selles valdkonnas. 6 Tabel 3. Palgatöötaja kuuskeskmine brutotulu ja brutosaajad piirkonna/haldusüksuse, soo ja vanuserühma järgi. Statistikaamet, 2015 2.3 Vaesus Sissetuleku suurus määrab paratamatult ära inimeste võimalused ning on neid, kes peavad toime tulema oluliselt väiksema sissetulekuga kui äraelamiseks vajalik.(Rosenberg, 2007). Palgad ja tööpuudus on otseselt seotud vaesusega. Seal, kus pole tööd ja palgad on tunduvalt väiksemad, nendes piirkondades on ka vaeste osakaal tunduvalt suurem. Vaesus on seotud tööpuuduse, suurema laste arvu, üksikvanemaks olemise, vähese hariduse ning väikelinnas, maal või perifeerses piirkonnas elamisega.(Raska ja Raitviir, 2005). See tõttu on meil ka maa- asulates rohkem absoluutses vaesuses elavaid inimesi.(Tabel 4). Absoluutse vaesuse määr näitab, kui palju on riigis leibkondi, kelle elustandard jääb allapoole normaalseks elukorralduseks vajalikku taset
Elu Eestis muutub iga aastaga järjest rohkem läänelikumaks. Aga siiski jääb Eesti roll suures Euroopas suhteliselt väikseks. Esiteks selle tõttu, et riik on teiste riikidega võrreldes väga väike. Teiseks selle pärast, et meil pole pakkuda midagi sellist, mida teistel riikidel pole. Sellegi poolest pürgib 5 Eesti järjest kõrgemale majanduse kasv on viimastel aastatel olnud äärmiselt suur ning palgad on hakanud kerkima. Küll mitte nii palju, et neid annaks Euroopa keskmise palgaga võrrelda. Küll aga tänu praegusele majanduslangusele on meil veel palju asju teha ning arenguruumist meil puudust ei tule. Iga aastaga muutub Euroopa järjest ühtsemaks ning ma ei imestaks, kui tulevikus võime rääkida sellest nagu Euroopa riik. Kultuurid ja kombed segunevad ja selle tagajärjel võib tekkida selline olukord, kus enamus riikidel
Eesti peaks veel rohkem rõhku panema meie vabriigi julgeolekule. Usun, et tegu on valdkonnaga, kuhu on nõus iga maksumaksja hea meelega panustama. Hariduse tähtsus 2016. aasta eelarves ja valdkonna murekohad Majanduskasvu panustatakse pikaajalises perspektiivis, seda eelkõige läbi hariduse tähtsustamise (Vabariigi valitsus, 2016). Noored on meie riigi tulevik ja edasiviiv jõud, 4 seetõttu tõusevad sellel aastal õpetajate palgad. Haridus aitab olla iseseisev, tänu teadmistele saame töötada meelepärasel töökohal ning riigil on vähem ülalpeetavaid ja väiksem kohutus tasuda erinevaid toetusi. Teadmised pärinevad koolist, kus iga õpetaja annab endast parima, et eluks vajaminev saaks omandatud. Kuid Eesti õpetajaskond vananeb, aastatel 2007–2013 on üldhariduskoolide õpetajate keskmine vanus järjepidevalt kasvanud. Kui 2007/08. õppeaastal oli alla 40 aastaseid õpetajaid 33%, siis 2013/14
Referaat Seksuaalkasvatuse ja pereplaneerimise aines "Inimkaubitsemine" 2005a Sisukord 1 1. Taustast..................................................................3 2. Inimkaubanduse definitsioon ja probleemi olulisus................4 · Politsei · Piirivalve · Sotsialtöö valdkond · Kodakondsus- ja Migratsiooniamet 3. Nähtuse olemus.........................................................6 · Inimkaubanduse ohvriks sattumise riskirühm · Eesti kui päritoluriik · Eesti kui transit- ja sihtriik · Siseriiklik inimkaubandus 4. Kokkuvõtte ............................................................13 5. Kasutatud kirjandus 2 1.Taustast Inimkaubandus on probleem, millest kogu maailmas üha enam rääg
tagamine. Selle ülesande täitmine ei saa sõltuda poliitiliste rühmituste hetkehuvidest, omavalitsuste juhuotsustest või kodanikualgatuslikust "projektitööst". Sotsiaalpoliitika peab määrama Eesti riigi ja ühiskonna ülesanded igaühele väärika ning turvalise elu tagamisel ning looma võimalused selle realiseerimiseks. Meie sotsiaalpoliitika üldised põhimõtted 1. Tagada turvalisus igale inimesele, sõltumata tema vanusest, soost, rahvusest, elukohast, jõukusest, võimekusest ja tervisest. Iga inimene on väärtus ning talle peab olema tagatud võimalus leida ühiskonnas oma koht ning tunda ennast vajalikuna. 2. Eesti sotsiaalpoliitika eelistused ning sotsiaalhoolekande korraldus ja töömeetodid peavad põhinema süstemaatilistel teadus- ja sotsiaaluuringutel ning praktikute kogemustel, mis võimaldavad leida Eesti oludes parimaid lahendusi. 3
Nii miinuseks kui ka plussiks Eestile on tööjõu vaba liikumine Euroopas. Praeguseks on eestlastele oma tööturu täielikult avanud Suurbritannia, Iirimaa, Rootsi, Soome, Hispaania, Kreeka, Portugal, Itaalia, Holland ja Prantsusmaa. See on väga suureks plussiks neile, kes Eestis tööd ei leia ning soovivad välismaale tööle minna. Väljaspool kodumaad on palju rohkem võimalusi, paremad tingimused ja ka tunduvalt suuremad palgad, nii lahkuvadki paljud diplomeeritud spetsialistid Eestist. Iga inimene ihkab muidugi suuremat palganumbrit, kuid Eestile on see halb. Seoses tööjõu vabaliikumisega on Eestist lahkunud mitukümmend tuhat inimest, kuid see on kaasa toonud ka natuke head. Püüdes ära hoida hinnatud tööliste väljarände on Eestis palgad tõusma pannud. Seoses vaba liikumisega on ka töötute arv vähenenud kuna need, kes Eestis tööd ei leidnud läksid seda mujale otsima. Tänu töötute arvu
just eurooplased kõige rohkem alkoholi tarbima, kuid kõigil inimestel on omad vead. Alkohol ei ole just kõige parem asi, millega esikohal olla ja silma paista. Aga eks see kunagi loodetavasti muutub. Minul isiklikult ei ole küll mingit teist tunnet Euroopa Liitu kuuludes. Vahesid eelneva Eestiga on märgata, kuid teistmoodi tunnet ei ole. Eesti on nüüd turvalisem kui enne, sest välispoliitikal on nüüd varasemast suurem rõhk. Teistesse riikidesse on poole lihtsam reisida, sest on olemas ID- kaart. Välismaale elama, õppima ning tööle on mugavam minna. Eestis on remonditud palju koole ning lastel on koolis parem õppida. Ka muid kultuuriasutusi on korda tehtud. Eestis ei ole ju veel kõik nii euroopalik nagu mujal, näiteks Soome on vägagi euroopalik. Seal on käibel juba eurod ning kõigil selle üle ka hea meel. Eestisse ja ka teistesse Euroopa riikidesse rändab palju immigrante, kellele meeldib Euroopa elu rohkem kui nende endi oma
McClellandi teooria On neli vajadust, mis motiveerivad juhte: · Saavutusvajadus vajadus püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uutega · Võimuvajadus vajadus mõjutada inimesi ja olukordi, olla tähelepanu objektiks · Kuuluvusvajadus vajadus osaleda rühma töös, olla seotud teiste inimestega 9 · Asjatundlikkus tahe oma võimeid arendada ja esilekerkinud takistusi loominguliselt ületades jõuda asjade sisuni / 1, lk 115 / Herzbergi teooria 1960.-1970. aastatel võeti omaks Frederick Herzbergi konseptsioonid. Frederick Herzberg küsitles inimesi kahel juhul: · Kui nad olid õnnelikud ja oma tööga rahul · Kui nad ei olnud tööga rahul Ta selgitas välja rahulolu ja mitterahulolu põhjused ning nende põhjal kujundas kahe faktori teooria
AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa) Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstuslikult enam arenenumaid piirkond
Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu l�
Jõgeva-, Järva-, Rapla- ja Viljandimaad. (Tiit, 2015) Sellest statistikast on näha täpsemalt kuidas jaotub osatähtsus erinevate linnade vahel. Arusaadavalt on Tallinn number üks sihtpunktiks Eestis, seda juba ka seetõttu kuna Tallinn on koht kuhu enamus turiste kohe esimesena jõuab. Tallinnas on Eesti põhiline lennujaam ning samuti saab Tallinna ka laevaga mida kasutatakse väga rohkesti soomlaste ja rootslaste poolt. 2.3. Eesti siseturism Selleks, et reisida ei pea valima riiki, mis asub Eestist tuhandete kilomeetrite kaugusel, väga hästi saab nüüd puhata ka Eesti siseselt, ehk Eesti siseturism on aastatega väga palju arenenud ning muutunud. On avatud väga palju uusi hotelle, kaasaarvatud spa hotelle, mis on loodud rutiinist välja murdmiseks ning puhkamiseks. Ärikliendile on samuti mõeldud, praktiliselt igas hotellis on olemas konverentsiruum, mille järgi saabki
see nende jaoks äärmiselt ebameeldiv ja nad püüavad seda vähendada. Selle tulemusel võib inimene enda hoiakuid vähehaaval hakata muutma8. 3.2. Väärtused ja väärtushinnangud 3.2.1. Väärtushinnangu mõiste Väärtused on kas ideed, asjad või nähtused, mille poole elus püüeldakse ning mida peetakse oluliseks. Väärtused peegelduvad inimese tegevuses, lähtudes oma käitumisviisi valides oma isiklikest väärtushinnangutest. Väärtustest peegeldub ka arusaam heast ja halvast, õigest ja valest. Väärtushinnangud tulenevad enamasti isiklikest kogemustest ning on seetõttu igal inimesel erinevad9. Kõige lihtsamalt saab väärtusi jagada kaheks: indiviuaalsed väärtused: vabadus, tervis, edu ja kollektiivsed väärtused: patriotism, kultuur, solidaarsus10. 8 Kiis. Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiakute_muutumine.html 9 Saareväli 2013 10 Sutrop 2008:
Makedoonia ), Kagu-Euroopa riigid, Ida-Euroopa ja Kaukaasia riigid, Vahemere piirkonna riigid. Erinevus Erasmuse ja Erasmus+ vahel ongi see, et Erasmus vahendab vaid üliõpilasi välismaale kuid Erasmus + soodustab ka õpetajate ning muude inimeste välismaale minekut. (Erasmus, 2015) Dream Foundation Dream Foundationi kaudu on võimalik kandideerida õppima pea 50 kooli, mis pakuvad enam kui 4000 ingliskeelset eriala. Valikus on erineva hinnataseme, õpetamismeetodite ning erialadega koole, kindlasti leiab iga huviline nende hulgast just endale sobiva eriala. Kõik 11 ülikoolid on eelnevalt läbinud põhjaliku hindamise veendumaks õppeprogrammide kvaliteetsuses. (Dream Foundation, 2015) 12 2. UURIMUS Käesolevas uurimistöös on kasutatud andmekogumismeetodina intervjuud. Valimisse kuulusid viis Türi vallast pärit noort inimest vanuses 19-23, kes elavad hetkel Taanis ning kes
Sisukord Sissejuhatus Hästi oluline on tänapäeva iga riigi arenemine nii majanduslikus pooles kui ka sotsiaalses pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus. Ometigi on meil Euroopa Liidu tasandil suured põllud ja metsad ja sellega ka kaasnenud toetused. Milleks mitte arendada oskustöölistega tööstusühiskonda. Kõige selline põhilisem ja olulisem küsimus on kuidas panna ma
Seda seetõttu, et erasektoris on väiksem töömaht, tihtipeale ka tulemustasud, võimalus olla iseenda peremees ja samuti ei torgi meedia iga nurga alt. Paraku meeldib riigikodanikele kritiseerida seda, mida teeb riigisektor, sest kõik, mida nad kulutavad on ju tegelikult maksumaksja raha ja seetõttu tuntakse endal olevat suurt sõnaõigust. Erasektoris aga ei tunne kodanikud sinu vastu huvi, firmal on omad sissetulekud, mis ei sõltu maksumaksja rahakotist. Samuti vahetuvad erasektoris palgad kiiresti, kord need langevad tihemini ja kord need tõusevad tihemini, riigisektoris on keeruline lisaraha teenida, sest riigisektor ei ole kasumipeal väljas olev ettevõte, kes õnnestumise korral ka oma töötajaid premeerib. On oluline saada õige inimene õigesse ametisse. Selleks rakendatakse juba kompetentsimudelil põhinevaid tööintervjuusid, et saada aru, kas inimene on ikka õige sellele kohale, kas mõlemal osapoolel on teineteisele midagi pakkuda. Tippametnikke tuleks värvata
ÜRO Lapse õiguste konventsioon ÜRO Lapse õiguste komitee soovitused Eestile Lapse oiguste tagamise strateegia Lastekaitse kontseptsioon Laste ja perede arengukava 2012-2020 Laste ja perede arengukava rakendusplaan 2011-2015 Eesti Vabariigi lastekaitse seadus 12 Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on suurtel. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses ja paljudes muudes erinevates seadustes. 1. Õigus elule ja arengule 2. Õigus kaitsele 3. Õigus tervise kaitsele 4. Õigus privaatsusele 5. Õigus mõlema vanema hoolitsusele 6. Õigus nimele ja kodakondsusele 7
On aluseks tööjõu nõudluskõvera joonestamisel. 2) palk on võrdne töö marginaalse (piir) mittekasulikkusega. Tähendab, teatud tööaja ja palga puhul on piir, kus mittetöötamine kaalub üles töötamise eelised, ehk vaba aeg on kasulikum ja väärtuslikum kui töötamine pakutava palga eest. On aluseks tööjõu pakkumiskõvera joonestamisel. Neoklassikaline tööturu mudel toimib isereguleerivana siis, kui palgad ja hinnad on paindlikud (töölised nõustuvad madalama palgaga ja töötajate arv jääb samaks). Madalamad hinnad suurendavad nõudlust ja ergutavad tootmise laiendamist. Neoklassikalise teooria kohaselt peaksid kõik töölised tööd leidma kui nad seda soovivad. Tööturu mudel toimib vaid osaliselt. Tähendab, et isereguleeriv tööturu mudel on teoreetiline ideaal, mis tegelikkuses täielikult ei realiseeru. Palgad ja hinnad pigem jäigad kui paindlikud. On olemas kujuteldav
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
Kohtasin Iliri 15 aastat perega lood? tagasi kaks päeva peale Atlantasse saabumist. Oleme koos olnud sellest ajast peale. Meil on 4-aastane tütar, Adriana Eliis, kes on energiline ja eestlaslikult jonnakas nagu emagi.Ilir töötab CNNis video montaazi erialal ning teeb vabakutseliselt lühifilme ja dokumentaale.Meile meeldib reisida kui mahti on. Sel aastal läheme Eestisse läbi Türgi ning hiljem külastame ka Kosovot (Ilir on sealt pärit ja ta tuli Ameerikasse sõjapõgenikuna) ja Albaaniat. 11. Kerli Kuus - Rootsi Millal lõpetasite Lustivere Lõpetasin Lustivere kooli aastal 2002. kooli? Kus täpsemalt elate, Elan Rootsis Stockholmis. asukoht? (linn; riik)
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noor
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku Halduse Instituut Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid Tallinn 2009 Teoreetilisest vaatepunktist on riik ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Samuti on riik organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (http://et.wikipedia.org/wiki/Riik). Elulisest küljest vaadatuna on riik tohutu üksus, mille tasakaalustatud toimimiseks on vaja kõigi eluvaldkondade esindajate vahelist koostööd. Tähtsal kohal on info kättesaadavus, avalike hüvede kasutamise võimalus ning samuti ei saa ükski üksus hakkama ilma ressurssideta. Mõistus
Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ja II ms järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu toimub kommunistlik ideoloogia Kuubal, Põhja-Koreas ja Hiina Rahvariigis. Poliitilised ideoloogias ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. Parempoolsed ideoloogiad ja parteid on need, mis ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, nendel on esikohal suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud ning üksikisik on tähtsam kui kollektiiv. Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, pooldatakse astmelist tulumaksu, maksud on kõrged ja riiklik toetus väga laialdastele elanikkonna kihtidele. 2) Eesti Vabariigi majandus 1918-1940. Vene tooraine kadus, turg tuli ümber orienteeruda - arendati põlevkivitööstust, põllumajandust. Eesti varustas Vene kloostreid kalaga. Liiguti teadusmahuka ühiskonna poole. 8.
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastuse
mõningast mugavust. Vandeadvokaadi abina oli töötanud ka Konstantin Päts, kuid tsaariajal (tema patroon oli Jaan Poska) ja iseseisvas Eestis ta enam advokatuuri liikmeks ei astunud. Selle asemel täitis ta elu poliitika ja ka äri. Paraku läks tema osalusel 1919. aastal rajatud Harju Pank 1925. aastal pankrotti, mis tõi mõnele panga nõukogu liikmele ka vanglakaristuse. Neist suurim, üle kolme aasta, määrati Madis Jaaksonile, kes oli panga peamine asutaja. Pangalugu määris Pätsi mainet kaua, ehkki otsest süüd tal selles ilmselt polnud. Siinses loos korduvalt mainitud Pätsi Toompea-korter oli tegelikult suurejooneline valdus, mille katusel praegu lehvib Soome riigilipp. Päts paigutas sellesse hoonetekompleksi hulga raha ja ehitas sinna tõepoolest ka sauna , kuid ei suutnud seda enda käes pidada. Ta oli juba 1923. aastal leidnud oma 2000 ruutmeetrile üürilised ehk Soome ja Ungari saatkonna ning pakkus 1925. aastal kogu kompleksi soomlastele.
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sakaalud ja keskkonnas to
palju mehi kui naisi. Seda, et seaduse eestvedajateks on naised, heidetakse ette meessoost poliitikute poolt, olgugi, et meestel on täpselt samasugused õigused protsessis osalemiseks ning, et seda neilt igati oodatakse. Seadust lugedes on tõepoolest tunda naistele suunatust, kuid fakt on ka see, et naised on Eesti ühiskonnas enam diskrimineeritud kui mehed. Naiste palk on keskmisel ¼ võrra madalam kui meestel; meeste kätte on koondunud alad, kus on rohkem võimu, kõrgemad palgad, rohkem võimalusi protsesse töökohal ja ühiskonnas mõjutada (http://www.riigikogu.ee/uudis.html) Ühtlasi eelistatakse tööle võtmisel mehi, kuna naised on kas liiga noored, hakkavad sünnitama, on juba sünnitanud, hakkavad vanaks jääma või on juba liiga vanad (http://www.riigikogu.ee/uudis.html) Kuid teiselt poolt on eesti mehe keskmine eluiga 10 aastat lühem ja suitsiidide arv maailmas esimesel kohal. Sellise nähtuse üheks põhjuseks on ka eesti mehe suur
valikuvõimalused suurenevad, toetusrahade ja grantide saamine lihtsustub samuti. See suurendab karjäärivõimalusi välismaal, seega on haritud tööjõu väljavool Eestist. On üllatav, et ka tudengid näevad Eesti Euroopa Liiduga ühinemises eelkõige soodsat mõju üldisele heaolutasemele Eestis. Selle näiteks mõned iseloomulikud katkendid intervjuust: "...kui Eesti on Euroopa Liidu liige, siis automaatselt tõusevad siin ka palgad, sellepärast, et nõudmised Eestile on nii suured- kõik poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed- et sellele kaasnevad ka kasvavad palgad... samas me ei saa väita, et Euroopa Liidu liikmesriikidel on igal pool ühtlane palgatase...aga see diferentseeritus väheneb küll ilmselt". Erinevates ühiskondades on eri aegadel olulised erinevad haridusväärtusi mõjutavad tegurid, sealhulgas erineb kultuur ja traditsioonid, mis peale majanduslike
ei taba puhastus veel kõiki, keda vaja. Alles 1950. aastal vallandatakse otseselt poliitilistel põhjustel 200 õpetajat, 1951. a. esimesel poolel veel 439. Vallandatakse palju koolijuhatajaid, arreteeritud on sellel aastal 150 pedagoogi. Et tugevast, haritud ja kogemustega kaadrist on pärast sõda niigi puudus, ignoreerivad mõned üksmeelsemad koolikollektiivid vallandamiskäske ja represseerimisele kuuluvad õpetajad töötavad edasi, kuni oht 1954. a. kaob. Rohkem on selliseid julgeid koole 6 maakohtades. 1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust, keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a. seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes klassides 10- 12 tundi nädalas töötama ettevõtetes. Seni 10-aastane keskkool muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. 1960
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni riik on valduste jagamisele `h
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus.....................................................................................................................13
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o
turunduse tähtsusest ning rahapuudus või olulisemana tunduvate probleemide lahendamine ettevõttes. 12. Turunduskontseptsiooni rakendamine ei tähenda tingimata seda, et ettevõtet peaks juhtima turundusspetsialistid. Küll aga peaks tippjuhtide tegevus olema turule orienteeritud. Kuidas mõjutab see pearaamatupidajat, personalijuhti, tootmisjuhti ja finantsjuhti? Personalijuht võtab tööle ja koolitab turundusega tegelevaid töötajaid ning seab paika palgad. Personalijuht on vahelüli tegevjuhi ning töötajate vahel. Personalijuht töötab koos juhtkonnaga läbi turunduskollektiivi tähtsuse ning vajalikud eesmärgid. Tootmisjuht on turundusse kaasatud kvaliteetse toodangu tähtaegse valmimise kaudu ning kui ettevõte rõhub just toote kvaliteedile või kiirele valmimisele, on tootmisjuhi tegevus ettevõttes ülioluline. Raamatupidaja peab täielikult tundma ettevõtte arvestussüsteemi ning hoidma end
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
