50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alex2504
Õppematerjali autor
Lahti mõtestades väljendit „kooli mitu nägu“ võib aru saada, et jutt on kooli mitmekülgsusest, millest võib omakorda võib teema jagada kaheks osaks: kooli head ja halvad küljed. Nagu öeldakse, et pole head ilma halvata, ei ole ka koolis kõik alati perfektne. Kas siis on asi eakaaslastes, eraelus, koolimajas, motivatsioonis või milles iganes. Esimesena tooksin välja halvad küljed, et hiljem lõpetada heaga. Pidevalt räägitakse koolikiusamisest ning sellest, et lapsed karvadad kooli minna, kuna koolikaaslased teevad neile ülekohut. Kes narrivad ja kiusavad, kes aga osutab lausa füüsilist vägivalda, on ju kõike ette tulnud. Tihti, võib öelda, et isegi liiga tihti on koolivägivald lõppenud ka lapse/õpetaja surmaga. Selle koha pealt on Eesti küll vaoshoitud, kuid ka siin on selliseid asju ette tulnud. Enamjaolt juhtuvad sellised asjad välismaal. Kuid alati ei ole õpilased need, kes teisi õpilasi kiusavad,
......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid..........................................................................11 8. Andekas vajab tunnustust.................................................................................................13 9. Kuidas tunneb ennast andekas õpilane koolis? ............................................................... 14
sattuda. Sagedamini kiusatakse just õpilasi, kellel on koolis vähe sõpru, kellel on rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega"
..................................................... 32 LISA 3 ............................................................................................................................. 34 LISA 4 ............................................................................................................................. 36 2 SISSEJUHATUS Stress ehk pingeolek on meile õpilastele üsnagi tuttav mõiste. Tänapäeval on kooliõpilaste hulgas suhteliselt laialt levinud negatiivne stress. Selle üle pole midagi ka imestada, sest õppimimine on iseenesest märksa pingestavam ja raskem protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Kooliõpilane on veel noor ja kogenematu ning ei pruugi pingeseisus toime tulla. Idee uurida koolistressi avaldumist, põhjuseid ja toimetulekut tuli eelkõige sellepärast, et enamik õpilastest puutuvad kokku koolistressiga ning see teema on maailmas muutunud üsna suureks probleemiks.
sattuda. Sagedamini kiusatakse just õpilasi, kellel on koolis vähe sõpru, kellel on rakse ennast maksma panna ja kes ei hakka vastu. Kiusatakse ka neid, kes erinevad teistest oma teadmiste või välimuse poolest. Kiusamist võib põhjustada ka õpiraskused ehk siis tihti kiusatakse neid, kes ei saa õppimisega nii hästi hakkama kui teised. KUS TOIMUB KIUSAMINE ? Paljude õpilaste väitel toimub kiusamine koolis ja kooli ümbruses, kõige levinum koht on mänguväljak. Kolme neljandikku kiusamisest teada andnud põhikooliõpilastest kiusatakse vahetundide ja söögivahetundide ajal. Keskkoolis esines kiusamist ühepalju nii kooliõuel, koridoride kui ka klassiruumides. Osa sagedamini kiusatavatest õpilastest ütles ka, et neid ei kiusata ainult koolis, vaid ka koduteel. Selliste õpilaste jaoks on kodu ainus turvaline koht. Nii kirjutati raamatus "Võitlus koolikiusamisega"
õpetajat, kes sellist ülesannet täidab, motiveerida. HEV koordinaatori roll koolis on kooliti kindlasti väga erinev. Arvan, et suure õpilastearvuga koolides selline koordineerija on ka vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus,
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3
Laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust; Lapsel ei vahetata mähkmeid; Lapse nutule ei reageerita; Last ei riietata vastavalt ilmastikule. (Soonets, 1997:101) Samuti on olulised lapse tervise ja hariduse eest hoolitsemine. Väikese lapsega tuleb pidevalt arstlikul kontrollil käia, täita arsti ettekirjutisi, anda lastele õiges koguses ravimeid. Täiskasvanud peaksid tähelepanu pöörama ka lapse haridusele. Vastupidisel juhul laps hilineb kooli, tal on sageli õppimata, vanemad ei taha kooliga koostööd teha ja õpetajaga rääkida, õpilane hakkab koolist põhjuseta puuduma jne. Hooletusse jätmine avaldub ka järelevalvetuses, kuid negatiivne võib- olla ka ülehoolitsus. Need kaks vastandlikku suhtumist lapsesse ilmnevad järgnevalt: Laps on pidevalt üksi; Lapse eest ei hoolitseta korralikult; Mitte keegi ei tunne huvi tema heaolu pärast; Lapsevanemad ei tea, kus nende laps asub;
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid