Head lapsed kasvavad vitsata? Aga mis saab siis, kui laste kasvatamisel ei olegi enam mingeid reegleid ja isegi lasteaiaealised jõmpsikad võivad teha ja öelda, mida ise tahavad? Mis saab siis, kui lapsevanemad arvavad, et lastest hoolimine tähendab olla neile paks rahakott, millega omakorda võimaldatakse enda lastele head elu? Rohkem mänguasju, komme ja vähem karistamist ning pahandamist. Mõeldes enda lapsepõlvele, tulevad mulle meelde toredad mälestused, mis on seotud nii perekonna kui ka sõpradega. Minu naabriteks olid sugulased, kelle peres kasvas ka kaks minuealist last- mängukaaslased olid mul alati olemas. Siiamaani on tore meenutada ja naerda, et mida kõike me korda oleme saatnud. Nädalavahetuseti olin väga tihti ka vanaema juures. Ta viis mind igale poole ja ostsis head-paremat, õigupoolest lausa hellitas mu ära- seda muidugi mitte tänapäeva mõistes. Suviti olin tihti maal . Võin öelda,...
KUST TULEVAD HEAD LAPSED? Kuidas me defineerime head last? Kas me saame öelda, et üks laps on hea ja teine halb? Kuidas me saaksime neid eristada või kas me peaksime seda üldse tegema? Igal inimesel on erinev isikupära, osad on rahulikud, tasakaalukad, aeglased, teised seevastu väga tundlikud kergelt haavatavad, vajavad suuremat tähelepanu, mõni on vaiksem või kiirem, mõni väga elurõõmus jne. Sellepärast me ei saagi öelda, kas laps on hea või halb, lihtsalt iga laps vajab erinevat kohtlemist oma kasvamise jooksul. Igal lapsel on samuti oma isikupära ja nendega tuleb arvestada lapse kasvatamisel. Täpselt nii nagu igal inimesel on oma isikupärane väline kehakuju on tal ka kindel temperamenditüüp. Temperamenditüübid on suhteliselt püsivad ega sõltu east ja olukorrast. Näiteks lapse kohanemine ei sõltu mitte ainult temperamendist või ümbrusest, vaid nende kokkusobimisest. Teades lapse temperamenditüübi eripära saa...
Head lapsed need kasvavad vitsata Kas head lapsed kasvavad vitsata? Tänapäeval on see küsimus väga laialt levinud. Sellel küsimusel on nii pooldajaid kui vastuolijaid. Osad arvavad, et lapse füüsiline karistamine on väär. Mõned aga peavad seda vajalikuks ja arvavad, et muud moodi ei olegi võimalik lapsi kasvatada. On palju peresid, kus laste kasvatamisel kasutatakse vägivalda. Kui laps teeb midagi valesti, siis vanem võtab endale õiguse teda füüsiliselt karistada anda kas rihma, tutistada või raputada. Paljud mõtlevad, et nii nad saavad võimu lapse üle ja laps hakkab tegema nii nagu nemad tahavad. Nad ei oska oma last lihtsalt teisiti karistada kui füüsilise vägivalla abil. Näiteks kui peres on kaks last ja üks laps teist lööb, siis vanem läheb ja hakkab lapsega riidlema või isegi annab rihma, püüdes nii lapsele selgeks teha, et teist last ei tohi lüüa. Ta aga ei seleta lapsele, et miks nii...
Hea ema kasvatab ikka head lapsed On jahe septembrikuu õhtu. Meri on vaikne, madalad laineharjad uhuvad randa ja merelt on kodusadamasse jõudmas väike kalapaat väsinud ning nördinud kaluritega. Mehed on käinud juba kuu aega järjest, iga päev merel, aga saak on väga kesine. Randa jõudes kinnitavad nad paadi ankrusse ja suunduvad koju. Seal on neid ees ootamas ema, sooja söögi ja lahke südamega. Ta on terve õhtu poegi merelt koju oodanud. Mehed astuvad uksest sisse, mornid näod peas. Ema saab kohe aru, et ega tänagi kalasaaki loota ei ole ja ütleb poegadele, küll tuleb ka päev, millal kõik teie headus saab tasutud. Nad söövad kõhu täis, aitavad emal veel kööki koristada ja nõusid pesta, toovad puid tuppa ning teevad ahju tule, et öössel külm magada ei oleks ja loeva...
Kas head lapsed kasvavad vitsata? Maailmas on tohutult palju vägivalda. Mõned vanemad elavad oma viha välja laste peal. Kohutav on kuulda selliseid lugusid, kus mõni lapsevanem on oma enda lapse peal kasutanud füüsilist või vaimset vägivalda. Lapsed on meie uus generatsioon, kellele jätame oma elud peale enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema neil on selleks terve elu ees. Selle asemel, et andestada lastele mõne vea, peksavad mõned vanemad nad vaeseomaks. Kõige targem on oma lapsi kasvatada sellises kodus, kus ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägival...
Ma pole küll lapsevanem, ning ei tea mida tuleks reaalsuses teha lapse kasvatamiseks, aga tean enda pealt, et vits ei tee lapsest paremat inimest. See võib olla küll hetkeline lahendus, aga see ei muuda midagi paremaks, võib teha just halvemaks. Ma nõustun väitega, et lapsi tuleb karistada, aga mitte füüsiliselt, alati saab asju lahendada teisiti. Kasutatud materjal: 1. Mari-Liis. (2017) HEAD LAPSED KASVAVAD VITSAGA VÕI VITSATA? Blogi. https://mammublogsite.wordpress.com/2017/04/24/head-lapsed-kasvavad-vitsaga-v oi-vitsata/ (loetud: 03.10.18). 2.Riigiteataja. (2016) LASTEKAITSESEADUS. https://www.riigiteataja.ee/akt/128112017019 (loetud: 03.10.18). Merlyn Sagaja 11.klass
Looma mõju lapse arengule Lemmikloomad on toredad kaaslased, kes võetakse tihti perre lastele seltsilisteks ja rõõmu valmistamiseks. Ilmselt paljud perekonnad ei ole mõelnudki, et lemmiklooma omamisel võib olla hoopis sügavam tähendus ja kaudne panus ka lapse arengusse. Käesolev referaat tutvustab lemmikloomade, eelkõige koerte mõju lapse arenguteel. Sheryl Dickstein (2007) tõi ajakirjas SheKnows välja erinevad aspekte kuidas mõjutavad loomad laste arengut. Esimeseks tähelepanekuks on, et loomad arendavad laste motoorseid oskusi. Koertega jalutamine või jooksmine aitavad lapsed tubastest tegevustest eemale. Väiksemaid motoorseid tegevusi aitab arendada lemmikule toidu ning joogivee panek. Olenevalt lapse vanusest on võimalik lemmikloomaga erinevad tegevusi läbi viia. Kuid alati peavad vanemad jälgima, et antud tegevused oleksid nii looma kui lapse jaoks ohutud. Teiseks aspektiks loomade mõjule lapse arengus tõi Dickstein (2007) välja ...
Ühiskonnas levivad käibetõed kasvatuse kohta Laps on kodu peegel Ei ole olemas halbu lapsi! Sündides on laps süütu, on halvad eeskujud ja halvad mõjutused. Lapsel on vaja turvatunnet, kui seda kodus pole, siis otsib ta seda mujalt ja tihtipeale mujalt tähendab pettumust. Paraku kohtab eriti tihti väga sümpaatseid ja korralikke peresid, kus absoluutselt ei osata lastekasvatamise kunsti ja selle tõestuseks ongi hulgi austatud ja lugupeetud vanematel lapsed kasvanud kas üle pea või siis saadavad korda erineva kaliibriga sigadusi nii kodus, koolis kui ka tänaval. Ja ei tohi muidugi unustada ära selliseid vanemaid, kes leiavad, et kui on vägev kodu, vinged autod ja patakas raha lapse tarbeks, siis lapsed kasvavad ise headeks. Need on siis juba täiesti halvad vanemad. Last tuleb voolida maast-madalast ja hetkekski ei tohi unustada austuse ja lugupidamise sisestamist. Kui seda ei ole tehtud, siis on mõttetu ka teismeeas ha...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoog BA KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Essee Juhendaja: dots. Tiiu Kuurme Tallinn 2015 KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Öeldakse, et lapsed on elu õied. Õied on need, mis toovad meile rõõmu, kui neid vaatame, siis tuleb südamesse imeline rahu. Et õied kaunilt õitseksid, on vaja neid külma ja tuule eest kaitsta, toita ja toetada. Me puutume kokku kasvatusega igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekte - alustades perekondlikest võimalustest või vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks ...
MIDA ON LAPSEL KAVAMISEKS VAJA? Jari Sinkkonen Lapsevanemaks olemine on kahesuunaline protsess. See hõlmab lapse eest hoolitsemist, aga see tähendab vältimatult ka sügavaid muutusi täiskasvanu enda isiksuses. Emaks saanud naine pole kunagi enam samasugune kui enne ja meeski pole isaks saanuna enam endine. Lapsevanema kohus on hoolitseda lapse toidu, puhtuse ja puhkuste eest. Me peame lapsele pakkuma inimväärseid võimalusi järgides ühiskonna norme. Statistika näitab, et tänapäeva lapsed on väga närvilised. See tuleb just vähesest magamisest. Uni annab energiat ja jõudu, aga paraku veedetakse enamus aega virtuaalmaailmas, kuhu ennast süüdimatult ka unustatakse. Siinkohal tuleb ära mainida ka arvutimängud, mis muutuvad aina reaalsemateks. Vanemad arvavad, et lapsed on küpsed mõistmaks õige ja valet, kuid sageli on see vanemate poolt ülehinnatud. Kuhu on kadunud need vanad he...
Kas tulemus õigustab tegu? Tulemuse saaavutamiseks on vaja näha palju vaeva ja teha pingutusi, et tulemus oleks hea. Kindlasti on kõik inimesed mõelnud, kuidas saada lihtsamalt läbi, aga kõik, mis on kergelt tulnud läheb ka sama kergelt. Tulemus võib-olla hea, aga kui kellegi suhtes on oldud ebaõiglane, kui õigustatud see siis on? Lapsed kurdavad, et koolipäevad on pikad ja väsitavad, nad ei jõua nii palju, kui neilt nõutakse. Tõsiasi on see, et laste koolipäev on võrdne täiskasvanute tööpäévaga. Paljud lapsed ei jõuagi oma hobidega tegeleda, sest neil pole sellist aega.Kõik lapsed tahavad, et neil oleks head hinded. See ongi põhjus, miks lapsed spikerdavad. Oletame, et päevas on kaks kontrolltööd, ajaloos ja geograafias, lisaks veel tunnikontroll füüsikas. Nad ei jõua kõike õppida, lapsed on erinevad ja kõik õpivad erinevalt. Mõni laps on tugevam reaalainetes, mõni humanitaarainetes. Laps ei näe mõtt...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tänapäeval on kindlasti üheks suureks probleemiks koolides õpilaste vähene õpimotivatsioon. Ei taheta ega viitsita õppida. Paljud arvavad, et kui nad kooli lihtsalt kuidagimoodi läbi teevad siis on kõik korras. Tegelikuses see siiski nii ei ole. Peale keskkooli on vaja minna ülikooli, kui tahetakse saada head haridust. Mis aga motiveeriks õpilasi nii õppima, et ka õpitulemused oleksid head või väga head? Üks asi, mis seda kindlasti tõstaks oleks, õpilaste suurem uudishimu omandatava materjali vastu. Õpetajad peavad oma õppeaine tegema piisavalt huvitavaks õpilaste jaoks, et nad tahaksid seda õppida. Kuna, kui puudub motivatsioon selle vastu ja õpilased õpiksid ainet vastu oma tahtmist, siis on see samahea, kui nad seda ei õpiks. Nad, kas lihtsalt tuubivad kõik materjali kontrolltöö jaoks pähe või spikerdavad aga, et nad ka midagi meelde jätaksid seda ei tasu neilt oodata. Kontr...
Perekonna funktsioonid Perekond koosneb abielupaarist ning kahest lapsest. Tänu vastastikusele armastusele, lugupidamisele ja kokkukuuluvustundele on emal ja isal tagatud seksuaalsuse õiguspärasuse väljendamine ehk seksuaalfunktsioon. Enne abielu kogusid ema ning isa ühise elu alustamiseks raha. Abiellumine polnud esmatähtis, ent kodu loomine, liiklusvahendi hankimine ja vajaliku kodutehnika muretsemine küll. Juba siis hakkasid lapsevanemad arutama, kuidas vähem kulutada, et järeltulijatele tulevikus head haridust võimaldada. Nüüd käib mees täiskohaga tööl, saab seal head palka ning suudab pere ülal pidada. Kuigi lapsed on väikesed, ei ole isa sissetulek ainsaks rahaks ka ema töötab usinalt ning lapsi hoitakse senikaua lasteaias. Soojätkamisfunktsioon on olnud sajandeid perekonna olulisemaid funktsioone. Ka selle perekonna jaoks on soojätkamine ja laste kasvatamine väga tähtis, seetõttu on ema sünnit...
Peresaade nimega ''Pereelu'', teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine. Saates räägivad mitmed vanemad laste erinevast kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad? Sain saatest teada, et perekonda peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemateks saanud inimesed tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale käte vahele saavad. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada kurjategija või halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on armastust ja hoolivust ning halvad tulevad enamasti halbadest peredest, tegelikkuses see nii ei ole. Vanemad on alati lapsele eeskujuks, sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Kõik lapsevanemad soovivad, et nende lapsed oleksid kõikse tublimad, kuid ega sünnitus...
TÖÖVÕTTED LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEKS. 1. Riietumine Eesmärgid: Lapsed õpivad riietuma ning ennast ise riidesse panema. Vajaminevad vahendid: püksid, särk, sokid, seelik, korv, müts, sall, kindad, jope, nukud, nukuriided, pliiatsid, paberid. 1. Vajaduse määratlemine Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse. 2. Sissejuhatus Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine. Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab? Emme hea, emme hea. Püksid jalga mulle, särgi selga mulle? Emme hea, emme hea. Kes mu peakest paitab, kes mu põske paitab? Emme hea, emme hea. Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal. Peale laulu hakkab õpetaja küsimusi küsima: kes sind riidesse aitab? Kas sa ilma emme või issi abita ka oskad ennast riidesse panna? Kuidas sa paned pükse jalga? Kuidas sa paned särki selga? 3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine. Pükste, särgi, sokkide selga panek...
Kooli mitu nägu Kooli mitu nägu, sellest väljendist võime aru saada, et jutt käib kooli mitmekülgsusest. Lahti mõtestades saame teemat jagada : kooli head ja halvad omadused. Öeldakse ju, et ilma halvata pole ka head. Esimesena tooksin välja kooli halvad küljed. Vahel on juhtunud, et lapsed kardavad kooli minna, nad kardavad teisi koolikaaslaseid, kes narrivad ja kiusavad. Tihti tuleb ette ka koolivägivalda, liiga tihti on vägivallatsemised lõppenud surmaga , mitte küll Eestis , vaid välismaal. Sageli ei olegi lapsed need, kes võhikuid alandavad. Teada on juhtumeid kus õpetajad terroriseerivad õpilasi kõige räigemal viisil. Nüüd pööraksin tähelepanu haridusasutuste parimatele külgedele. Koolis õpime vastutustundlikust ja teistega arvestama, saame eluks vajalikke teadmisi ning oskusi. Kool osutab palju häid võimalusi oma hobide harrastamiseks ja enda annete arendamiseks. Samas saame koolikaaslastega suheldes tuttavad k...
Kooli mitu nägu Kooli mitu nägu, sellest väljendist võime aru saada, et jutt käib kooli mitmekülgsusest. Lahti mõtestades saame teemat jagada : kooli head ja halvad omadused. Öeldakse ju, et ilma halvata pole ka head. Esimesena tooksin välja kooli halvad küljed. Vahel on juhtunud, et lapsed kardavad kooli minna, nad kardavad teisi koolikaaslaseid, kes narrivad ja kiusavad. Tihti tuleb ette ka koolivägivalda, liiga tihti on vägivallatsemised lõppenud surmaga , mitte küll Eestis , vaid välismaal. Sageli ei olegi lapsed need, kes võhikuid alandavad. Teada on juhtumeid kus õpetajad terroriseerivad õpilasi kõige räigemal viisil. Nüüd pööraksin tähelepanu haridusasutuste parimatele külgedele. Koolis õpime vastutustundlikust ja teistega arvestama, saame eluks vajalikke teadmisi ning oskusi. Kool osutab palju häid võimalusi oma hobide harrastamiseks ja enda annete arendamiseks. Samas saame koolikaaslastega suheldes tuttavad k...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ................................
A Class Divided Ants Verliin 02.02.2016 Selles ekperimendis õpetaja seletas kolmanda klassi lastele rassismist, aga ta tegi seda läbi katse, et lapsed saaksid paremnini aru. Katse algul olid lapsed kõik selle poolt, et vihkame ja mõnitame inimesi kes pole meiega sama naha värvi. Õpetaja nei ltegi aga nii, et ühel päeval olid sinisilmsed õpilased „paremad“ kui pruunisilmsed õpilased. Sinisilmsetel olid eelised ja nad tundsid end kui jumalad. Pruunisilmsetel oli väga palju keelatud ja nad tundsid end alandatud ja nad ei saanud sinna isegi midagi teha, kui sinisilmsed mõnitasid neid. Järgmine päev oli aga teistmoodi. Nüüd olid pruunisilmsed need, kes olid „paremad“ ja sinisilmsed olid need, keda alandati ja kiusati kogaueg. Sinisilmsetel läks kõik halvemini too päec, kuna nad mõtlesid juba, et nad on halvemad ja nad ei näinud vaev...
Distsiplini tagamine lasteaias. Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmisteks igapäevaelus ja koolis. Kui last ümbritsevad süsteemi osad toimivad harmooniliselt, käitub laps tasakaalukalt. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (01.01.1993) ütleb: Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist ( §31 Lapse kohtlemise üldpõhimõte, lõige 1 ) Distsipliini tagamisel on väga tähtis osa lastekeskse õpikeskkonna loomisel. Selleks on oluline - - Hoolikas planeerimine ja individualiseerimine. - Meeskonnatöö ja läbi mõeldud töökorraldus, st.kooskõlastatud nõudmised laste suhtes. - Lapse päev peaks olema tasakaalustatud. Lapsed väsivad, hakkavad tõuklema ja jooksma kui päev on liiga tihe. - Õppimine peaks käima mängu kaudu, et laps e...
Teet Suurkivi Bak. VIII rühm Eripedagoogika "Käbi ei kuku kännust kaugele" Öeldakse, et tänapäeva noorus on hukka läinud. Lapsed saavad üha varasemas eas tuttavaks alkoholiga, käiakse vähem koolis ja huviringides, ning veedetakse üha enam aega lihtsalt niisama ,,hängides". Virisetakse küll, et teismelised ei oska oma vaba ajaga midagi peale hakata, kuid mida need lapsed ikka teha oskavad, kui neid mitte keegi ei suuna ega tagant ei utsita? Lapsevanematel on üha vähem aega, et oma järeltulijatel silma peal hoida ning nendega tegeleda. Töö ja karjäär on saanud tähtsamaks kui huvi nende laste tegevuste ja tuleviku kohta. Oma essees proovin välja selgitada, miks tänapäeva noorte ja las...
Õpetaja vaatlus Kell 9.00-10-00 Neljapäev 25.10.2012 Õpetaja: Pille Sandström Keel ja kõne Jutu ettelugemine I. Lember Hambaarsti juures M. lk 103 Kunst Maalimine Sööbik ja Pisik Laste arv rühmas:13 Õpetaja palub lapsed vaiba peale istuma. Ta räägib lastele heast ja halvast hundist. Kui sa toidad head hunti siis saab sinust hea , vastupidiselt saab sinust halb hunt. Lapsed teavad, et paha teha ei tohi. Õpetaja küsib, mida hea hunt veel teeb? Lapsed ütlevad, et rumalusi ei tohi teha. Õpetaja palub lastel kasvatada endas head hunti. Seejärel pöördub ta laste poole ja küsib: Mis päev täna on? Lapsed loendavad kõik nädalapäevad ette. Seejärel hakkab õpetaja lugema ette juttu. Lapsed kuulavad, mida õpetaja loeb. Õpetaja loeb lastele juttu ette väga ilmekalt. Lapsed kuulavad teda huviga. Õpetaja küsib kas see oli tõsine jutt? Lapsed arvavad, et see oli tõsine jutt. Kelle ...
Millline isa tahaksin olla? Milline isa ma peaksin olema?Ma tahaks olla väga hea isa oma lapsele,et ta saaks mind usaldada ja rääkida oma probleemidest.Mida ma pean selleks tegema? Ideaalne isa on see, keda laps ise peab ideaalseks.Isa ei saa ise end ideaalseks isaks nimetada. Seda saab öelda vaid laps ise,laps peab nägema isas seda mida ta tahab.Armastavat isat,rikkast isat, sportliku ja nii edasi. Ma tahaks olla selline isa keda lapsed armastaksid.Kutsuksid mind lausa ideaalseks.Ma tahaks,et nad näeksid minus seda keda nad tahavad näha.Saaksid usaldada mind,rääkida oma probleemidest.Küsida mida tahavad mänguasja,süüa,arvuti,konsooli,alkohooli ja tubakatooteid.Ma kõike neid ei ostaks neile või temale,ideaalne isa peaks ütlema vahest EI. Kui keegi oleks maailmas ideaalne, siis ma arvan, et tema sõpradel, tuttavatel ja ka pereliikmetel viskaks ühel päeval lihtsalt kopa ette . Ma mõtlen selle all seda...
Hea toidab head, kuri kasvatab kurja Me elame maailmas, kus kõik on väga enesekesksed. Tihti mõtleme ainult enda peale. Kuidas küll saaks tööl palka juurde? Miks küll mu sõbranna mind täna jälle peole ei kutsunud? Me võib- olla ei teadvustagi endale, kui me midagi valesti teeme, et kogu meie elu mõjutab see, mis me minevikus teinud oleme. Ainult praeguses hetkes elamine on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine. Vanematel on meie elus väga suur roll. Kui lapse ema ja isa on korralikud inimesed, kes püüavad oma lapsest kasvatada head ja seadusekuulekat kodanikku, siis peavad nad terve elu oma lastele ise eeskujuks olema, neid suunama ja abistama. Näite võib tuua W. Goldingu raamatust ,,Kärbeste Jumal," kus üksikule saarele sattunud lapsed üksteist tapma hakkavad. Inimeste veres võib küll pesitseda vaenulikkus ja tapjaiha, kuid mina arvan, et väga heas peres kasvanud lapsed leiaksid igas olukorras...
Vanemad küsivad sageli, et miks laps nii teeb, mis tal viga on. Miks ta jälle tujutseb ning pahur on? Kuid küsijad on ka lapsed. Ka nemad soovivad saada vastuseid, miks vanemad üht või teist teevad. Küsimine võib küll väljenduda natuke teistmoodi, näiteks pahuruses või kurbuses. Kas vanemad tõesti ei mõista lapsi? Olen enam kui kindel, et iga noore peast on käinud läbi mõte, et tema vanemad ei mõista teda. Kas siis sellepärast, et ei lubata sõpradega kaua väljas olla või tuttavatega peole. Aga kui paljud on aksepteerinud seda võimalust, et vanemad siiski mõistavad neid? Kui paljud on mõelnud, et käsud ning keelud on hoopis hoolimisest ja armastusest, mitte õelusest laste vastu? Ka mina olin paar aastat tagasi arvamusel, et mu vanemad ei saa minust absoluutselt aru ja ainult kiusavad mind. Nüüd, kui olen vanemaks saanud, saan aru, et tegelikult soovisid nad mulle kõigest head. Nad pingutavad kogu aeg minu heaolu nimel ning tahavad kindlu...
Missugune on hea õpetaja ? Hea õpetaja on iga õpilase lemmik. Ta on hea inimene. Ta peaks austama õpilasi keda ta õpetab ja tööd mida ta teeb. Mulle meeldivad vaimukad õpetajad, kuna koos naljaga jäävad asjad paremini meelde. Hea õpetaja armastab elu ja inimesi ning seda, mida ta teeb. Hea õpetaja usub õpilastesse ja usaldab neid ning ka teda usutakse ja usaldatakse. Mõni õpetaja tahaks aina kontrollida ja hindeid panna, võrrelda vastandada ja võistelda. Hea õpetaja silmis on kõik lapsed õpihimulised ja püüdlikud. Paraku on mõni veidi aeglasem, mõni kärsitum ja mõni tundlikum kui teine. Lapsed on head, kuid tuleb ette, et nende mõned teod osutuvad tempudeks, mida tuleb mõnikord ka kahetseda. Mõnele õpetajale lausa meeldib, kui lapsed teda kardavad. Heale õpetajale seda vaja ei ole, sest lapsed austavad ja hoiavad teda, jäljendavad ja peavad isiksusena eeskujuks ka siis, kui kooli lõputunnistus jub...
Naabrid Naabrid on inimesed, kes elavaid meie lähedal, nende käitumine mõjutab meie igapäeva elu. Head naabrid teevad meie elu mugavamaks, aidates aiatöödega või laenates meile soola või muud sellist. Halvad naabrid aga muudavad meie elu põrguks. Kuulavad muusikat liiga kõvasti või pidutsevad öö läbi ja ei lase meil magada, väikesed lapsed kuulevad igasuguseid roppusi neilt. Head naabrit on hea appi kutsuda, elab samas kõrval ja kui juhtub mingi suur õnnetus saab ta kiirest abi kutsuda või ise appi tulla, kui just meie ise ei saa probleemiga hakkama. Kui mõlematel naabritel on lapsed, siis nad ei pea eraldi neid kooli viima, saavad ka ühe autoga, et hoida kokku kütust. Naabrid valvavad üksteise maju, et mingeid asju ei lõhutaks või varastataks. Kui elad korterimajas, siis head naabrid aitavad koridori puhastada mustusest, teevad vahetusetega näiteks ühel nädalal teeb üks korter, teisel näda...
Minu elu kutse Selleks, et elada õnnelikult ja olla edukas, on vaja head haridust ning õiget töökohta. Kindlasti on väga raske leida endale sobiv amet, kuid selle kallal on vaja teha suurt eeltööd juba koolis. Kuid tihti on nii, et õpitakse ühte eriala, kuid tööle minnakse absoluutselt teise valdkonda. See võib juhtuda siis, kui inimene ei ole enda otsuses kindel ning ebakindel oma valikus. Õnneks, mul on olemas juba kindel suund kuhu poole liikuda ning ma üritan valida endale kõige sobilikuma eriala. Minu kutseala peaks olema seotud inimeste suhtlemisega ehk olema sotsiaalne. Kuna mulle väga meeldib suhelda inimestega, oleks vaja ka valida taoline amet. Tegin J. Hollandi testi ja sain teada, millised elukutsed on minu iseloomule kõige lähedasemad. Mõned neist olid näiteks : raamatukogu direktor, linnavalitsuse osakonna juht, filmidirektor ja juristi abi. Ma tean, et ma ei ole eriti täpne, intellektuaal...
Jens Bjorneboe "Jonas" Essee Aari Vaino Jens Bjorneboe "Jonas" oli minu jaoks väga kaasahaarav lugu. Oma meeleolu seda teost lugedes kirjeldaksin kui segu kaastundest, üllatusest, ärritusest, hukkamõistust ning heldimusest. Jonase tegelane oli ääretult südamlik ja kireva siseeluga poiss. Romaani esimeses pooles häiris mind väga asjaolu, et kõigil inimestel Jonase elus oli tema olukorrast oma arvamus ning olgu see hinnang ülekohtune või õiglane, põhinesid kõigi asjaosaliste mõtted selle poisi kohta nende endi kogemustel. Ei Jonase õpetajad ega isegi tema vanemad või heasoovlik direktor ei tulnud mõtte peale poisiga tema tunnetest ja mõtetest rääkida. Lugedes sellest, milline verdtarretav hirm oli poisil "idioodika" ees ning kuidas ta oli õnnetu, et oma õpetajat nukraks teeb, oleksin ma tahtnud ta ise sülle võtta ning selgitada...
Õnne valem Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud, kuid enamik neist ei oskagi arvatavasti öelda, mis on õnn. Rootsist pärit näitlejatar Ingrid Bergman on öelnud: „Õnn on hea tervis ja halb mälu.“ Enamasti läheb õnneks vaja üsna vähe. Kui on olemas terved lapsed ja elukaaslane, siis on see suur õnn. Teadmine, et on olemas keegi, kelle peale loota, on elus suur trump. Tekib tunne, et sa pole maailmas üksi ning igale probleemile on olemas lahendus või vähemalt leevendus. Pere toetus suurendab enesekindlust ning aitab rasketes olukordades toime tulla. Raskeks olukorraks võib olla mõni kurb sündmus, nagu lähedase surm. Üksikul inimesel on märgatavalt raskem sellisest vaimsest piinast lahti saada ning hakatakse otsima lahendust meeleolu parandamiseks. Kahjuks on selleks tihti alkohol. Aga inimesel, kellel on pere, viivad kurvad mõtted eemale aias hullavad lapsed või elukaaslane, kes lohutada aitab. Nii ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pereelu Kellelt: Eneli Vanin KP2-11 Saade keskendub vanavanemate rollile ja suhetele vanema põlvkonnaga , küsimus oli selles , et kas kaks erinevat generatsiooni võiksid koos elada , et see ei rikuks omavahelisi suhteid.? Osad inimesed arvavad et on võimalik koos elada ja osad arvavad , et ei ole võimalik koos elada , kuna palju noori ja ka vanemaid inimesi soovivad vaheldust ja üksteisest rahu ,ning omi toimetusi teha . Osadel on raskusi elada koos, aga kui oleks suured korterid , majad siis miks ka mitte ? suhelda tuleb ei tohi kedagi kaugustesse jätta, aga siiski on pered kes elavadki mitu põlvkonda koos. Ühine maja , aga eraldi sissekäigud ja eraldi leivakapp aga ühised eluväärtused eluks . Kasvatamisest , lapsed elavad kuni 2-3 aastani siis nad hakkavad lasteaias käima näevad nad elu ja hakkavad rohkem aru saama kes nad on . Lastel on alati nii et kui vanemaks saavad siis hakkavad alles oma vanemates...
Koolilapse elu Lugupeetud õpetaja ja head klassikaaslased Ma räägin teile teemal koolilapse elu. Koolipäev algab varakult, lapsed peavad olema koolis juba kell 8. Koolipäev on raske ning väsitav. Mitmetele lastele ei meeldi koolis käia, kuid koolis käimine on kohustuslik.Mõnele lapsele meeldib koolis käia, seal on huvitav ning saab ka palju uusi teadmisi. Peale tunde on õpilastel võimalik käia erinevates huviringides. Paljud lapsed käivad vabal ajal muusikakoolis, kunstikoolis, spordikoolis või mõnes muus huviringis. Huviringides käimine on õpilasele vabatahtlik, kuid vahest tahab lapse vanem, et laps seal käiks. Huviringides saavad lapsed tegeleda sellega, mis neile kõige rohkem meeldib. Nad saavad seal ka arendada oma oskusi ning olla koos sõpradega. Mõni laps veedab vaba aega koos sõpradega. Osad lapsed on lihtsalt kodus. Nad vaatavad kas televiisorit, on arvuti taga. Neil on rohkem aega ka õ...
Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püst...
Armastus-jõud või nõrkus Maailmas on vist küll igaüks tundnud, mis on armastus. Seda maagilist jõudu kirjeldada on paraku raske. Teakse, mis tunne on olla armastatud oma vanemate või kellegi teise poolt. Arvan, et see on jõud, mis viib sageli inimesi elus edasi, aga tihti juhtub ka, et see hävitab hinge täielikult. Mis siis ikkagi on armastus, kas jõud või nõrkus? Minu meelest on armastus midagi väga tugevat ja mõjuvõimsat: tunned, et oled kaitstud terve maailma eest, et sinust hoolitakse, sinu heaks tehakse kõik. Mõtted on vaid head ja kõik tundub korras olevat. Oskad rõõmu tunda igast väiksest asjast ja ei tee väljagi igapäevastest väikestest probleemidest. Muidugi võib armastav inimene vaid siis õnnelik olla, kui ta leiab vastuarmastuse. Alati on igal asjal head ja halvad küljed. Näiteks paljud inimesed on teinud enesetappe just armastuse pärast. Tavaliselt tapetakse end siis, kui tu...
Minu perekonna lugu Küsitlesin oma ema selle teema kohta. Sain sellise kokkuvõte tema arvamusest: Perel on väga suur tähtsus tema elus, ilma pereta ta ei kujuta ennast olemas olevadki. Tema arvab, et ühe perekonna lugu saab alguse sellest, et kaks inimest elavad koos ning neil tekivad ühised lapsed. Lõppeb aga perekonna lugu siis kui lapsed saavad juba oma lapsed, ehk siis neil tekib oma pere. Pere ei lõppe selles mõttes, et enam ei suhelda oma vahel vaid selles mõttes, et pole enam ühtne perekond, lapsed on eraldunud oma vanematest ning saanud oma enda pere. Minu ema perekonna lugu sai alguse sellest, et ta abiellus ning sai oma esimese lapse ehk minu kõige vanema venna. Meie peres on oluline see, et me teineteist abistaksime, austaksime ja mitte mingiljuhul ei jätaks hätta. See peab igas peres kõige tähtsamal kohal olema. Meie pere ühised tegevused on näiteks jõulude ajal koosviibimine (mõlemad mu...
W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ...
W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti). William Gerald Goldingu kirjutatud ...
Interneti ohud ja võimalused Internett on väga populaarne.Seda kasutatakse tavaliselt 1-3 tundi päevas.Pärnu-Vanalinna Põhikooli õpilaste küsitlusest selgus et maksimaalselt kasutavad Pärnu lapsed internetti 7 tundi päevas.Lisaks saadi teada populaarsemad kohad kus on tehtud omale kasutajad.Nendeks on : Facebook (kasutatakse kõige rohkem),Google ja Skype.Huvitav on aga see et Facebooki kontosid omavad juba 6 aasatased lapsed. Kuusalu Keskkoolis tehti küsitlus Facebooki kohta.Seal omab 98% vastajatest Facebooki kontot, 94% lastest ei kahetese konto loomist aga 6% lastest arvavad et Face- bookis olemine raiskab aega.Küsitlusest saadi teada et 7% õpilastest ei saa enam perega läbi tänu Facebooki tõttu. Nüüd minu arvamused. Interneti head küljed:Facebook,Skype,Mesenger (sõpradega rääkimiseks) Google,Neti (info otsimiseks) Halvad küljed: Internett mõnes kohas maksab Internetti ei pruug...
Peresaade nimega ''Pereelu'' , teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem tuli kindel usk, et saab hakkama. Mitte keegi ei usu, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte üksi vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. Enamasti see nii ei ole. Tuleb ette perekondi ,kus kasvavad tublid ja iseseisvad lapsed. Mõnikord ka sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Va...
Päkapikud Elasid kord kaks päkapikku, Päka ja Pika. Nad olid väga head sõbrad ja lastele nad väga meeldisid. Päka oli tumedate juustega, roheliste silmadega, punase mütsiga väga ilus päkapiku tüdruk ja Pika oli heleda juustega, siniste silmadega, nutikas päkapiku poiss. Päkapikud elasid laste meisterdatud uhkes suures piparkoogimajas. See oli väga ilus, katusel oli kaunistatud paksu roosa glasuuriga. Seinad olid värvitud sokolaadi võõbaga. Aias oli neil hunnikus nööbikomme, marmelaadi ja martsipanist lumememm. Pika ja Päka olid laste lemmikud, kuna nad teadsid alati, mida lapsed soovisid sussi sisse saada. Nad ise valmistasid maitsvaid ja värvilisi komme, mida lapsed ihaldasid. Terve suve nad valmistasid mänguasju ja kudusid lastele kindaid ja sokke, et oleks talvel soe. Kastsid ja rohisid hoolsalt mandariini puid ja sokolaadi põldusid. Pakkisid kingitusi, sidusid paelu ja meisterdasid e...
Inimesed, keda me ei mõista Kas on üldse võimalik kedagi mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? õigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad meid teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad?Arvan,et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks.Kergem on alati kedagi hukka mõista, kui temast aru saada. Alatihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüdes iseend tema asemele asetada ja öelda siis: ,, Jah, ma mõistan ." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult pole võimalik mõelda kellegi teise mõtteid ja tunda, mida ta võis läbi elada ning muuta tema mure suurust. Seega sageli oleme me sunnitud ütlema ,, Ma ei mõista sind" või vähemalt mõtleme nii. Kuid kes...
Emadepäeva karusell AVAKÕNE: ,, Tere kallid emad, vanaemad,õed. Meil on väga hea meel näga, et teid on täna siia kogunenud nii palju. Meie rühma lapsed esitavad teile alustuseks ühe ilusa luuletuse." LASTE LUULETUS EMA Feliks Kotta Kes viib mind sängi süles? Kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48) SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE: ,, Tänase peo kava on järgmine. Esmalt jagame me teid kõiki rühmadesse. Pärast seda saate te kaardi ( Lisa 1.) mille järgi hakkate koolimaja peal orjenteeruma. Iga grupp alustab sellest klassist mis on tema rühma numbri järgi. ( nt. 1 rühm number 1 juurest ehk muusika klassist jne). Palume kõikidel emadel, vanaemadel, õdedel ühte rivvi viirgu võtta. Kõik lapsed võiva...
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Kadi Koemets 11.A klass Printsess Diana on kord öelnud, et kallistused suudavad teha tohutul hulgal head – seda just lastele. Selle mõttega ei ole võimalik mitte nõustuda, kuna me kõik peaksime teadma, kui head on armastavate inimeste embused. Kahjuks ei ole alati saanud lapsed taolist hellust ning hoolt oma vanemate poolt tunda. See võib olla tingitud kas aja või kultuuri iseärasustest või hoopiski vanemate puudumise tõttu. Nii laste kui ka nende vanemate enda jaoks on väga tähtis mõista, kui suur roll on neil laste elu kujundamisel. Lapsed peaksid mõtlema, kui raske on tänapäeval olla lapsevanem ning kas ja kuidas väärtustatakse vanemaks olemist riiklikul tasandil. Lapse sündides on ema rolliks õpe...
Andekad õpilased Huvitavat: müüte ja müüdimurdmisi andekate kohta Andekad lapsed on targad ja seetõttu saavad nad ise hakkama (müüt). Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad nii motivatsiooni kui ka huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekad lapsed on ühesugused (müüt). Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist. Mis on andekus? Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid lapsi. E...
INTERVJUU A: Tere, Terry! Oleme väga tänulikud sulle, et olid nõus meile intervjuud andma. T: Pole tänu väärt. Mulle meeldib oma raamatutest rääkida. A: Siis on ju väga tore. Räägi meile palun, kuidas sa üldse kirjanikuks said ja mis sind kirjutama pani? T: Mind inspireerisid kõiksugused raamatud, mida ma elus lugenud olen ja uskuge, neid on palju. Mulle tundus, et maailmas pole piisavalt fantaasiaraamatuid, mis haaraksid lugejaid endaga kaasa ja siis ma üritasingi midagi enda poolt anda. A: Aga mis raamat on sinu lemmik? T: Minu isiklikest on ,,Kübaratäis taevast" ja üldiselt Roy Lewisi ,,Inimese areng" . See on tõsiselt üks naljakamaid raamatuid, mida ma eales lugenud olen. A: Sinu lemmikraamat on pärit ju Kettamaailma seeriast. Räägi meile, mida Kettamaailm endast kujutab. T: No te kõik olete ju kuulnud müüdist, et maailm tiirleb kilpkonna seljal. Minu maailm elab seal ja see on aeg mil inimesi veel polnud....
Snilind Enne haldja saabumist olid lapsed jäginud rikkaste laste jõulupidu ning mänginud kookide söömist ja tundnud rõõmu sellest, kuidas teised lapsed pidutsevad. Ise olid nad vaesed ning vanematel polnud raha, et lastele kinke osta. Haldjas andis poisile kübara, mis võimaldas näha kõikide asjade sisemusse. Poiss pidi õppima rõõmu tundma lihtsatest asjadest, mis ümbritsevad teda iga päev. Kui poiss oli kübara pähe pannud, muutus vana haldjas imekauniks printsessiks ja maja seinad läbipaistvateks kalliskivideks. Nüüd nägi poiss sisemist ilu, nägi haldja hinge välimust ja oma armsa kodu seinad ja mööbel tundusid kaunitena. Ka esemed saavutasid elusa kuju. Leib Ümar ja lai mehike, kohmakas, veidi rumal, oli tükk tegemist ukseavast läbi mahtumisel. Tuli - Haldjas kirjeldas teda kui ägedaloomulist head olendit. Vesi Rahulik ja tundeline, kerge nutma, tuli ja vesi ei saa omavahel just kõig...
Koolivormi head ja halvad pooled Koolivormi kandmine on mõnes koolis kohustuslik, kuid mõnes mitte. Paljudel on koolivormi kohta omad arvamused ja kõigil on isiklikeks arvamusteks õigus. Kuid kas koolivormi kandmine on siiski kasulikum õpilastele või tekitab see just probleeme. Koolivormi kandmine näitab, et inimesed on viisakad. Kui kannad koolivormi siis on see ju puhas ja näeb välja hea. Kui aga koolivormi ei oleks , käiksid lapsed dressidega ja kuna kool on ameti asutus siis ei kõlba koolis käija dressidega. On tehtud katseid, kuidas inimesed suhtuvad teistesse inimestesse lähtuvalt nende riietest. Inimestesse kellel on puhtad ja viisakad riided suhtutakse austusega aga ned, kellel on määrdunud, katkised või vabaaja riided neid ei austata nii palju ja neid hinnatakse teisiti. Kuna kool on ameti asutus võiks seal kanda koolivormi, mis jätab inimestest hea esmamulje. Koolivormid on kallid ja jäävad vä...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Peresaade 13.01.2009 Kellelt: Oili Tänav 11B kaugõpe Selles pereelu saates räägitakse sellest, et kas laps on oma kodu peegel.Arutatakse selle üle,et kas head lapsed tulevad heast perest,kas lapsevanemaks olemist peaks õppima,kas tänapäeva lapsed on halvemini kasvatatud.Igale küsimusele oli erinevaid arvamusi.Arvamusele, et kas heast kodust tulevad head lapsed oldi üldiselt ühelmeelel.Minu arvamus on enamjaolt sama aga nagu igal pool on ka siin kindlasti erandeid. Laste kasvatamisel on väga tähtis osa eeskujul kelleks võivad olla vanemad, õed,vennad,vanavanemad või siis mõni lihtsalt tuttav. Kodus kujunevad maailmavaade, moraal, iseloom ja huvide alused. Kodus kus on palju armastust,hoolimistja eneseohverdamist kasvavad tublid lapsed.Lapse kasvamisel ja kasvatamisel on suur vahe.Lapse kasvatamine algab juba imikueas või siis lausa enne sündi juba. Laps kes elab armastavas, hoolivas,teineteisest lugu...
Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta Mis on andekus? Meie kõrval võib olla peidetud lapsi, kelle võimetest pole teadlikud ei nemad ise ega ka vanemad või õpetajad. Paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, kuid see ei käi mitte kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist. Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu õhel või mitmel alal. Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on kasutu...
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2...
annaabi.ee 
