: · Tööstusrevolutsioon tegi valitsevaks vabrikutöö, mistõttu muutus leibkonnamudel, üksi jäid vanurid ja lapsed, kes vajasid riigi abi varem, agraarühiskonnas kandsid
Terrorism Riikide vahelised konfliktid. Muuta efektiivsemaks Diskrimineerimine. julgeolek. Vaesus, mahajäämus. Ennetamine. Elatustaseme tõstmine Vaesuse vähendamine. Läbirääkimiste pidamine. Heaoluriik Heaoluriik püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Tunnused: o Ressursside ülekandmine o Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Mudel Konservatiivne Sotsiaal Liberaalne demokraatlik Tunnused Suunatud töötavale Kehtib võrduse, Oluline on inimeste inimesele
Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada. Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini "elukvaliteet" juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
Valitsuse ülesanne on jälgida, et ükski olemasolevatest lõhedest ei muutuks domineerivaks. Heaoluriik. Heaoluriik - riik, mis tungib majandusliku tootmise ning jaotamise protsessidesse, selleks, et pehmendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimeste toimetulekule. Heaoluriigi peamiseks tunnuseks on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriigis läheb 40-50% riigi kuludest sotsiaalsfääri vajaduste rahuldamiseks. Algselt oli heaoluriik mõeldud nendele inimestele, kes ise ei jaksanud ennast ülal pidada vanurid, invaliidid. Et taolisi inimesi ülal pidada vajas riik raha ja sellepärast hakkas riik ettevõtjatelt ja töötajatelt nõudma sotsiaalmaksu. 20. saj lõpuks selgus, et heaoluriik on mõeldud ka arvukale keskklassile, sest keskklassi kuuluvad inimesed võisid samuti kannatada tööpuuduse, haiguste ja invaliidistumise all ning
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
suundumusi, paljude seniste suhtumiste lõppu? Ning et Looja ise on nende näol sekkunud, kuna inimesed ei suuda muidu oma sõgedusi lõpetada? Kes nii usuvad, neile on indigolapsed reaalsus, mis ei tohiks jätta ükskõikseks. Kes jagavad rohke kriisikirjanduse seisukohti Õhtumaade üldisest allakäigust, neile võiks indigolaste tulek olla valguskiir, väljapääs. Ent seda vaid juhul, kui neist kasvatada loojad, mitte hävitajad. Seda kõike võib ka mitte uskuda ning ametkondade poolelt, kes tunnistavad vaid klassikalisi teadusuuringuid, ilmselt see nii ongi. Tõsiasja, et lapsed ja lapsepõlv on teistsugused, tunnistavad aga praegu ka arenenud maade akadeemilised ringkonnad. Nii on loodud terveid teadussuundi toimuva uurimiseks. Miks on lapsepõlv teistsugune? Maailm, millesse sünnivad tänased lapsed, pole kunagi enne niisugune olnud. See hakkab vormima inimest, kes maistest asjadest veel midagi ei tea.
arvatud. Ka ei kuulunud valdadesse linlased. Algul olid vallad väga väikesed, ajapikku neid ühendati suuremateks. Iseseisvunud Eesti Vabariik sai Vene impeeriumilt päranduseks segase haldusjaotuse ja seda hakati pisitasa ümber tegema. 1920. aastal loodi kaks uut maakonda - Valgamaa ja Petserimaa. Teiste maakondade piire parandati ja õgvendati. Suurim selline muutus toimus 1938. aastal, mil Karksi ümbrus viidi kauge Pärnu alluvusest Viljandimaa koosseisu. 1940. a. juulis pidi Virumaast eraldatama Alutaguse maakond, kuid Nõukogude okupatsioon tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Lisaks 13 linnale loodi Eesti Vabariigi alguses veel alevid, mille omavalitsuslikud õigused meenutasid linnade omi, kuid olid veidi piiratumad. Mõned alevid said aja jooksul linnaõiguse. Jätkati valdade ühendamist, valdadele allutati kogu maarahvastik. 1938. a. viidi läbi valla- ja linnareform
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
alandavalt. Kui nüüd mõelda Eesti reklaamidele, siis enamik neist on just sellise sisuga, nagu § 8 punkt 1 seda keelab. Väga raske saab olema reklaamide liigitamine lubatuteks ja lubamatuteks, sest piir sellel teemal on väga habras. Ühtlasi tekib kahtlus § 9 sisulise rakendamise osas, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud edendama naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Millegipärast on raske uskuda, et antud asutused selliste teemadega vaeva hakkavad nägema. § 10 ütleb, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste otsese ja kaudse diskrimineerimise kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edandamisele. Tegelikult on 10 paragrahvi mõte õige just lastest peaks alustama võrdõiguslikkuse juurutamisel - ei mingeid pilte kodutöid tegevast emast ja ajalehte lugevast isast, sest arusaam võrdõiguslikkusest kujuneb juba
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu. Normatiivne kom
on sedavõrd tähtis ettevõtmine, et väärib omaette missiooni ja visiooni: OÜ Tori Hobusekasvanduse kui turismiteenuseid pakkuva ettevõtte mission: tõestada kohalike hobusetõugude väärtust kogemustele tugineva professionaalsuse ja sellest tuleneva kvaliteediga mitmekülgsete hobustega seotud turismiteenuste võimaldamisel, aidates nii kaasa nende säilimisele ning edasiarendamisele. OÜ Tori Hobusekasvanduse kui turismiteenuseid pakkuva ettevõtte visioon: olla aastaks 2015 40%-lise turuosaga Eesti tuntuim, hinnatuim ja mitmekesiseima valikuga hobustega seotud turismiteenuste pakkuja. Olulise osa meie tegevusest moodustavad ka hobuste müük ja majutus. Tori Hobusekasvandusest pärit hobused on hinnatud nii Eestis kui Skandinaaviamaades, neid kasutavad nii Soome ratsakoolid kui Rootsi kuninglik ratsapolitsei. Samas pole paljuks peetud ka meilt ostetud tori hobuste transpordi korraldamist nende uude koju
· õiguse normid · riik, konstitutsioon · õiguskord ja selle struktuur · õigussuhted · õiguse realiseerimine · õiguse rakendamine · õigusteadus ja selle õppimine (õp 227-245) Maailma õiguskultuurid 9. september 2008. a. 8:13 Islami õigus "Allah akhbar" ("Allah võidab") Sajandite vältel on muslimite õigus toetunud kahele sambale: Teoloogia õpetab, mida uskuda Püha seadus õpetab, kuidas käituda. Peamine on seadus, sest see kirjutab, millise elu on jumal ette mõelnud. Seadus on tänapäevaks küll muutunud, kuid siiamaani islami elu tuumaks, keskpunktiks. Islami usuga seotud seadust nim sarjaadiks ja selle kehtestamisega seotud kohutuid sariaadikohtuiks. (sar- tee) Seadustel 4 allikat - koraan(jumala käsutee, arvavad, et olemas araabia keeles ka taevas), sunna(e prohveti tava, pärimuste kogumik,
Küllap siis leiaksid mõnedki õpilased tee väärtajakirjadeni, sest minu eakaaslaste kodudes loetakse neid nähtavasti vähe. Ajalehe lugemise vajalikkus Ajalehe lugemist peeti vajalikuks, sest sealt saab kiiresti kätte uudised, see laiendab silmaringi, saab huvitavat informatsiooni, suurendab inimese vaatevälja, seal on majanduselus toimuv värskelt kirjas, lisaks arvamuskirjutised, mis muudavad artiklite mõistmise arusaadavamaks. Kaheldi, kas ka kogu avaldatud infot uskuda võib, sest kõik avaldatu ei pruugi alati tõsi olla. Õnneks on ka muid võimalusi uudiste teadasaamiseks ja loetu ülekontrollimiseks. Vast sellepärast on veebis avaldatu usaldusväärsemgi, sest seal on oluline kirjas enne ajalehe ilmumist. Kahju on, et ajakirjanikud muudavad vahel oma artiklitega tegelikkuse ähmaseks. Aavo Kokk on nende kohta öelnud, et nad 32 manipuleerivad, et vaid ennast päästa
See teeb paragrahvid väga pikaks. Statuutide juurde kuuluvateks iseloomulikeks elementideks on lühike pealkiri (mille järgi tuntakse statuuti) ja pikk pealkiri (kirjeldab statuudi reguleerimisulatust, kõneleb statuudi enda sisust, seaduse eesmärk). Iga paragrahvi juures ääremärkus. Mahukad statuudid jagatud peatükkideks või osadeks. Paragrahvid võivad olla grupeeritud. · Islami õigus. Teoloogia õpetab, mida uskuda. Püha seadus sätestab, kuidas käituda. On riike, kus domineerib ilmalik pool, ja riike, kus domineerib jumalik pool. Tunvuvalt keerulisem kui teised õiguskultuurid. Jumalik pool on püha ja puutumatu. Esimene politseinik esimesel tänavanurgal võib sellest juba mööda vaadata. Selleks, et mitte mööda vaadata, peab püha ja puutumatus olema sinus eneses, pead olema kultuuri osa ning end sellega sidunud. Islami usulist seadust nimetatakse sariaadiks
pikaajalisema euroopa idealismiga, mis läheb tagasi 19nda sajandi keskpaika. Kommunism, sotsialism, heaoluriigi mudel- kõik nad jagavad samu väärtusi, ehk ühiskondliku vastutust nii individualistliku kui ka ühiskonna heaolu eest. Rahvusülesusest rääkides on olnud 2 põhilist vaadet. Üks on niiöelda Ühendriikide Euroopa, mis oleks Ameerika Ühendriikide kujul liiksmesriigid kaotav föderaalne superriik. Teine vaade, mis on ajalooliselt prevalveerinud on rahvusülene visioon, niiöelda kogukondlik vaade. Selle mudeli puhul on tähtis eelkõige kogukondlikus mitte ühtsus. Autor väidab, aga et see vaade on veelgi radikaalsem kui Euroopa ühendriikide mudel, sest erinevalt tollest mudelist, kus üritatakse lihtsalt muuta riikide piire, üritatakse siin ümberdefineerida nii riikide ja rahvuste omavahelisi piire kui ka rahvustesiseseid piire. Autor toob võrdluse, et praeguses olukorras on riik Euroopa Liidu sees võrdne inimesega rahvusriigi sees, kes
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
Ajaloofilosoofia Prof Eero Loone loengu konspekt Tartu, 2000 2 Sisukord 1 Ajaloo mõiste 7 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Koherentsusteooria probleemid: - Mis uskumuste süsteem? - ,,Piiskop Stubbsi probleem" 40. Pragmatismi tõeteooria C.S.Peirce, W.James, F.C.S.Schiller, J.Dewey Pragmatismi (kreeka keeles pragma"tegu, tegutsemine") kui filosoofiavoolu esinedajatele tõekonteptsioonid. Tõesed on sellised uskumused.. - Mis ,,töötavad" - Millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda - Mis ennast õigustavad - Millesse on kasulik uskuda Pragmatismi kriitika: - ,,töötama" kahemõttelisus - Kasulik väärtus/kasutu tõde - Mis on tõe otsimise point? 41. Deflatsionismi tõeteooria Frank P.Ramsey, A.J.Ayer, P.F.Strawson, W.V.O.Quine Vaated, mida iseloomustab veendumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Laskem tõesti ja tõeteooriatest õhk välja! Deflatsionalism (de+ladina keeles flare ,,puhuma)" Deflatsionismi tunnused:
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
