Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

A Class Divided (0)

1 Hindamata
Punktid
A Class Divided
Ants Verliin
02.02. 2016
Selles ekperimendis õpetaja seletas kolmanda klassi lastele rassismist, aga ta tegi seda läbi katse, et lapsed saaksid paremnini aru. Katse algul olid lapsed kõik selle poolt, et vihkame ja mõnitame inimesi kes pole meiega sama naha värvi. Õpetaja nei ltegi aga nii, et ühel päeval olid sinisilmsed õpilased „paremad“ kui pruunisilmsed õpilased. Sinisilmsetel olid eelised ja nad tundsid end kui jumalad. Pruunisilmsetel oli väga palju keelatud ja nad tundsid end alandatud ja nad ei saanud sinna isegi midagi teha, kui sinisilmsed mõnitasid neid.
Järgmine päev oli aga teistmoodi. Nüüd olid pruunisilmsed need, kes olid „paremad“ ja sinisilmsed olid need, keda alandati ja kiusati kogaueg. Sinisilmsetel läks kõik halvemini too päec, kuna nad mõtlesid juba, et nad on halvemad ja nad ei näinud vaeva, et nad saaksid midagi paremini teha kui pruunisilmsed õpilase.
Mina leian, et kui teha selline uuring just laste peal siis saab ette juba ära öelda, kuidas lapsed hakkavad käituma. See ei pruugi olla nüüd ka 100% õige, aga see on sinna lähedale ikka. Õpetaja kasutas head meetodit, ma ise ei tuleks selle peale ja mdiagi muud ka ei mõelnud välja, mis oleks parem olnud.
Selle uuringu saaks vabalt viia läbi uuesti, kuna selle kohta on internetis hea video ja ka head lugemis allikad. Usun, et uuring läheks väga sarnaselt sellele, mida lugesi naj nägin videost, et lapsed ikka saavad aru,e et see pole õige kui mõnitad /kiusad teist tema nahavärvi pärast.
Uuring ei olnud nii väga privaatne kui ma lootsin , et se on. Arvestades seda fakti, et see on internetis ja selle kohta on hea video ka, siis see ei olnudnii privaatne kui võisk olla. Kahjuks ei olnud see ka vabatahtlik. Õpetaja võttis selle klassi ja kõik. Selle uuringu videot nägid ka laspevanemad ja paljud olid shokis. Uuringu käigus ei saanudkeegi kahju ega haiget ega vigastada, nii vaimselt kui füüsiliselt.
Kasutasin materjali mis on Inglise keeles:
http://www.pbs.org/wgbh/frontline/article/introduction-2/
https://www.youtube.com/watch?v=onKVeZaDzWg
https://soapboxie.com/social-issues/Stereotypng
A Class Divided #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor killer25 Õppematerjali autor
Räägib õpetajast, kes õpetas oma klassile, et rasism on halb.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Miks läksin õppima ehitusvmiimisteljaks
3
odt

Miks läksin õppima ehitusvmiimisteljaks

Miks asusin õppima ehitusviimistlejaks Kõik me tahtsime kunagi saada tuletõrjujaks, politseinikuks, juuksuriks ja isegi kosmonaudid. Asusin õppima ehitusviimistlejaks, sest mind on koguaeg huvitanud ehitus ja ehitusviimistlus tundus huvitav ning samas ka eriline oma mitmekülgsuse poolest. Oli ka mingi mõtte minna gümnaasiumi isegi kui ma oleks sisse saanud arvan,et ma poleks seal hakkama saanud ja oleks mingi poole aasta päras välja kukkunud ja nii oleks üks aasta nii sama raisku läinud ja mu emale ka ei meeldiks kui ma pool aasta kodus istuksin, siis oleks ma pidanud tööle kuhugi minema nii kauaks kuni uuesti kuhugi õppima minna saaksin. Mind siiski painas mõtte kuhu ma edasi lähen kuni, istusime vanaema juures sugulastega koos ja siis tuli jutuks, et kus ma edasi õppima lähen ise ma siis veel ei olnud otsusele jõudnud veel. Kaks tädi tütart soovitasid minna keevitajaks kuna mul ei olnud eriti head hinded ja lihtsalt selliste hinnetega muj

Ehitus alused
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia
KOOLIKIUSAMINE
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö

Ühiskond
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

Käitumine ja etikett
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj

Alusharidus
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j?

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Kasvatustöö-ja probleemid konspekt
29
doc

Kasvatustöö-ja probleemid konspekt

Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist

Kasvatustöö ja probleemid
Sotsiaalpedagoogika
29
docx

Sotsiaalpedagoogika

[email protected] ­ sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika ­ teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine ­ protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv ­ kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun