....................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid...................................................................................19 1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad................................................. 20 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme.............................................................. 21 1.7.1 "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!"................................................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7.3 Piits ja präänik.
............................................................................................. 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................................ 10 3.3 Kas on võimalik kasutada kõiki kolme meetodit?.....................................................
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda
1. VANEMAID SÜÜDISTATAKSE, AGA EI KOOLITATA Vanemaid süüdistatakse noorte hädades ja ka neis probleemides, mida noored väidetavalt ühiskonnale tekitavad. Poliitikud ja ametnikud süüdistavad vanemaid selles, et nood kasvatavad üles põlvkondade viisi kamabas jõlkujaid, teismelistest mõrvareid, vägivaldseid kooliõpilasi ja kurjategijaid. Ja kui lapsed ei saa koolis hakkama või kukuvad ühest kohast teise järel välja, väidavad õpetajad ja koolijuhid, et selles on süüdi vanemad. Ning samas kes aitaks vanemaid? Kui palju pingutusi tehakse selleks, et aidata emadel isadel saada paremateks lapsevanemateks? 1962. aastal otsustas dr. Thomas Gordon Pasadenas koostada vanemate treeningprogrammi, milles esimesel kursusel osales ainult 17 vanemat, kellest enamikul oli oma lastega juba tõsiseid probleeme. Kursus kannab nime Vanemate Efektiivsuse Treening või lihtsalt PET.
..................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed. Sel hetkel nendega suhtlemine muudab neid just kõige rohkem .See osa lastega suhtlemise ajal on ilmselt üks tähtsamaid hetki, kuna just siis areneb välja lapse iseloom ning tema isiksus.
vanematega, kuid arvan, et tähelepanu peaks rohkem pöörama ka täisealistele. Seega otsustasingi uurida justnimelt seda teemat. Töö eesmärgiks on välja selgitada, millised on täisealiste suhted vanematega ning kas ja kuidas mõjutab täisealisi nende iseseisva elu alustamine vanemate juurest ära kolides. Minu poolt püstitatud hüpoteesiks oli, et täisealiste iseseisva elu alustamine ei muuda oluliselt nende suhteid vanematega, kuid vanemad ei ole niivõrd kursis oma laste igapäevase eluga. Veel püstitasin hüpoteesi, et vanematest saadakse paremini läbi emaga ning teda ka usaldatakse rohkem. Arvasin ka seda, et iseseisvalt elavad täisealised vanematelt rahalist abi ei vaja. Oma uurimuse läbiviimiseks koostasin küsimustiku, mille täitsid 75 täisealist. Lasksin neid täita oma vanematel, õel ja vennal. Samuti vanemate töökaaslastel ning õe ja venna koolikaaslastel
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja
aastaselt oma sõpradele ausalt ja selgelt:" Mina ei taha suureks saada, tahan mängida!" Teised aga ei rääkinud muust kui vanematest eraldi elamisest rõõmudest ja keegi ei saa neid käsutada. Mismoodi siis ei saa? Kui meie vanemaks saame, peame vanemaid hoidma. Nagu nemad meid ülesse kasvatasid, peame meie pärast nende eest hoolitsema. Meid piirab meie endi südametunnistus. Muidugi on paljudes inimestes väga palju õelust. On inimesi, kes kasvavad ilma vanemateta ja on lapsi, kes lihtsalt ei mõista, vanemate tähtsust. Väikesed armsad jõnglased koheselt "vihkavad" oma vanemaid, kui neid pannakse nurka, ei anta magustoitu ja ei lasta väljas kaua olla. Siiski on vanemad need, kes hoiavad sooja, kaitsevad ja armastavad. Aeg muutub edasi ja lapse austus vanema vastu kahaneb veelgi, kui jõuab kätte puberteediiga. Puberteedid soovivad vaid olla vähem sõltuvuses ja otsivad kohta oma elus. Niiviisi elavad inimesed kuni täiseani
Kõik kommentaarid