Inimesed, keda me ei mõista
Kas on üldse võimalik kedagi mõista,
kui me ei saa tihti aru endastki? õigepealt peame teadma, mida ise
mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui
vaja, siis ka oma pahateod andestada .
Väga raske on ennast näha sellisena
nagu näevad meid teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed
ongi sellised nagu nad välja paistavad?Arvan,et me kõik kanname
tahes- tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka
raskemaks.Kergem on alati kedagi hukka mõista, kui temast aru saada.
Alatihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüdes iseend tema
asemele asetada ja öelda siis: „ Jah, ma mõistan .“ Pigem
ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult pole võimalik mõelda
kellegi teise mõtteid ja tunda, mida ta võis läbi elada ning muuta
väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik". Jah, see on õige, et kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüame isegi ennast tema asemele mõelda ja ütleme siis: "Jah, ma mõistan sind." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult sel momendil me mõistsime vaid iseennast ja tajusime, et tegelikult
väga haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Kas on üldse võimalik kedagi jäägitult mõista, kui me ei saa tihti aru endastki? J.W. Goethe on öelnud: "Otsi iseend ja sa leiad kõik". Jah, see on õige, et kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Kas me üldse võime väita, et inimesed ongi sellised nagu nad välja paistavad? Arvan, et me kõik kanname tahes-tahtmata maski, mis võib teha suhtlemise nii lihtsamaks kui ka raskemaks. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüame isegi ennast tema asemele mõelda ja ütleme siis: "Jah, ma mõistan sind." Pigem ütleme seda vaid lohutuseks, sest tegelikult sel momendil me mõistsime vaid iseennast ja tajusime, et tegelikult
Inimesed, keda on raske mõista Kõik persoonid on erinevad, meid kõigis leidub midagi huvitavat ja erilist, mida teisel ei ole. Me erineme üksteisest nii välimuselt, kui ka iseloomult ja käitumisviisilt. Kõik need kolm tegurit võivad saada saatuslikuks teise isiku mõistmisel. Kõigepealt peame teadma, mida ise mõtleme ja tahame, peame suutma iseenda ees ausaks jääda ja kui vaja, siis ka oma pahateod andestada. Väga raske on ennast näha sellisena nagu näevad sind teised. Maailmas leidub väga palju atraktiivseid, huvitavaid inimesi, aga me ei pruugi neid kõiki mõista. See on suhteline, sest ma võin meeldida oma olemusega paljudele, aga see ei tähenda seda, et mul pole neid, kes mind ei mõista. Kui on mure, siis on kõige parem jagada seda oma lähedastega, et jõuda koos probleemi lahenduseni. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüame isegi ennast tema asemele mõelda,
kutsutud. Rahvausu järgi tulevad lahkunud hingedeajal jälle koju vaatama neid, kes veel siin elavad. Kirikukalendris on novembrikuus kolm tähtpäeva, mis juhivad meie mõtted surmale ja surnutele: hingedepäev, pühakutepäev ja igavikupühapäev, mida paljud ikka veel surnutepüha nime all tunnevad. Arvatavasti kutsub ka looduses toimuv - nähtavad märgid elu lakkamisest, pimeda aja pikenemine ja lindude lahkumine - meid tavalisest enam mõtlema neile, keda meie juures enam ei ole. Kolmes järgnevas kirjutises tahan ma lisaks surnutele pöörata tähelepanu leinajaile ning leinas toimuvale. Loodan, et sellest on abi ka neile, kes on kedagi kaotanud. Kõigepealt püüan käsitleda üldlevinud väärarvamusi surmast ja leinast. Esimene vale: surm katkestab kõik sidemed lahkunuga. Meie suhted ei lõpe, vaid teisenevad. Kui meie lähedal olnud inimene lahkub, tunneme end kui sügava ja pimeda kuristiku serval olevat. Otsime
Tallinna Majanduskool Ametnikutöö osakond Mailis Mustikas USALDUS TÖÖPOSTIL Referaat Juhendaja: Siiri Tangens Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kellegi innustamiseks peab olema ise siiralt motiveeritud. Inimesed tajuvad võltsi innustust ning näevad selle läbi. Selleks et liikuda, muutuda ja areneda, peame teadma oma väärtusi. Isiklike motivaatorite leidmiseks on vaja sõnastada oma väärtused ning teiste motiveerimiseks tuleks selgeks saada kõigi meeskonnaliikmete põhiväärtused ja uskumused. On ju kvantfüüsikudki avastanud, et fundamentaaltasandil toimib kõik koostöös - kui ühe elektroni laeng hakkab lõppema, tõttavad teised talle appi
· Kergem on näidata näpuga teise inimese poole kui iseenda peale. · Teise inimese juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. · Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. · Me talume küllaltki hästi ebaõiglust, kui see meile kasuks tuleb. · Hoiatavad sildid: "Läbikäik keelatud!" on üles seatud selleks, et inimene enne kõhkleks, kui läbi läheb. · Laisad inimesed on meeldivad - ei viitsi kaaslasi tülitada. · Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. · Võlad anname andeks oma võlglastele siis, kui need on ära makstud. Arvustamine Kuidas on võimalik suhelda inimestega õigesti? Kuidas aru saada, missugune on õigesti käitumine? Arvan, et need küsimused käivad meil tihti peast läbi, eriti juhul, kui meil on vaja midagi saavutada või uues keskkonnas hakkama saada.
Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada. Ma valisin oma referaadi teemaks kuulamine, kuna ma olen veidi uje inimene, siis ei pruugi ma alati tähelepanu pöörata sellele, mida minuga räägitakse vaid olen rohkem omas mullis. Kuulamisoskus on aga inimsuhete loomisel ja hoidmisel hädavajalik. Hea ja halva kuulaja tunneb koheselt vestluse alguses ära. Hea kuulaja tõmbab inimesi enda ligi, ta on positiivne inimene, inimesed tahavad temaga suhelda. Ta saab aru, mida inimene talle öelda tahab, mõistab tema soove ja vajadusi ning oskab probleeme lahendada. Heast suhtlejast õhkab rõõmsameeldust, positiivsust. On ka neid inimesi keda, saame nimetada halvaks kuulajaks. Neid ei huvita see mida teine tahab neile öelda, teiste vajadused ega soovid pealegi on nad tüütud. Sellised inimesed panevad rõhku rohkem iseendale. Või siis nad ei saa lihtsalt aru mida nad nüüd
kurssi viia. Ta avastas, et raamatutes olid puudujäägid. Esimene kahtlusalune oli Niels ning Dina hakkas teda jälgima. Ta avastas, et mees ei osta endale peaaegu midagi, ta kulutab naeruväärselt vähe raha rõivaste peale. Mõni aeg hiljem sai ta aru kuhu Niels enda raha peidab ning võttis selle temalt ära. Tänapäeval pole palju spartalike elukommetega inimesi. Nii võivad ja saavad elada pigem siiski mungad. Nii peavad elama ka kahjuks väga vaesed inimesed, kes ei saagi endale midagi sageli osta. Nemad hoolitsevad eelkõige selle eest, et neil midagi süüa oleks. „„Aga minust oli vahepeal hundikutsikas saanud.““ (H. Wassmo „Dina raamat“, lk 314) Dina heidab oma isale ette, et too ei kasvatanud teda üles vaid saatis ta endast eemale. Noorest peast viidi Dina väiksesse kandikohta, mille nimi oli Helle. Ta isa maksis rikkalikult – rahas, jahuga, tööpäeva- dest vabastades. Helle inimesed olid vaesed ning seal oli palju lapsi
Kõik kommentaarid