Kooli mitu nägu Koolis käimine on asi, mille peavad kõik varem või hiljem läbi elama. Mõnele see meeldib, kuid mõnele mitte nii väga. Mis on koolis nii hullu, et paljud vihkavad seda? Koolis käimine ja seal õppimine on vajalik, et saada elus edukaks. Kui koolist poppi panna ja eirata oma kohustusi, on võimatu saada head töökohta, ja sa võid jääda kodutuks, sattuda narkootikumide küüsi jne. Paljud noored ei mõtle sellele ja tahavad saada koolist läbi lihtsalt. Kooli minnes kohtud paljude inimestega ja leida palju uusi sõpru, mis on eriti tähtis algklassides. Koolis on mitu põhjust miks on see kohati raske. Üks oleks stress, mida tekitavad õpetajad, su vanemad ja teised õpilased. Koolitööd on vahel ülekoormavad ja need võivad viia magamatuseni. Koolikiusamine on samuti suur probleem, mida esineb kõige enam põhikoolis. Koolide suur miinus on ka see, et õppekavad ei liigu ajaga edasi ja ei õpe
Tihti tuleb ette ka koolivägivalda, liiga tihti on vägivallatsemised lõppenud surmaga , mitte küll Eestis , vaid välismaal. Sageli ei olegi lapsed need, kes võhikuid alandavad. Teada on juhtumeid kus õpetajad terroriseerivad õpilasi kõige räigemal viisil. Nüüd pööraksin tähelepanu haridusasutuste parimatele külgedele. Koolis õpime vastutustundlikust ja teistega arvestama, saame eluks vajalikke teadmisi ning oskusi. Kool osutab palju häid võimalusi oma hobide harrastamiseks ja enda annete arendamiseks. Samas saame koolikaaslastega suheldes tuttavad kogu eluks , mis võivad edaspidises elus kasuks tulla. Arvan, et koolis käimine on tähtis, see on nagu õpilaste igapäevane töö, mis paned neid tihti proovile ja paneb raskustest läbi murdma. Tõsi , õppeasutustel on omad vead, kuid head omadused jätavad need kahvatuks ja tähelepanematuks . Siiski ei tohiks tähelepanu pööramata jätta
Lahti mõtestades väljendit „kooli mitu nägu“ võib aru saada, et jutt on kooli mitmekülgsusest, millest võib omakorda võib teema jagada kaheks osaks: kooli head ja halvad küljed. Nagu öeldakse, et pole head ilma halvata, ei ole ka koolis kõik alati perfektne. Kas siis on asi eakaaslastes, eraelus, koolimajas, motivatsioonis või milles iganes. Esimesena tooksin välja halvad küljed, et hiljem lõpetada heaga. Pidevalt räägitakse koolikiusamisest ning sellest, et lapsed karvadad kooli minna, kuna koolikaaslased teevad neile ülekohut. Kes narrivad ja kiusavad, kes aga osutab lausa füüsilist vägivalda, on ju kõike ette tulnud. Tihti, võib öelda, et isegi liiga tihti on koolivägivald lõppenud ka lapse/õpetaja surmaga. Selle koha pealt on Eesti küll vaoshoitud, kuid ka siin on selliseid asju ette tulnud. Enamjaolt juhtuvad sellised asjad välismaal. Kuid alati ei ole õpilased need, kes teisi õpilasi kiusavad, vaid on tulnud ette ka juhtumeid, kus õpetaja kasut
Kooli mitu nägu Koolile annavad näo inimesed, kes sellega seotud on. Peamiselt on kool koht, kus käiakse õppimas ja õpetamas, aega veetmas ja lollitamas. Seal kohtutakse sõprade ja vaenlastega. Kooli peamine ülesanne on noortele piisava hariduse andmine, et nad edasises elus hakkama saaksid. Õpilaste harimisega tegelevad õpetajad, ilma kelleta ei oleks koole olemas. Neid küll sageli vihatakse ja mõnitatakse, aga tegelikult ei mõisteta nende väärtust. Ilma nende nõudlikkuse ja abita saaks meist ühiskonna häbiplekk. Peaksime olema tänulikud, et on
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks või
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Inimese võitlus jumalaga Peategelane Indrek Autobiograafiline Koolilugu Hugo Treffneri gümnaasium = tegevus Mauruse koolis Üks ja sama skeem ( II osa algust võib käsitleda Indreku võitlust haridusega) Lõpp sarnaneb, antakse alla, ei vii kuhugile Indrek ja Maurus= Pearu ja Andres Maurus-puuduvad põhimõtted, kõikidele võimudele meelepärane. Olevat väga eestimeelne Mauruse kool erakool(kallis)- võtab Indreku kooli vaid seepärast, et too eestlane Indrek oli uksehoidja ka öösiti, tegi teenija tööd Lugu läheb lahti siis, kui tekib küsimus jumalas Indrek mõtlev iimene Maurusele ei meeldi, et Indrek julgeb kahelda jumalas Maurus veab Indreku piinapinki Kodus uskus Astronoomiõpetaja kutsub õpilased enda observatooriumisse tähti vaatama
Kõik kommentaarid