Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hea õpetaja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpitava, meeldima, pedagoog, sugugi, kindasti, kannatlik, distsipliini, taluma, riietumise, jätaks, teeksÜleõppimisjuhtude uurimine näitas et kui jätkata õppematerjali kordamist pärast selle reprodutseerimise võime saavutamist, jääb õpitu paremini meelde. 6. Ülekande piiratus õppimisel. Vormimine. Tasustuse tõhususe sõltuvus sagedusest. Kokkusurutud ja ajas õppimise tulemuste võrdlus näitas, et üldjuhul on efekt suurem kui õppimine toimub lühikeste sessioonidena pikema aja vältel. Ka kujuneb õige käitumine paremini, kui saadakse adekvaatset tagasisidet õpitava oskuse sooritamisest. Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisest. Tasustuse või kinnitusena toimib vaid see, mis on õpilasele meeldiv ja ihaldatav. 7. Operantse tingimise toimemehhanismi eripära inimõppimisel. Õpilasele saab öelda millist käitumist neilt ühe või teise märguande peale oodatakse. Neile saab seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
muusikavideote tegemistest, äärmiselt ohtlikest looduskatastroofidest või naljakatest loomadest. Samuti näitaksin harivaid videosid ja lühifilme ning kindlasti aitaks naeratamine. 9. OLUKORD – KUI SANKTSIOONID EI TOIMI Selles olukorras nõustun Susan Cowley´ga, et sanktsioonid ei ole ainuke viis lastega hakkama saamiseks. Mulle tundub, et erinevate sanktsioonide kasutamine ei ole väga tõhus, eriti kui kasutada neid absoluutselt iga olukorra lahendamiseks. See ei jätaks minust professionaalset muljet. On teisigi häid võimalusi õpilaste distsiplineerimiseks. Esiteks, nagu ka eelnevalt mainitud, jään ma endale kindlaks ega lase õpilastel tundi juhtida. Teiseks, kui mõni üksik õpilane on probleemne, ei ole vaja karme sanktsioone avalikult rakendada, vaid võib kükitada ta juurde ja vaikselt rääkida omavahel. Kolmandaks, kasulikud võivad olla leebed sanktsioonid, nagu kuri pilk või nime hüüdmine
(teadmised peituvad vaid nendes konstruktsioonides mida õpilased ise loovad) Mälu 3 astmeline mudel. Töötlemine ja 1 säilitamine. Sensoorne (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine, maitsmine) info säilib pool sekundit. Tähelepanu püüdmine. 2. Lühiajaline mälu ( 15-20 sek. saab pikendada kordamisega) Meeldejätmisele aitab kaasa õpitava info jaotamine koostisosadeks ja käitumiseautomatismi kujunemine. 3. Pikaajaline mälu info mida on vaja hilisemaks tarbimiseks. Mehhaaniline kordamine, seostamine varasema teadmistega. Laekuva kogemuse tulemusena kuj. inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus seostuvad teadmised, emotsioonid faktid. Semantilise hierarhia konsepts. võime moodustada üldistavaid kategooriaid (loom koer) aeg mis kulub kahe mõiste seostamiseks oleneb nende kaugusest
Arutlus Hea õpetaja Hea õpetaja on inimene, kes on õpilastele eeskujuks ja keda püütakse kogu oma elu järgida. Ta jääb alatiseks meenutama kooli ja selle positiivseid külgi. Üks hea pedagoog peab olema kannatlik, sest kõik õpilased js nende võimed on erinevad ning õpetaja peab alati kuulama ära laste mured ja probleemid, kui tema poole pöördutakse ja alati üritama aidata, sest nii näitab ta, et hoolib oma õpilastest. Tundides peab olema õpetaja see, kes hoiab võimu, mitte õpilased. Tal peab olema tugev iseloom, sest õpilased räägivad tihtipeale igasuguseid rumalusi, mida peab üks pedagoog ära taluma. Kuna õpetaja on õpilastele ikkagi eeskujuks peaks ta ka riietuma sellele
Ka koolis tuleb anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi peale pingutavat õppimist. Ülistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamaastme ülekanne - mida suurem on valmisteadmiste pagas seda enam on meil valikuvõimalusi. (eesti keelsete sõnade käänamisel tunneme ära erandid). Kõrgema astme ülekanne vajalik suurem üldistusvõime (oskame käituda erinevates restoranides, metroodes) 13. Milles seisneb õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks? Millal peaks õpetaja vajalikud otsused langetama ja miks? (14.2) Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja
ümbritsevatesse inimestesse ja ühiskonda, kujundavad õpilastel üldise suhtumise õppeainetesse ja üldised lähenemisstrateegiad probleemidele ning demonstreerivad konkreetseid toiminguid ja ülesannete lahendamise viise. 5. Kognitiivsete õppimisteooriate olemus Kognitiivste õppimisteooriate kujunemine Kognitiivsete õppimisteooriate võidukäik algas 1969a. Kognitiivsete õppimisteooriate sisuna näevad peamise motiivina õpilase sisemist huvi õpitava vastu ja sellest lähtuvat aktiivsust. J.Piaget tunnetusprotsessi mudel kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimiskäsitluste lähtealusena. Enamiku kognitiivsete õppimisteooriate lähtealuseks on Piaget tunnetusprotsessi üldmudel. Kognitiivsete õppimisteooriate seas eristuvad kaks vastandlikku suunda. Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena,eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused
Sensomotoorne reageering asendub vahetule ärritajale mõttelise ettekujutamisega ning nähtud tegevuste jäljendamisega. Sensomotoorse arengu perioodi lõpuks hakkavad lapsed ette kujutama oma potensiaalseid toiminguid ja nende tagajärgi. Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui neid näha pole. 2. Operatsioonide-eelne aste: 2-7a. Operatsioonide-eelsel perioodil hakkavad lapsed aru saama, et sõna kui sümbol ja sellele vastav objekt ei pea sugugi koos olema. Kujuneb kõnekeel ja võime mõelda ning lahendada probleeme sümbolite vahendusel. Iseloomulikud on raskused tajutavate objektide klassifitseerimises, osade ja tervikute eristamises ning sündmuste käigu mõttelises pööramises. Mõtlemine on egotsentriline, mis teeb raskeks teiste seisukohtade mõistmise. 3. Konkreetsete operatsioonide aste: 7-12a. paraneb loogiline mõtlemine, sest mõtlemine muutub reversiivseks ning kujuneb säilitamis-,
ta rohtu segades ei eksiks jne. Täpselt samuti nõuame õpetajalt, et lapsed are- neksid täisväärtuslikeks kodanikeks. Iga inimene vastutab oma töö kvaliteedi eest, ka õpetaja. Me peame kindlustama õpilaste arengu. Kõige tähtsam ei ole see, et me tunnis materjali hiilgavalt esitame, kõige tähtsam on see, et õpilased materjali hästi omandavad. Me ei pea õpilaste silmis tingimata olema head õpetajad, me peame tagama distsipliini ja õpilaste edasiliikumise, me peame olema nõudlikud õpilaste suhtes. Vähenõudliku õpetaja käe all kasvavad mugavad lapsed. Kui õpilane pingutab, selleks et õpetaja nõudeid täita, muutuvad tema arengu- potentsiaalid aktuaalseteks võimeteks ja oskusteks. Kasvatamiseks tuleb õpilast suunata momendilõbude maitsmiselt tegevusele, mis arvestab kaaslaste huve või toob talle endale kasu tulevikus. See ei ole kerge täiskasvanutegi, lapsest rääkimata
Õppimine on edukam ,kui see leiab aset sotsiaalsetes situatsioonides Psühholoogiline -See tähendab, et oluline on keskenduda faktide vaheliste seoste leidmisele, nt mis tingis sel või teisel põhjusel järgneva sündmuste ahela jne. Antud õpetamist tulebki Bruneri arvates rakendada vastavalt lapse eale ja ealistele iseärasustele. Selleks soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, mis tähendab õpitava teema järkjärgulist laiendamist ja süvendamist vastavalt õpilaste arengule. Bruner leiab ka, et eksimine on õppimise loomulik koostisosa. 7. Põhilised õpetajakesksed õppemeetodid Õpetajakesksed õppemeetodid (nimetada põhilised ja kirjeldada lühidalt olemust) Enamlevinud õpetajakeskse õppemeetodi tõhusust mõjutavad tegurid (nimetada need ja selgitada, mida saab õpetaja teha edu kindlustamiseks)
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohustused, kuidas avaldub
hingamisülesandeid (aitäh, jooga!). See ka annaks lastele aega mõelda oma käitumisest ja meelestada end töö tegemisele. Eriti rasketel päevadel ma veedaks vahetunni lihtsalt istudes ja lõõgastudes, et jõudu koguda. 13. Liiga väsinud, et õpetada Kui tunneks, et olen liiga väsinud rääkimiseks ja seletamiseks, siis valmistaksin iseseisvat tööd eelmise tunni kontrollimiseks. Nii saaksin endale tunni puhkamiseks. Pikaajaliselt planeeringus jätaks kõige pingelist semestriaega õpilaste projektitööde/ettekannete/esitluste jaoks. Oleks tore, kui kodus mind toetaks perekond ja sõbrad, et koju tulles ma ei pidanud kohe rutiiniga tegeleda, vaid saaks istuda ja telerid vaadata. Ma kindlasti jätaks aega ainult enda jaoks, sest mulle on väga tähtis mõne aega lihtsalt üksinda olla. 14. Häälest ära Ma tean, et vestluse käigus mu hääl muutub kõvemaks. Nii et tunni ajal ma pean seda pidevalt
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
olla väga hea õpetaja, nii et kõigile meeldiks ja kõigil oleks tore tunnis käia ning nad saaksid mind usaldada, siis peab selleks ka palju tööd tegema. Siiski arvan, et kehalise kasvatuse õpetajaks ma ei hakka (kuigi võiksin), sest kehalise kasvatuse õpetajana kaasneb ka vastutus et õpilased lahkuksid tunnist ikka sama tervetenakui nad tundi tulles olid. Sellepärast on kindlasti vaja teada õpilaste probleeme. Tunnid peaksid õpilastele meeldima ning nad peaksid tahtma ja ootama kehalise kasvatuse tunde, sest kui õpilased ilusti tundides käivad ja neile seal meeldib, ei pea ka arste enam kurnama ja neilt kooliveerandi lõpus arstitõendeid norimas käima. Seega minu arvates ongi tähtsaim see, et tunnid oleksid õpilastele mõnusad ja meeldivad, ning et õpetaja mõistaks õpilasi ja saaks aru, kui õpilane tõesti ei soovi tunndides käia ja kaasa teha, siis tuleks küsida, miks see nii on, sest võibolla ei sobi
Hea õpetaja milline ta peaks olema? Alois Podhajsky tsitaat: On olemas head õpetajad, kes on meile eeskujudeks ja keda püüame kogu oma elu järgida, ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Igas koolis on olemas erineva iseloomuga õpetajaid, kellel on nii häid kui ka halbu iseloomuomadusi. On karme, sõbralikke, lahkeid, abivalimis, noori, vanu jne. Igal õpetajal on aga oma õpetamis stiil. Mõni õpetaja teeb õpilaste elu väga raskeks ning mõned just väga lihtsaks. Ma arvan, et igal õpilasel on oma lemmik õpetaja aja j
nii juhtimise, õpetamise kui korrahoidmise eesmärkidest lähtuvalt. söögilaual. Tänu ka meie tütrele Sarah’le; me jagasime seda söögilauda ikka ja jälle (kodutöödeks 2. peatükk keskendub õppeaasta kriitilisele faasile – „kehtestamisfaasile“. Neile esimestele ja raamatu kirjutamiseks). Tänu sulle, Sarah, ka joonistuse eest järelsõnas. kohtumistele, mis aitavad määratleda ja kujundada meie juhirolli, autoriteeti, distsipliini ja Ma tänan kõiki oma kolleege, kelle jutustused ja lood on siin kirjas, ja kõiki õpilasi (kuigi nende suhteid klassiga ning panevad aluse toimivale ühtsustundele. Eriti rõhutatakse õpilastega koos nimed on muudetud), kes oleksid üllatunud lugedes, et nende käitumine on andnud ainet saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
See hõlmab minu jaoks nii tõsist kasvatuslikku tööd viisakuse ja kommete osas viienda klassiga kui ka gümasistide ettevalmistamist sõjaväeks. Pean oluliseks rõhutada, et õpetajatöö ei piirdu tunnis või isegi koolimajas tehtava tööga kõik algab kodust. Korralik ettevalmistus on oluline kõigi teiste eesmärkide saavutamiseks. Põhjalik ja sisutihe tund kindlustab, et tund oleks õpilastele huvitav ning aitab kaasa ka distsipliini hoidmisele tunnis. Äärmiselt oluline on, eriti nooremate õpilaste puhul, et nad saaksid aru, mille jaoks nad tunnis parajasti teatud harjutusi teevad. See eeldab aga et õpetaja on enda jaoks need vastused eelnevalt välja mõelnud. Samas ei ole kodu ainult ettevalmistamise koht pean tähtsaks ka kosutavat ja regulaarset puhkust. Selle väärtusest sain kiiresti aru, väsinuna kooli minnes on õpilaste kontrollimine keerulisem kui muidu ja närvikulu kordades suurem
Selleks, et mõista õppimist, oleks vaja pöörata tähelepanu kontruktivismiilmingutele, kuna õppematerjali individuaalne tõlgendamine on igasuguse õppimisega kaasnev tegevus. Seetõttu lasus kahtlus Ausubeli arvamusel, mis väidab, et tõhusaimaks õpetamisviisiks on täiskasvanu loogika alusel korralikult sätitud teema sisu vahetu edasiandmine õppijale. Enam on kooskõla leitud konstruktivistlikel õppimiskujutlustel Bruneri arusaamadega. Näiteks õpitava materjali omandamine ühiste keskpunktide ehk kontsentritena. Küll aga ei lähe konstruktivistliku mõtteviisiga kokku Bruneri ideega õpetamisest kui teadusdistsipliini loogika vahendamisest 4 õppijatele avastusliku õppeviisi edastamise teel. Nimelt arvavad konstruktivistid, et see mõtteviis ei vasta laste normaalsele arenguloogikale. (Krull, 2000)
mida õpetaja võiks oma igapäevatöös kasutada. (Kuidas peaks reageerima, kui õpilane viskab paberitüki maha?) Kuigi äärmusliku väärkäitumise korral, õpilaste väliseks suunamiseks või peatamiseks võib õpetajal vaja minna karistusega ähvardamist, ei saa ega tohi õpilaste käitumist rajada ebameeldivuste vältimise vajadusele, (biheivioristlik käsitlus). Teine seisukoht distsipliiniprobleemide käsitlemiseks on vaadelda distsipliini kui kasvatustöö tingimust ja tulemust, mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õpioskuste kujunemise ja üldise sotsiaalse arengu. Sellest põhimõttest lähtudest on esikohal õppimine ja elu korraldamine klassis ning distsipliiniga ei tegelda spetsiaalselt. Empiirilised uurimused kinnitavad, et õpetajad, kes käsitlevad klassis töö korraldamist õppimiseks soodsa keskkonna loomise ja alalhoidmisena, osutuvad üldjuhul edukamaks kui autoriteeti- või
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
Kuidas õpetatakse keelekümblusklassis keelt? Keelekümblusprogrammi alusel õpetamine ei ole tavaline teise keele õpetamine. Keelekümblusprogrammi põhimõtteks on õpetada teist keelt suhtlusvahendina muude õppeainete õppimise käigus, see tähendab, et hoopis teisiti, kui traditsiooniliselt teist keelt õpetades, kus seda tehakse isoleeritult iseseisva õppeainena. Keelekümblusprogrammis otsitakse õpitava tähendust ja keskendutakse sisule. Niisuguse tegevuse käigus tekib suurem huvi keele omandamise vastu. Lapsed peavad keelekümblusprogrammis nägema head võimalust, mis aitab paljudes valdkondades oma mõtteid ja tundeid väljendada. Seega tuleb lapsi ümbritseda õpitava keelega ja anda neile selliseid ülesandeid, mis pakuvad neile huvi ja millel on eakohane tähendus. Õppekava nõuded on õpetajale küll põhisuuniseks, kuid peale selle peab ta pidevalt jälgima ka
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPHH) mõiste.
Tuge selleks saavad õpilased õpetaja ja õpilaste interaktsioonist (st vastastikusest mõtete vahetusest). Ajalooliselt tuntud kui sokraatiline vestlus. Erinevad kognitiivse õpipoissluse mudelid kajastavad kuut ühismomenti/etappi. Õpilane … • jälgib kuidas meister (st õpetaja) lahendab ülesande. • saab õpetajalt abi kas harjutamisel või juhendamisena ülesande iseseisva sooritamisoskuse omandamisel. • saab abi õpitava põhiolemusest arusaama kujundamiseks. Õpingutes edasiminekul abi ja toetus (scaffolding) järkjärgult vähenevad. • teadvustab õpitut sõnastades – väljendab sõnaliselt oma arusaamist õpitavast (protsessidest ja sisust). • mõtleb ja analüüsib (reflekteerib) oma õpingute üle • saab õpetajalt innustust uute lähenemiste katsetamiseks 11. Uurimuslik ja probleemipõhine õpe. Vt eelmist küsimust. 12. J
, aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnevaid küsimusi: planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus õpitulemustele, kas algklasside keh. kasv. õpetaja käitumine erineb keskk. omast, kui
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri
Hea õpetaja milline ta peaks olema? Ta peaks olema inimene, kelle poole õpilane julgeb pöörduda, kui tal on mingisugune mure. Hea õpetaja äratab oma õpilastes sellise tunnetusleegi, mis ei kustu. Ta saab kõrvalise abita aru, et kõike seda ei ole võimalik ära õppida, mida võib elus vaja minna. Järelikult ei ole seda mõtet püüdagi; võimalik on jõuda tasemele, kus õpilased on suutelised iseseisva mõtlemise ja analüüsi varal avastama seoseid ja sõltuvusi, looma süsteeme ja nende mudeleid, ette nägema võimalusi ja ohte, ära tundma, mis on sobiv ja sobimatu, õige ja väär. Hea õpetaja ei pea ennast igas asjas kõige targemaks ja ei jaga arvamusi oma arvamusteks ning valedeks arvamusteks. Ta palub seletada, miks keegi nii või teisiti arvab, ega aja arvamusi, uskumusi, unistusi ja teadmisi segi. Hea õpetaja peab väärtuseks teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsust; mitte üht, teist või kolmandat omaette. Teadmiste puhul püüab hea õpet
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
16. Millise järelduseni jõudis E. L. Thorndike uurides õpitu üldistamist? Ta näitas eksperimentaalselt, et ka inimõppimisel pole alust rääkida üldisest vaimsete võimete arendamisest. Tõdedes fakti, et inimeste õpitav üldistub vähe, tegi ta loogilise järeldse, et ka õpitulemus peab olema konkreetne. Thorndike näitas terve rea katsetega, et õpilased, kes õppisid ladina keelt ja geomeetriat, ei sooritanud intellektuaalse arengu teste sugugi paremini kui õpilased, kes õppisid teisi aineid. 17. Millisele pedagoogilise uuendusele panid aluse õpitulemuste hindamisel Thorndike uurimused õpitu üldistumisest? Thorndike’i uurimused panid aluse ainetestide massilisele kasutuselevõtule. 18. Millisele pedagoogilisele uuendusele panid aluse Skinneri uurimised, sealhulgas keeruliste käitumisviiside kujundamisest operantse tingimise vahendusel? B. F
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Rä
sõnadega, mis tema teada on. (Eistert jt, 2010, 42-46.) Metoodiline lähenemisviis kakskeelses koolis Kommunikatiivne keeleõpe Kommunikatiivne keeleõpe ei ole tüüpiline meetod, millele on omased teatud kindlad põhimõtted, vaid see on segu mitmetest meetoditest, mistõttu seda nimetataksegi pigem lähenemisviisiks kui meetodiks. Kommunikatiivset keeleõpet on iseloomustatud viie põhilise tunnuse abil 1. Rõhuasetus on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel. 2. Õpetuses kasutatakse autentseid tekste 3. Õppija tähelepanu juhitakse mitte ainult keelele, vaid ka õppimisele kui protsessile. 4. Keeleõppe rikastamiseks kasutatakse õppija isiklikku kogemust. 5. Õpitut püütakse seostada keele kasutamisega väljaspool keeletundi. Ülesandepõhine keeleõpe Ülesandepõhine keeleõpe on kommunikatiivse keeleõppe põhimõtete üks rakendusi, milles kesksel kohal nähakse ülesannet. Keeleõppe põhimõtted: 1
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
annaabi.ee 
