,,avalik"? poliitika avalikkuse huvides, nimel ja hüvanguks; puudutab enamikku, st mitte vaid eratoimijaid, vaid kõiki (nt kütuseaktsiisi tõstmine Avaliku poliitika valdkonnad Reeglina inimeste argielu puudutavad poliitikad; seega julgeoleku ja välispoliitikat ei hõlma Erinevate valdkondade poliitikate arv on sõltuv riikliku sekkumise ulatusest Laias laastus majandus ja sotsiaalvaldkond Majandusvaldkond maksu ja eelarvepoliitika, majandus, hõive, energia ja eluasemepoliitika Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv
Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad: Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism) – ühiskond kui teatud institutisoonide pinnal toimiv süsteem. Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid – riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Teineteisest sõltuvad osad. Avaliku võimu tegevuse kaudu võimalik sekkuda probleemidesse. Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal
19 19 19 19 19 19 19 Haridus ei ole kõigile kättesaadav · Osal noortest väga hea haridus · Vastukaaluks on aga palju (18% kõigist noortest) koolikatkestajaid ja ainult põhiharidusega noori, kes edasi ei õpi. Selle põhjuseks on: - perede vaesus - perede toimetulematus ja õpitud abitus - riigi ükskõiksus oma noorte tuleviku suhtes · Puuduvad täiskasvanute tööalase koolituse võimalused Tallinn versus ülejäänud Eesti · Tallinn on Eesti peamine tõmbekeskus kõige
kulutustele ega võimalda nõuetele vastava kvaliteediga teenuste osutamist, spetsialistide töö on alatasustatud; · Teenuste sihtgrupid ühe KOV piires (eriti maal) on sageli nii väikesed, et teenuste väljaarendamine ilma KOV-te koostööta on majanduslikult ebaefektiivne. Kuid valmidus koostööks on väike. Pensionisüsteemid- ja skeemid · 1993.aastal soovitas Maailmapank riikidel kasutusele võtta 3-sambalise pensionisüsteemi. · P x N = (S + T) x Y x W P pension aastas N pensionäride arv S keskmine säästumäär T keskmine maksumäär Y tootlikkus (kaupade teenuste hulk) W palgasaajate arv 1 elaniku kohta Pensionisüsteemid- ja skeemid · Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard Pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas: Riiklik pension · II sammas: Kohustuslik kogumispension · III sammas: Täiendav kogumispension
poliitiline hajutatus. · Lõuna-Euroopa. Kreeka, Portugal ja Hispaania. Omavaheline sugulus, ühine Vahemere kultuur. Riigid on samas arengu faasis seoses nende suhteliselt hilise majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse moderniseerimisega. Lõuna-Euroopa · rudimentaarne heaoluriik. Minimaalne. Nii palju kui on tarvis ja mitte rohkem. · sissetuleku kindlustus ebaühtlaselt kindlustatud grupid · perekesksus ja kirik · universaalne tervishoiu süsteem · väike riigisekkumine · klientelism ja paternalism (valitsus peaks sekkuma, sest et ta teab inimestest endist paremini, mis neile on kasulik) Klientelismi defineeritakse tavaliselt kui mitteametlikku suhet kahe asümmeetrilist
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
tõenäolisemalt äri, majanduse ja juura üliõpilastel Õpingutega seotud töö vähendab töökoha otsimise aega ja suurendab tõenäosust, et esimene põhitöö on erialane töö Suurem mõju kui esimesel töökohal (erialasel või mitteerialasel) 4. Hariduse roll tööturul Inimkapitali teooria Koolis omandatakse oskusi, mida saab tööturul müüa Enam koolis käinud inimesed on tööandjate jaoks väärtuslikumad Haridus tagab kõrgema palga ja stabiilsema töökoha Üldised ja spetsiifilised oskused Tööandjad käituvad ratsionaalselt otsides töövõtjaid hariduse järgi ja töövõtjad käituvad ratsionaalselt investeerides haridusse Kriitika inimkapitali teooriale: Täiuslik konkurents Info kättesaadavus Ei anna vastust ameti ja hariduse vahelistesele seostele Mõõtmine Sõelumisteooria Viis toimu tulla mittetäiusliku infoga tööturul
Tähendused ja kategoriseerimine Inimkonnale on iseloomulik kategoriseerida. Kategooriad on sotsiaalselt konstrueeritud Sotsiaalprobleem on seega kategooria, mis sisaldab neid tingimusi ja olukordi mida ühiskonna liikmed arvavad olevat laialt levinud, valed, muudetavad ja vajavad muutmist Kategoriseerimine ja tüüpifikatsioon Kategoriseerimine mõjutab käitumist; Raamistik > sarnasused (isiklik lähenemine)>tüüpifikatsioon Töötu Tiit armastab õlut (Reporter 19.02.2010) Stereotüübid Nõuded ja nõuete konstrueerimine Nõue (claim) on iga verbaalne, visuaalne ja käitumuslik avaldus, mis veenab publikut (ühiskonna liikmeid) defineerima tingimusi sotsiaalprobleemina Retooriline nõue Visuaalse kujutised Käitumuslikud nõuded Sõltumata nõude liigist on nõudlejate eesmärk edu korral veenda publikut mõtlema ja tundma teatud viisil
otsused vormistatakse õigusnormidena ÕIGUSRIIK seaduste võim on maksimaalne ja inimeste roll minimaalne. Tunnused: võimude lahusus, põhiõiguste garanteerimine, täidesaatva võimu seaduslikkus jt. Näited: USA, (tööohutusseadus, karistustabel, riigihanked, diskrimineerimine (õigused muutunud pealesurumisvahendiks), Eestis kuvariga töötamise eeskirjad jpm. Kaasneb tohutu bürokraatia. HALDUS objekti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine AVALIK SEKTOR põhiülesanne: valitsemine ja haldus (et ellu viia eesmärke, korraldavad vastavad institutsioonid), riigi ülesanded laiaulatuslikud. Riiklikud asutused nt maksuamet, politsei). Avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad tööd iseseisvalt; säilib riigi kontroll, eraldades neile raha ja tellides teenuseid (raviasutused, ülikoolid, ringhääling). ERASEKTOR Tunnused: kasumi taotlemine ja eraomandus. Mõõdetakse erakapitalile
Allikas: Eesti statistika aastaraamat, 2000 Siirderiikide üheks väga oluliseks probleemiks on maksude administreerimine ja maksuhaldurite töö tõhustamine, vähendamaks maksudest kõrvalehoidmist. Maksudest kõrvalehoidmiseks on mitmeid erinevaid põhjuseid, kuid selge on see, et inimeste soov maksudest kõrvale hiilida sõltub otseselt kasust, mida maksude maksmisest loodetakse saada. Kui riik ei suuda inimeste põhivajaduste (korra ja seaduslikkuse kindlustamine, haridus ja sotsiaalkindlustus) rahuldamise finantseerimist piisavalt tagada, siis inimeste soov riiki maksudega toetada kindlasti väheneb (Pirtillä, 1999). Lisaks majanduslikele kaalutlustele sõltub maksu maksmine ka maksumaksjate sisemisest aususest ning arusaamast, et maksu maksmine on eelkõige sotsiaalne kokkulepe (Vihanto, 2000). Valitsussektori kulutused Viimastel aastakümnetel on arenenud riikides suurenenud nii valitsussektori aktiivsus kui tema kulutused
seega kui poliitika areneb kogu OECD piirkonnas, siis võime näha rohkem sarnasusi. Hetkel on aga erinevused silmatorkavad ja on vähe tõendeid lähenemise kohta (Bondi, Reber 2010; Bonoli 2007). Riigid, kus on tugevam sotsiaaldemokraatlik pool, investeerivad tõenäolisemalt märkimisväärseid summasid sellessesse uude poliitika valdkonda. Euroopa avaliku ja poliitilise sfääri tunnustuse on saavutanud Early Childhood Education and Care (ECEC) ehk väikelaste haridus ja hooldus. Samas poliitilised arutelud seoses ECECga on traditsiooniliselt keskendunud kogusele ning poliitikakujundajate kasvavat huvi näitab õppekvaliteet nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kuigi kvaliteedi kontseptsioon on riikide lõikes väga erinev, näitavad teadus- ja rahvusvahelise poliitika aruanded selget üksmeelt. Kvaliteetsed teenused vajavad "hooldust" ja "haridust" kui lahutamatuid mõisteid. Antud mõistete
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1. indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2
Ülekandemaksed mõjutavad RAKENDAMINE algoritm: ning muud sotsiaaltoetused marginaalsed. indiviidide sissetulekuid ja selle kaudu ka Kindlustust võib määratleda kui: xtP = bt wt (1 + nt), Toodud sotsiaalpoliitilisi mudeleid tootmist. indiviididele riskide vastu kaitset pakkuva kus, xt - pension, mida indiviid perioodil t arvestades on enamuses Euroopa riikides AVALIKU SEKTORI OSA vahendina saab; kasutusel nn segasüsteem: lastetoetused, SOTSIAALKINDLUSTUSES. kindlustusstatistilise mehhanismina , mida bt - sotsiaalmaksumäär; töötutoetused, toitjakaotuspensionid ja Riigi sekkumine majandusse toimub avaliku saab korraldada erasektor
Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism) Funktsionlistlik teooria Ühiskonda käsitleti süsteemina, milles kõik tema osad toimivad üheskoos, kuigi igaühel neil on oma roll. Süsteemi osad on seotud teatud kindla struktuuriga. Struktuuri moodustavad institutsioonid riik, turg, perekond, haridus, kirik/religioon jne Struktuuri ja tema üksikute osade eesmärgiks on hoida ühiskonnas korda ja tasakaalu Seda (tasakaalu) taotletakse integratsiooni, stabiilsuse, konsensuse, tasakaalu jne kaudu Konfliktiteooria Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal Ühiskonda ei nähta niivõrd kui siduvat ja sidusat süsteemi, kui konfliktide ja võitluse välja Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused
tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega. Töötus ja tööjõupuudus eksisteerivad enamasti käsikäes. Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele.
Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade, ettekujutuste või tegude abil. Eesmärgiks on sõnumi vastuvõtu tagamine, soodsate eelsoodumuste tagamine ja hoiakute muutmine. Vahendid on köitvate sümbolite kasutamine, ülelihtsustamine ning kordamine. 20. Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika. Ühiskond jaotatakse sektoritesse funktsioonide, eesmärkide ja tegevuse alusel. Tavaliselt eristatakse 3 sektorit: Esimene sektor ehk avalik sektor, Teine sektor ehk erasektor ja Kolmas sektor ehk mittetulundussektor. Esimesse sektorisse kuuluvad riigiasutused, teise erattevõtted, mille eesmärgiks on kasumi saamine ning kolmandasse sektorisse kuuluvad mittetulundusühingud, sihtasutused jms. Vahel eristatakse ka 4 sektorit: Avalik, äri, kolmas ja eraelu (isiklik) sektor. Selle jaotuse puhul esimesed kolm vastavad eelmisele jaotusele, kuid lisandunud on eraelu kui üks ühiskonna sektoritest. 21
piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus n Liike vaatleme järgmises loengus Diktatuur n valitseja piiramatu võim ja autoriteet n vastuseis demokraatia tingimustele n puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitseja(d) n Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse reziimi tunnused 1. Meelsus või pragmatism 2. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 4. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 5. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 6. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Autoritarismi põhiliigid . Sõjaväevalitsus: 1. Oligarhiline 1. Keskklassiline 1. Massipretoriaanlik 2. Üheparteivalitsus: 1. Pluralistlik alluv 1. Pluralistlik domineeriv 1. Mobiliseeriv alluv 1. Mobiliseeriv domineeriv Totalitaarse reziimi tunnused
hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades (Land 2001). Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi jaotus Ühiskonna elukvaliteet (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) Individuaalne elukvaliteet, mis omakorda jaguneb materiaalseks (materiaalsed vajadused) ja mittemateriaalseks (sotsiaalsed ja isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteedi uurimise seisukohast on oluline mõista, millised on need individuaalsed ja ühiskondlikud tegurid, millest individuaalne elukvaliteet oleneb. Mitmed autorid (Veenhoven 1999, Böhnke 2004, Delhey 2004) on leidnud, et individuaalne elukvaliteet on seotud
individuaalses, kõik järeldused peavad olema loogilised, põhjendatud, seletatud. Tegutsemise motiivid ja tagajärjed. Kuidas me seletame, mis toimub meiega ja meie ümber. SOTSIOLOOGIA AJALUGU 1839- mõiste “sotsioloogia” 1876- esimene kursus Yale ülikoolis 1893- esimene õppetool Chicago ülikoolis 1896- esimene sotsioloogia professor E.Durkheim Eestis: 20.saj esimene pool, elulaadi uurimine 60’ndate keskel rajatakse sotsioloogia üksus TRÜ’s 70’ndatel luuakse sotsioloogia sektor TA Ajaloo Instituudis Sotsioloogiale panid aluse Comte (1798-1857) ja Martineau (1802-1876). KLASSIKALINE SOTSIOLOOGIA Durkheim (1858-1917)- Ühiskond kui omaette reaalsus. See koosneb omavahel seotud sotsiaalsetest elementidest(olulisemad moraalsed normid). Ühiskond kujutab endast moraalset tervikut. Inimeste vahelise suhtluse puhul tekivad ühised arusaamad, kuidas nad peaksid käituma ning millised on normid suhtlemisel. Lihtsamates ühiskondades valitseb
· Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist · Tegelema ise tootmisega · Tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele (heaoluriik) ja pakkuma ühishüvesid. Riigivõimu monopoolsed tunnused kehtsetada seadusi, koguda makse Sotsiaalses kontekstis on majandusega lahutamatult seotud ühishüved. Need on kaubad ja teenused, hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta · Ühishüved on: julgeolek, haridus, kultuur, tervishoid, normaalne elukeskkond (teed, sideliinid, kommunaalvõrk, pargid, puhkealad jt) Paljude eest tuleb tarbijal maksta, kuid see moodustab vaid osa teenuste hinnast. Vahe kaetakse riigi või munitsipaaleelarvest. Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ühiskonnale tervikuna. Neid pakubki riik kogudes selleks makse. MAJANDUSPOLIITIKA PEAMISED EESMÄRGID
sõltumata. Progresseeruv maksusüsteem on oma mehhanismiga taganud avaliku sektori rahastamise. Avaliku võimu elluviidav heaolupoliitika on nõudnud kõrgeid makse ja õigustanud riigi ning kohalike haldusüksuste suure planeerimis- ja haldusbürokraatia ülalpidamist. Näiteks naised osalevad tööturul seda suuremal määral (st. suurema tööturuaktiivsusega, pikema tööaja ja pidevama osalemisega), mida parem on nende haridus ja seega konkurentsivõime tööturul Inimkapitali teooria kohaselt võib hariduse omandamist vaadelda kui investeeringut inimkapitali, millelt saadakse tulu hilisema tööelu ja elukäigu eri perioodidel. Inimene valib oma koolituse nii, et 3 2007
o Justiits- ja siseküsimused (JHI) justiits-, siseminister o Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused sotsiaalminister o Konkurentsivõime majandus- ja kom minister o Transport, telekommunikatsioon ja energeetika majandus ja kom minister o Põllumajandus ja kalandus põllumajandusmin, keskkonnamin o Keskkond - keskkonnaminister o Haridus, noored ja kultuur haridus- ja teadusminister o COREPER I o COREPER II 10 COREPER Committee of Permanent Representatives Valmistab ette nõukogude otsuseid COREPER I- liikmesriikide EL suursaadikute asetäitjad (1-2 korda nädalas) COREPER II- liikmesriikide EL suursaadikud (kord nädalas) COREPER I- kõik teemad, mis II alles jäävad COREPER II- GAC, FAC ja EcoFin
Sotsiaalpoliitika tegeleb inimeste heaolu ja ressursside jaotamise küsimustega ühiskonnas. Sotsiaalpoliitika on abinõude süsteem sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalpoliitika eesmärk on vähendada sotsiaalseid probleeme, parandada individuaalset heaolu, majandusliku arengu toetamine. MUDELID: Sotisaaldemokraatlik- solidaarsus põhimõttega, peamine heaolupakkuja riik, tasuta arsti abi ja haridus, kõrged maksud, levinud Skandinaavias Liberaalne- inimesed vabad ja väärsed, riigivõim sekkub inimeste ellu vähesel määral, toetust saavad vaid väga vaesed, madalad maksud, levinud USAs 11. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded sotsiaalpoliitika kujundamisel Riigi kohustused: otsesed hoolekandekohustused soodustada vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet (PS §28) riikliku sotsiaalkaitse poliitika väljatöötamine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Heleri Milber MAKSUPOLIITIKA VÕIMALIK ARENG EESTIS Referaat õppeaines
kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused) Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma Sümboliline interaktsionism inimese minapilt kujuneb suheldes teistega Fenomenoloogiline sotsioloogia uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad Loomulik hoiak suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam asjadest Inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma ise Sotsiaalse vahetuse teooria inimene tahab võimalikult palju naudinguid ja vähe kannatusi
Samas see, mis “parem” on, pole üheselt mõistetav. Universalismilt relativismi?! Progressi konstrukt tänapäeval: -Ettevaatlikult kasutatav, sageli ideoloogilises kontekstis, kaotanud varasema sära ja võitlusliku hoiaku -Areng – avatud suunaga konstrukt, progress – kirjeldatava suunaga areng -(Progressiivse, soovitava) arengu kriteeriumid: vabadus, võrdsed võimalused, inimõigused, sallivus ... Moderniseerumine: liikumine hea elu suunas: tehnoloogiline areng + haridus + ratsionaalne ühiskonnakorraldus. Tööstusühiskond. Tarbimisühiskond. Ilma olulise ideoloogilise sisuta. Kas moderniseerumine tähendab läänestumist? Postmoderniseerumine: eesmärgitu, paljusubjektne, palju tõdesid, ei liigu kuskile, ei usu midagi?! Innovation - may refer to both radical and incremental changes in thinking, in things, in processes or in services (Mckeown, 2008). Invention that gets out in to the world is innovation. In many fields, something
pole mitte koorem, vaid panus heaolusse. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus on Eestis mureks, sest rahvastik väheneb ja vananeb. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kvaliteeti määravad inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 2.7. HEAOLU Sotsiaaldemokraatia nt Rootsi,Taani,Soome Konservatism nt Saksamaa,Prantsusmaa Liberalism nt USA, UK Kas Eesti on heaoluriik? JAH Põhjenda: 1)Eesti pakub rahvale ühishuve, nt haridus,tervishoid. 2)Eestis on ülekandeühiskond-rahalisi ressursse võidakse kanda valdkonnast valdkonda (nt kaitsepoliitikast tervishoidu vms) EI 1)Heaoluriigile omaselt ei lähe Eestis pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajaduseks 2)Eestis on sotsiaalse kaitse kulutuste (laste hambaravi?) osatähtsus märksa madalam kui teistes Euroopa heaolu riikides / rahvas pole praeguse valitsemisega rahul ja streigitakse tihemini (õpetajad, meditsiinitöötajad jne)
MAAKOHAD KLIENTALISTL Äärealad, kus domineerib põllumajanduslik produktivism, kuid mis suures IKUD sõltuvuses toetustest (EL vahenditest) MAAKOHAD PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6). Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus: põhilised kontrollarvud (suurusjärgud). põllumajandus kasutab otseselt 42% EL-i maismaast põllumajanduse ja toiduainete sektor: 15% EL-i tööstuse kogutoodangust ja 2,5% EL-i SKTst põllumajanduse ja toidutootmise sektor on suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15 miljoni töökoha) EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas Sotsialistliku põllumajanduse pärand. Põllumajanduse tootmismahtude pidev kasv: * Eesti roll N.Liidu tööjaotuses ja kvaliteet N
saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse
1. Loeng: riik, avalik haldus, halduspoliitika, haldusjuhtimine Wolfgang Drechsler, 1997, 'Avalik haldus kui riigiteadus', raamatus Wolfgang Drechsler, toim., Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 11-2 - mida tähendab Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) `avalik haldus kui riigiteadus'? - kas Drechsleri (1997) tekstis (lugeda esimeseks loenguks) väljatoodud Eesti avaliku halduse väljakutsed on endiselt väljakutseteks ka aastal 2013 või on need tänaseks lahendatud/lahendunud? Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Eesti tähtsaimaks ülesandeks taastada riigikonteptsioon, sest Eesti suurimad probleemid on seotud riigi olemusega. Halvim lahendus oleks mõne Lääne riigi avaliku halduse korralduse üks-ühele kopeerimine. Selle asemel tuleks kõikidel praegustel ja tulevastel avaliku halduse teenistujatel ning teadlastel jõuda arusaamisele, mida ja tuleb antud probleemi lahendamiseks ette võtta ja kuidas toimida.
Regioonide komitee Liikmeskonna ja liikmeks saamise poolest sarnane EESC-le, liikmed määratakse 4-aastaseks perioodiks Ministrite Nõukogu poolt. Koosneb regionaalsete ja kohalike omavalitsuste esindajatest. 56-liikmeline liikmete büroo, president, esimene asepresident ja igast liikmesriigist üks asepresident. Nelja poliitilise grupeeringu esindajad. Töö toimub kuues komisjonis: territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika, majandus- ja sotsiaalpoliitika, jätkusuutliku arengu, kultuuri- ja haridus, põhiseaduse ja Euroopa valitsemise ning välispoliitika komisjon. Komisjonid raporteerivad Regioonide komitee üldkogule, mida peetakse viis korda aastas. Maastrichti lepingus on seadistatud Regioonide komitee poole pöördumise teemad: haridus ja noored, majanduslik ja sotsiaalne sidusus (kaasaarvatud Struktuurfondid), Euroopasisene transpordivõrgustik, energia, infrastruktuur, avalik tervis, kultuur.
interventsionistlik riik Teema: Ühiskonna struktuur ja ühiskondlikud suhted alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik haldus poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigija omavalitsuse institutsioonides avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimuja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine avalik õigus õiguse haru, mille puhul on ülekaalus avalikud( riigi) huvid ja õiguse subjektid on ebavõrdsetes, alluvuslikes õigussuhetes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
